Sõja ülevaade: 1081. päev – oli vene poole edenemisi, üks neist ohtlikum
Avaldatud: 8 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. veebruar 2025:
vene poole edenemisi oli, neist vaid üks pisu ohtlikum, Ukraina aktiivsustki jagus.
1. „Must maa” on kremli lemmik väljend…
2. Lugu jätkub…
3. Kursk: kinnitatuid muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus oli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: siingi üks muutus.
8. Donetsk: üks edenemine siiski kirja läks.
9. Lõunarinne: Ukraina jälle huvitavas suunas aktiviseerus.
10. Herson: muutusteta.
11. „Kingitus Moskvale”. kremlil on hea meel Trumpi sanktsioonide üle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu.
12. venemaa natsionaliseeris nädalaga suurima teraviljakaupleja, suurima ladude omaniku ja Domodedovo lennujaama.
13. putin keeldus avalikult vabandamast Groznõi kohal allatulistatud Aserbaidžaani lennuki pärast.
14. venemaal on palgavõlgnevused hakanud esimest korda 9 aasta jooksul kasvama.
15. Ukraina relvajõud asendasid sõdurite puuduse tõttu kõik rindeüksused droonidega (no päris nii siiski pole…)
16. Peking pani õla alla. Kust saab vene Föderatsioon kriitilisi komponente?
17. Lühiuudised
USA on pärast Trumpi ametiaja algust jätkanud luuretegevust Krimmi lähedal. 5. veebruaril lendas RC-135V lennuk Sevastopolist 100 miili kaugusel. Newsweek arvab, et Trump andis õhujõududele agressiivsemad juhised.
123 vene poole rünnakut, neist Kurski rindel 28 (suur tõus), üllatati Siverski suunal, kus juba teine päev järjest rünnakute arv kõrge (13, tavaliselt jäi mitu rahulikku päeva vahele), Donetski rindel 30 ehk siis juba mitu päeva väiksem surve ja tasapisi tõuseb surve lõunarinde idaserval. Mujal tavapärane eelmiste päevadega.
Jätkuvalt on kõrged nii vene kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tabamiste arv. Kuna vene soldatitekonveier on paljudes lõikudes läinud väiksemate „portsude” teed, siis juba vist nädal on nende kaotuste arv tavapärasest kõrgest väiksem. Siiski ootal, et lõiguti uuesti suurem vene poole surve peatselt jälle algab. Külmakraadid (öösel kuni -10), kohati väike lumevaip ning uute sademete puudus pigem soodustab nii seiret kui rünnakut.
Seni suudab vene pool hoida kõrget pommitamise taset, liugpomme ikka 169 ja neist pooled Kurski rinde kanti. Kaudtuld pisu üle 5 tuhande aga langes kamikazedroonide kasutamine 2200-le.
Seni siiski ettevaatliku optimismi lainel ja see juba nädalaid nii. Ikka selle suurema „krõksu” ootel…
1. Sumõ kant on hullus sajus, kõik (kaudtuli, liugpommid, droonid), millega ulatutakse, on käigus. Sihtmärgiks enamasti asustatud alad. Viimase ööpäeva jooksul fikseeriti ainult siin piirkonnas 168 plahvatust. Osa põhjust siinses Ukraina logistikaahelas, mis toetab Kurski rinnet aga läbi kogu sõja on siinse nurga pommitamine olnud tihedam kui mujal, ok Harkivi kant ka.
Kiievi kandis saheedid öösel ringlesid. Elektrikatkestus Kramatorski rajoonis pärast seda, kui venemaa pommitamine kahjustas elektriliini jne ehk sajus muutusi pole.
2. 3. veebruaril andsid Ukraina väed löögi okupeeritud Selidove linnale. Aruanded näitavad, et kõik Pokrovski suunal tegutsenud venemaa 35. motoriseeritud laskurbrigaadi komandörid kõrvaldati.
