Sõja ülevaade: 1064. päev – hull-hull surumine tõi mõne vene poole edenemise
Avaldatud: 22 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. jaanuar 2025:
hull-hull surumine tõi küll mõne vene poole edenemise aga ülikallilt ja eduta pole ka Ukraina ning kõhklusi tekitavad uudised USA-st.
1. Jagub tsiviilobjektide pommitamist Odessa, Kiievi, Harkivi jne kandis.
2. Tore, et neil seal rahu pole…
3. Kursk: vaid kinnitamata väited, et vene pool võis edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip eile vene poole edenemisi sillapeades tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina omad pisu üllatasid.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka pole veel 100% vene poole kontrolli all.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa naftaeksport langes pärast USA sanktsioone veelgi madalamale tasemele.
12. Admiral Kuznetsoviga on ikka väga nirusti.
13. Hiina vähendab venemaa teraseoste poole võrra.
14. Zelenski keeldus täitmast putini soovi Ukraina armeed vähendada.
15. Orban sõimab Ukrainat gaasitransiidi katkemise pärast ja ähvardab „anda vastuse”.
16. Lühiuudised
Sõjaväevaatleja Roman Botškala teatas, et Pentagoni Ukraina meeskonnas on toimunud suur raputus: kõik Ukraina suuna eest vastutavad ametnikud on vallandatud, töölt kõrvaldatud või teisele ametikohale viidud. Botškala nimetab seda „täielikuks taaskäivitamiseks koos uue suhete vorminguga”. Muutused on tulemas – kuidas see mõjutab USA-Ukraina suhteid, saab alles näha. Njah, veel ei oska uudist kommenteerida (silmad siiski pisu suureks läksid), ootab täiendavat infot…
Trumpilt küsiti, kas ta kehtestab venemaa vastu täiendavad sanktsioonid, kui kremli valitseja vladimir putin läbirääkimiste laua taha ei istu. USA president vastas: „Kõlab tõenäoliselt.” „Me räägime Zelenskiga. Räägime president putiniga varsti ja vaatame, mis ja kuidas saab.” Samuti süüdistas ta Euroopa Liitu selles, et ta ei kulutanud piisavalt Ukraina kaitsele, lisades, et ta „kaalub”, kas USA saadab Ukrainale lisarelvi.
Vaid 121 vene poole rünnakut, aga kasvasid ründavate üksuste koosseisud ehk siis pigem suruti mitte konveierina vaid löögirusika tugevusele. Loodetud edu see siiski ei toonud, aga kaotusi küll. Kurski rindel 7 rünnakut, 23 rünnakut Kupjansk-Kreminna rindel, Donetski rindel 61. Kuidagi kokku kuivas Siverski suund.
Kaudtuld vene poolelt siiski u 6000 ehk siis viimase aja rekordite kordamine, liugpomme 90 ja neist kolmandik Kurski oblastisse ning kamikaze droonide kasutamine jätkuvalt väga kõrge ja sinna 2900 kanti. Nagu näha, siis nii musta maa taktikaks töötlemaks asustatud alasid ja rinde eesliini, vahendeid jagub. Küll kipub arvama, et tule täpsusega on lõiguti ikka väga nirusti ning nende toetus pole ründavatele üksustele piisavat toetust andnud. Lisaks koordineerimisraskused…
Eilsetest vene poole kaotuste numbritest. Isikkoosseisuga, vau.., no suruvad ikka hullult, pingelisemad rindelõigus ikka Kursk, Tšassiv Jar, Toretsk, Pokrovsk ja Velika Novosilka. Eip ühegi nende vallutamisest polel seni vene pool kiitlema hakanud. Jätkuvalt arvamusel, et miskit on oluliselt paranenud Ukraina töös, et suudetakse nii väikesi vene poole edenemisi väga-väga kulukaks teha. Sama seis nii kaudtuleüksuste kui tagalatoetuselemendi tabamisega ning kipun arvama, et kummagagi peaks varsti hakkama king tavapärasest rohkem pitsitama, sest kaudtuleüksuste puhul ei näe, et suudetaks neid kiirelt asendada nii võimatuse pärast suurtükkide torusid vajalikus mahus toota kui välja õpetada vajalikule tasemele uusi suurtükiväelasi, see pole vaid mürsu panemine torusse ja suvalises suunas lasta… Tagalatoetuselemendiga on nii, et spetsiifilisema tehnikaga läheb neil keerulisemaks aga tavalisi veokeid siiski jagub.
