Sõja ülevaade: 1063. päev – Prantsuse presidendi sõnul sõda niipea ei lõppe
Avaldatud: 21 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. jaanuar 2025:
Kursk ja Pokrovski suund peab, Kupjanski-Kreminna rindel ei saa kahjuks Ukraina pidama vene sillapeade laienemist ja ootab (kahjuks) Velika Novosilka langemist.
1. Sadu jätkub.
2. Enam pole venemaal ükski öö rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolsem sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vaid paar väiksemat muutust.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkas kasvab vene poole kontrollitav ala ja samm edasi ka põhja suunas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa eelarveauk ületab kolmandat aastat järjest 3 triljoni rubla piiri.
12. Peaaegu pooled venelastest tunnistasid, et sõda tegi nende elu hullemaks.
13. USA süüdistab venemaad võtmetähtsusega tuumarakettide lepingu rikkumises.
14. putin teatas, et on valmis läbirääkimisteks USA-ga tingimusel, et Ukraina alistub täielikult – ISW.
15. Lühiuudised
venemaa propagandatelevisioon Rossija1 tunnistab, et Ukraina kaitse ei lagune, nagu nad eeldasid. „Ometi, ükskõik kui palju nad meile ka ei räägiks, et Ukraina kaitse on kohe-kohe kokku kukkumas, ei kuku see mingil põhjusel kokku ega murene,” ütles otse-eetris Vitali Tretjakov (Moskva Riikliku Ülikooli dekaan).
13.01.2025 tapsid Kurski oblastis Bolšoje Soldatskoje lähedal 3 Põhja-Korea sõdurit väidetavalt 5 venemaa 810. merejalaväebrigaadi soldatit. Nädal hiljem polnud neid veel tabatud. Kuna nende tagaotsimise kuulutuses anti teada lausa 4 oblastis, siis arvatavalt liiguvad autoga.
Eilsetest numbritest. Isikkoosseisu kaotuste numbrid vene poolel jätkuvalt kõrged ning nii tankide kui soomukite kaotused ka tavapärasest pisu kõrgemad ehk siis rünnakute tugevust, aga ka Ukraina võimekust nende hävitamisel jagus ning sellise massi surumise juures oleks eeldanud palju-palju pikemaid samme edasi, aga ei muhvigi, ehk siis jätkuvalt on alles ettevaatlik optimism kuklas, et võib-olla on kõrre haaval miskit muutust sõja käigus. Oluliselt paranenud vene kaudtuleüksuste ja tagalatoetuselemendi tabamine teeb endalegi „suured silmad pähe”, sest ei eeldanud sellist kasvu. Kipun arvama, et paranenud on pisu Ukraina seirevõimekus ja miskit jälle uut käiku lükati ja eks vene poole reageerimine selle pareerimiseks pisu aega võtab. Lisaks jätkuvalt panustab sellele, et poole koordineerimine ja juhtimine on nirusti ning tagalatoetus lonkab. Lisaks mõjutab ilm maastiku läbitavust ning see raskem soomus ning autod ei taha igal pool maastikule minna ja kiputakse jääma kas teedele või nende servadeese või hoopis küladesse ja sellega lihtsustakse Ukrainal uute sihtmärkide leidmist.
1. Täna hommikul kella kuue paiku hommikul toimusid Dnipro linnas plahvatused. Varem, 21. jaanuaril kell 06.00 kuulutati Dnipropetrovski oblastis välja õhurünnak venemaa ballistiliste rakettide rünnaku ohu tõttu.
Ida-Ukraina saheedide laines ja sadu piiri- ja rindeläheduses ikka samasugune nagu varem.
2. Ukraina väed ründasid 20. jaanuaril Tatarstanis Kaasanis lennukite tootmistehast osana käimasolevast löögiseeriast, mille eesmärk oli nõrgestada venemaa sõjalist võimekust.
vene propagandistid kurtsid, et 21. jaanuari öösel, pärast USA 47. presidendi Donald Trumpi ametisse astumist, alustas Ukraina massiivset rünnakut terroririigi kuue piirkonna vastu. venemaa kaitseministeerium luges kokku 55 väidetavalt alla lastud drooni.