Täna öösel ründasid droonid venemaa Föderatsiooni Volgogradi oblastis Kumõlženski rajoonis naftatöötlemistehast. Sellest teatas vene meedia viitega vene Föderatsiooni Volgogradi oblasti kubernerile Andrei Botšarovile. Tema sõnul tulekahju ega inimohvreid ei olnud.
venemaa Doni-äärsest Rostovi linnast tuli sotsiaalmeedia teateid, et ründasid väidetavalt Ukraina droonid, kuuldi vähemalt 5 plahvatust. Väidetavalt sai Tšertkovski rajoonis kannatada ühe ettevõtte haldus- ja olmehooned. 6 töölist evakueeriti.
venemaa avalikkus teatas rünnakust Tšertkovo eeslinnas asuvale naftapumbajaamale.
vene okupatsioonivõimud püstitavad Põhja- ja Loode-Krimmi kiirteede ja teede äärde täiendavaid kaitsepositsioone (liivakottidest).
3. Kursk: enamus infot seni pärineb vene blogijate veergudelt ning eks lisaks nende endi droonivideode järgi kohti tuvastatakse. Hetkel kiputakse arvama, et Ukraina võis eelnevale tuginedes veelgi edeneda aga ei miskit kindlat. Küll läks siinsel lõigul vene poole rünnakute arv (28) jälle väga kõrgeks.
Pärast Ukraina üleeilset kiiret edasitungi Kurski oblastis vallandati venemaa 11. brigaadi ülem Pavel Filatjev (õhudessant).
Huvitaval kombel on mõned vene sõjablogijad hakanud juba vähendama Ukraina edu teateid ehk siis üritatakse seda näidata kordades väiksemana, kui nende endi droonide videod kinnitavad vastupidist.
Eip näe, et Põhja-Korea soldatid talvised maskeerimisülikondi eriti kasutaks. Küll aga on antud neile hulga termovaatluse vastaseid keepe, et neid droonidelt pimedal ajal ei tuvastatakse ja otse käega näidatud suunal teele saadetakse. Eile olla nendega palju madistamist olnud ning Ukraina võis mõned eesmised possad isegi seetõttu kaotada. Liikus ka kõlakaid, et lõpuks ükski Ukraina eesmistel possadel olnud soldat ellu ei jäänud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus oli.
Rinde lõunasektoris suutis vene pool hõivata seni hallis alas olnud Ternõ kaguserval asuva metsa/võsase oru mõlemad nõlvad.
6. Siversk:
7. Bahmut: Tšassiv Jari linnast lõunas suutis vene pool laiendada enda sillapead Siverski Donetsi-Donbass kanali läänekaldal u 2 km lõuna poole. Põld ja mets. Mujal muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: üks edenemine siiski kirja läks.
Rinde keskmises sektoris Andrijivka asulas sai selle keskel vene pool jälle u 400-500 m edasi. Huvitav on see, et see u 4 km pikk kombits on vaid u 200-300 m lai ja seni ei suuda selle üliohtliku suuna edenemist lõpetada lõikamaks see kuskilt läbi. Arvata võib, et jalaväe puudus on siinseski lõigus mureks ja piisavalt tihedalt ei suudeta hoonetes peituvaid vene soldateid rivist välja lüüa.
9. Lõunarinne: Ukraina pisu aktiviseerus Melitopoli suunal.
Berdjanski suund: .
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: Ukraina omade aktiviseerumine Kamianske linnast lõunas. venemaa 4. sõjaväebaas teatas, et 5 Ukraina tanki üritasid läbi murda. Haruldasel Ukraina T-80-l, millel on II märgistus, näitas vene droonivideo tabamust, aga mitte tulemust. Hetkeseis teadmata, aga viimase kahe kuu jooksul on üks väiksem Ukraina edenemine selles sektoris olemas ja kas nüüd plaanitakse miskit enamat või üritatakse sellist tunnet vene poolel tekitada sidumaks rohkemaid vene üksusi, et neid ei saaks kriitilisematsse lõikudesse saata, ei oska täna veel hinnata.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi otsust kehtestada sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) peeti Moskvas oluliseks momendiks – sammuks, mis nõrgestab kohtu mõju maailmaareenil ning õõnestab Ukraina lääneliitlaste jõupingutusi putini ja tema lähiringi isoleerimiseks. See uudis ei tekitanud kremlis, riigiduumas ja föderatsiooninõukogus mitte ainult rahulolu, vaid ka sarkasmi. Moskva usub, et Trumpi otsus on löök Joe Bideni juhitud lääne strateegiale, mille eesmärk on muuta putin rahvusvaheliseks paariaks.
