Sõja ülevaade: 1082. päev – ühel rindel edenes vene, teisel Ukraina pool
Avaldatud: 9 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. veebruar 2025:
Kurski rindel edenes vene pool ja Pokrovski all Ukraina, droone jagus nii Ukraina kui venemaa kohale (ah, okupeeritud Krimmi kohale ka).
1. Muutusteta, sahedid ikka Kiievi kanti ja kõik muu rinde- ja piirilähistele.
2. Läks venemaal jälle päris palavaks.
3. Kursk: muutusega vene poole kasuks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaid Ukraina edu tuvastas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venelased püüavad sõda mitte märgata.
12. putin andis korralduse blokeerida telefonipetturite kõned pärast venelastelt üle 250 miljardi rubla vargust.
13. Ühendkuningriik arendab Ukraina jaoks meredroone.
14. Meedia: Trump rääkis telefonis putiniga Ukraina sõjast… tahaks öelda…
15. Analüütikud väidavad, et venemaa surub Ukrainas „aktiivselt peale pikaleveninud sõda”.
133 vene poole rünnakut ehk siis surve tasapisi on tõusnud tagasi varasemale väga kõrgele tasemele aga mitte veel päris tippu. Kurski rindel 28 (enamus vist Põhja-Korea soldatite omad), Harkivi rindel 2, Kupiansk-Kreminna rindel 15, Siverski suunal 4, vaid Bilohorivka küla juures, Tšassiv Jari-Toretski sektoris 12, Donetski rindel 54 ja Velika Novosilka ja osaliselt Donetski rinde lõunasektoris (keeruline piiri tõmmata) 12 ning üks rünnak kuskil Robotine kandis.
Tundub, et osa reorgi on suutnud vene pool läbi viia, aga jätkuv segadus tagalas ning vastutuste üleandmisel soodustab igatsugu ringi sebiva seltskonna tabamist, sestap ikka kõrgel tagalatoetuselemendi tabamine. Kui enamuses lõikudes jätkab vene pool põhiliselt jalaväega, siis ikka üritatakse mõni soomuskolonn teele saata ja neid sõidutosid, baggisid jne rünnakute läbiviimiseks tihedalt kasutatakse. Tundub, sõiduautodel on hakatud pool katust maha lõikama, et kiirendada sealt väljasaamise protsessi, lisaks võetakse uksed eest ehk siis taga olevad soldatid saavad ka tuld avada. Küll tavaliselt piisab seltskonna süütamiseks vaid ühest droonist.
Liugpomme ikka palju, 147 ja neist 64 ikka Kurski rinde kanti. Kaudtulelööke 5800 ja kamikaze droone 2856 ehk siis kõike väga-väga palju kaela sajab.
Kipub viimast nädalat ilmestama mitmes sektoris tõusnud Ukraina vasturünnakute tugevus, ning on see toonud edu nii Kurski kui Pokrovski juures. Kõlakad räägivad, et selline surve tõus on ka mujal sektorites, aga täpsemat infot pole.
1. Sajab… aga ametlikult öise laine numbrid ja kohad: Täna öösel (alates 8. veebruari kell 19.30) ründas vaenlane 151 ründe UAV-ga Shahed ja erinevat tüüpi simulaatordroonidega suundadelt: Kursk, Orel, Millerovo, Brjansk, Primorsko-Ahtarsk – venemaa. Õhurünnaku tõrjusid Ukraina õhu- ja kaitseväe lennundus, õhutõrjerakettide üksused, elektroonilise sõja üksused ning mobiilsed tulegrupid.
Kella 09.00 seisuga on kinnitatud, et Kiievis, Harkivis, Poltaavas, Sumõs, Tšerkasaõs, Tšernihivis, Kirovohradis, Vinnõtsas, Žõtomõris, Rivnes, Volõnis, Mõkolaivis, Hersonis ja Odessa oblastis on alla tulistatud 70 Shahedi ründe UAV drooni ja muud tüüpi drooni.
74 vaenlase drooni-simulaatorit – asukohast kadunud (ilma negatiivsete tagajärgedeta). Kaks UAV-d on õhus, lahingutegevus jätkub!