Ukraina droonid ründasid eile jälle Voroneži oblastis Liski linnas Rosnefti naftabaasi. Sellest teatas monitooriv väljaanne „Voroneži taevas”. Rünnaku fakti kinnitas Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusjev. Tema sõnul avastasid ja neutraliseerisid valves olnud õhutõrjejõud ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemid Liski linnaosas mitu drooni. „Ühe drooni kukkumise tõttu naftabaasi territooriumile tekkis tulekahju,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Gusjev täpsustas, et inimohvreid juhtunu tagajärjel ei olnud ning sündmuskohal töötab kiirabi. Avalik väljaanne „Tüüpiline Voronež” avaldas video, mis jäädvustas drooni tabamuse oletatava hetke ja pärast seda alguse saanud tulekahju.
Täna öösel plahvatused Saraatovi oblastis.
vene kohalikud elanikud filmisid Smolenski lähedal Ukraina UAV drooni, mille järel kostus plahvatusi.
Saraatovi piirkond/Engels, venemaa seirekanalite kuulutatud UAV oht.
Ukraina droone märgati Krasnodari krai kohal.
vene sõjakorrespondent ja endine Shturm-Z instruktor kordas 20. jaanuaril kaebusi, mille venemaa sõjakorrespondendid esitasid esmakordselt 2024. aasta mais kvaliteedikontrolli puudumise kohta vene suurtükimürskude üle.
18. jaanuaril 2025 Peterburis trammidepoos „Rutšõi” hävis tulekahjus (süütamise järel) vene vedur. vene armee relvade ja sõjavarustuse transpordiks kasutatav vedur 3M62U oli remondis, teatab Ukraina luure.
3. Kursk: no ei tuvasta rindejoone muutusi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjapool asuv vene sillapea jätkab uute kombitsate mitmes suunas laiali ajamist ja kuna seal palju jalaväge, kelle hulgas luure/diversiooni gruppe jagub, siis see rindejoon seal väga hägune. Enamus Dvoritšna asulat vene poole kontrolli alla ja seni puudub teadmine, et soomustehnikat oleks vene pool siin üle jõe saanud.
Üks rinde pigem sirgenemine rinde keskmises lõigus vene poole kasuks.
Lõunapoolseimas vene sillapeas üle Zerebetsi jõe hakkas pärast Ivanivka küla kindlustamist suruma edela suunas ja sai eile sisse Kolodjazi külla oma luure/diversioonirühmadega. Liigub ka kõlakaid, et külast olla need vene üksused siiski välja surutud ja jooksev seis pisu ähmane, aga nagu teisteski sillapeades, on siingi olukord muret tekitav. Mingi aeg tagasi sai kirjutatud üksuste hulgast nende kolme sillapea juures ja tõdetud, et massi maapeal ja rusikat õhust (pommid, mürsud, droonid) töötlemiseks jagub.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretskis ikka raske.
Tšassiv Jaris ja Toretski linnas küll eilsel päeval rindejoone muutusi ei tuvastanud aga ägedatest lahingutes infot oli küll.
8. Donetsk: vaid kaks väiksemat edenemist tuvastas.
Tšassiv Jari-Pokrovski vahel olev eenduv vene kombits suunaga põhja jätkas kasvu ja tundub, et väike Baranivka küla võidi saada enda kontrolli alla. Ala iseloomustab laiem org väikse jõekesega, kus palju metsa ja võsaribasid.
Jätkuvalt kipub vene pool kuluma kiiresti ilma suuremat edu saavutamata otse Pokrovski külje all. Eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Rinde keskmises lõigus u 500 m peenike kombits juurde tuli ja kand metsaribas põldude keskel jälle kand maha saadi.
Kurahovest läänes ega lõunas vene poole edenemisi ei tuvastanud ja see juba mingi aeg pisu üllatustab põhjustab. Võimalik, et mõne päeva tagused kõlakad osade vene üksuste nihutamisest Pokrovski suunale halvendas siinse kontigendi rünnakuvõimet.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka asulas vene poole kontrollitav ala kasvas.
Berdjanski suund: ootab siis Velika Novosilka langemise kuupäeva.
Piki Velika Novosilkast väljuvat kirdesuunalist maanteed tegi vene pool üle pika aja tugevama rünnakusurve põhja suunas Rozdolne küla juures (asub 6 km kaugusel Velika Novosilkast) ja võis edeneda korraga u 2 km. Siit suunalt on võimaliku tugeva Ukraina kaitseliinini Vovtša jõe põhjakaldal veel 7 km minna.
