Sõja ülevaade: 1066. päev – venemaa piirkonnad hädas droonidega
Avaldatud: 24 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. jaanuar 2025:
11 venemaa piirkonda hädas droonidega, mõnes sektoris vene poole edenemisi siiski jagus.
1. vene pool riputas üles uue video Ukraina vangide hukkamisest.
2. Pole enam venemaal rahulikke öid ja ulatuti Moskvani.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjapoolsem vene sillapea veelgi laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kuigi vene pool lõiguti edeneb, siis ikka suure kuluga ja mitte päris seal, kus rohkem sooviks.
9. Lõunarinne: mõned hooned on veel jäänud Velika Novosilkas Ukraina kontrolli alla.
10. Herson: muutusteta.
11. narõškin rääkis USA „degradeerumisest”.
12. venemaa piirkondades on avastatud kümnetest Tšetšeenia esindajatest koosnev võrgustik, kes varjavad tšetšeene kriminaalasjade eest.
13. Stagflatsioon või majanduslangus? Mis ootab venemaa majandust 2025. aastal.
14. Barbados ja Panama tühistavad putini varilaevastiku enam kui 100 tankeri lipu.
15. Trump teatas, et kavatseb Saudi Araabiaga maailma naftahinnad alla lüüa.
16. Lühiuudised
Pentagon kinnitab, et president Trumpi dekreet rahvusvahelise toetuse 90-päevase pausi kohta ei mõjuta sõjalise abi programme Ukrainale.
Ukraina ülemjuhataja Sõrski: Kurski pealetung ei jää viimaseks. „Ükski riik pole kunagi võitnud sõda kaitses,” lisas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja. Oodata võib uusi ründeoperatsioone.
125 vene poole rünnakut, soomusega ründavate koosseisude tuntav langus, enamus suruti jalaväega või paari soomuki toel. Kurski rindel 13 rünnakut ehk siis keskmine surve, Toretsk 15 rünnakut ja Donetski rinne üle 60 rünnaku, mujal tavapärane surve. Liugpomme juba teine päev üle 100 (102) ja neist peaaegu pooled (42) Kurski oblasti pihta. Umbes viis tuhat kaudtulelööki ja kamikaze droone üle 2200.
vene poole kaotustest: rohkem vaid jalaväega edasi suruti ja seda näha ka piirkondest, kus edeneti. Küll on jätkuvalt kõrge kaudtuleüksuste kaotus ning meeldivalt palju tabatakse vene poole tagalas juhtimispunkte, seire- ja õhutõrjeseadmeid.
Mõnes lõigus (vist Kurski oblastis) on videotelt näha, et isegi külade vahelised teed kipuvad minema raskesti läbitavateks. Lisaks on märgata videode arvu tõusu, kuidas Ukraina jahib üksikuid soldateid droonidega viimaks neid rivist välja ehk siis kipub arvama, et neid pisu enam jagub ning operaatoreidki enam…
1. venemaa sooritas taas sõjakuriteo, tulistades Ukraina sõjavange, tappes selliselt kuus meest ja riputati sellest video üles.
Nii Kiievi kandis kui mujal ikka saheedid, kohalikke mitu surma sai ja ikka sihtmärgiks sobib kõik ning saju vähenemist ei rinde- ega piiriläheduses tuvastanud.
2. venemaa teatas 121 mehitamata õhusõiduki rünnakust 11 vene Föderatsiooni piirkonnale, Moskvale ja okupeeritud Krimmile.
venemaa kaitseministeerium märkis, et nende õhutõrje tulistas väidetavalt alla 37 drooni Brjanski oblasti kohal, 20 Rjazani oblasti kohal ning kumbki 17 Kurski ja Saraatovi oblasti kohal. Ja ka 7 Rostovi oblasti territooriumi, 6 Moskva ja Belgorodi oblasti territooriumi kohal, 3 Voroneži oblasti territooriumi kohal, kaks Tuula, Lipetski ja Orjoli oblasti territooriumi kohal. Üks on Moskva kohal. Ja veel üks – okupeeritud Krimmis. Tabamustest siiski kirjutada ei taheta, aga miskit siiski juba läbi tilgub:
Teatatakse Brjanskis asuvasse Kremnõi tehases kahest tabamusest, mis on venemaa üks suurimaid mikroelektroonikatootjaid. Tehas toodab osi raketisüsteemidele Iskander ja õhutõrjesüsteemidele Pantsir. See pole esimene kord. Öises videos on näha suuremat põlengut.
