Sõja ülevaade: 1072. päev – uudised Tšassiv Jari langemisest ei vasta tõele
Avaldatud: 30 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. jaanuar 2025:
uudised Tšassiv Jari langemisest ei vasta tõele, enamus rinnet jälle pidas ja ulatus Ukraina jälle u 1500 km kaugusele ning moskvalane ei taha enam rindele minna…
1. Põhiliselt Sumõ kant.
2. Jälle palav öö.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris vene pool edasi sai, aga teated linna langemisest on küll sulest välja imetud.
8. Donetsk: rinde keskmises ja lõunasektoris vene pool pisu edasi sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina on vastupidiselt putini plaanidele keeldunud tegemast suuri venemaa nisu oste.
12. Hollandis avastati sanktsioonide all tegutsevad venemaa miljardäride ettevõtted.
13. Moskvas on kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimiseks soovijate arv langenud viis korda.
14. NATO lubas, et täidab oma lubaduse anda Ukrainale 2025. aastaks 40 miljardit eurot abi.
15. Lühiuudised
158 vene poole rünnakut, neist Kurski sektoris vaid 8, Kupjansk-Kreminna rindel lausa 36 ehk siis arv juba mitu päeva tavapärasest tunduvalt kõrgem, Donetski rindel 72, mujal suht tavapärane. Jätkuvalt on saavutatud edenemised väga kõrge hinnaga.
Liugpomme 96, kolmandik sellest ikka Kurski oblastisse, ok mõned ka üle piiri Sumõ kanti. Kaudtuld tavapäraselt palju ja kamikazedroonide vähenemist õhus ka pole.
Tuntav langus nii elavjõu, tankide kui kaudtuleüksuste kaotuse numbrites, soomukite tabamine keskpärane, kõrge seis siiski tagalatoetuselemendi tabamisel. Pigem kipub vist päevane anomaalia olevat.
Pikemat sajuperioodi lubab Ukrainas alates pühapäevast, mis algab vihmadega ja muutub mõne päeva jooksul ilma jahenedes väikesesse miinusesse lumesajuks.
Üllatavalt palju näeb droonivideotest, et vene soldatid ei liigu ei oma majutusalas ega possadel relvadega ringi. Lisaks tundub, et tihe soldatite kogum koos ja kõik ninapidi mobiiltelefonides, kipub tooma löögi nende pihta.
1. Eile sai saheedidega enamuse lööki Sumõ kant. Rinde ja piirilähedus tavapärases sajus.
2. Njah, on hakanud rohkem tulema vene poole blogijate kurtmist, et Ukraina kaugele ulatuvaid droone on juba rohkem õhus kui vene omasid Ukraina kohal.
Ukraina sõjaväeluure andis koostöös teiste kaitseväe üksustega 2025. aasta 29. jaanuari öösel löögi Nižni Novgorodi naftatöötlemistehast, kinnitab Ukraina peastaap. See rafineerimistehas varustab kütusega vene sõjaväge. Pärast UAV drooni lööki puhkes suur tulekahju. Kahjude hindamine veel käib.
venemaa kaitseministeerium väidab, et eile hommikul hävitati venemaa Murmanski oblasti kohal UAV. Olenja õhubaas asub Murmanski oblastis, kus asuvad venemaa strateegilised pommitajad, mida sageli kasutatakse Ukrainale suunatud raketirünnakutes. Murmanski oblasti piir on rindejoonest lähimast punktist 1560 km kaugusel.
Brjanski oblastis naftajuhtme Družba naftapumbajaama Novozõbkov lähedal täheldatakse tulekahju. Varem olid seda asukohta juba rünnanud Ukraina droonid.
vene meedia teatel said eile Tveri oblastis Oktjabrskii külas 23. GRAU arsenali droonid tabamuse. Üle 20 mehitamata õhusõiduki sihtis laskemoonaladu ja lähedalasuvat sõjaväebaasi, põhjustades hoonetele kahju. Rünnak tabas ka Andreapoli naftapumbajaama, põhjustades tulekahju.
