Sõja ülevaade: 1078. päev – vene sillapea kipub ohtlikult kasvama
Avaldatud: 5 veebruar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. veebruar 2025:
tundub, et rinde tagalas on vene pool oma asjade korraldamisega hädas, vene sillapea Kupjanskist põhjas kipub ohtlikult kasvama ja Zapadne ning Datšnee külad kaotati, mujal muutusteta.
1. Eip muutusi ilmas ehk siis ork on ork.
2. Lisandus veel üks vene naftarajatise tabamine.
3. Kursk: no ei saa vene pool edasi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: järjest ohtlikumalt vene sillapea Kupjanskist põhjas laieneb.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Datšnee kaotati, aga Pokrovski kandis seni lainetus…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski palus NATO-lt tuumarelvi.
12. EL liigub putini tribunali loomise eelnõu poole.
13. venemaa keskpank kutsus valitsust üles peatama eelarvekulude kasvu.
14. venemaa pankade valuutareservid langesid 16 aasta madalaimale tasemele.
15. Uued Süüria võimud on teinud ettepaneku, et Türgi saaks venemaa asemel riigis sõjaväebaase rajada.
16. putini suurim megaehitusprojekt on töötajate palkade tohutute hilinemiste tõttu kokku kukkumas.
17. Zelenski: venemaa-vastases sõjas on hukkunud üle 45 000 Ukraina sõduri.
18. Trump ütles, et USA võtab Gaza üle kontrolli… sealt elanikud „välja kolides”.
19. Lühiuudised
venemaa okupeeris 2025. aasta jaanuari lõpu seisuga 18,21% (+0,07%) Ukrainast, sealhulgas Krimm ning enne 2022. aastat okupeeritud Donetski ja Luganski alad. Jaanuaris sai venemaa kuu jooksul umbes 427,47 km² oma kontrolli alla.
Vaid 85 rünnakut, mille vist pigem tõusnud reorgi vajaduse süüks paneb. 12 rünnakut Kurski suunal, Harkivi rindel 1, Kupjansk-Kreminna rindel 9, neist lõunasektoris vaid 2, Bahmuti rindel siiski 16, Donetski rindel 37 ja Velika Novovsilka kandis 3, Robotine kandis 1. Küll aga on väga kõrge „musta maa” taktika jätkamine käepäraste vahenditega ehk siis lennundus, droonid ja kaudtuleüksused pingutavd max survega. Liugpomme 124 ja neist pooled Kurski kanti, üle 5 tuhande ikka kaudtulelööke ja kamikazedroonide kasutus tipus u 2700. Sestap arvab, et uus suurem rünnakulaine peatselt jälle algab.
Kui isikkoosseisu kaotuste arv väheneb, siis selle võrra kõrgemale on tõusnud kaudtuleüksuste kaotused ja muu tagalatoetuselemendi kaotused vist sinna rekordi ligi küündis ehk siis seiret kauegmale jagus ja vahendeid ka leitud sihtmärkide tabamiseks. Kipub arvama, et mitmetes lõikudes siiski käib vastasel võimalik üksuste vahetus on sagenenud, sestap igatsugu segadust vastutusalade üleandmisega jagub ning kuna vene poole koordineerimise puudulikkus ja üksuste vaheline tugev rivaalitsemine toob kaasa selle, et korraga võivad tihedalt koos seista vastasuunalised kolonnid, kes nn maid jagavad või uusi korraldusi ootavad ja see tõttu neid sihtmärke kuni 20 km kaugusel rindest pisu sagedamini tabatakse. Lisaks näitavad numbrid veelgi paranenud Ukraina droonide võimekust ja arvu.
Ilmast: ilm üllatavalt sarnane meie omaga, täna veel paiguti lund ja siis palju päikest kuni 10 kraadi külmaga. Maa hakkab külmama ja annab peatselt paremaid võimalusi soomusel kus iganes toimetada, selge ilm küll soodustab seiret ja külmakraadid vähendavad droonide lennuaega.
1. Eip muutusi ilmas ehk siis ork on ork.
Harkivi suunal suurem saheedilaine.
Vaid ühe Ukraina piirkonna ööpäeva kokkuvõte: Sumõ oblasti sõjaline administratsioon: viimase ööpäeva jooksul korraldasid venelased Sumõ piirkonnas 105 rünnakut 13 kogukonna vastu, tappes ühe ja vigastades veel kahte inimest. „Registreeriti 149 plahvatust. Sumõ, Hotõn, Junakovskaja, Miropolskaja, Belopolskaja, Krasnopolskaja, Velikopisarevskaja, Novoslobodskaja, Esmanskaja, Šalõginskaja, Hutor-Mihhailovskaja, Seredino-Budskaja, Sveskaja.” Suurim arv plahvatusi – 36 – registreeriti Velikopisarevskaja kogukonnas. Krasnopolskaja kogukonnas hukkus mürskude tagajärjel üks tsiviilisik ja teine sai vigastada. Vigastada sai ka kiirabiauto. Esmani kogukonnas sai venelaste mürskude tõttu vigastada veel üks tsiviilisik. Lisaks kukkus 4. veebruari hilisõhtul Romenskoje kogukonna eramaja territooriumil alla vaenlase droon, mis lõhkes, põhjustades majadele kahju.