1. Ukraina relvajõudude peastaap võttis vastutuse rünnakute eest Voroneži oblastis Liskis asuvale naftabaasile, Smolenskis asuvale sõjaväelennutehasele ja 29. armee peakorterile Volnovahhas, mis asub okupeeritud piirkonna Donetski kandis.
Eile õhtul u kella 21 ajal toimusid Mõkolaivis plahvatused. vene armee ründas linna seitsme ründedrooniga, kahjustusi on eluhoonetel, taristurajatistel ning hukkunuid on tsiviilelanikkonna hulgas.
Öösel droonid Kiievi, Odessa, Dinpro, Šumõ jne kohal. Harkivi kant saab lisaks ka liugpomme.
Shahedi droon tabas Mõkolaivis kortermaja. Kuberner Kim teatab, et linna ründas seitse drooni.
Defence Expressi teatel on venemaa alustanud uue kamikaze drooni „KUB-2” kasutuselevõttu, mis on varustatud 10 kg kaaluva lõhkepeaga, muutes selle võimsamaks kui Lancet. Droonil on termovaatlus, mis võimaldab sellel öösel töötada. Kuigi selle ulatus on teadmata, on KUB-2 võimeline sihikule võtma personali, soomukita sõidukeid ja soomustatud sihtmärke ning sellel on potentsiaal kanda kobarlõhkepead.
2. Rostovi oblastis lendavad madalal kõrgusel Ukraina droonid Ljutõi/Chaklun-B. Sealses naftabaasis on veel terveid mahuteid.
venemaa õhutõrje töös, sest Ukraina droonid lendasid eile hilisõhtul Rostovis Vojenvodi rajooni kohal. vene kanalite väitel tulistati alla kümme drooni.
Droonirünnakust on teatatud Rostovi oblastis Novošahtinskis.
Ukraina droon tabas Smolenski teletorni. Kas tahtlikult ja kas on mõju teletorni tööle, on teadmata. Tabas see üleeile õhtul masti alumist osa ja toimus plahvatus.
Krimmis märgati eile hommikul kõige võimsamate elektroonilise sõjapidamise jaamade tööd, teatab Krimmi seirerühm, viidates satelliidipiltide andmetele. Radari piirkonnas on nähtav pidev valgustusriba võimsa kiirgusallika tööst Sevastoopoli piirkonnas. Selline elektrooniline sõjapidamine häirib satelliitnavigatsiooni, lennukite ja laevade raadioside toimimist ning võib ka mobiilside täielikult blokeerida. Tundub, et samal ajal olid õhus kaks NATO lennukit tegid luuret Krimmi suunas, teatab seirerühm Crimean Wind. Itaalia Gulfstream G550 AEW-ga liitus Rumeenia ranniku kohal USA mereväe patrulllennuk Boeing P-8A Poseidon. Ta lendas kohale NATO Sigonella lennubaasist Sitsiiliast. Mõlemad lendasid Musta mere lähedal Rumeenia kohal.
3. Kursk: vene blogikanal dva majora andmetel: Kurski oblastis vabastati Nikolajevo-Darino asula, koristamine ja konsolideerimine käib. Kinnitust selle ei Ukraina ega sõltumatute allikate poolt pole leidnud. Asus küla seni hallis alas rinde läänesektoris.
Suured venemaa mehhaniseeritud kaotused Kurski suunalt ilmnesid viimastel päevadel, kui venemaa üritas meeleheitlikult Ukraina omasid Kurskist välja tõrjuda. Viimaste päevade kaotused:
18.01.25: 4 BMD-2 234 VDV rügemendist;
19.01.25: 8 BMP-3 ja 2 T-80BVM 155 merejalaväebrigaadist;
20.01.25: 4 BMP-3 ja 1 T-80BVM 155 merejalaväebrigaadist ja 2 BMP-2 22(?) rügemendist.