Rostovi ja Aasovi mere piirkondades on venemaa meedia andmetel õhutõrje aktiivne. Väidetavalt tegutses varem Ukraina lennundus.
Okupeeritud Krimmis Džankoi rajoonis Kalõnivka ja Ovotšne külade lähedal on teatatud kahest valjust plahvatusest. Kohalike allikate sõnul on see tõenäoliselt venemaa õhutõrje töö.
Okupeeritud Krimmis Zaozernes kostis eile õhtul Jevpatorija suunalt raadioteleskoobi RT-70 juurest Kalamiitski lahe lähedalt raskekuulipilduja tuld.
Okupeeritud sadamalinnas Berdjanskis toimus plahvatus.
venemaa seirekanalite andmetel lähenesid Ukraina droonid okupeeritud Krimmis Sevastoopolile. Vist pigem seire, leidmaks vene õhutõrje asukohti.
3. Kursk: jätkuva üllatusena muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta, kipub siinses sektoris olema u 3-5 rünnakut päevas ja rindejoone muutusi pole juba pikalt olnud.
5. Kupjansk-Kreminna: suurem surve kolme sillapea laiendamiseks, mis juba mitu päeva pole enam edukaks osutunud. Eks proovivad mujaltki terve rinde ulatuses.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkus väga tugev rünnakulaine nii Tšassiv Jaris kui Toretskis. Tšassiv Jaris suutis eile vene pool saada enda kontrolli alla linna keskmisest osast kagusse jääva kahe linnaosa vahelise metsa-ala. Seni on arusaamatu ringlev uudis, et Tšassiv Jar langes, sest nii kesklinna lääneserv kui kaugemale jäävad eraldi seisvad linnaosad (google mapsi järgi) on Ukraina kontrolli all. Muutusi rindejoones Toretski linnas ei tuvastanud.
8. Donetsk: keskmises ja lõunasektoris vene poole edenemist pisu oli.
Eile jälle Pokrovski suund pidas ja vene pool tõi rindest pisu kaugemalt täienduseks konveieritöötlust jätkama 15. motolaskurbrigaadi (kokku 136 BTR-82AM ratastel soomustranportööri). Ju on ees olevatel BMP-dega varustutatud üksustel koosseisud nii tugavalt hõrenenud.
Keskmises sektoris paar rindejoone sirgenemist hallis alas vene poole kasuks.
Keskmise sektori kõige murelikum lõik on Vovtša jõe põhjakaldal asuva Andrijivka asula juures, kus eile sai vene pool asulas u 300-400m edasi ja kipub sellega ära lõikama sealt ida poole jäävat Ukraina üht kaitseliini osa. Asula kaitsmine on ülioluline hoidmaks lõunast põhjapoole suruvat vene väge Vovtša jõest lõunapool, mis muutub võimatuks, kui vene poolel lastakse edeneda idasuunalt piki Vovtša jõe põhjakallast.
Pärast lühikest pausi on taas alanud rasked võitlused Datšne pärast, kus Ukraina peab tugevat võitlust. Eilseks suutis vene pool veel asulas pisu edeneda ja surus Ukraina üksused mõned kvartalid lääne poole, seni üle poole asulast Ukraina kontrolli all.
Datšnest edelasse jäävas kahe jõe vahelises (Vovtša ja Mokrõi Jalõ) vahel sai vene pool u 1 km edasi. Jätkuvalt kuidagi vaevaline on siin lõigus vene poole edenemine, kuigi ala peaks olema Ukraina vaatest üliohtliku ümberpiiramise ohuga.