2. Esmaspäeval, 3. veebruaril andsid Ukraina õhujõud Kurski oblastis Novoivanovka asula piirkonnas ülitäpse löögi ühe vene armee üksuse komandopunktile.
Eile teatati plahvatustest Mariupolis.
Täna öösel venemaal Krasnodari oblastis süttis droonirünnaku tagajärjel põlema naftamahuti, mis sisaldas väidetavalt naftajääke. Sellest teatas piirkonna kuberner Veniamin Kondratjev Telegramis. Rünnatud Albashneft LLC naftabaasi Astra sõnul ei ole tulekahju Moskva aja järgi kella 6.15 seisuga endiselt kustutatud. Nagu ettevõtte veebisaidil märgitud, on Albashneft LLC arenev ettevõte, mille põhitegevuseks on naftatoodete tootmine. See on ainuke naftatöötlemistehas Krasnodari krai Kanevski rajoonis.
Lääne relvade kasutamise keeld sügaval venemaa territooriumil tühistati, kuid Ukrainal puudub endiselt lääne kauglöögivõime. Ainult riigis toodetud droonid võivad ulatuda 2500 km kaugusele, samal ajal kui venemaa jätkab sügavaid rünnakuid Ukrainas. – Defense Express.
3. Kursk: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kuidagi pikalt pole enam vene pool edasi saanud.
Põhja-Korea väed võitlevad Kurskis endiselt. Ukraina luurejuht Budanov eitab NYT väiteid nende lahkumise kohta suurte kaotuste tõttu, kirjutab War Zone. 8000 KRDV sõdurit on endiselt eesliinil, kuigi nende aktiivsus on vähenenud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas asuv vene sillapea Oskili jõe läänekaldal kahjuks laines veelgi ning eile saadi enda kontrolli alla Zapadne küla. Lisaks laienes sillapea u 2,5 km lõuna suunas Kupjanski poole. Kuna videosid siit sektorist eriti ei tule, siis kipub arvama, et vene pool on suutnud koondada siia tugeva EW võrgustiku, mis paratamatult mõjutab Ukraina võimekust leida ja sihtmärgistada vastast. See sillapea laienemine seal teeb ikka pisu palju murelikuks.
Mujal muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovskist edelas rinne jätkuvalt pisu kõigub. Otse linna poole pole seni tugav konveier edasi saanud ja isegi kui keegi eeslinna piirideni jõuab, siis ellu ei jääda.
Hetkel vaid kõlakas, et rinde keskmises sektoris võis nädal tagasi kaotatud eesmised possad Ukraina tagasi saada Nadezdinka küla lähistel.
Kuniks Vovtša jõe põhjakaldal asuv Andrijivka asula vastu peab, ei näe, et vene pool suudaks lõuna suunalt seda jõge ületada (mitte et see võimatu on, aga lai jõgi on suur abimees).
Kurahovest läänes asuv Datšne küla lõpuks langes tervenisti vene poole kontrolli alla ja sellega kiireneb seni edukalt vastupidanud suure ümberpiiramise ohuga ala Vovtša jõe ja Mokrõi Jalõ vahel.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kuidagi tugevana tundub see varajane Ukraina kaitseliin. Eip arvanud, et juba seal võidakse vene poole edenemine pidama saada, eks näis.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Läänepartnerid peaksid Ukrainat varustama tuumarelvaga, kui nad keelduvad Ukrainat NATO-sse vastu võtmast, ütles riigi president Volodõmõr Zelenski intervjuus Briti saatejuhile Piers Morganile. Riigipea sõnul on see piisav julgeolekugarantii ja hoiab ära venemaa presidendi vladimir putini uue rünnaku. Zelenski märkis, et Ukraina liitumine NATO-ga võib venida aastateks või aastakümneteks, mis tõstatab küsimuse, mis kaitseb teda kogu selle aja selle kurjuse eest. „Mis toetuspakett, millised raketid? Kas nad annavad meile tuumarelvad? Las nad siis annavad meile tuumarelvad,” ütles ta.