Vaenlase rünnaku tagajärjel said kannatada Kiievi, Sumõ, Dnipropetrovski, Harkivi, Žõtomõri ja Volõni oblastid.
Muus osas rinde ja piiriläheduses ikka sama sajune seis.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et möödunud ööl ründas 35 drooni venemaa Föderatsiooni 7 piirkonda ja okupeeritud Krimmi. venemaa kaitseministeeriumist: „…18 mehitamata õhusõidukit Kurski oblasti territooriumi kohal; igaüks Orjoli oblasti ja Krasnodari krai territooriumi kohal; kumbki kolm Voroneži ja Rostovi oblasti territooriumi kohal; kumbki Brjanski ja Tuula oblasti ning Krimmi Vabariigi territooriumi kohal.”
9. veebruari öösel kostis Lutskis plahvatuse hääli. Kahes laines. Eks homme targem, mida tabati.
Ukraina väed võtsid Toretski lähedal alla vene Su-25 ja kahjustasid tõenäoliselt teist Mi-8 helikopterit. 28. mehhaniseeritud brigaadi ja 57. territoriaalkaitsepataljoni väed tabasid Su-25 9K38 Igla MANPADS-iga. Seejärel ründasid FPV droonid Mi-8 helikopterit, mis üritas Su-25 pilooti evakueerida. Mi-8 oli sunnitud taanduma, jättes piloodi maha.
3. Kursk: rinde lääne-loode sektoris üritab vene pool edeneda ja vist isegi kuni 2 km kuni 5-5 km laial alal edasi sai. Täpset infot pole ja üritab siin erinevate blogijate sõnumite, videode ja kaartide järgi miskit aru saada. Osa sellest Põhja-Korea soldatite surumisest. Ukraina 47. brigaad väidab, et tõrjub Kurski rindel Põhja-Korea uusi rünnakuid. Rünnakuid korraldas suur hulk jalaväerühmitusi korraga mitmes suunas. Rünnak algas südaööl, kestis terve öö mitmes laines ja kestis üle 16 tunni. Nad marssisid üle põldude ja lagedate alade. Ukraina omade sõnul olla kokku hävitatud u kompanii soldateid, põhiliselt kaudtulega, milles oluline osa kobarmoonal. Lisaks droonid.
vene milblogger WarGonzo kinnitab ka Ukraina kohalolekut nii Tšerkasskaja Konopelkas kui ka Fanasejevkas rinde idasektoris ja hetkel tundub, et Ukraina pole end eile edasi surunud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Mõni kõlakas liikus, et Ukraina võis pisu nii Tšassiv Jari kui Toretski juures mõned vene poole eesmised possad hõivata, aga ei miskit täpsemalt.
8. Donetsk: vaid Ukraina edu tuvastas.
Ukraina omad said uued positsioonid Pokrovskist lõunas asuvas Kotlõnes ja Pištšanes. Neid vasturünnakuid, mida korraldas muu hulgas ka rünnakrügement SKALA, kinnitasid venemaa allikad. vene kanalite teatel alustasid Ukraina väed vastupealetungi, tõrjudes vene väed Kotlõnest välja. Rünnakud Pištšanele jätkuvad ka mehhaniseeritud üksuste ja jalaväega, mida toetavad FPV droonid ja 155 mm suurtükivägi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venelaste peamiseks probleemiks ei osutunud sugugi sõda, vaid inflatsioon, näitas Levada keskuse küsitlus. Kui küsitakse: „Millised probleemid meie ühiskonnas valmistavad teile kõige rohkem muret ja kas need on teie arvates kõige pakilisemad?” Selle vastuse valisid 63%, teisel kohal sõda: 35% märkis „sõjaline erioperatsioon Ukrainas, konflikt Läänega, sanktsioonid” (võis valida mitu vastust).