Samal ajal kajastavad venemaa kanalid ka õhutõrjetegevust Ukraina droonide vastu Moskvas ja selle ümbruses. Moskvast kirdes Štšolkovos on näha õhutõrje tegevust.
venemaa allikate sõnul tulistati väidetavalt alla droon Moskvast idas, Žukovski rahvusvahelise lennujaama lähedal asuvas Ramskoje linnas.
Rjazanis teatasid venemaa seirekanalid rohkem UAV-droonide aktiivsusest. Nende sõnul tulistati alla uus droonilaine. Näib, et Ukraina droonid on Rjazani naftatöötlemistehasele andnud väga olulise löögi. Täheldatakse tohutuid tulesambaid.
Rjazani oblastis Djagilevos töötas venemaa õhutõrje.
Veel plahvatusi Kurskis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas asuv ohtlik vene sillapea Oskili läänekaldal ajas ühe kombitsa läänesuunal edasi korraga 2km ja ulatub selle tipp nüüd jõest 6 km kaugusele ja saadi enda kontrolli alla 2×2 km metsatukk. Vist siin suutis kohale jõudnud vene jalaväge tuntavalt hõrendada kobarmoona löök terve metsatuka ulatuses.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud aga signaale, et lõiguti on uuesti tõusnud Ukraina aktiivsus vasturünnakute korraldamisel.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Seni ebaselge seis Toretskiga, mida kipub seni pidama vallutatuks kuid tundub, et päris iga ahervare pole veel tänu Ukraina reididele vene poole kontrolli all.
8. Donetsk: kuigi vene pool lõiguti edeneb, siis ikka suure kuluga ja mitte päris seal kus rohkem sooviks.
Seni pole vene pool saanud lähemale Pokrovski linnale. Linnast lõunas loodes suunal eenduv kombits eile suutis hõivata viimased hooned Kotline külas ja tundub, et üleeilne kõlaks, et vene pool siin suunal pika sammu edasi sai, pole kinnitust leidnud. Küll suudeti edeneda läänesuunas Udazne külast lõunas ja sammu pikkus u 2 km ja kahes päldude vahelises metsaribas kand maha saadi. Küll pole enam külasse endasse sisse saadud (löödi nad küla servalt mitu päeva tagasi välja).
Rinde keskmises sektoris kaks edenemist tuvastas. Esimeses saadi edasi u 1 km ja hõivati kontroll põldude vahelises metsaribas ja selliselt jäi kahe eenduva kombitsa vahele väike Novoandrijivka küla, mis arvatavalt paari päeva jooksul langeb, kui Ukraina ei suuda vähemalt ühte kombitsatest tagasi lüüa.
Teine edenemine jälle Vovtša jõe põhjakaldal jõest u 1 km kaugusel ja jõudis vene pool Andrijivka asula kirdeservale. Siin on rinne liikunud juba paar korda edasi tagasi.
Rinde kagusektoris Kurahovest läänes sai vene pool seni hästi vastu pidanud Datšne asulasse sisse ka kirdeservast ja Ukraina üksused suruti asula läänesektorisse. Veel on asula tsenter Ukraina kontrolli all. Mis on pannud siin suunal üllatama, on see, et see suure ümberpiiramise ohuga kahe jõe vaheline ala on pidanud kordades kauem vastu, kui olen eeldanud. Vaid 7 km rindejoonel paikneb siin vähemalt 5 ekvivalenti vene motolaskurbrigaadi (ühes u 100-120 soomukit +30-40 tanki+mitukümmend iseliikuvat suurtükki+u 10-20 MLRS), mis arvatavalt siiski oluliselt hõredamad + üks tankipolk (u 90 tanki) ehk siis selline mass pole sealsetes avaratel aladel suutnud kaardilt vaadates suht lihtsal ala piisavalt kiiresti edeneda. Küll peaks olema sihtmärkide konsentratsioon alal nii kõrge, et Ukrainal ressurssi olemasolul (seire+droonid+kaudtuli) peaks kogu rinde taga oleva vene staffi hõrendamine suht lihtne, mistõttu võib-olla siin vene pool ei edenegi loodetult.