Videode järgi näeb, et põllud seni kahjuks kannavad vene soomust, aga abiks see pole, sest Ukraina on suutnud nutikalt paigutada nende vastu miine, töötleb neid droonidega ja ikka näeb jalaväelase tankitõrjerelvade kasutamist ning selline koostöö ongi kõige tulemuslikum. Küll tõuseb vene soldatitel talvise maskeerimisülikonna kasutamine, aga eks sellega ole ka nii, et kui lund just pole, siis nagu peaks seljast ära võtma…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eip eile vene poole edenemisi sillapeades tuvastanud, hetkel ootel, kas Ukraina suudab siin midagi olukorra parandamiseks efektiivset ette võtta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool surub hullusti nii Tšassiv Jaris kui Toretskis, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud ja Ukraina vasturünnakute jätkumine on suutnud hoida vene poole uute possade hõivamist vaos hoida. Küll pole tuvastanud enam, et Ukraina üritaks siin ise püsivalt edeneda vaid pigem reidide laadsed vasturünnakud. Eks põhjuseks isikkoosseisu hoidmine.
8. Donetsk: Ukraina omad pisu üllatasid.
Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel asuv eenduv vene poole kontrollitav ala kasvas kombitsate vaheliste hallide alade hõivamise teel. Kombitsa otsad edasi ei saanud.
Pokrovskist lõunas ja edelas vene pool oma konveierilaadse rünnakutaktikaga jätkas aga edu sai oma vasturünnakuga hoopis Ukraina ja surus selle vastiku kombitsa lääneserval asuvast Udazne külast välja.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool pisu ajada edasi peenikest kombitsat Jasenove küla juures ja seda juba piki sealset jõeorgu pidi mitmes päev. Lisaks hõivas kahe eenduva kombitsa vahelises hallis alas u 2×3 km ala.
Sealt lõunapool Vovtša jõe põhjakaldal üllatas Ukraina väiksema vasturünnakuga ja suutis vene poole peenikese eenduva kombitsa, mis juba kaks nädalat tagasi jõudis suurema Andriivka asulani (1600 elanikku), suruda tagasi u 2 km. Suund ülioluline rinde siinse sektori kaitse pidamiseks, hoidmaks lõunast põhja poole trügivad vene üksused Vovtša jõe lõunakaldal.
Kurahovest läänes ja lõunas muutusteta, jätkuvalt tuntav vene poole hoo langus selles sektoris.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka pole veel 100% vene poole kontrolli all.
Berdjanski suund: Velika Novosilkas kasvab vene poole kontrollitav ala, aga kogu asula üle veel pole kontrolli saadud. Juba mitmes päev on teadmata, kas seal enam Ukraina üksusi on. Isegi kui seal enam Ukraina üksusi pole, siis arvatavalt jagub miine ning drooni ja kaudtuletöötlust asulas, sestap käib see alade üle kontrolli saamine asustatud aladel oluliselt aeglasemalt.
Tokmaki suund: tavapärane.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Bideni administratsiooni hüvastijätusanktsioonid on põhjustanud venemaa naftasaadetiste meretranspordi languse madalaimale tasemele alates 2023. aasta lõpust kuni 2024. aasta alguseni. Esimesel täisnädalal pärast viimaseid sanktsioone, 13.–19. jaanuarini, ulatus naftaeksport 2,75 miljoni barrelini päevas. See on 9% vähem kui eelmisel nädalal ja madalaim peaaegu aasta jooksul, alates 28. jaanuaril 2024 lõppenud nädalast, mil see oli Bloombergi laevade jälgimise andmetel 2,63 miljonit. Vähem kõikuvad nelja nädala andmed (2,94 miljonit barrelit) näitasid veelgi olulisemat langust, 16 kuu madalaimale tasemele. 2025. aasta jaanuari esimese kolme nädala keskmised päevased tarned olid 10% (340 000 barrelit) madalamad kui kogu eelmise aasta keskmine.