„Mul on muidugi hea meel. See on suurepärane uudis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on võtnud liiga palju vabadusi ja nüüd on Donald Trump pannud punkti. See on tore,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud kremli kõrge ametnik väljaandele Moscow Times.
Üks vene diplomaat oli veelgi avameelsem, nimetades Trumpi otsust kingiks Moskvale. „Olukorda see kardinaalselt ei muuda, kuid formaalselt on presidendil, tema töötajatel ja turvateenistusel reiside planeerimisel rohkem manööverdamisruumi. Nüüd saame vältida olukordi nagu BRICS-i tippkohtumise ebaõnnestumine Lõuna-Aafrikas,” märkis diplomaat.
kremli ametlik reaktsioon reedel jäi summutatuks. Presidendi pressiesindaja dmitri peskov tõrjus küsimuse, öeldes riiklikule uudisteagentuurile TASS: „venemaa ei tunnusta Rahvusvahelist Kriminaalkohtut. USA sanktsioonid tema vastu pole meie asi.”
venemaa seadusandjad olid palju vähem diplomaatilised. föderatsiooninõukogu on ICC-d sarkastiliselt nimetanud „nulliks” ning kaks kõrget ametnikku – endine kremli ametnik ja praegune valitsusametnik – kasutasid väljaandele Moscow Times antud kommentaarides sama jämedat väljendit, et väljendada oma suhtumist Haagi kohtusse ja Trumpi sanktsioonide kehtestamise otsusesse:
Pehmelt öeldes „me laseme jala peale vms…”.
Kuid bravuurne toon on teravas kontrastis kremli vastusega vaid kaks aastat tagasi. Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 2023. aasta märtsis välja putini ja laste õiguste voliniku maria lvova-belova vahistamismääruse, tekitas see venemaa kõrgeimates võimukihtides närvilise reaktsiooni. Lisaks kanti seitse kuud hiljem tagaotsitavate nimekirja endine kaitseminister sergei šoigu ja peastaabi ülem valeri gerassimov. 2023. aasta aprillis tehtud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsus vallandas kremlis erakorralise koosoleku, kus kõrged ametnikud arutasid kiiresti võimalikke tagajärgi. Isikliku julgeoleku kinnisidee poolest tuntud putin oli sunnitud ära jätma mitmed rahvusvahelised reisid, sealhulgas osalema BRICSi tippkohtumisel Lõuna-Aafrikas, riigis, mis on seotud kohustustega Haagi kohtu ees.
Moskva närvilisus on toonud kaasa ka avalikke ähvardusi. venemaa endine president dmitri medvedjev, kellest on saanud Ukraina sõja üks radikaalsemaid toetajaid, ähvardas anda tuumalöögi ICC Haagi peakorterile. Vastuseks alustas venemaa oma õiguskampaaniat Haagi kohtu vastu, kandes putini üle otsuse teinud kohtunikud ja prokurörid tagaotsitavate nimekirja ning kehtestades kriminaalvastutuse koostöö eest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.
Vaatamata vahistamismäärusele tegi putin oma esimese – ja seni ainsa – reisi riiki, mis aktsepteerib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni 2024. aasta septembris, külastades naaberriiki Mongooliat. Nüüd, kui Trumpi sanktsioonid on paigas, loodab kreml, et putini rahvusvahelistele reisidele saab kaasata rohkem riike.
12. venemaal pärast sõja algust alanud eraettevõtluse natsionaliseerimise laine, mis puudutas kümneid ettevõtteid, mille vara väärtuseks on üle triljoni rubla, kogub jätkuvalt hoogu. Jaanuari lõpuks, sõna otseses mõttes nädalaga võeti vastu otsused natsionaliseerida riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laoomanik Raven Russia, aga ka Moskva reisijateveo poolest suuruselt teine lennujaam Domodedovo lennujaam.
Rodnõje Polja (endine TD RIF) kontrollis ligikaudu 14% venemaalt pärit teraviljaekspordist, kuid eelmise aasta märtsis tekkisid probleemid: Rosselhoznadzor lõpetas tarnitud nisu sertifikaatide väljastamise, halvates sellega ettevõtte töö. Kuus kuud hiljem esitas peaprokuratuur hagi ettevõtte natsionaliseerimiseks, põhjendades seda sellega, et tegemist on välisomaniku kontrollitava strateegilise ettevõttega.