Zelenski sõnul ei suuda tavalised raketid tuumarakette peatada, seega jääb see ainsaks võimaluseks. President märkis ka, et partnerid saavad aidata Ukrainat miljonipealise armee rahastamisel ja oma vägede paigutamisel riiki. „Tooge oma kontingent meie riigi nendesse osadesse, kus soovime olukorra stabiilsust, et inimesed oleksid rahulikud,” kutsus Zelenski lääneriike üles. Ta lisas, et kui Ukraina ei ühine NATO-ga, peab putin, kes kasutas seda argumenti sissetungi õigustamiseks, „täielikult taganema”. „Ta tungis sisse, sest kartis, et meist saavad NATO liikmed. Olgu, me ei ole NATO liikmed. Andke meie maad tagasi. Seda tuleks täpselt sellisena vaadata,” rõhutas Zelenski.
Ta ütles varem, et USA ja venemaa on sundinud Ukrainat oma tuumarelvadest loobuma, kuid see, kuidas Kiiev seda tegi, oli „absoluutselt rumal, ebaloogiline ja väga vastutustundetu”. Tema vaatenurgast oli vastutasuks vaja nõuda „midagi väga tugevat, mis suudab tõesti peatada iga ründaja, hoolimata tema suurusest, territooriumist, armeest jne”. Zelenski märkis, et parim variant oleks NATO liikmelisus. Selle asemel kirjutas Kiiev 1994. aastal alla Budapesti memorandumile, mille kohaselt Ukraina loobus oma tuumaarsenalist vastutasuks USA, Venemaa ja Suurbritannia julgeolekugarantiide ning lubaduse eest austada riigi iseseisvust, suveräänsust ja olemasolevaid piire. Selle tulemusena „vahetasime tuumarelvad sõja vastu”, ütles Zelenski. Enda sõnul rääkis ta sellest USA presidendile Donald Trumpile, kes kinnitas, et mõistab teda.
Zelenski süüdistas lääneriike ka valelubaduste andmises seoses Ukraina liitumisega NATO-ga. „Möödusid aastakümned ja ikka ei juhtunud. See oli ebaõiglane Ukraina ja ukrainlaste suhtes,” rõhutas ta. Seni ei ole ükski teadaolevatest sõja lõpetamise stsenaariumidest, mida Trumpi administratsioon kaalub, hõlmanud Ukraina liitumist NATO-ga nähtavas tulevikus. Omakorda nimetas putin rahuläbirääkimiste tingimuste hulka Kiievi täieliku loobumise sellest kavatsusest lõplikult ja ka tuumastaatuse kinnitamise. Samas rõhutas ta, et ei luba mitte mingil juhul tuumarelvade ilmumist Ukrainasse.
12. Euroopa Nõukogu on jõudnud kokkuleppele Ukraina-vastase agressioonikuritegude eritribunali loomise õigusliku aluse osas. Sellest teatas BBC vene teenistus. Kui tribunal luuakse, on see Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust sõltumatu. Agressioonikuritegu on omaette rahvusvaheliste kuritegude kategooria, mis seisneb sõja vallandamises teise riigi vastu. Erinevalt sõjakuritegudest ja inimsusevastastest kuritegudest, mille eest saab vastutusele võtta nii tavalisi konfliktis osalejaid kui ka mõlema poole komandöre, saab agressioonikuriteo süüks pidada vaid riigi kõrgeimat juhtkonda, kes otsustas rünnata. Seega, kui tehakse otsus tribunali loomiseks, puudutab selle töö eelkõige putinit.
EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ütles, et tal „pole kahtlust, et putin pani toime agressioonikuriteo”, otsustades rünnata Ukrainat ja rikkudes selle suveräänsust. „Ta rääkis sellest üsna avalikult,” vahendab DW Kallase sõnu.
Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas, et venemaa tegevus on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine: „Kui venemaa otsustas ÜRO põhikirja rikkudes tankid üle Ukraina piiri saata, pani ta toime ühe raskeima kuriteo – agressioonikuriteo. Nüüd tuleb õiglus. Õiglus Ukrainale”.
Varem teatas Euroopa Pravda tribunali loomise töörühma (Core Group) läbirääkimistel osalenud allikale viidates, et protsess käivitatakse Ukraina ja Euroopa Nõukogu kahepoolse lepingu alusel. Samas märkis väljaande allikas, et tribunal on tegelikult suunatud putini vastu.
Töörühm, kuhu kuuluvad esindajad 41 riigist, on pidanud juba 13 koosolekut. Viimane, 14. kohtumine toimub eeldatavasti aprillis, kus allkirjastatakse erikohtu loomise dokument.
13. putin nõuab valitsuselt ja keskpangalt kooskõlastatud tegevust inflatsiooni vastu võitlemiseks ning keskpank on öelnud, mida ta vajab. „Madala inflatsiooni juurde naasmiseks on vaja pikka aega säilitada ranged rahatingimused ja kinni pidada kinnitatud eelarveparameetritest aastateks 2025–2027,” kirjutavad keskpanga analüütikud bülletäänis „Millest trendid räägivad” (formaalselt pole see regulaatori ametlik seisukoht).