Teine edenemine rinde lõunasektoris oli samuti u 1-2 km Datšne ja Velika Novosilka vahel. Varem arvasin, et Ukraina taandub siin kiiremini Vovtša jõe taha aga u kuu on see rinne seal pidanud. Jätkuvalt arvamusel, et osa üksusi on mujale viidud ja olemasolevast hõrenenud koosseisust uute ründegruppide moodustamine võtab rohkem aega ning miskit konveierilaadset ei toimu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: jätkub vene poole surve uueks edenemiseks, seni eduta.
Tokmaki suund: muutusteta..
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Vist peab võtma enda leksikas kasutusele uue mõiste, jõemiinid. On teised väiksed ja piisavalt ohtlikud kõigi väikeste paatide suhtes ning tundub, et suudetakse neid paigutada ka vene poole kontrolli all olevatesse saarte vahelistesse kanalitesse või Dnepri jõe ja kanalite ühinemiskohtadesse. vene poole kõrget huvi Dnepri saartel domineerimiseks näitab uute ja kallimate PVC ning metallpaatide ( 5-10 kohalised enamasti) jätkuvalt töösse lisandumine.
11. Paberile on jäänud kremli plaanid suuremahuliseks teraviljaekspordiks Hiinasse, mille putin käskis käivitada juba 2016. aastal. Kuigi „viljakoridori” projekt on eksisteerinud juba 8 aastat ja 2023. aastal kuulutati välja väidetavalt suurim leping 25 miljardi dollari eest, on Hiina turg venemaa nisule de facto endiselt suletud. Sellest teatas pressikonverentsil venemaa teraviljaliidu juht Arkadi Zlotševski, kuhu kuulub ligi 300 põllumajandusorganisatsiooni, mis annavad 90% venemaa teraviljaekspordist.
„Hiina ei osta venemaa nisu ja see otsus on kõrgeimal poliitilisel tasandil,” ütles Zlotševski. Tema sõnul liiguvad venemaalt Hiinasse praegu vaid piiripealsed tarned teatud provintsidesse, kuigi Hiina jätkab aktiivselt nisu kokkuostmist Kasahstanist ja Ukrainast.
„Ükskõik kui palju nad meile fütosanitaartingimustest, piiril mingitest protseduuridest ja muust ka ei räägiks, kuni pole ülevalt otsust erakonna ja valitsuse tasandil, ei tule seal midagi kokku. Need on vaid tehnilised takistused, mida Rosselhoznadzori ja Hiina fütosanitaarteenistuse vaheliste läbirääkimiste kaudu ületada ei saa,” ütles Zlotševski (tsiteerib Business Online).
Eelmisel aastal eksportis venemaa põllumajandusministeeriumi andmetel 71,3 miljonit tonni teravilja, sealhulgas 57,2 miljonit tonni nisu. Suurimateks ostjateks jäid Egiptus, Saudi Araabia, Türgi ja Bangladesh, loetles Zlotševski.
Tema hinnangul võib 2025. aastal venemaa teraviljaeksport langeda kolmandiku võrra, 47-48 miljoni tonnini, põhjuseks saagi langus, importseemnete vähesus, aga ka probleemid maksete ja logistikaga. Aastaga saavad põllumehed koristada vaid 100 miljonit tonni teravilja ja see on läbikukkumine, ütles Zlotševski: eelmisel aastal oli saak 125 miljonit tonni ja 2022. aastal saavutati rekordiline 153,8 miljonit tonni.
Uus maa teraviljakoridor venemaa-Hiina projekt käivitati 2017. aastal ja see pidi Põllumajandusministeeriumi plaanide kohaselt saavutama 2028. aastaks võimsuse 52 miljonit tonni teravilja aastas. Novosibirski tootmis- ja ekspordiettevõte EPT teatas 2023. aasta sügisel lepingu sõlmimisest Hiina Chengtong Internationaliga 70 miljoni tonni teravilja, kaunviljade ja õliseemnete tarnimiseks kokku 2,5 triljoni rubla eest.