Rodnõje Polja omanik Pjotr Hodõkin on loobunud St Kittsi ja Nevise passist ja elamisloast Araabia Ühendemiraatides (AÜE) lootuses oma äri säilitada, ütles ettevõttele lähedane allikas Reutersile. Kuid see ei aidanud: 5. veebruaril anti Rodnõje Polja varad üle föderaalsele kinnisvarahaldusagentuurile.
31. jaanuaril anti kinnisel kohtuistungil riigile üle 16 laokompleksi kogupindalaga Raven Russia varad. 29. jaanuaril esitas peaprokuratuur hagi Domodedovo lennujaama natsionaliseerimiseks, viidates asjaolule, et selle kasusaajad on välisriikide kodanikud Dmitri Komenššnik ja Dmitri Komenšš. Esimesel on Türgi ja AÜE passid ning teisel Iisraeli passid. Toimuv on signaal topeltkodakondsusega omanikele, eriti ebasõbralikest riikidest, ütleb advokaadibüroo Nordic Star partner Artjom Žavoronkov: „Kas loobute oma välisriigi kodakondsusest või kaotate oma ettevõtte venemaal.”
Võimud improviseerivad arestimise teemal pidevalt, kasutades erinevaid meetodeid, ütles Reutersile ärimees, kelle varad anti riigile. Kui inimesed näevad, et meetod töötab, hakatakse seda laiemalt kasutama ning lisaks püüavad riigiasutused oma ülemustele näidata edukust varade riigi kätte andmisel, selgitas ta. Natsionaliseerimise kiirenemine võib olla seotud fiskaalsurvega, kuna majanduskasvu aeglustumine ja lääneriikide uued sanktsioonid jätavad riigikassa tuludeta, usub PF Capitali ökonomist Jevgeni Nadoršin.
Uue seaduse kohaselt peavad riigiettevõtted pärast vara ümberjagamist saadud varade turuväärtusest 50% eelarvesse kandma, meenutab ta: „Arvestades, et (vara ümberjagamise) protsess ei peatu ja intensiivsus tundub aasta alguse järgi olevat isegi suurenenud, on ebameeldiv tunne, et see pole veel lõpp.”
2024. aastal natsionaliseeriti venemaal vähemalt 67 ettevõtet, mille kogutulu oli üle 807,6 miljardi rubla (7,7 miljardit eurot) ja varade väärtus üle 544,7 miljardi rubla (5,2 miljardit eurot). 2023. aastal oli natsionaliseeritud ettevõtete varade koguväärtus umbes 483,5 miljardit rubla (4,6 miljardit eurot), 2022. aastal – 280,5 miljardit rubla (2,7 miljardit eurot). Paljudes valdkondades toimub turu ümberjaotumine, nendib politoloog Ilja Graštšenkov: „See tähendab, et kui on vähimgi vihje, et ettevõttel pole poliitilist kaitset või kui omanikke saab kuidagi läänega siduda.”
Natsionaliseerimine venemaal jätkub, on Graštšenko kindel: „Odav transport on praegu väga oluline. Näiteks vagunite omanikud monopoliseerivad turgu ja hoiavad tariife mitu korda kõrgemad, kui venemaa Raudtee soovitab. See tähendab, et näiteks riik võiks efektiivsuse tõstmiseks otsustada vagunite väljaostmise või nende omanikega muul viisil tegelemise.”
13. putin ei plaani detsembris alla kukkunud lennuki AZAL (Azerbaijan Airlines) kohta avaldusi teha. Sellest teatas presidendi pressisekretär dmitri peskov, kommenteerides Aserbaidžaani meedias ilmunud väljaannet, milles venemaalt paluti juhtunu eest vastutust võtta. „Ei, pole plaanis,” vastas peskov lühidalt selleteemalisele küsimusele. Varem teatas Reuters Aserbaidžaani valitsuse allikale viidates, et Kasahstanis Aktau lähedal alla kukkunud lennuki AZAL Embraer E190 tulistas alla venemaa õhutõrjeraketisüsteem Pantsir-S. Hiljem kirjutas Azeri-Pressi (APA) väljaanne, et Bakuu valmistub esitama moskva vastu hagi rahvusvahelisele kohtule, kui see oma süüd ei tunnista. Väljaande sõnul kogutakse praegu tõendeid, analüüsitakse tunnistusi ja muid materjale, mis kinnitavad venemaa seotust tragöödiaga.