Kolossaalne eelarveimpulss sai üheks peamiseks põhjuseks inflatsiooni kiirenemisel, mis 2024. aasta lõpuks ulatus 9,52%-ni. Sõda nõuab üha rohkem raha ja eelarvekulud kasvavad kiiresti, olles igal aastal kavandatust suuremad. Eelmisel aastal plaanis valitsus esialgu kulutada 36,7 triljonit rubla (350 miljardit eurot). – see summa oli küll eelarveseaduses kirjas, kuid aastaga suurenes ning selle tulemusena moodustasid kulud 40,2 triljonit rubla (382 miljardit eurot). Pealegi osutusid lisakulud keskpangale sageli ootamatuks, sundides prognoose üle vaatama ja baasmäära tõstma – praegu on see juba 21%.
Keskpanga analüütikud usuvad, et selle karm poliitika töötab: hoiused kasvavad kiiresti, laenuandmine on detsembris aeglustunud, pankade laenuportfellid isegi kahanenud. „Laenuimpulss ehk laenukasvu mõju nõudlusele majanduses nõrgeneb. Ja üldiselt on uuringute põhjal otsustades sisenõudlus majanduses märksa mõõdukamas tempos kasvamas,” kirjutavad nad, tähendades, et tingimused inflatsiooni aeglustumiseks on ilmsed. Selle kohta pole aga veel märke, väidavad keskpanga analüütikud. Rahapakkumist ei loo mitte ainult laenud, meenutavad nad, vaid muude tegurite hulgas on kõige olulisem ja keskpanga tegevusest mitte sõltuv tegur eelarve. „Seetõttu on nii oluline kinni pidada 2025. aasta kinnitatud eelarve parameetritest, mis näevad ette järk-järgulist naasmist eelarvereegli parameetrite juurde,” järeldavad nad.
„Keskpanga poliitika töötab üsna hästi,” nõustub majandusteadlane Dmitri Polevoi. Kuid eelarvepuudujäägi järsk tõus novembris-detsembris muutis laenuandmise aeglustumise mõju olematuks. „See suurendas rahapakkumist pankade rahaliste vahendite kasvu kaudu seoses pangandussüsteemi nõudmiste suurenemisega valitsusasutustele,” selgitavad bülletääni autorid. Laenukasvu aeglustumine on suuresti tingitud hiiglaslikest eelarvesüstidest, nõustuvad MMI analüütikud: üks kompenseerib teist ning mõju nõudlusele on pigem neutraalne.
Rahandusministeerium selgitas, et osa detsembrikuu täiendavatest kuludest olid tegelikult selle aasta kulud: aasta lõpus oli eelarvesse kogunenud üleliigseid tulusid ning eelarveeeskiri lubas neid kulutada. Aasta alguses kulutamine aga ei pidurdunud: 28. jaanuariks olid eelarvekulud ligi 30% suuremad kui kogu 2024. aasta jaanuaris ning eelarve jaotus oli juba 170 miljardit rubla (1,6 miljardit eurot) rohkem kui eelarveseaduses kirjas. MMI analüütikud nimetasid jaanuari arve „Armageddoniks”.
14. venemaa pangandussüsteemi valuutabilanss jätkab „deflateerumist” (maakeeli õhust tühjenemist), kuna lääne sanktsioonid intensiivistuvad ja finantssillad maailmaga kokku varisevad. 2024. aasta novembri seisuga oli venemaa pankades füüsiliste ja juriidiliste isikute kliendikontodel 159 miljardit dollarit – see on vene Föderatsiooni keskpanga statistika kohaselt minimaalne valuutasumma alates 2008. aastast.
Detsembris „lekkis” klientide kontodelt veel 4,9 miljardit dollarit ja neljandas kvartalis 15,9 miljardit dollarit, hindab GPB Private Bankingi tegevdirektor Jegor Susin keskpanga rahapakkumise andmete põhjal. Alates sõja algusest on välisvaluutakontod tühjenenud 40% ehk 104 miljardi dollari võrra, mis on rekordiline väljavool kogu olemasoleva keskpanga statistika ajaloos.
Pärast seda, kui sajad tuhanded kodanikud venemaalt lahkusid ja oma säästud evakueerisid, lekkis üksikisikute kontodelt 52 miljardit dollarit. Ettevõtted võtsid välja või konverteerisid 44 miljardit dollarit ehk kolmandiku valuutareservidest, mis neil olid enne Ukraina sissetungi.