Pärast viimaste sanktsioonide väljakuulutamist 10. jaanuaril on venemaa variekspordi laevastiku häirimisest ilmnenud mitmeid märke. Tankerid triivivad sihtsadamates naftat maha laadimata, ostjad otsivad teisi tarnijaid ning venemaa peamises idasadamas Kozminos on puudus laevadest, mis pole mustas nimekirjas.
USA sanktsioonid 183 tankeri vastu hõlmavad peamiselt Vaikse ookeani ja Arktika liinidel sõitvaid laevu. Umbes kolmveerand Kaug-Ida toornafta ESPO veostest alates oktoobri algusest on veetud laevadel, mille suhtes kehtivad sanktsioonid. Nende kontrolli alla langes kogu spetsialiseeritud süstiktankerite park, mis korjab naftat Sahhalin-1 ja Sahhalin-2 projektidest. Tõsi, üks neist, Zaliv Baikal, laadis Sahhalini naftat 11. jaanuaril ja lossis selle pühapäeval Hiina Lianyungangi sadamas.
India teatas, et võtab vastu ainult neid laevu, mis laaditi enne 10. jaanuari kuni 12. märtsini ehk USA väljakuulutatud üleminekuperioodi lõpuni. Kohalikud rafineerimistehased on juba asunud otsima asendust venemaa naftale, vahendab Reuters. Hanked selle ostmiseks on välja kuulutanud sellised ettevõtted nagu Mangalore Refinery and Petrochemical (MRPL) ja Bharat Petroleum (BPCL). MRPL tegi seda esimest korda enam kui aasta jooksul. Kui seni polnud tal vajadust uusi tarnijaid otsida, sest kogu nõudluse rahuldas venemaa nafta, siis nüüd ootab ettevõte pakkumisi 1 miljoni või 2 miljoni barreli eest tarnimiseks 16.-28. veebruarini.
BPCL soovib end aastaks korraga varustada ja plaanib sõlmida lepingu 12 miljoni barreli nafta tarnimiseks Abu Dhabist (alates 2025. aasta aprillist 1 miljon kuus). BPCL on viimastel iga-aastastel hangetel juba ostnud Abu Dhabist 8 miljonit barrelit ja Omaanist 4 miljonit barrelit naftat, ütles asjaga kursis olev allikas Reutersile.
venemaa naftaekspordi languse üheks põhjuseks võib olla Baltikumi Ust-Luga sadama tarnete kokkuvarisemine, märgib Bloomberg. Langus algas detsembri kahel viimasel nädalal, mil kavandatud 14 tankerist kuus jäi laadimata. Seejärel kukkus eksport jaanuari esimeses pooles detsembri niigi madalalt tasemelt 44% (277 000 barrelit päevas). Vastavalt agentuuri Bloombergi laevade jälgimise andmetele ja tööstusharu näitajatele võivad jaanuaris saadetised Ust-Lugast olla madalaimad alates 2021. aasta juulist.
Selle sadama ekspordi vähenemise täpne põhjus pole teada, märgib Bloomberg. Soome piirivalve teatas hiljuti, et on täheldanud, et venemaa naftat läbi Läänemere transportivate tankerite arv on 2024. aasta viimase nelja kuuga langenud umbes 10%, võrreldes eelmise aasta keskmise 70–80 tankeri nädalase vooluga. kaks aastat. Soome piirivalve meresõiduohutuse osakonna juhi Mikko Hirvi sõnul algas vähendamine pärast seda, kui EL kehtestas juunis sanktsioonid suurele hulgale venemaa naftat eksportivatele tankeritele.
12. Ebaõnnetused kummitavad jätkuvalt raskelennukikandjat Admiral Kuznetsovi, ainsat lennukikandjat venemaa laevastikus, mille kreml päris NSV Liidult.