Kasahstani transpordiministeerium avaldas eile juhtunu kohta esialgse raporti, millele olid lisatud fotod mitme auguga kerest. Dokumendis märgitakse, et arvukalt läbivaid ja mitteläbivaid kahjustusi registreeriti nii lennuki sabaosal, vertikaalstabilisaatoril jne. Samasugused jäljed leiti lennuki vasakust tiivast, mootorist ja muudest osadest.
Lisaks teatas Aserbaidžaani transpordiministeerium, et katastroofi päeval võeti Groznõi lennujaamas kasutusele režiim „Vaip” (õhuruumi hädaolukord), kuid dispetšer teavitas sellest meeskonda alles pärast kahju tekkimist. Ministeerium märkis ka, et lennuk kaotas Tšetšeenia kohal taevas GPS-signaali.
APA teatel usub Aserbaidžaani pool, et Moskva üritab juhtunu asjaolusid varjata, kasutades sama strateegiat, mis 2014. aastal pärast Malaisia Boeing MH17 allakukkumist Donbassi kohal. Vabariigi võimud on nördinud, et isegi pärast Kasahstani transpordiministeeriumi raporti avaldamist jätkab venemaa oma vastutuse eitamist. Seda kinnitab nende hinnangul Föderaalse Lennutranspordiagentuuri avaldus, mille hinnangul ei sisalda dokument selgeid järeldusi katastroofi põhjuste kohta.
AZALi lennuõnnetus juhtus 25. detsembril, kui Aktau piirkonnas kukkus alla Bakuust Groznõisse lennanud Embraer E190. Tragöödia tagajärjel hukkus 38 ja sai vigastada veel 29 inimest. Vahetult pärast intsidenti kirjutasid Reuters ja Euronews Aserbaidžaani valitsuse allikatele viidates, et lennukit tabas tõenäoliselt õhutõrjesüsteemi Pantsir rakett, tõrjudes droonirünnakut Groznõile. Pärast vigastust taotles meeskond hädamaandumist, kuid ükski venemaa lennujaam ei andnud luba lennukit vastu võtta. Selle tulemusena suundus lennuk üle Kaspia mere Aktau poole.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev süüdistas katastroofis venemaad ja nõudis süüdlaste vastutusele võtmist. Samuti väljendas ta nördimust Moskva katsete üle vahejuhtum maha vaikida ja varjata tõsiasja, et lennukit tulistati õhutõrjesüsteemist, kasutades viisakalt kirjutades „luuludega versioone”.
14. Viivispalga võlgnevused venemaal hakkasid Rosstati andmetel taas kasvama 2024. aastal. 2025. aasta 1. jaanuari seisuga on ettevõtetel kogunenud 507,9 miljonit rubla (4,8 miljonit eurot) palgavõlga töötajate ees – 153,9 miljonit rubla ehk 43,5% rohkem kui aasta varem. Umbes veerandi summast – üle 110 miljoni rubla – moodustasid aastatel 2022–2023 ja varem kogunenud vanad võlad ning põhiosa – 394,7 miljonit rubla – moodustasid palgad, mida ettevõtjad eelmisel aastal maksta ei suutnud.
Rosstat on oma statistika järgi registreerinud esimest korda alates 2015. aastast palgavõlgnevuste kasvu: siis majanduslanguse, naftahindade kokkuvarisemise ja lääneriikide sanktsioonide esimese laine taustal kasvas viivises ettevõtete võlg töötajate ees aastaga 75%, 3,5 miljardi rublani.
Järgnevatel aastatel viivismaksete summa vähenes: 2016. aastal 2,7 miljardit rubla, 2016. aastal 2,5 miljardit, 2016. aastal 2,4 miljardit, 2019. aastal 2,1 miljardit, 2021. aastal 1,6 miljardit rubla. Enne sõda oli ettevõtetel palgavõlgnevusi 768 miljonit rubla ja Ukraina invasiooni esimesel kahel aastal vähenes see summa 354 miljoni rublani.
Palgavõlgnevuste kriis on haaramas ehitussektorit, mida tabas hüpoteeklaenude krahh ja keskpanga baasintressi järsk tõus. Rosstati andmetel on ehitusfirmadel pool tasumata palgavõlgadest. Veel 20% läheb töötlevale tööstusele.