9. Lõunarinne: veel mõned hooned Velika Novosilkas on Ukraina kontrolli all.
Berdjanski suund: eilseks võis jääda veel Ukraina kontrollitud taandumist toetama mõned üksused asula loodeservas asuvates hoonetes. Kuna sillad üle Mokrõi Jalõ jõe on vene poole kontrolli all, siis vene kaudtule pommitamise järgi võib aimata, et lahkuvad Ukraina üksused ületavad jõge kas mingitel paatidel ja lausa näiteks vaid köiest kinni hoides jõest läbi minekuks metsasel alal asulast loodes.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktor sergei narõškin nentis intervjuus RIA Novostile, et väidetavalt on maailma areenil pikka aega domineerinud USA kaotamas kontrolli olukorra üle. Tema sõnul on maailm sisenemas „multipolaarsuse” ajastusse, kus kerkivad esile uued „autoriteetsed tegijad”. „Endine hegemoon USA isikus taandub järk-järgult,” kinnitab narõškin, märkides, et unipolaarse maailma lahkumine, mille sümboliks USA oli, loob aluse „õiglasele ja mitmepolaarsele” struktuurile. SVR-i juht viitas ka sellele, et rahvusvaheline olukord on tänavu jätkuvalt keeruline. Tema arvates sõltub 2025. aastal palju sellest, „kui palju tervet mõistust ja vaoshoitust on piirkondlikel ja globaalsetel mängijatel”.
See pole esimene kord, kui narõškin selliseid avaldusi teeb. Nii tegi SVR-i juht 2024. aasta mais ettepaneku kasutada Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni) kogemusi „maailmakorra muutmiseks”. „venemaa on täna maailmakorralduse globaalsete muutuste esirinnas ja Kominterni kogemusest saab õppida,” ütles ta ümarlauas.
2024. aasta detsembris väitis narõškin, et väidetavalt ei toeta paljud USA partnerid Washingtoni algatusi seoses Ukraina sõjaga. Tema sõnul paluvad Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide esindajad venemaal „mitte peatuda poolel teel Ukraina konfliktis”. narõškin ei nimetanud aga konkreetseid riike ega ametnikke, kes väidetavalt selliseid taotlusi esitasid.
Samuti süüdistas ta USA-d Ukraina sõja „kinnisidees”, öeldes, et see „hävitab Washingtoni üles ehitatud ülemaailmset finants- ja sõjalis-poliitilist süsteemi”. Näitena tõi ta Gruusia, mille võimud teatasid Euroopa integratsiooni peatamisest, esitades seda kui Ameerika poliitika läbikukkumist postsovetlikus ruumis.
narõškin ütles ka, et venemaa on väidetavalt täitnud praktiliselt vladimir putini seatud ülesanded enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Tema sõnul on Moskva algatatud sõda osa „võitlusest kollektiivse läänega” vene Föderatsiooni „vabaduse ja suveräänsuse” eest.
12. venemaal on suur ramzan kadõrovi esindajate võrgustik, kes aitavad tšetšeenidel vältida kriminaalvastutust erinevate kuritegude eest. Sellest kirjutab rahvusvaheline luurekogukond InformNapalm, viidates niinimetatud „Tšetšeeni Vabariigi esinduse esinduse vene Föderatsiooni Uurali föderaalringkonnas” e-kirjade kirjavahetuse analüüsi tulemustele. „Kübervastupanu” rühmituse häktivistide saadud andmete kohaselt kasutavad kadõrovi mehed kriminaalasjade „vaigistamiseks” kohtuväliseid mehhanisme. Samal ajal saavad nad Moskvast kõrgetasemelist tuge, mille jaoks, nagu väidavad uurijad, on peamine säilitada ülejäänud elanikkonnas hirm Tšetšeenia liidri võitlejate ees. Samal ajal kehtib venemaal teiste rahvuste esindajate suhtes teistsugune, igapäevasest ksenofoobiast läbi imbunud poliitika.