Rosstati andmetel 2022.-2024. aatal hinnad tõusid 31,7%, mullu oli inflatsioon 9,5%. Eriti kiiresti on tõusnud toiduainete hinnad (11%), mis sööb olulise osa venelaste sissetulekute kasvust. Teise värske Levada keskuse uuringu kohaselt kulutab peaaegu 2/3 venemaa peredest (63%) toidule vähemalt poole oma sissetulekust. Sarnased tulemused on ka teistel sotsioloogidel. Avaliku Arvamuse Fondi korrapärased uuringud, millele keskpank tugineb, näitavad järjekindlalt, et 6–9% inimestest „ei ole piisavalt raha isegi toidu jaoks” ja veel 20% „on piisavalt raha toidu jaoks, kuid mitte piisavalt riiete ja jalanõude ostmiseks”.
venelastele on traditsiooniliselt suurimaks mureks olnud hindade tõus ning inimeste mure on kasvanud koos inflatsiooniga. Eelmisel aastal see kasvas (2023. aastal oli see 7,4%), kiirenedes eriti jõudsalt aasta lõpus. Hinnatõusu pärast muretsejate osakaal on alates augustist kasvanud 11 protsendipunkti (pp). Kuid inimesed tajuvad ka muid kuhjuvaid probleeme: eelmisel aastal halvenes majandusolukorra hinnang märgatavalt. Levada keskuse ekspertide sõnul on üldine mure majandusprobleemide pärast kasvanud viimaste mõõtmiste jooksul alates 2024. aasta märtsist.
Kolmandal kohal venelasi muret tekitavate probleemide hulgas on eluasemeprobleemid (hädaolukord, ligipääsmatus, kallid hüpoteegid), mida märkis 30%. Majanduskriis teeb murelikuks vaid iga kuuendat venelast (16%), kuid 2024. aasta märtsis oli selle pärast mures vaid 9%. Veelgi enam, aastaga on oluliselt – 10 protsendipunkti võrra – kasvanud nende vastajate osakaal, kes peavad majanduskriisi võimalikuks aasta jooksul: kuni 41%, näitas teine Levada keskuse küsitlus. Neid on endiselt vähem kui vastupidise väitega (48%), kuid aasta tagasi oli optimiste 11 protsendipunkti rohkem.
Mure muude majandusprobleemide (näiteks tööpuuduse) pärast on vähenenud või jäänud minimaalseks: palga, pensioni või toetuste maksmisega viivitamine muretseb vaid 5% vastanutest. Suurema osa elanikkonna vaesuse ja vaesumise probleem valmistab muret igale viiendale inimesele (21%), kuid aasta tagasi valiti see vastus sagedamini.
putin nimetas inflatsiooni võimude väljakutseks ning nõudis, et valitsus ja keskpank vähendaksid seda isegi majanduskasvu aeglustumise hinnaga. Samas väidavad eksperdid, et inflatsiooni peamiseks põhjuseks on sõjast põhjustatud tasakaalustamatus majanduses – järsult suurenenud sõjaliste eelarvete kulud, ressursside liikumine tsiviilsektorist sõjalis-tööstuskompleksi, sanktsioonid jne. Kuid nagu PSLabi sotsioloogid on näidanud, püüavad venelased sõda mitte märgata.
12. putin on andnud valitsusele, siseministeeriumile ja föderaalsele julgeolekuteenistusele ülesandeks töötada välja täiendavad meetmed, et blokeerida välisriikide petturite kõned venelastele. See on kirjas Kodanikuühiskonna ja Inimõiguste Arengu Nõukogu (HRC) koosolekule järgnenud juhiste loetelus. „Töötada välja täiendavad meetmed Ukraina ja teiste ebasõbralike välisriikide territooriumilt kriminaalsetel eesmärkidel tehtavate telefonikõnede blokeerimiseks,” öeldakse dokumendis.
Lisaks andis putin korralduse ette valmistada muid meetmeid, et kaitsta kodanikke sideseadmete abil toime pandud kuritegude eest, samuti suurendada valitsusasutuste abonentnumbrite tuvastamise taset elanikkonnaga suhtlemisel. Käesoleva juhise täitmise tähtajaks on määratud 1. juuli 2025. a. Detsembris väitis putin, et ainuüksi 2024. aastal varastasid Ukraina telefonipetturid venemaa kodanikelt üle 250 miljardi rubla (2,4 miljardit eurot). Ta võrdles kuritegelikke skeeme Natsi-Saksamaa tegevusega Teise maailmasõja ajal, mil Briti majanduse õõnestamiseks levitati võltsitud naelsterlingeid ning süüdistas Ukrainat väidetavas telefonipettuse tõstmises „riigipoliitika staatusesse”.