Kuigi valitsus teatab venemaa majanduse rekordilistest kasvumääradest 14 aasta jooksul, toob 2025. aasta ettevõtetele kaasa finantsolukorra halvenemise, näitas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu uuring. Uuringu kohaselt kaebab iga neljas ettevõte “käibekapitali puudumise” üle ja sama palju kaebab laenu saamise võimetuse ja kõrge inflatsiooni üle.
Jaanuari-oktoobri ärikasum langes 17% ja rahalises arvestuses jäid ettevõtted kahjumisse 5 triljonit rubla (47,6 miljardit eurot). Laenude intressimäärade tõusu tõttu on igal viiendal töötleva tööstuse ettevõttel raskusi võlgade tagasimaksmisega ning majandust tervikuna ähvardab ettevõtete pankrottide ulatuslik hüpe, kirjutasid makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) eksperdid.
15. Ukraina positsioonidele tormavad venemaa üksused on kaitsjatega võrreldes ülekaalus viie-, kohati 10-kordselt. Nende ohjeldamiseks pidid Ukraina relvajõud sõna otseses mõttes toppima rindejoone täis luure- ja ründedroone. See aitab selgitada, miks vene armee nii aeglaselt edasi liigub, kuid ei lahenda Ukraina sõdurite nappuse probleemi.
Ukraina toodab praegu umbes 200 000 drooni kuus. Ja see võimaldab Kirde-Ukrainas võitleva 60. mehhaniseeritud brigaadist pärit droonipataljoni ülemal kutsungiga Munin kasutada neid muu hulgas haavatud vaenlase sõdurite elu lõpetamiseks. Tavalisel päeval saab pataljon hõlpsasti korraldada 60 FPV drooni lendu (mida operaatorid juhivad piloodi vaatega), samas kui aasta tagasi ei saanud ta raskel päeval kasutada rohkem kui 15, ütles Munin eesliini külastanud Wall Street Journali ajakirjanikele.
Mõnes maapiirkonnas suudavad droonipiloodid liini hoida vähese jalaväega või üldse mitte, kirjutab ajaleht. Ligi 1000-kilomeetrist rindejoont patrullivad vaid droonid, luurelennukeid praktiliselt enam ei vajata. Kui vene väed hakkavad Ukraina positsioonide poole liikuma, tulistavad neid väikesed kamikaze droonid, samal ajal kui suuremad seadmed viskavad pomme. Ukraina jalavägi avab tule ainult nende pihta, kellel õnnestub sellest tuleeesriidest kogemata läbi murda.
Teatud määral see strateegia toimib. Nii ei ole vene armeel pärast peaaegu aastast pealetungi Pokrovskile õnnestunud seda suurt logistikakeskust, mis varustab kogu Ukraina gruppi Donbassis, oma tohutu üleolekuga isikkosseisu ja suurtükiväe osas vallutada. Samal ajal jõudsid vene üksused pool aastat tagasi Pokrovskist 10 km kaugusele.
Septembri keskel kuulutati linnas välja evakueerimine ja kuu lõpus kartsid seda kaitsvad Ukraina sõjaväelased, et see muutub Bahmutiks ja pühitakse kahe-kolme kuuga maamunalt ära.
Tõenäoliselt on Ukraina praegu maailmas liider kvadrokopterite (droonide) tootmises, mis võimaldavad operaatoritel näha lahinguvälja, ütles USA merejalaväe erukolonel ning strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Kansian väljaandele New York Times. Rakenduskaitsetehnoloogiatesse investeeriva riskikapitalifirma D3 partneri Anton Verhovodovi sõnul pandi eelmisel aastal riigis kokku umbes 2 miljonit drooni. Ta ütles, et ükski NATO riik pole seda teinud: „Ukraina tootmisalane oskusteave on konkurentsitu. Ukrainas töötab tuhandeid insenere, kellel on eesliinil sõpru ja kes mõistavad, kuidas sõdu tegelikult peetakse.”
vene sõjavägi kasutab aktiivselt samuti droone, mistõttu kumbki pool ei saada enam kontaktliinile suuri soomusmasinaid, sest need muutuvad lihtsateks sihtmärkideks. Liharünnakutes üritavad vene sõdurid läbida mitu kilomeetrit Ukraina positsioonidele jalgsi, sageli kahe-kolmeliikmelistes rühmades – see muudab droonidega tuvastamise ja ründamise keerulisemaks. Ja kuna putini komandörid kahjudega ei arvesta, võivad sellised ründajate lained veereda lõputult. See võimaldab ründajatel edasi liikuda, kuigi aeglaselt.