„Tšetšeeni Vabariigi esimehe esindus Uurali föderaalringkonnas” asub Tjumenis. Seda juhib ramzan kadõrovi dekreediga ametisse nimetatud Turpal Ahmedovitš Iljasov. Esinduse vastutusalasse kuulub neli piirkonda ja kaks autonoomset ringkonda ning selle koosseisu kuulub 34 inimest, sealhulgas asetäitjad, nõunikud ja assistendid. Muuhulgas tegeleb Iljasovi büroo aktiivselt sertifikaatide väljastamisega, mis annavad omanikele venemaa haldus- ja õigussüsteemides olulisi eeliseid. Sellised „koorikud” (tunnistused) annavad nende omanikele võimaluse teatud seadustest mööda hiilida ja vältida vastutust rikkumiste eest.
Iljasov osales isiklikult rasketes kuritegudes süüdistatavate tšetšeenide kaitsmises. Näiteks esitas ta 2022. aasta oktoobris kohtule avalduse, et vabastada kautsjoni vastu vene Föderatsiooni Kurgani oblasti föderaalse karistusteenistuse karistuskoloonia nr 2 töötaja Hamzat Amajev, kellele esitati süüdistus artiklite 132 alusel, (Seksuaalse iseloomuga vägivallaaktid) ja 286 (Ametlike volituste piiride ületamine) vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksis. Amajevile süüks pandud tegude hulka kuulus „sodoomia vägivalla kasutamisega või selle kasutamisega ähvardamine ohvri vastu, kasutades ära ohvri abitut seisundit”.
2023. aasta märtsis nõudis Iljasov Amajevi vastu esitatud süüdistuste ümberkvalifitseerimist vähemtõsisemateks, mis võimaldaks tal vältida reaalset vanglakaristust või vabaneda ennetähtaegselt.
Sarnaseid jõupingutusi tehti ka teiste süüdistatavate vastu. Eelkõige sekkus Iljasov Timur Selimhanovi juhtumisse, keda süüdistati mõõduka kehavigastuse tekitamises. Samuti üritas ta „välja tõmmata” Iselbek Mamadjakipovit ja Said Bajazitovit, kes 2024. aasta märtsis sundis sõna otseses mõttes „kongi” istuma 2002. aastal sündinud venelase.
2024. aastal lahvatas skandaal tšetšeeni ärimehe Musa Bazhajevi poja Timur Bazhajevi ümber. Sama aasta suvel peksis 23-aastane Bažajev Moskva peahaldusringkonna siseasjade direktoraadi avaliku korra osakonna juhatajat kolonel Aleksandr Makhonini, kes vastutas pealinna kesklinna turvalisuse eest ja juhtis isiklikult meeleavalduste hajutamist.
Hoolimata Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 318 (Vägivalla kasutamine valitsusametniku vastu) alusel esitatud süüdistuste tõsidusest, mis näeb ette kuni 10-aastase vanglakaristuse, vabastati Bazhajev juunior aastal vahi alt septembris kohustades tedaa kutsel kohale ilmuda. Uurimine viidi pealinna kontorist üle uurimiskomisjoni keskkontorisse, kus uurija tegi määruse kahtlustatava vabastamiseks.
13. Reuters: venemaa majandust võib 2025. aastal pärast kaheaastast kiiret kasvu oodata „kõva maandumine”, samas kui inflatsiooniga võitlemisel edusammude puudumine sõjaliste kulutuste edasise kasvu taustal suurendab stagflatsiooni ohtu, hoiatavad eksperdid. Majandus, mille vastupidavus vaatamata arvukatele lääne sanktsioonidele Ukrainas toimuva „sõjalise erioperatsiooni” eest on venemaa võimude jaoks erilise uhkuse allikas, kasvas mullu esialgsetel hinnangutel 3,9-4,0%, 2023. aasta 3,6% järel. Suuresti tänu suuremahulistele eelarvesüstidele ja militaartoodangule toibumine on aga lõppemas.
venemaa majandus on jõudnud oma piirideni: tootmisvõimsus on piiril, töötajatest on terav puudus ning eksport sanktsioonide mõjul kasvanud logistika- ja tegevuskulude tõttu ei kasva. Samal ajal piiravad võimud sooduslaenuprogramme ja majanduskasvu soodustanud eelarvestiimuleid, samas kui range rahapoliitika vähendab ettevõtete kasumit ja aeglustab investeeringuid.