Admiral Kuznetsov, mis läks 2018. aastal pärast reisi Süüria rannikule remonti, ei saanud kunagi õigel ajal teenistusse naasta ja tema tulevik on ebaselge. Algselt plaaniti, et 1985. aastal ehitatud laev, mis on mõeldud 28 lennuki ja 24 helikopteri toetamiseks ja teenindamiseks, saab uusimad Pantsir-M õhutõrjesüsteemid ning on valmis kasutama ka tiibrakette ja õhupomme. Ühinenud Laevaehituskorporatsioon lubas Murmanski 35. laevaremonditehases töö lõpetada 2022. aastal. Seejärel lükkus tähtaeg 2023. aastasse, seejärel 2024. aastasse. Möödunud aasta tulemuste põhjal ei ole ametivõimud aga lennukikandja taasteenistusse naasmisest endiselt teatanud.
Pärast Süüriasse saatmist, mis muutis Admiral Kuznetsovi Atlandi ookeani kohal taevast täitnud musta suitsu jälgede naeruvääristamise objektiks, nimetas tollane Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon kandjat „häbilaevaks”. Ameerika ajakiri National Interest asetas Kuznetsovi oma maailma halvimate lennukikandjate edetabeli etteotsa, märkides konstruktsiooni kehva kvaliteedi, kehva toe ja igasuguse „järglase” puudumise uute, moodsamate lennukikandjate näol.
Süüria kampaania käigus, kus Kuznetsoviga oli tema jõuallika vähese töökindluse tõttu kaasas puksiir, kaotas lennukikandja kolme nädala jooksul kaks hävitajat, misjärel, nagu Telegraph kirjutas, viidi tema õhukoosseis maal asuvale lennuväljale.
Esimene katse laeva remontida pärast Süüriasse sõitmist lõppes katastroofiga. Murmanski lähedal asuvas laevatehases ei õnnestunud Admiral Kuznetsovil oma ujuvdokist väljuda, mistõttu dokkraana varises laeval kokku, jättes selle ahtrisse augu ja hiiglaslik dokk ise uppus.
Aasta hiljem puhkes Admiral Kuznetsovi remondi käigus tulekahju, milles hukkus kaks töölist ja tekitati laevale lisakahjustusi. 2018. aastal hindasid võimud lennukikandja remondiks 20 miljardit rubla.
13. 2024. aasta lõpuks vähenes mustmetallide eksport venemaalt Hiinasse poole võrra, ulatudes vaid 368,9 miljoni dollarini, mis on madalaim näitaja alates 2019. aastast. RIA Novosti tsiteerib neid andmeid, viidates Hiina tolli statistikale. Suurima ekspordi languse põhjustas rauast või legeerimata terasest valmistatud pooltoodete pakkumise vähenemine, mille maht vähenes 54%, 200,4 miljoni dollarini. Lehtvaltsitud legeerterasest toodete eksport langes kaheksa korda 14,1 miljoni dollarini, samal ajal kui malmi tarned algkujul, mille väärtus 2023. aastal oli 65,7 miljonit dollarit, lakkasid 2024. aastal täielikult.
Raua ja terase ekspordi kogumaht venemaalt Hiinasse ulatus 408,9 miljoni dollarini. Muude mustmetallide kategooriate saadetiste suurenemine ei olnud kahjumi korvamiseks piisav, kuna üldine kasv ulatus vaid 72, 8 miljoni dollarini. Suurim kasv oli ferrosulamite kategoorias, mille eksport kasvas neli korda 98,5 miljoni dollarini.
Selle tulemusel saavutas venemaa 2024. aasta lõpuks Hiinasse mustmetallide eksportijate hulgas vaid kümnenda koha. Liidriks jäid Indoneesia – 16,02 miljardit dollarit, Jaapan – 3,17 miljardit dollarit, Lõuna-Korea – 2,35 miljardit dollarit, Lõuna-Aafrika – 1,91 miljardit dollarit, Kasahstan – 1,8 miljardit dollarit.
Lisaks sai venemaast ainus Hiinasse kivisütt eksportiv riik, mille tarned 2024. aastal vähenesid. Vaatamata Hiina rekordilisele söe koguimpordile (543 miljonit tonni, 14% rohkem kui 2023. aastal), langes venemaa eksport 7%, 95,1 miljoni tonnini. Samal ajal suurendasid Austraalia ja Mongoolia oma saadetisi vastavalt 60% ja 19%, jõudes venemaale peaaegu järele, kummagi ekspordimaht on umbes 83 miljonit tonni.