Ilmselt vabaneb Surgutneftegaz aktiivselt valuutast, kirjutab majandusteadlane Viktor Tunev. Kaks aastakümmet oma tegelikke kasusaajaid saladuses hoidnud ettevõtte kontodel oli enne sõda 61 miljardit dollarit – summa on suurem kui näiteks Colombia (57 miljardit dollarit) või Lõuna-Aafrika Vabariigi kulla- ja välisvaluutareservid (53 miljardit dollarit). Tunevi hinnangul konverteeris Surguneftegaz 2023. aastal umbes kolmandiku oma välisvaluutareservidest ehk 20 miljardit dollarit rublavaradeks ning 2024. aasta lõpus pärast USA sanktsioonide blokeerimise alla sattumist veel 10 miljardit dollarit.
venemaa pankadesse valuutat hoiustada soovijaid jääb järjest vähemaks. Pärast seda, kui keskpank leevendas suvel kohustuslikke valuutamüügieeskirju, jätavad eksportijad osa oma tuludest välismaale, märgib BCS-i analüütik Ilja Fedorov. Ainuüksi detsembris kasvasid ettevõtete välisvaluutavarad 4,9 miljardi dollari võrra, märgib ta. Lisaks on probleeme maksetega, mille tõttu toorme müügiks mõeldud vahendid jäävad välismaale „kinni”: MoneyRoo hinnangul ei jõudnud eelmisel aastal riiki 30 miljardi dollari suurune tulu.
Ülejäänud toorainetulu välismaal on muutunud venemaa jaoks de facto „varireservideks”, kirjutas varem Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Tema hinnangul on sellise salajase hoiupõrsa maht 180 miljardit dollarit ja see võrdub poolega venemaa föderaaleelarvest (406 miljardit dollarit), mis on võrreldav kogu keskpanga kullavaruga (188 miljardit dollarit).
„Varireservidest teatakse väga vähe,” rõhutab Kluge: nii riigid, kus need asuvad, kui ka valuutad või varad, millesse nad investeeritakse, jäävad saladuseks. Seda raha lääneriikide statistikas näha ei ole, märgib ekspert, mis tähendab, et valuuta on suure tõenäosusega peidetud riikides, mida kreml nimetab „sõbralikuks”. See võib olla näiteks Türgi või India, millel on suur kaubavahetuse puudujääk venemaaga (vastavalt 3 ja 6 miljardit dollarit kuus).
15. Süüria ajutise valitsuse juht Ahmed al-Sharaa ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan arutavad kaitsepakti üle, mis lubaks Ankaral rajada baasid oma lõunanaabri territooriumile, teatasid neli Süüria luureallikat Reutersile. Kahe juhi kohtumine toimub 4. veebruaril. Agentuuri allikate sõnul puudutavad kõnelused kaht Türgi baasi Süüria idaosas asuvas kõrbepiirkonnas, mida tuntakse Badia nime all. Varem teatas valitsusmeelne väljaanne Türkiye, et Ankara plaanib sinna paigutada kuni 50 hävitajat F-16. Lisaks saab Türgi loa kasutada Süüria õhuruumi sõjalistel eesmärkidel ning kohustub osutama abi välisohtude korral.
Ajutise valitsuse juhi pressiesindaja ütles agentuurile, et al-Sharaa arutab „Türgi uue Süüria armee ettevalmistamist” – eelmine saadeti laiali pärast president Bashar al-Assadi kukutamist -, aga ka „uusi koostöövaldkondi”, täpsustamata, millised. Erdoğani administratsioon ütles RIA Novostile, et neil puudub teave uute baaside loomise kohta Süürias.
NATO liikmel Türgil on juba baasid Aleppo ja Idlibi provintsis. Teave sõjalise kohaloleku võimaliku laiendamise kohta Süürias ilmus pärast seda, kui sai teatavaks venemaa ebaõnnestunud katsed säilitada oma baase Khmeimimis ja Tartusis. vene välisministeeriumi delegatsioon saabus Damaskusesse 28. jaanuaril esimest korda pärast Assadi kukutamist, kes lahkus koos perega detsembri alguses Moskvasse. Läbirääkimised jõudsid aga ummikusse ja Süüria uued võimud nõudsid, et venemaa annaks välja põgenenud presidendi ja maksaks reparatsioone „usalduse taastamiseks”.
Bloombergi allikad ütlesid, et hiljutise revolutsiooni ajal mässulisi toetanud Türgi on venemaa baaside Süürias hoidmise vastu ning uus administratsioon mäletab, et putin aitas Assadil mitte kaotada pärast araabia kevadet alanud sõda ja püüdis oma režiimi päästa kuni lõpuni, mistõttu on vähetõenäoline, et kreml saab loota küsimuse positiivsele lahendusele.
Alates võimuvahetusest Süürias mullu detsembris on venemaa tegevust Khmeimimi lennubaasis piiranud ning kaks transpordilaeva on oodanud nädalaid, enne kui neil lubati Tartusis silduda, et sõjavarustust ära viia. Seejärel lõpetas Süüria lepingu ettevõttega Stroytransgaz sadamasse investeerimise kohta – leping sõlmiti 49 aastaks. Tartusi baas, mis võimaldas venemaale ainsa otsepääsu Vahemerele ning oli kremli mõju võtmepunktiks Lähis-Idas ja Aafrikas, samuti vägede, palgasõdurite ja relvade üleandmise sõlmpunkt, anti samaks perioodiks rendile.