Selle tulemusena aeglustub SKT kasvutempo ja majandusteadlased kuulutavad venemaal stagnatsiooni konsolideerumist. Valitsusele lähedase makroökonoomilise analüüsi ja prognoosimise keskuse (CMAF) hinnangul, võtmata arvesse sektoreid, „milles on märkimisväärne sõjatööstusliku kompleksi kohalolek”, on tööstustoodang vene Föderatsioonis alates 2023. aasta keskpaigast soikunud. Samal ajal hüppas inflatsioon, mida baaskurss pole veel taltsutanud ja mis on jõudnud rekordkõrgele 21%-le, 2024. aastal 9,52%-le aasta varasemalt 7,42%-lt. Viimase 15 aasta jooksul oli inflatsioon kõrgem vaid 2022. aastal, mil venemaa alustas “erioperatsiooni”, ning 2014-2015 majanduskriisi ajal, mille põhjustasid naftahinna langus ja Lääne sanktsioonid Krimmi suhtes.
Majandusteadlaste ootused, et inflatsioon jõuab tagasi venemaa keskpanga 4% eesmärgini, on edasi lükatud 2027. aastasse, kuigi venemaa keskpank on seni teatanud oma kavatsusest see saavutada 2026. aastal. Inflatsiooni peamisteks põhjusteks on needsamad hiiglaslikud sõjalised kulutused, riiklikult subsideeritud sooduslaenud ja töötajate nappus, mille tulemuseks on palgavõistlus.
„Meil on väga raske olukord ja see ei lähe enam lihtsamaks – ei sisemine ega väline. Meie riigis ei saa hundid hästi toidetud ja lambad pole kaitstud… Inflatsiooniootuste osas on tuju väga nukker. Majanduskasv on koondunud teatud sektoritesse selles mõttes, et paljudes sektorites on kasv juba peatunud,” ütles T-investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk detsembris.
Viimased aastad on näidanud, et sanktsioonide tingimustes ei tooda venemaa majandus täielikult sõjaliste vajaduste rahuldamiseks suunatud ressursse, ütles erinevatel aegadel Venemaa rahandusministri asetäitja ja Keskpanga aseesimehe ametit pidanud Oleg Vjugin. „Kui asjad nii jätkuvad, sunnib edasine ümberjagamine võimu üha enam kahandama tsiviilmajanduse ressursibaasi ja lõppkokkuvõttes ka elanikkonna heaolu taset kas siis tsiviilsektori ja tarbimismaksude edasise tõstmise kaudu või kõrge inflatsiooni tõttu. Lõpuks on kõige katastroofilisem tee ettevõtete sektori tulude ja omandiõiguste administratiivseks konfiskeerimiseks neilt, kes sellega ei nõustu,” ütles ta.
Majandusprobleemid võivad sundida venemaa presidenti vladimir putinit otsima kompromisse edaspidistel kõnelustel USA presidendi Donald Trumpiga sõjategevuse lõpetamise üle Ukrainas. Sel nädalal ütles Trump, et putin „hävitab venemaad”, viidates inflatsioonile.
„Kui üritada sõita kiiremini, kui auto disain lubab ja vajutada gaasi nii kõvasti kui võimalik, kuumeneb mootor varem või hiljem üle ja kaugele me ei jõua. Me võime liikuda kiiresti, kuid mitte kaua,” hoiatas keskpanga juht Elvira Nabiullina 2023. aasta lõpus majanduse ülekuumenemise ohtude eest.
Stagnatsioon või parimal juhul väga madalad kasvumäärad on juba mõjutanud tööstust, ehitust, investeeringuid, kodumajapidamiste tarbimist ja kaupade eksporti, kirjutas makromajandusliku analüüsi ja lühiajaliste prognooside keskus detsembris. Põllumajanduses need näitajad langevad. „Majandus on tegelikult sisenenud stagnatsiooni. Stabiliseerumisele üleminek peegeldab varasemate kasvutegurite ammendumist, uute puudumisel: eelarvekulude impulsi nõrgenemine, impordi hõlpsa asendamise potentsiaali ammendumine (ei ole seotud uute projektide elluviimise vajadusega), personaliprobleemi kasv,” ütles keskuse juht Dmitri Belousov detsembri lõpus.
Valitsus kiirgab jätkuvalt optimismi, säilitades oma hinnangu venemaa SKT kasvuks 2025. aastal 2,5%, kuid eksperdid kalduvad arvama, et venemaad ootab ees järsem majanduskasvu aeglustumine, libisedes isegi majanduslangusesse.