Eilseks suutis vene pool siseneda Velika Novosilkasse ka kagu suunalt ja umbes pool asulat võib veel olla Ukraina kontrolli all, aga kindel pole selleski, kas seal veel Ukraina üksusi on.
Tokmaki suund: mõned venemaa blogikanalid on hakanud kajastama Ukraina tegevust Zaporižja oblastis. „Vaenlane tõmbas Orehhivi ligi paarkümmend ühikut tehnikat. Ka maanteel Vasõlivka-Tokmak on vastase FPV droonid kaks päeva aktiivselt meie sõidukeid jahtinud. Arvatavasti üritab vaenlane sellele lõigule jõuda, kuna nad on on juba hakanud FPV tööd intensiivistama.” Muutusi rindejoones ei tuvastanud ja ei oska kommenteerida vene hirme siinsel rindelõigul.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa lõpetas 2024. aasta rekordilise eelarvepuudujäägiga, teatas vene rahandusministeerium eile hilisõhtul. Esialgsete hinnangute kohaselt kulutas ta aasta lõpuks 800 miljardit rubla (7,61 miljardit eurot)rohkem, kui arvati sügisel eelarveseadust aastateks 2025-2027 vastu võttes. Seda on 24% rohkem kui aasta varem.
Seda suutis ta teha tänu aasta lõpu poole kiirenenud inflatsioonile. Selle tulemusel osutusid mittenafta- ja gaasieelarve tulud, sealhulgas „suurimate maksuallikate (käibemaksude)” tulud oluliselt suuremaks, kui rahandusministeerium veel paar kuud tagasi ootas: 25,6 triljonit rubla. – 26% rohkem kui aastal 2023. Eelarvereegel lubab neid kulutada, mida rahandusministeerium ka tegi.
Nafta- ja gaasitulud valmistasid aga pettumuse, kuigi ka need kasvasid 26%: need ulatusid 11,1 triljoni rublani. – 0,2 triljonit vähem kui rahandusministeerium eeldas. Sama palju suurenes ka puudujääk: see oli 3,3 triljoni rubla asemel 3,5. See on rekordiline puudujääk: 2022. ja 2023. aastal eelarveauk oli vastavalt 3,3 ja 3,2 triljonit. Kolme sõjaaasta jooksul ulatus see 10 triljoni rublani. Suhteliselt muutus see väiksemaks: 1,7% SKT-st võrreldes kahe eelneva aasta 2,1% ja 1,9%ga.
Rahandusministeerium kinnitab, et osa detsembrikuu lisakulutustest läks 2025. aasta kulude avanseerimiseks. See muudab eelarve paindlikumaks tingimustes, kus eelarve kulud võivad baasmäära järgides suureneda. Keskpank on korduvalt hoiatanud, et kavatseb inflatsiooni vastu võitlemiseks intressimäära pikalt kõrgel hoida ning tõstnud selle keskmise väärtuse prognoosi 14-16%-lt 17-20%-le. Eelarve subsideerib intressimäärasid ligikaudu 10 triljoni rubla ulatuses soodushüpoteekidele, mis on välja antud 2–8% ja veel 5 triljoni rubla ulatuses riiklike programmide raames välja antud laenudel ning peaaegu pooltel valitsuse võlakirjadel ja OFZ-del on kupong, mis on seotud rahaturu intressimääradega.
Sel aastal on kavandatud kulutuste edasine suurendamine, peamiselt sõja jaoks. Eelarve sisaldab 41,5 triljonit rubla (. Kui palju rahandusministeerium lõpuks kulutab, sõltub sellest, kui palju rahakassat täidetakse. Esialgu oli 2024. aasta eelarves väljaminekuteks ette nähtud 36,7 triljonit rubla (349 miljardit eurot) – 3,5 triljonit vähem, kui lõpuks kulutati. Sõja esimesel kahel aastal ületasid eelarvekulutused samuti oluliselt plaanitut.