16. putini korraldusel rajatav föderaalmaantee M-12 Moskva-Jekaterinburg riskib töötajate palkade hilinemise tõttu muutuda pikaajaliseks ehitusprojektiks. See plaaniti avada 2024. aasta lõpus, kuid viimasel hetkel lükati tähtaeg halvale ilmale viidates 2025. aasta juunisse. See juhtus Baškortostani maanteelõigu ehitustööliste massilise väljarände taustal, kellele lõpetati septembris palga maksmise. Veebruariks oli võlg ikka veel tasumata. Praegu ulatub see 200-300 tuhande rublani (1900-2850 euroni) inimese kohta, mis võrdub 2-3-kuulise hilinemisega, vahendas portaal UFA1.
Detsembri seisuga oli 370 miljoni rubla suurusest võlast tagasi makstud 227 miljonit rubla vabariigi uurimiskomisjoni (IK) andmetel. Kogu selle aja on töölised olnud ooterežiimil ning osa ei kannata ja lahkub projektist. Detsembri keskel teatati, et 1000 Dyurtyuli-Achit lõigul töötavast ehitustöölisest on töölt lahkunud umbes 600. Siinsete tööde tellijaks on firma Avtodor ja nad sõlmisid alltöövõtulepingu Regionaalse Ehitusfirmaga (RSC). Avtodor raporteeris kõigi oma rahaliste kohustuste täitmisest vastavalt lepingule. Ja RSC selgitas praegust olukorda riigi majandusprobleemidega, märkides, et algselt eelarves eraldatud raha muutus ehituse käigus odavamaks ja sellest ei piisanud mitte ainult tööjõu eest tasumiseks, vaid ka materjalide ja seadmete ostmiseks. Alltöövõtjal läheb tõesti kehvasti. Kontur-Fokuse sõnul on ainuüksi 2025. aasta jaanuaris teatanud juba kolm ettevõtet kavatsusest esitada hagi RSK pankroti väljakuulutamiseks.
Detsembris registreerisid töötajad putini poole pöördumise ja uurimiskomitee algatas kriminaalasja enam kui kahe kuu palga täieliku maksmata jätmise kohta (kriminaalkoodeksi artikli 145.1 2. osa). Pärast seda hakkasid sarnased kaebused tulema ka teistest piirkondadest. Nii streikisid 24. detsembril Nižni Novgorodi vahetustega töötajad, kes ehitasid Buturlinski rajoonis maanteed M-12. Nad ütlesid, et neile pole neli kuud makstud palka ega haiguslehtede eest. Võlga töötajate ees kogus ettevõte CRCC Rus – Hiina CRCC venemaa osakond, mille juhtkond süüdistas projekti tellijat maksete puudumises. Samal ajal streikisid Nižni Novgorodi maanteeehitajad samal põhjusel varem.
venemaa võimud positsioneerivad kiirtee M-12„”Ida” rahvusvahelise transpordimarsruudi Euroopa – Lääne-Hiina osaks. Suurimat projekti, mille väärtus on peaaegu 1 triljon rubla (95 miljardit eurot), juhib putin isiklikult. Näiteks Moskva-Kaasani lõigu käivitas ta 21. detsembril 2023, märkides, et nende linnade vaheline teekond kestaks nüüd 6,5 tundi ja 2022. aastal sõitis ta mööda üht lõiku KamAZ-iga. Plaanis on liini pikendamine Jekaterinburgist Tjumeni. Seal on tasuline tee. Eelkõige 800-kilomeetrise Moskva-Kaasani lõigu kasutamiseks vajab sõiduauto omanik 5000 rubla (48 eurot). See on keskmise auto bensiini maksumusest kõrgem.
Algselt plaanisid võimud kulutada M-12 ehitusele 800 miljardit rubla, kuid 2023. aastal kallines projekt 901,5 miljardini. Avtodori juht Vjatšeslav Petušenko selgitas seda ehitusmaterjalide kallinemisega. Eelmise aasta augustis teatas raamatupidamiskoda, et projekti hinnanguline maksumus on kasvanud 912,2 miljardi rublani, kuid tegelikkuses oli ette nähtud vaid 587,5 miljardit 5. oktoobril andis peaminister mihhail mishustin korralduse eraldada veel 9 miljardit.