Erinevate kuritegudeni viivad petturlikud kõned on venemaal muutunud tõsiseks probleemiks. Üks viimaseid juhtumeid leidis aset 7. veebruaril Peterburis, kui 22-aastane tudeng viskas Molotovi kokteiliga pudeli Liteinõi prospektil asuva FSB maja ukse pihta. Fontanka sõnul langes noormees telefonipetturite ohvriks: kurjategijad võtsid tema raha enda valdusesse ja seejärel luureametnikuna esinedes veensid teda raha tagastamise eest ülesannet täitma.
Sarnane juhtum fikseeriti jaanuari lõpus Uus-Moskvas. Kaheksanda klassi õpilane lõhkus Vnukovo asunduse haldushoone akna ja viskas sinna pudeli Molotovi kokteili. Nagu siseministeerium hiljem teatas, tegutses nooruk telefonipetturite survel, kes helistasid arvatavasti Ukraina territooriumilt. Ründajad veensid teda mitte ainult süütamises, vaid ka võtma pere seifist märkimisväärse summa rublades ja välisvaluutas.
2024. aasta jooksul fikseeris politsei venemaa erinevates piirkondades vähemalt 55 sarnast kuritegu. Mediazona arvutuste kohaselt on telefonipetturid alates venemaa sissetungi algusest Ukrainasse korraldanud umbes 200 rünnakut erinevatele objektidele vene Föderatsiooni territooriumil.
Njah, miski pärast on viimastel nädalatel sagenenud Eesti lauatelefoninumbritelt venekeelsed kõned, üritatakse järjest isegi mitme erineva numbriga, esimeste sõnade järel kõne lihtsalt lõpetab…
13. Ühendkuningriik on seotud kahe mehitamata mereväe aluse arendamisega, mida kasutatakse Ukraina sõjaväes. Sellest teatas Naval Technology (NT), viidates Ühendkuningriigi kaitsehangete ministri Maria Eagle’i sõnumitele parlamendile. Vastustes Ühendkuningriigi parlamendiliikmetele 4. veebruaril teatas minister tööst Wasp ja Snapper mehitamata meresüsteemide programmidega. Nagu väljaanne märgib, mainiti neid projekte varem iga-aastasel õhtusöögil, mille korraldas Briti kaitseministeeriumi juht John Healey 28. jaanuaril.
Maria Eagle rõhutas, et Wasp ja Snapper esindavad uusi mehitamata meresüsteeme, mis töötati kiiresti välja spetsiaalselt Ukraina toetamiseks. Ta ütles, et droonid on praegu lõplikul testimisel ja nende kohta avaldatakse lisateavet omal ajal. Ühendkuningriigi kaitseministeerium keeldus Naval Technologyle projektide kohta täiendavaid üksikasju avaldamast.
NT märgib, et teave Ukraina mehitamata merelaevade väljatöötamise kohta ilmus pikaajalise ametlike aruannete puudumise taustal Gravehawki õhutõrjeraketisüsteemide tarnimise kohta Kiievile. Briti peaminister Keir Starmer kinnitas nende süsteemide üleandmist Kiievi visiidil jaanuari keskel. Briti valitsuse veebisaidil avaldatud avalduse kohaselt töötati Gravehawk välja lühikese aja jooksul Ukraina armee vajadusteks ning selle kahte prototüüpi testiti Ukrainas juba 2024. aasta septembris.
GlobalData analüüs ennustab, et mehitamata pinna- ja allveesõidukite arendamine võib meresõja käitumist radikaalselt muuta, vahendab NT. Näitena toob väljaanne Ukraina mereväe droonide kasutamise venemaa Musta mere laevastiku vastu, mille tagajärjel sai tõsiselt viga või hävis üle kolmandiku Musta mere laevastiku laevadest. Need rünnakud sundisid Moskvat suurema osa oma laevu okupeeritud Sevastopolist Krasnodari piirkonda ümber paigutama, kusjuures veel mitu laeva asus ümber paigutama annekteeritud Krimmi kagus asuvasse Feodossjasse.