Rahandusministeerium loodab eelarveauku vähendada eelkõige kasumimaksude tõstmise ja astmelise üksikisiku tulumaksu skaala kasutuselevõtuga. Puudujäägiks on kavandatud 1,17 triljonit rubla. (0,5% SKT-st). Gazprombanki analüütikud märkisid eelarve plaanist kõrvalekaldumise ohtu: „Ajalooliselt ei ole rahandusministeerium alati suutnud eelarve konsolideerimise deklareeritud tempot hoida. Sellega seoses mööname, et puudujääki võiks suurendada 2,2–2,7 triljoni rublani.”
12. venemaa vallandatud sõda Ukrainas on avaldanud negatiivset mõju peaaegu poolte venemaa kodanike elule (47,6%). Sellest annavad tunnistust venemaa Teaduste Akadeemia Sotsiaal- ja Poliitikauuringute Instituudi 2024. aasta aprillis läbi viidud sotsiaaluuringu andmed, millele juhtis Verstka tähelepanu.
Peaaegu iga neljas vastaja (23%) märkis füüsilise ja/või vaimse tervise halvenemist. 12,4% küsitluses osalejatest koges jooksvate kulude kasvu ja 4,3% teatas, et nende sugulased või sõbrad on surnud või viga saanud nn SVO-l osaledes. Probleeme tööl märkis 2,8% vastanutest, sama palju viitas tuttava importkauba kadumisele. Veel 2,3% vastanutest ütles, et nende peresuhted on halvenenud erinevate vaadete tõttu venemaa sissetungi kohta Ukrainasse.
Vaid 29,2% vastanutest teatas, et sõda ei mõjutanud nende elu. 9,6% tunnistas, et nende sugulased või sõbrad osalevad sõjategevuses ning 2,3% väljendas muret mobilisatsiooniohu pärast.
Levada keskuse 2024. aasta oktoobris korraldatud küsitluse järgi on peaaegu kolmandik venelastest valmis toetama kõigi alates 2022. aasta veebruarist okupeeritud alade tagastamist Ukrainale, et sõda lõpetada. Nii ütles 31% vastanutest, et nad toetaksid putini otsust lõpetada vaenutegevus Kiievi tingimustel, sealhulgas vene vägede täielikku väljaviimist. Neist 14% väljendas oma toetusele usaldust ja 17% ütles, et nad on „pigem” nõus sellise tulemusega. Ligi pooled küsitluses osalejatest (47%) tunnistasid, et sõda tõi venemaale rohkem kahju kui kasu.
Varem, 2024. aasta veebruaris, näitas RussianFieldi küsitlus, et enam kui kolmandik venelastest kaebas oma elatustaseme languse üle, mis on tingitud sõjast Ukrainaga.
13. venemaa võis rikkuda oma kohustust piirata tuumalõhkepeade arvu, järeldas USA välisministeerium. Kuigi Washington ei näinud selles ohtu riiklikule julgeolekule, hoiatas Washington venemaa võimude muret seoses nende jätkuva tuumarelva kasutamise ähvardusega.
USA ei saa kinnitada, et 31. detsembri 2024. aasta teabe kohaselt ei ole venemaa rikkunud strateegiliste ründerelvade edasise vähendamise ja piiramise lepingu (START-3) sätteid. Pärast varasemaid rikkumisi ja lepingu peatamist Moskva poolt 2023. aasta veebruaris jätkas venemaa eelmisel aastal mitmete New START sätete rikkumist, teatas välisministeerium aruandes, et USA seaduste kohaselt peab ta regulaarselt valmistuma.
2010. aastal dmitri medvedjevi ja Barack Obama allkirjastatud leping nägi ette paigutatud tuumalõhkepeade vähendamist 1550 ühikuni ning mandritevaheliste ballistiliste rakettide, allveelaevadelt välja lastud ballistiliste rakettide ja raskepommitajate arvu vähendamist 700 ühikuni. Peatanud uue START-lepingu rakendamise keset konflikti USA-ga Ukraina sõja pärast, lubas Moskva siiski järgida piiranguid, kui ameeriklased neist kinni peavad. Kuid kuigi venemaa oli suure osa 2024. aastast tõenäoliselt lähedal paigutatud lõhkepeade limiidile, võis ta seda 2024. aasta osa jooksul mõne üksuse võrra ületada, öeldakse välisministeeriumi raportis.