„Pärast mitut aastat kestnud väga tugevat dünaamikat võib 2025. aasta majandus pettumuse valmistada – tööjõupuudus, laenude ja nõudluse jahenemine karmi rahapoliitika mõjul, eelarvestiimulite hääbumine, välisriskid”” loetleb põhjuseid Astra Varahalduse investeeringute juhtimise direktor Dmitri Polevoi, prognoosides SKP kasvu aeglustumist 0,5-0,6%-ni koos madalamate väärtuste riskiga, mis muutub eelarvele väljakutseks, mida tuleb nõrgema majanduse kontekstis tasakaalustada.
Range rahandus-, makrotasandi usaldatavus- ja eelarvepoliitika ning soodushüpoteeklaenude tühistamine tekitavad „täiusliku tormi”, ütleb majanduskõrgkooli professor ja investeerimispankur Jevgeni Kogan. „Hoog raugeb kiiresti ja meil on jäänud peaaegu üks tõukejõud, kui mitte arvestada kaitsetööstust – tarbijanõudlus. Mõne aja pärast peaksid tarbijanõudluse kõrged intressimäärad lämmatama, kasv peatub ja istume nullilähedase või isegi negatiivse majanduskasvuga,” ütles PF Capitali ökonomist Jevgeni Nadoršin. Peamine sisemine risk on majanduse edasine tasakaalustamatus sõjatööstuskompleksi ja tsiviiltööstuse väga erinevate tingimuste taustal, probleemid pankades ja võlgu olevates ettevõtetes, sealhulgas riigiettevõtetes, hoiatab Polevoi.
„Ülivõlgades ettevõtete pikaajaline kõrgete intressimäärade periood võib nõuda laenude massilist ümberstruktureerimist, mis avaldab survet pankade kapitalile ja siis tekib probleeme. Aga kuidas neid lahendada, kui keskpanga kapitalisüst on inflatsiooni soodustav tegur? See on sarnane bensiini tulle valamisele,” jätkab Vjugin.
Majandusteadlased räägivad kasvavast stagflatsioonistsenaariumi ohust, mille korral inflatsioon püsib kõrge nullilähedase või negatiivse majanduskasvu taustal. „Viimase nelja aasta püsivalt kõrge hinnakasv, sõjalised tegevused, sanktsioonid – ükski neist ei ole seotud madala inflatsiooniga tulevikus,” toob Kogan välja. Keskpank püüab tõusvate hindade vastu võidelda intressimäära tõstmisega, kuid regulaator on üha enam sattumas ettevõtjate, ekspertide ja mõnede ametnike rünnakute sihtmärgiks, kes ei usu selle vahendi tõhususse inflatsioonivastases võitluses praegustes tingimustes. VTB riigipanga president Andrei Kostin seadis kahtluse alla intressimäära tõhususe inflatsiooni ohjeldamisel suurte sõjaliste kulutuste ja sanktsioonide taustal.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskus (CMASF) süüdistas möödunud aasta lõpus keskpanka rahapoliitika karmistamisest tingitud majanduslanguse ja stagflatsioonile ülemineku riskide tekitamises, ennustades stsenaariumi „šokk tootmise langusega” venemaale, millega kaasnevad pankrotid ja massilised mittemaksed. Nabiullina väitis, et intressimäära tõstmisega hoiab regulaator vastupidiselt ära stagflatsiooniohu, mida venemaa keskpank näeb majanduse ülekuumenemises tootmisvõimsuse ja tööjõu nappuse tingimustes.
Ekspert RA peaökonomist Anton Tabakh ja Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse teaduskonna dotsent Anastasia Podrugina märgivad, et stagflatsiooni vältimiseks peab keskpank laveerima liiga kõrgete intressimäärade vahel, mis võivad majandust radikaalselt aeglustada ilma seda vähendamata inflatsiooni ja liiga madalad määrad, mis ei taga inflatsiooni ja inflatsiooniootuste vähenemist.
„Kui soodsat stsenaariumi võib pidada majanduse pehmeks maandumiseks, siis ebasoodsa stsenaariumi korral võib välja kujuneda nõudluse ja pakkumise vähenemise nõiaring, mis võib viia madala kasvu, majanduslanguse või stagflatsiooni stsenaariumideni,” hoiatab Finami makromajandusliku analüüsi osakonna juhataja Olga Belenkaja.