Hiina tolli teatel hakkas venemaa ja Hiina kahepoolne kaubavahetus 2024. aastal esimest korda pärast Ukraina sõja algust soiku jääma. Kaubanduse kogukäive kasvas vaid 1,9%, jäädes oluliselt alla 2023. aasta 26% ja 2022. aasta 29% kasvu. Hiina eksport venemaale kasvas jüaanides 5%, kui aasta varem oli kasv 53%. venemaa kaupade import Hiinasse kasvas vaid 1%.
venemaa naftaimpordi kasv Hiinasse on praktiliselt peatunud, ulatudes jaanuaris-novembris 99,1 miljoni tonnini, mis on mullustest näitajatest vaid veidi kõrgem. Alumiiniumi eksport Hiina turule näitas kaheprotsendilist langust. Veeldatud maagaasi saadetised jäid 11 kuuga 7,8 miljoni tonni tasemele, kuid selle eksporditulud langesid kuus protsenti 4,6 miljardi dollarini.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Davosis maailma majandusfoorumil peetud kõnes, et vladimir putin nõuab läbirääkimistel USA-ga Ukraina armee olulist vähendamist ja riigi keeldumist NATO-ga liitumisest. Nagu Zelenski rõhutas, on sellised nõudmised Kiievi jaoks vastuvõetamatud. „putin nõuab läbirääkimistel, et Ukraina vähendaks oma armeed viis korda. Me ei luba seda,” vahendab agentuur UNIAN Zelenski sõnu.
15. jaanuaril teatas Bloomberg kremli seisukohta tundvatele allikatele viidates, et hüpoteetilistel läbirääkimistel USA presidendi Donald Trumpiga kavatseb vladimir putin sundida Ukrainat järsult vähendama sõjalist koostööd NATO-ga ja muutma riik neutraalseks riigiks, millel on piiratud relvajõud. Agentuuri allikate sõnul nõuab venemaa ka kontrolli säilitamist 20% Ukraina territooriumist, sealhulgas annekteeritud Krimmi üle. Samal ajal on Moskva allikate sõnul valmis arutama üksikute territooriumide vahetamist. Milliseid täpselt, ei täpsustatud.
Agentuuri teatel ei ole kreml vastu ka Ukrainale relvade tarnimisele üksikute NATO riikidega sõlmitud kahepoolsete julgeolekulepingute raames. Moskva tingimuste kohaselt ei tohiks aga neid relvi kasutada okupeeritud alade tagasivõitmiseks ega venemaa ründamiseks.
Nagu Bloomberg märgib, on Moskva seisukoht Ukraina suhtes viimase aasta jooksul märgatavalt karmimaks muutunud. Varem lubas putin allikate sõnul võimalust loobuda Ukraina neutraalse staatuse nõudest ja oli valmis kaaluma tema NATO-ga liitumise küsimust tulevikus. venemaa tugevnev positsioon eesliinil, eriti Donbassis, on aga andnud kremlile kindlustunde karmimate tingimuste kehtestamiseks.
putin ise on korduvalt nimetanud läbirääkimiste aluseks 2022. aasta märtsis Istanbulis arutlusel olnud leppekavandit. Sel ajal olid vene väed Kiievi lähedal, kontrollisid Hersonit ja piirasid Harkovi ümber. Nende kokkulepete kohaselt tegi Moskva ettepaneku piirata Ukraina armee suurust 85 tuhande inimeseni, tankipargi 342 ühikuni ja rakettide laskekaugust 40 kilomeetrini. Vastuseks pakkus Ukraina alternatiivseid tingimusi, sealhulgas 250 000 sõjaväelasest koosnevat armeed, 800 tanki ja rakette, mille lennuulatus on kuni 280 kilomeetrit.