2024. aasta augustis teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium, et Ukraina mereväe tehnoloogial on olnud Musta mere piirkonnas võtmeroll. Briti hinnangul kaotas venemaa merevägi 2022. aasta veebruarist 2024. aasta juunini Ukraina relvajõudude rünnakute tagajärjel 26 laeva. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureamet teatab, et nende kaotuste tagajärjel on venemaa Musta mere laevastik kaotanud võime korraldada ulatuslikke patrulle ja hoida Ukraina sadamate blokaadi. Lisaks on tema jaoks muutunud palju keerulisemaks rünnakute korraldamine Ukraina territooriumil.
14. USA president Donald Trump ütles intervjuus New York Postile, et vestles telefoni teel venemaa liidri vladimir putiniga, et püüda läbi rääkida Ukraina sõja lõpetamise üle. Küsimusele, mitu korda ta on putiniga rääkinud, vastas Trump: „Ma pigem ei ütle.” Lisaks öeldakse artiklis, et Trump usub, et putin on tõesti mures tapmiste pärast lahinguväljal.
Trumpi tsitaat: „Ta tahab, et inimesed lõpetaksid suremise. Kõik need surnud inimesed. Noored, noored, ilusad inimesed. Nad on nagu teie lapsed, kaks miljonit – ja mitte millegi eest.” Trumpi sõnul poleks kolmeaastane sõda kunagi juhtunud, kui ta oleks saanud 2022. aastal presidendiks. „Mul on putiniga alati head suhted olnud,” lisas Trump ja võrdles end oma eelkäija Joe Bideniga. „Biden oli meie riigi häbiplekk. Täielik häbi.”
Trump ütles, et tal on konkreetne plaan sõja lõpetamiseks. „Ma loodan, et see saab olema kiire. Inimesi sureb iga päev. See sõda Ukrainas on väga halb. Ma tahan sellele lõpu teha.” Trump ütles ka, et soovib sõlmida Zelenskiga 500 miljoni dollari suuruse lepingu Ukrainas haruldastele muldmetallidele ja gaasile juurdepääsu saamiseks vastutasuks võimaliku rahulepingu julgeolekutagatiste eest.
5. veebruaril teatas kremli pressisekretär dmitri peskov esimest korda, et kontaktid USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga tõesti eksisteerivad. Trump ütles ka, et võib juba järgmisel nädalal kohtuda Ukraina liidri Volodõmõr Zelenskiga. Varem ütles Donald Trump, et USA vestleb praegu venelaste ja Ukraina juhtkonnaga. Ja Volodõmõr Zelenski usub, et tema kohtumine Trumpiga peaks eelnema venelastega peetavate vestluste formaadi kindlaksmääramisele.
15. Sõjauuringute instituudi (ISW) eksperdid juhivad tähelepanu, et venemaa võimude tegevus viitab soovimatusele läbirääkimisteks ning edendab aktiivselt pikaleveninud sõd” Ukrainas. Lisaks võib venemaa luua tingimusi valmistumiseks potentsiaalseks laiemaks konfliktiks NATO-ga. ISW: „venemaa jätkab oma sõjalise võimekuse laiendamist, mis näitab, et kreml ei ole huvitatud läbirääkimistest ega pikaajalisest rahust Ukrainaga.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 8. veebruaril Ukraina luurele viidates, et vene väed moodustavad uusi sõjalisi diviise, ehitavad täiendavaid kaitse-tööstusliku baasi rajatisi, plaanivad suurendada vägede arvu enam kui 100 000 sõduri võrra ning süvendavad sõjalist koostööd Põhja-Koreaga. Zelenski rõhutas, et venemaa jõupingutused vägede ülesehitamisel, ümberstruktureerimisel ja kaitsetootmise ülesehitamisel annavad mõista, et putin ei ole huvitatud läbirääkimistest Ukrainaga ja püüab venemaa sõda jätkata.
ISW: „Sellised venemaa plaanid näitavad, et venemaa, mitte Ukraina on pool, keeldub heausksetest läbirääkimistest ja propageerib aktiivselt pigem pikaleveninud sõda kui rahu, samuti loob tingimused ettevalmistuseks potentsiaalseks laiemaks konfliktiks NATO-ga. venemaa ametnikud ja meedia esitlevad Ukraina sõda sageli osana laiemast vastasseisust läänega.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