Rahvusvahelise koostööfoorumi „Üks vöö-üks tee” raames kõlava häälega esitatud leping ei olnud tõenäoliselt oma olemuselt siduv – see tähendab, et tegemist oli “kavatsuste memorandumiga”, ütles Põllumajandusturu-uuringute instituudi peadirektor Dmitri Rõlko. Tema hinnangul ei saa Uurali, Siberi ja Kaug-Ida piirkondadest Hiinasse eksportida rohkem kui 3,5 miljonit tonni teravilja. Veelgi enam, kvaliteetset 14,5% valgusisaldusega nisu, mida Hiina vajab nõutavates kogustes, pole piirkonnas lihtsalt saadaval, ütles ekspert.
12. Lääne sanktsioonide all olevad vene oligarhide ettevõtted jätkavad Hollandis takistamatult tegutsemist, vahendab NOS. Väljaande sõnul kasutavad miljardärid kohalike seadusandluse lünki, et omistada oma ettevõtetele mikroettevõtte staatus. See seaduslik manööver võimaldab neil varjata rahavoogusid ja vältida rangeid aruandlusnõudeid.
Üks selline ärimees on terasemagnaat aleksei mordašov, kellest sai 1990. aastatel venemaa rikkamaid mehi ja kes sattus pärast Ukraina sõja algust EL-i sanktsioonide nimekirja. Tema Amsterdamis noteeritud ettevõtte SMTT Holding väärtus on 65 miljonit eurot, kuid see on klassifitseeritud mikroettevõtteks, mis tähendab, et ta ei pea avalikustama olulisi finantsandmeid.
Teine näide on venemaa panga VTB tütarettevõte Airport Alliance (Holland), mida juhib putini kauaaegne kaaslane andrei kostin. Ta on USA, EL, Ühendkuningriigi ja mitmete teiste riikide sanktsioonide all. Hollandis tegutseb ka miljardär mihhail gutserieviga seotud firma Safmar. Euroopa Liidu, Kanada ja teiste riikide sanktsiooninimekirjades on gutseriev oma sidemete tõttu venemaa juhtkonna ja aleksandr lukašenkaga.
Hollandi seaduste kohaselt võib ettevõte saada mikroettevõtte staatuse, kui ta vastab vähemalt kahele järgmistest kriteeriumidest: vähem kui 10 töötajat; bilansiline väärtus ei ületa 450 000 eurot; aastane netosissetulek ei ületa 900 000 eurot. Mikroettevõtte staatuse määramine võimaldab ettevõtetel: mitte avaldada teavet kasumi, maksude ja varade kohta; mitte läbima finantsaruannete auditit; esitama minimaalsed aastaaruanded.
Algselt kehtestati need reeglid väikeettevõtetele avaldatava bürokraatliku surve vähendamiseks, kuid nüüd kasutavad neid oma huvides ära isegi rahvusvahelised korporatsioonid ja venemaa oligarhid, kirjutab NOS.
Eriti oluline eelis on vabastamine kohustuslikust auditist. Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse katkestasid suured rahvusvahelised raamatupidamisfirmad sidemed venemaa klientidega, mistõttu on paljudel sanktsioonidega ärimeestel raske audiitoreid leida. Näiteks dmitri pumpjanski ja igor kesaev ei leidnud oma Hollandi ettevõtetele uusi raamatupidajaid. mordašov aga vältis seda probleemi, kuna SMTT Holding on tunnustatud mikroettevõttena, märgib väljaanne.
Seaduse järgi peavad Hollandi suurettevõtted olema auditeeritud ja esitama kaubanduskojale finantsaruanded 12 kuu jooksul. Nende nõuete rikkumine toob kaasa trahvid ja muud sanktsioonid. Kuid mikroettevõtete lünk võimaldab venemaa miljardäridega seotud ettevõtetel kontrolli täielikult vältida. Seega varjab SMTT Holding jätkuvalt oma rahavoogusid, jäädes reguleerivate asutuste vaateväljast välja. Range järelevalve puudumine muudab nende ettevõtete vahendite haldamise jälgimise keeruliseks, mis vähendab nende tegevuse läbipaistvust, juhib NOS tähelepanu.