Lõppkokkuvõttes ei saa droonid inimesi asendada, ütles WSJ-le viimased kaks kuud Pokrovskist lõuna pool võidelnud pataljoniülem. Selle aja jooksul taandus tema pataljon ligikaudu 1,5 km. „Need võivad küll häirida vaenlase rünnakut, kuid mitte täielikult peatada,” selgitas sõjaväelane.
16. Rahvusvahelise kaubanduse andmete analüüs näitab Hiinast venemaale imporditud kriitiliste komponentide rekordmahtusid, mida keegi ei näi mõjutavat. Kriitiliste komponentide, eelkõige masinaehitus- ja elektroonikatoodete tarnimise sanktsioonid venemaa Föderatsioonis 2024. aastal ei mõjutanud nende impordi mahtu agressorriiki.
Nagu näitavad Belgia Brügeli agentuuri venemaa kaubandusjälgija viimased andmed, on EL-ist ja USA-st tuleva varustusvoo tõkestamine ning võitlus sanktsioonidest möödahiilimise nimel läbi kolmandate riikide kompenseeritud Moskva ja Pekingi koostöö süvendamisega. Sellest annab tunnistust fakt, et eelmisel aastal purustas kriitilise tähtsusega kaupade müügimaht Hiinast venemaa Föderatsiooni järjekordse rekordi.
kremli kaubandusajaloo kriitilistes komponentides võib jagada kahte perioodi. Kuni 24. veebruarini 2022 ja pärast seda. „Enne” etapis oli tendents impordi kasvule: aastatel 2019-2020 imporditi neid kaupu venemaa Föderatsiooni keskmiselt 27 miljardi dollari eest aastas ja 2021. aastal ulatus see näitaja maksimaalselt 34 miljardi dollarini.
„Pärast” toimus järsk langus. Absoluutarvudes näeb see välja nii: 2022. aastal ulatus kriitiliste kaupade import venemaa Föderatsiooni 20,5 miljardi dollarini, 2023. aastal 21,5 miljardi dollarini ja 2024. aasta jaanuaris-novembris 19,2 miljardi dollarini.
Elektrimasinad ja -osad (sh pooljuhid) on venemaa Föderatsiooni kriitiliste impordimahtude poolest suurim kategooria. Kui 2021. aastal ostsid venelased neid 13,32 miljardi dollari eest, siis 2022. aastal vähenes see näitaja 9 miljardi dollarini ning aastatel 2023-2024 kõikus 8,48-9,74 miljardi dollari vahel.
Instrumendid ja seadmed (sealhulgas laserid) näitavad tippväärtust ka sõjaeelsel aastal (5,1 miljardit dollarit), millele järgnes langus 2024. aasta 11 kuu jooksul 2,54 miljardi dollarini. Langus oli kõige märgatavam transpordivahendite osas – 6,1 miljardilt dollarilt 2021. aastal 1,77 miljardile dollarile eelmise aasta jaanuaris-novembris.
Kokkuvõttes olid keskmised igakuised tarned EP arvutuste kohaselt 2024. aastal umbes veerandi võrra väiksemad kui tavaliselt enne täismahus invasiooni.
Pärast täiemahulise sissetungi algust saab Venemaa keskmiselt veerandi võrra vähem imporditud autosid ja elektroonikat. Pärast seda, kui G7 ja EL kehtestasid sanktsioonipaketid venemaale kahesuguse kasutusega toodete tarnimiseks, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka militaarmajanduses, on traditsioonilised kaubavood peaaegu kadunud.
Küll aga hüvitas selle neile Hiina, kellest sai kremli peamine kaubanduspartner. EP kirjutas aasta tagasi, et Taevaimpeerium toetab putini sõjamasinat igal võimalikul viisil. 2024. aasta mais alustas toonane USA välisminister Antony Blinken sanktsioonidest kõrvalehoidumise vastast ringkäiku maailmas ja Hiina-vastast teabekampaaniat sõja toetamise eest.