Donez ei pea stagflatsioonistsenaariumi riske 2025. aastal esmaseks: „Mulle tundub, et räägime rohkem majanduslangusest ja 2025. aasta inflatsioonipilt on sarnane 2022. aastaga: hinnakasvu nihkumine aasta algusesse ja sellele järgnev inflatsiooni aeglustumine.”
Gazprombanki privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin hoiatab inflatsioonispiraali ohu eest seoses hiljutise eelarvetulude ümberjagamisega ebaproduktiivsete tööstuste, üksikute piirkondade ja elanikkonna segmentide kasuks. „On oht, et siseneme lõputusse tsüklisse, kus palgad tõstavad hindu ja hinnad tõstavad palku. Seda on oluline ära hoida, sest selline olukord ei ole eriti juhitav ning selle saab lahendada vaid ränga kriisi ja majanduse tugeva seisakuga,” ütles Susin.
Inflatsiooni vastu võitlemiseks ilma ettevõtete pankrottideta on vaja vähemalt mitte suurendada tootmise rahastamist ja lepinguid, mis ei tooda materiaalseid hüvesid, lisab Vjugin.
„venemaa on majanduslikel põhjustel huvitatud kokkuleppe saavutamisest konflikti diplomaatilises lõpetamises (Ukrainas). Konfliktide leevendamise võimalus on kõige soodsam, kuna see hoiab ära piiratud ressursside ebaproduktiivsetel eesmärkidel ümberjagamise edasise suurenemise. Ainult sel juhul saame oodata stagflatsiooni vältimist,” sõnas ta.
14. Väikesed, kuid mõjukad riigid merelaevanduse maailmas on asunud ühinema juhtivate lääneriikide venemaa-vastaste sanktsioonidega. Nad kavatsevad kümnetelt vene naftat vedavatelt tankeritelt oma lipu alt ära võtta. Barbadose laevandusregister teatas, et 46 laevalt tuleb jaanuari lõpuks oma lipud eemaldada, kuna neid tabasid Ühendkuningriigi sanktsioonid, vahendab Bloomberg. Register asub Londonis ja selle peadirektori Giovanni Chinillo sõnul ei kohaldata Barbadosele venemaa-vastaseid sanktsioone, kuid järgib Ühendkuningriigi reegleid kahe riigi heade suhete tõttu. Samal ajal ei eemalda Barbados oma lippu tankeritelt, mille suhtes kehtivad USA sanktsioonid, välja arvatud juhul, kui nende suhtes kohaldatakse Ühendkuningriigi sanktsioone. Kuid 46 keelatud laevast on 14 ka USA piirangute all.
Panama merendusamet teatas hiljuti, et on alustanud 68 USA sanktsioonide all kannatanud laeva registrist eemaldamist. Otsus tehti pärast seda, kui Panama võttis eelmise aasta lõpus vastu reegli USA, EL, Ühendkuningriigi ja ÜRO sanktsioonide järgimiseks. Samal ajal eemaldas see lipu neljalt Singapuri ettevõtetele kuulunud LNG tankerilt, mis olid seotud Arctic LNG 2 projektiga, mille suhtes kehtisid USA sanktsioonid.
Barbadost peetakse laevade registreerimisel üheks mainekamaks riigiks maailmas. Riigid, mis lubavad laevadel oma lipu all sõita, mängivad merel ohutusstandardite tagamisel võtmerolli. Sanktsioonide tõttu on venemaa laevad üha enam sunnitud end kaugemates jurisdiktsioonides ümber registreerima ja omanikke vahetama, et neid oleks raske jälgida.
Merendusandmebaasi Equasise andmetel on osa Barbadose registrist eemaldatud laevu juba registreeritud teistes riikides, sealhulgas Aafrika riikides Tansaanias ning Sao Tome ja Principe. Kui enamik, kui mitte kõik, laevad leiavad endale registreerimiseks uusi kohti, siis pidev varjamise vajadus suurendab kulusid, muudab logistika keerulisemaks ja jätab laevad ilma kvaliteetsetest teenustest.