13. Moskva sõjaväekomissariaatides on huvi Ukraina-vastases sõjas osalemise lepingu sõlmimise vastu järsult langenud. Pärast kindlasummaliste maksete suurenemist ja Ukraina relvajõudude pealetungi algust Kurski oblastis eelmise aasta augustis kasvas värvatavate arv järsult, kuid selle mõju kadus kiiresti. Praegu värbab SVO peamiselt välismaalasi Aafrika, Hiina ja Aasia riikidest, kes soovivad veidi lisaraha teenida, samuti süüdistatavaid ning kriminaal- ja haldusasjadega seotud isikuid, kirjutab Verstka.
Keskmiselt sõlmib pealinnas kaitseministeeriumiga lepinguid umbes 40 inimest päevas, ütles väljaandele Moskva linnapea allikas. Suve lõpus ja sügisel oli see näitaja viis korda suurem. „Augustis tulime napilt toime. Rahvast tuli rohkesti, 200–250 inimest päevas. Oma osa oli nii rahal kui ka Ukraina relvajõudude sisenemisel Kurski oblastisse. Nüüd on huvi langenud minimaalsele tasemele,” selgitas allikas.
Ka pealinna värvatavate koosseis on kardinaalselt muutunud, kirjutab Verstka. Pooled Moskvas lepingute sõlmijatest on välismaalased ja venelased, kes on uurimise all või haldusasjadega seotud, samuti võlglased. Teise poole moodustavad vabatahtlikud vene Föderatsioonist. Mõnel päeval langeb vabatahtlike osakaal kolmandikuni, ütlesid allikad.
Linnavalitsuse töötajad märgivad, et Moskvast sõidab rindele järjest rohkem Hiina ja Aafrika riikide kodanikke. Neid meelitab eelmise aasta juulis kehtestatud 1,9 miljoni rubla (18 tuhat euro) suurune ühekordne makse. „Palju Hiinat ja palju Aafrikat. Hiina, Ghana, Lõuna-Aafrika. Korraga võib sisse astuda viis kuni kümme inimest. Tundub, et neid toimetatakse kohale. Aga nad kõik räägivad internetist, tuttavatest, sellest, mida nad kuskilt sõpradelt õppisid. Vaatamata sellele, et mul on palju kahtlusi selle töö süstemaatilises olemuses, pole selle kohta mingeid tõendeid,” märkis linnapea allikas.
Ajakirjanike küsitletud välismaalased Jablotškova tänava ühtse sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroo lähedal kinnitasid enamasti, et lähevad sõtta teadlikult rahateenimise ja perede abistamise nimel. »Mul on haiged vanemad, vajan rohkem raha. Ma ei tea, kui seaduslik on vene sõjaväega liitumine,” ütles Hiinast pärit värvatu. Teine Bangladeshist pärit noormees ütles, et tuli lepingut allkirjastama oma sõbra järel. „Ma olen üliõpilane. Minu pere majanduslik olukord pole kuigi hea, pean neid aitama,” märkis ta.
Mõned välismaalased räägivad oma armastusest venemaa vastu ja soovist teenida sõjaväes. „Mulle meeldib venemaa Abramovitši ja Chelsea tõttu. Minus tekkis armastus venemaa vastu. Vaatan vene filme. Need on tõlgitud inglise keelde,” ütles Ghanast pärit mees. Kuid linnaametnikud usuvad, et see pole tõenäoliselt tõsi ja enamik inimesi tuleb selle raha pärast. vene keelt ei oska aga peaaegu ükski välisriikide esindajatest. Samas on SRÜ riikidest pärit inimeste lepingu sõlmimise ajendiks venemaa kodakondsuse saamine, väidavad allikad.