Njah, eip usalda putini ega tema võimaliku kremli järglase sõnu, sest „kagebesnikud” või isegi vist võiks öelda „enkavedesnikud” seal võimu juures ei ole muutnud ei oma maailmavaatelist nägemust ega meetodeid ja kurb küll, enamusele venemaa elanikele saab vaid kaasa tunda…
15. Ungari peaminister Viktor Orban on kritiseerinud Ukraina otsust peatada 2025. aasta algusest vene gaasi transiit ja ütles, et Budapest võib vastuseks midagi ette võtta. Orban teatas sellest teisipäeval, 21. jaanuaril Bratislavas visiidi ajal pressikonverentsil, kirjutab European Pravda viitega Indexile. Orban ütles, et Ukraina mitte ainult ei peatanud gaasitransiiti läbi oma territooriumi, vaid keeldus väidetavalt ka läbirääkimistest, samas kui tema otsus ähvardab Ungarit, Slovakkiat ja kogu piirkonda.
„Kiiev ei ole enam piisavalt kindlalt sadulas, et seda lubada. Kui nad jäävad agressiivseks ja vaenulikuks, kaotavad nad. Lõpuks saame vihaseks ja võitleme vastu,” ütles ta. Ungari peaministri sõnul on „viis, kuidas kiievlased püüavad täna kontrollida ja kujundada suhteid Kesk-Euroopa riikidega, vastuvõetamatu”.
Teel ütles Orban, et on vastu Ukraina kiirele liitumisele Euroopa Liiduga – kuna see rikuks Ungari majanduse – ja NATO-sse, sest see tooks kaasa sõja alliansi ja venemaa vahel.
Ungari ja Slovakkia on hiljuti teinud mitmeid Ukraina-vastaseid avaldusi seoses Ukrainat läbiva venemaa gaasi transiidi lepingu lõpetamisega.
Slovakkia peaminister Robert Fico on Ukrainat karmilt kritiseerinud kui ebausaldusväärset partnerit ja öelnud, et tal on kõrini sellest, et president Volodõmõr Zelenski reisib mööda Euroopat „kerjates” ja „välja pressides”.
Ja Ungari vihjas, et sulgeb energiatransiidi seiskumise tõttu Ukraina tee EL-i.
16. Lühiuudised
ISW: putin ja Hiina president Xi Jinping pidasid 21. jaanuaril telefonivestluse, mille käigus nenditi vajadust süvendada riikide koostööd poliitika-, majandus- ja energiavaldkonnas. „putin ja Xi kordasid samu šabloonseid narratiive, rõhutades venemaa ja Hiina välispoliitika, energeetika ja majanduskoostöö tugevdamist.” putini abi juri ušakov märkis, et kõne all oli ka sõda Ukrainas ja mõlema riigi suhted USA-ga, kuigi kremli ametlikus pressiteates neid teemasid ei mainitud. ušakovi sõnul rääkis president Xi Jinping putinile ka oma hiljutise vestluse üksikasjadest USA presidendi Donald Trumpiga.
Leopard 2 tankide tootja Saksa KNDS Deutschland avas ametlikult ühisettevõtte ühe Ukraina kaitseettevõttega. Sellest teatas strateegilise tööstuse minister German Smetanin. „Mul on hea meel teatada KMW (KNDS Deutschland) ja ühe Ukraina kaitseettevõtte ühisettevõtte ametlikust avamisest,” ütles ta. Äsja loodud ettevõte hakkab spetsialiseeruma Saksa ettevõtte poolt Ukraina kaitseväele tarnitava sõjatehnika hooldusele ja remondile. Selle tehnoloogia esimesed näited ilmusid Ukrainas juba 2022. aastal. „Ukraina spetsialistid on juba läbinud koolituse Saksamaal ja esimesed süsteemid on objektidesse juba paigaldatud,” rääkis Smetanin. Ta lisas, et kaitseväe tehnika remonditakse nüüd kiiremini. Ühisettevõtte töö toetab ka „oluliselt majandust investeeringute ja töökohtade kaudu”.
Näib, et Süüriast Tartusest on alanud vene sõjatehnika evakueerimine, teatab seirerühm Crimean Wind. Sõjaväesadamasse sisenes vene sõjaväe transpordilaev Sparta II.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