„venemaa katab kuni 90% oma sõltuvusest mikroelektroonikast, mida ta kasutab tankide, mürskude ja muude relvade tootmiseks, importides Hiinast,” ütles Blinken. Teiseste sanktsioonide oht näib olevat vähemalt mingil määral mõjutanud kõiki riike (nagu Türgi ja India), kes on hakanud suurendama kriitiliste komponentide tarnimist venemaale. Aga mitte Hiina kohta.
2024. aasta (kui võrrelda jaanuari-novembrit, mille kohta praegu andmed on olemas, varasemate aastate vastava perioodiga) püstitas Xi Jinpingi ja putini kahepoolsete suhete rekordi. Hiina tarnis venemaale kriitilisi komponente 13,6 miljardi dollari väärtuses – rohkem kui kunagi varem. Seega võib väita, et Peking moodustab 75% kõigist autode ja elektroonikatarnetest venemaale.
Need tooted ei ole alati „ainult” või „üleni” valmistatud Hiinas. Kuigi Blinkeni reiside taustal on USA ise igasuguse koostöö vene Föderatsiooniga täielikult lõpetanud, ei saa öelda, et ükski USA kiip või masin poleks venelaste kätte sattunud. See toimub jätkuvalt kolmandate riikide kaudu nagu Hongkong, Malaisia või isegi Hiina.
Näiteks Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi andmetel leidub Ameerika ettevõtte Analog Devices kiipe jätkuvalt venemaa droonide uusimates mudelites (UAV-d Geran-2 või Shahed-136), mis ründavad Ukraina linnu iga päev. Need jõuavad sinna Hiinas valmistatud mikroskeemide osadena.
Samamoodi jätkavad EL-i riigid, kuigi nad on vähendanud kriitiliste komponentide tarneid venemaa Föderatsiooni kümme korda (2024. aasta lõpuks 150 miljoni dollarini), osaliselt kauplemist agressorriigiga läbi kolmandate riikide (Gruusia, Valgevene). Neid voogusid ei saa aga endiselt võrrelda kaubandustoetuse tasemega, mida kreml Hiinalt saab.
Ja tundub, et kaubandussõda, mille Donald Trump praegu Hiina vastu vallandab, võib kas veelgi süvendada Pekingi koostööd kremliga või viia lõpuks kokkuleppeni, mis seda lõpuks vähendab.
17. Lühiuudised
Pentagon teatab, et eelseisval Ramsteini kohtumisel kinnitab USA uus kaitseminister Pete Hegseth USA presidendi Donald Trumpi pühendumust Ukraina sõja kiirele diplomaatilisele lõpetamisele.
Ukraina president Zelenski ütles pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet võimalikust kohtumisest järgmisel nädalal, et plaanis on kohtumised ja läbirääkimised meeskonna tasemel.
venemaa plaanib vastuseks sanktsioonidele laiendada oma volitusi lääne varade arestimiseks, vahendab Reuters. Uus seadusandlus lubab Moskval vastumeetmena konfiskeerida välisfirmadelt ja investoritelt külmutatud raha.
Väited, et venemaa saatis 6. veebruaril Kiievi suunal välja raketi Orešnik, kuid see plahvatas venemaal, põhinevad ajaveebi pidaja Kõrõlo Sazonovi spekulatsioonidel, mitte kontrollitud faktidel, teatas Ukraina strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Ukraina arendab relvi venemaa juhitavate õhupommide vastu võitlemiseks, paljastas Zelenski. Kui praegune kaitse tugineb õhutõrjesüsteemidele, siis töötatakse välja kodumaist lahendust.
Ukraina eesmärk on avada kõik EL-iga liitumisläbirääkimiste klastrid 2025. aastal, ütles asepresident Olha Stefanishõna. Kõnelused peamiste klastrite, sealhulgas õigusriigi ja siseturu üle, algavad Poola EL-i eesistumise ajal 2025. aasta alguses, ülejäänud poolaastal aga Taani eesistumise ajal.
Ühendkuningriik saadab vastuseks Moskva tegevusele välja venemaa suursaadiku. 2024. aasta lõpus süüdistas FSB Briti diplomaati spionaažis ja õõnestustegevuses. „Me ei talu hirmutamist. Kõiki edasisi samme venemaa poolt käsitletakse eskalatsioonina,” ütles Ühendkuningriigi ametnik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