2024. aasta oktoobris allkirjastas putin seadused, mis lubavad süüdistatavad vabastada kriminaalvastutusest, kui nad kutsutakse ajateenistusse või sõlmivad kaitseministeeriumiga lepingu „mobilisatsiooni või sõja ajal”. Kaitseministeeriumi allikad ja kriminaalasjadega tegelevad juristid ütlesid, et sel viisil võib Ukraina sõtta kaasata ligi 25 tuhat inimest.
Viimane kinnitatud vene sõdurite ja ohvitseride hukkunute arv Ukraina sõjas oli BBC ja Mediazona andmetel vabatahtlike toel 90 019 inimest. 23% neist sõlmis pärast sõja algust lepingu kaitseministeeriumiga. Üle poole kinnitatud kaotustest moodustavad inimesed, kes ei olnud Ukrainasse sissetungi ajal seotud venemaa relvajõudude ja vene rahvuskaardiga.
14. NATO asepeasekretär Radmila Sekerinska ütles, et allianss on õigel teel, et täita oma 2025. aasta Ukraina kaitse rahastamiskava. Radmila Sekerinska ütles seda Ukraina-NATO nõukogu kohtumisel 29. jaanuaril Brüsselis, vahendab „Euroopa Pravd”” viitega alliansi pressiteenistusele. Ukraina-NATO nõukogu kohtumisel, millel osales Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Olha Stefanišõna, käsitleti olukorda lahinguväljal, alliansi täiendavat toetust Ukrainale ja arutati Kiievi edusamme reformide teel.
Kohtumist juhtinud Sekerinska märkis, et Ukraina on NATO-le lähemale tehtud, eelkõige NATO julgeolekuabi- ja väljaõppekeskuse (NSATU) ning JATECi väljaõppekeskuse kaudu. „Ta märkis, et alliansi liikmed on õigel teel Washingtoni tippkohtumisel võetud 40 miljardi euro suuruse julgeolekuabi kohustuse täitmisel,” teatas NATO. Asepeasekretär tervitas ka alliansi liikmete investeeringute kasvu Ukraina kaitsetööstusesse.
Meenutagem, et NATO liidrid võtsid Washingtoni tippkohtumisel kohustuse anda Ukrainale 2025. aastaks abi kokku 40 miljardi euro ulatuses. 2025. aasta tippkohtumisel Haagis kavatsevad riigipead ja valitsusjuhid alliansi liikmete panused üle vaadata. Samuti on võimalik, et tulevastel NATO tippkohtumistel vaadatakse abi suurus üle Ukraina vajadustest lähtuvalt. Alliansi suurenenud roll julgeolekuabis oli ajendatud murest, et Donald Trump võib pärast Ühendriikides võimule naasmist lõpetada julgeolekuabi Ukrainale.
15. Lühiuudised
Süüria uus juhtkond nõuab Sky News Arabia andmetel venemaalt hüvitist, et taastada usaldus Süüria rahvaga ja toetada riigi taastumist. Süüria liider Ahmed al-Sharaa nõudis kohtumisel Assadi väljaandmist ja hüvitist. venemaa kinnitas toetust ülesehitusele ja energiavarustusele.
Läti blokeerib veel 7 venemaa veebisaiti, mis levitavad propagandat, mis õigustab venemaa sissetungi Ukrainasse. NEPLP ütleb, et need saidid moonutavad ülemaailmseid sündmusi ja ohustavad riiklikku julgeolekut. Nende hulgas: MGIMO, Artek ja piirkondlikud uudisteportaalid.
Panama kanal
Hiina ettevõtted ehitavad silda üle kanali. Osaliselt valminud sild annab Hiinale võimaluse kanal ilma hoiatuseta blokeerida. Rohkem kui 40 protsenti USA konteinervedudest läbib Panama kanalit.
Saksamaa eelarvekomitee kiitis heaks täiendava 3 miljardi euro suuruse sõjalise abi andmise Ukrainale – Reuters.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