15. USA president Donald Trump kavatseb langetada maailma naftahindu, et sundida putinit lõpetama sõda Ukrainaga. Trump ise väitis seda neljapäeval videopöördumises Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil osalejatele. „Me saame selle sõja lõpetada naftahindade langetamisega. On vastutustundetu, et seda pole veel tehtud. Me alandame nafta hinda ja venemaa lõpetab kohe sõja Ukrainaga,” ütles Trump. Tema sõnul kavatseb USA kaasata naftahinna alandamisesse maailma suurimate “musta kulla” varude omaniku Saudi Araabia, millel on ka vaba tootmisvõimsus. Riyadh pumpab praegu 8,9 miljonit barrelit päevas, kuigi see võib pumbata kuni 12 miljonit barrelit.
„Ma palun Saudi Araabial ja OPEC-il naftahindu langetada. Praegu on hind kõrge,” ütles Trump. Varem neljapäeval pidas ta kõnelusi Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, tähistades Trumpi esimest rahvusvahelist kutset presidendina. Valge Maja pressiteenistuse teatel arutasid Trump ja bin Salman kõneluste ajal Saudi Araabia majanduslikke ambitsioone, samuti kaubandust ja muid võimalusi. Jõuti kokkuleppele Riyadhi investeeringute osas USA-sse 600 miljardi dollari väärtuses, vahendab NBC News.
Pärast Trumpi avaldusi Davosis langesid naftahinnad: Brenti futuurid langesid poole tunniga 1,5 dollari ehk 2% võrra, 78,02 dollarile barreli kohta. Arguse sõnul olid vene Uralsi klassi hinnad jaanuaris India ja Hiina sadamates veidi üle 70 dollari, venemaa sadamates aga napilt üle 60 dollari. venemaa 2025. aasta eelarve põhineb naftahinnal 69,7 dollarit barreli kohta.
Kui kreml ei nõustu Trumpiga Ukraina asjus kokkuleppele jõudma, kukutavat USA naftahinnad 40 dollarile ja alla selle, ütles Trumpi üleminekujuht Robert Wilkie teisipäeval. Tema sõnul avaldab selline hindade kokkuvarisemine venemaa sõjamajandusele uskumatut survet ja viib selle pankrotti. Trump teatas valimiskampaania ajal ulatuslikust nafta- ja gaasitootmise laiendamisest USA-s loosungi „Drill, baby, drill!” Ta lubas, et riigi naftatoodang kasvab 15% ehk 3 miljonit barrelit päevas.
Njah, üks endine kõrge eruohvitser viitas juba peaaegu aasta tagasi, et USA-l on selline võimekus olemas ja puudub vaid tahe…
16. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et on sõja lõpetamiseks valmis otsekõnelusteks venemaa presidendi vladimir putiniga, kuid alles pärast seda, kui USA annab Kiievile julgeolekugarantiid.
„Ma ei taha paluda putinit läbirääkimiste laua taha istuda. Ma tahan, et ta anuks Ukrainalt ja tema liitlastelt rahu,” ütles Poola president Andrzej Duda. Davosi majandusfoorumil rõhutas ta vajadust jõulisemate tegude järele, et sundida venemaa diktaatorit rahu taotlema.
NATO peasekretär teatab, et Euroopa rahastab Ukrainale Ameerika relvade ostmist. Mark Rutte ütles: „Meil on vaja, et USA jätkaks Ukraina toetamist ja kui Trumpi uus administratsioon seda soovib, katab Euroopa kulud.”
Ukraina on lõpetamas reformi, et meelitada relvajõududesse noori vanuses 18–25, teatab AP. Kolonel Pavlo Palisa sõnul ei vastanud mobilisatsiooniea langetamine 25-le eluaastale ootustele. Uus plaan sisaldab rahalisi soodustusi, sotsiaalseid garantiisid ja haridusvõimalusi.
„NATO vägede sekkumine Ukrainas ähvardab konflikti kontrollimatut eskaleerumist ja on venemaale vastuvõetamatu,” ütles venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova.
Sel aastal plaanib Põhja-Korea saata venemaale veel 150 KN-23 lühimaa ballistilist raketti, ütles GURi juht Budanov. Möödunud aastal sai venemaa neid rakette 148, lisaks 120 ühikut 170 mm M1989 haubitsaid Koksan ja 240 mm M-1991 MLRS.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