17. President Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus Briti ajakirjanikule Piers Morganile, et sõjas venemaa vastu on hukkunud 45 100 Ukraina sõdurit ja veel 390 000 sõdurit on saanud haavata. „Meie kaotuste osas on meile väga olulised täpsed arvud. Hukkus 45 100 inimest ja vigastada sai umbes 390 tuhat inimest. Täpsustan: vigastatute arv on suurem kui on vigastatuid kokku, sest seal on inimesi, kes said vigastada ja naasid lahinguväljale ja said uuesti vigastada. Seega on vigastatute arv 390 000 inimest, aga see on vähem kui olukord.”
venemaa kaotuste osas kaotas Zelenski sõnul vene Föderatsioon umbes 350 tuhat hukkunud sõdurit. Veel 50-70 tuhat peetakse kadunuks ja 600-700 tuhat sai vigastada. „Siis on neil umbes 600-700 tuhat haavatut, suhe umbes üks kahele, sest välimeditsiin on meie omast nõrgem ja nad ei too haavatuid tagasi, kui inimene saab lahinguväljal haavata, jääb ta sinna, nii et hinnangud on umbes sellised, kuid need vastavad väga selgelt tegelikkusele.”
Zelenski lisas, et kadunud ja tabatud inimeste arvuga on probleeme: ta ei oska täpset arvu anda, kuid Ukraina tegeleb sellega. 2024. aasta detsembris teatas Zelenski, et alates 24. veebruarist 2022 on hukkunud 43 tuhat Ukraina sõdurit ja 370 tuhat on abi osutanud haavatutele. USA vastvalitud president Donald Trump ütles varem, et Ukraina kaotas 400 000 hukkunut ja raskelt haavatut.
18. Trump ühisel pressikonverentsil Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga tsiteerib CNN: USA president Donald Trump ütles, et Ühendriigid võtavad Gaza sektori üle kontrolli, olles varem öelnud, et ei usu, et Gazas on palestiinlastel jätkusuutlik tulevik. „USA võtab Gaza sektori kontrolli alla ja me teeme sellega koostööd. Omandame selle ja vastutame selle territooriumi kõigi ohtlike lõhkemata pommide ja muude relvade eemaldamise, maastiku tasandamise ja hävinud hoonetest vabanemise eest.”
Varem teisipäeval rääkides tegi Trump ettepaneku, et Gaza elanikud võiksid kolida uude asukohta, mille pakub üks või mitu Lähis-Ida riiki. „Ma mõtlen, et nad on seal, sest neil pole alternatiivi. Ja mis neil on? Praegu on see suur rusuhunnik.” CNN märgib, et Trumpi ettepanek jäädavalt Gazast lahkuda on provokatiivne seisukoht, mis meeldib kõige konservatiivsematele Iisraeli poliitikutele, kuid tõenäoliselt ei nõustu sellega Iisraeli naabrid, kes on öelnud, et ei soovi enklaavist uusi palestiinlastest põgenikke vastu võtta.
Trump nimetas teisipäeval seda teemat humanitaarseks, öeldes, et on võimatu uskuda, et keegi tahaks jääda sõjast räsitud piirkonda. Gaza asemel tegi ta ettepaneku anda palestiinlastele elamiseks „hea, värske ja ilus maatükk”. Kuid järelküsitluse käigus tegi Trump selgeks, et ta ei näe maailma, kus palestiinlased kunagi Gazasse naasevad.
CNN: „Netanyahu, kes istus Trumpi kõrval ovaalkabinetis, naeratas Trumpi kõne ajal. Iisraeli liider viibis kodus vastuolulise surve all Washingtonis, et teada saada, kus Trump täpselt Gaza relvarahu järgmises faasis seisab. Trump võtab pantvangide vabastamise lepingu eest au vastutasuks vaherahu eest, mis sõlmiti mõni päev enne tema ametisseastumist – ja isegi Bideni administratsiooni lahkunud ametnikud on tunnistanud, et Trumpi kiire saabumine aitas survestada Iisraeli ja Hamasi.”
Netanyahu kiitis Trumpi jõupingutusi. Netanyahu vastus: „Ma arvan, et president Trump on sellele pingutusele lisanud suure jõu ja tugeva juhtimise.” Kuid öeldakse, et lepingu allkirjastamiseks peab Trump siiski jälgima kolmefaasilise plaani ülejäänud kahe etapi elluviimist. Päev enne kohtumist Netanyahuga ei rääkinud ta sellest eriti enesekindlalt.
Trump: „Mul pole mingit garantiid, et see nii jääbki. Ja ma olen näinud, kuidas inimesi on julmalt koheldud. Ma pole kunagi, keegi pole midagi sellist näinud. Vaatame, mis edasi saab. Meil on tegemist väga raskete inimestega, kuid kokkuleppe saab sõlmida.”
Trumpil ja Netanyahul on arutada rohkem kui lihtsalt vahetu relvarahu lepingu küsimus. Küsimus on Gaza enda kohta, mille kohta Trump on varem öelnud, et see tuleks üles ehitada ning seal elavad palestiinlased asuda ümber Egiptusesse ja Jordaaniasse (aruteluteema, mis tõenäoliselt jätkub, kui Jordaania kuningas Abdullah järgmisel nädalal Valget Maja külastab).
CNN: „Ja siis on väljavaade Iisraeli ja tema araabia naaberriikide, peamiselt Saudi Araabia suhete laiemaks normaliseerimiseks, mida endine president Joe Biden püüdles enne 7. oktoobri 2023 rünnakuid. Trump, kes unistab avalikult Nobeli rahupreemiast, võib näha oma võimalust sellises uues ühissõjas, mis võib muuta Lähis-Ida sõjaks Usalem ja Riyadh.”
CNN meenutab, et Bideni presidendi ametiaja lõpus olid suhted Ameerika ja Iisraeli juhtide vahel nii pingelised, et nad ei rääkinud kuude kaupa, vaatamata käimasolevale sõjale Gazas ja Bideni abide intensiivsetele jõupingutustele jõuda relvarahu kokkuleppele. Eelmise aasta novembris toimunud valimiste eel ei olnud Bideni meeskonnas kahtlust, et Netanyahu pooldab Trumpi võitu, uskudes, et ta saab USA valitsuselt palju suuremad volitused oma sõjaeesmärkide elluviimiseks, kui Trump on ametis ja asendab toonase asepresidendi Kamala Harrise.
Need prognoosid ei eksinud, lisab väljaanne.
Trump on juba tühistanud raskete pommide Iisraeli tarnimise keelu, muutes ümber ühe vähestest Bideni-aegsetest poliitikatest, mille eesmärk oli survestada Iisraeli Gaza sõja ajal. CNN sõna-sõnalt: „Sel nädalal võib ta minna veelgi kaugemale. Netanyahu ja tema delegatsioon kavatsevad selle nädala visiidi ajal avaldada Trumpi administratsioonile survet, et see liiguks edasi miljardite dollarite suuruse relvamüügiga, sealhulgas tuhandete uute pommide, rakettide, suurtükiväe ja muude relvade müügiga.”
„Kui Trump seda teeb, tähistaks see USA toetuse uut taset Iisraelile ja annab märku Trumpi valmisolekust rahuldada Netanyahu taotlust ajal, mil Lähis-Idas valitseb suur ebakindlus.” Kui Netanyahu õnnitles Bidenit 2020. aasta valimisvõidu puhul, oli Trump raevukas selle peale, mida ta pidas reetmiseks. Isegi kolm aastat pärast seda, kui Hamas sooritas 7. oktoobril 2023 Iisraeli ajaloo halvima terrorirünnaku, oli selge, et Trumpi kaebused ei olnud täielikult vaibunud.
CNN sõna-sõnalt: „Netanyahu loodab kahtlemata, et vaenutegevus tema teisipäevase visiidi ajal vaibub. On peaaegu kindel, et tema suhtlus Trumpiga on vaba avalikust ebakõlast, mis on värvinud tema suhteid Bideniga tema presidendiaja viimasel aastal.”
19. Lühiuudised
Läti on alustanud Patria 6×6 APC-de tootmist Ukraina jaoks. Esimest partiid, mis oli mõeldud Ukraina kaitseväele, esitleti Ukraina suursaadikule Lätis.
India sõlmib venemaaga lepingu laevavastaste tiibrakettide ostmiseks, et suurendada oma mereväe allveelaevastikku võimekusi. Näib, et „kahe näoga Modi” hoiab venemaaga sidemeid, mõistes need avalikult hukka.
Uue uuringu kohaselt toetab 67% sakslastest sõjalist abi Ukrainale. 27% toetas toetuse suurendamist, samas kui 40% arvab, et Saksamaa peaks säilitama praeguse taseme. Vaid 27% pooldab toetuse vähendamist. Selge enamus toetab jätkuvat abi.
Ukraina tegi väidetavalt ettepaneku jätkata venemaa gaasitransiiti vastutasuks ZNPP tagastamise ja energiataristu vastu suunatud rünnakute peatamise eest, kuid venemaa keeldus. Seda väitis Ukraina valitsusvälise avaliku poliitika mõttekoja Razumkovi keskuse energiaprogrammide direktor Volodõmõr Omeltšenko.
Trump oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social: USA president Donald Trump andis teisipäeval korralduse lõpetada USA osalemine ÜRO inimõiguste nõukogus ja pikendada Palestiina põgenike (UNRWA) rahastamise külmutamist. Reuters märgib, et Trumpi samm langeb kokku Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu visiidiga Washingtoni, kes on pikka aega kritiseerinud UNRWA-d, süüdistades seda Iisraeli-vastases õhutamises ja selle töötajaid seotuses Iisraeli-vastases terroristlikus tegevuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