„See kujutab endast tõsist väljakutset lepingu nõuete täitmise osas,” märkis ministeerium. Selle väitel ei saanud USA kinnitada, et venemaa täidab oma kohustusi lõhkepeade osas, kuna oli varem limiidi lähedal ja seejärel, alates 28. veebruarist 2023, lõpetas teabe edastamise vajalikuks kontrolliks. Washingtoni vastus oli keelduda andmast Moskvale alates 1. märtsist 2023 vastavat teavet Ameerika relvade kohta.
Vaatamata rikkumistele ei usu välisministeerium, et need ohustavad USA riiklikku julgeolekut. Kuna kontrolle ja teabevahetust ei toimunud, edastas Ameerika pool oma mure venemaa poolele mitmel korral, märgitakse raportis: „2024. aasta detsembris kinnitas vene Föderatsioon veel kord oma kavatsust järgida keskseid koguselisi piiranguid lepingu kehtivusaja jooksul, kuid keeldus arutamast ega andmast teavet, et lahendada USA mured lepingu järgimise pärast.”
venemaa juhtide ja propagandistide suust kostab pidevalt tuumaähvardusi USA ja teiste lääneriikide vastu. 2022. aasta oktoobris, kui putin, olles annekteerinud vallutatud Ukraina alad teatas, et tuumarelva kasutamise oht ei ole bluff, uuris Briti valitsus isegi ilmakaarte ja tuulesuundi.
Ja 2024. aasta novembris andis venemaa löögi Ukrainale keskmaarakettiga Orešnik, viies putini sõnul läbi „mittetuumalise hüperhelivarustusega ballistilise raketi” lahingukatsetuse. Ta soovitas nende riikide valitseval eliidil, kes hauvad plaane kasutada oma sõjalisi kontingente venemaa vastu, tõsiselt järele mõelda, sest agressiivse tegevuse eskaleerumise korral reageerib (Venemaa) sama otsustavalt ja samaväärselt.
14. ISW: putin on teatanud valmisolekust pidada USA-ga läbirääkimisi Ukraina sõja üle, kuid esitanud ultimaatumi: Ukraina täielik kapitulatsioon. putin kutsus teatavasti 20. jaanuaril kokku venemaa Julgeolekunõukogu istungi, kus ta ja venemaa välisminister lavrov kinnitasid venemaa valmisolekut rahukõnelusteks USA presidendi Donald Trumpi uue administratsiooniga.
putin rõhutas, et igasugune rahukokkulepe peab põhinema konflikti algpõhjuste kõrvaldamisel, mis tema sõnul hõlmab ka venemaa karmide nõudmiste täitmist. kremli kõrged ametnikud, eelkõige putin ja lavrov on viimastel nädalatel korduvalt rõhutanud, et kreml keeldub kaalumast mingeid kompromisse seoses putini nõudmistega, mis esitati 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses. Need nõudmised hõlmavad Ukraina püsivat neutraalset staatust, selle NATO-ga mitteühinemist, Ukraina armee suuruse rangeid piiranguid ja Ukraina valitsuse võimult kõrvaldamist.
putin ütles ka, et 2021. aastal tegi USA toonane president Joe Biden ettepaneku lükata Ukraina liitumine NATO-ga 10-15 aasta võrra edasi, kuid isegi see ei takistanud venemaa sissetungi, mis oli tema sõnul „NATO tegevuse tõttu vältimatu”.
USA uus välisminister Marco Rubio ütles, et venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad pooled on valmis kompromissiks. Rubio rääkis ajakirjanikega vahetult pärast USA välisministriks kinnitamist, vahendab CNN.
15. Lühiuudised
Helsingi kohus andis korralduse arestida tanker Eagle S, mis võib Soome korrakaitsjate hinnangul olla seotud venemaa „varilaevastikuga”. Sellest teatas Yle portaal. Soome riikliku uurimisbüroo (NBI) andmetel kahtlustatakse Cooki saartel registreeritud tankerit Elisale kuuluva Estlink 2 toitekaabli ja telekommunikatsioonikaablite kahjustamises. Neid juhtumeid peetakse rasketeks kuritegudeks. Laev arestiti Soome energiafirma Fingrid, Eesti Eleringi ja telekommunikatsioonifirma Elisa taotlusel. Ettevõtted süüdistavad tankeri omanikku Caravellat tankeri ankruga kaabli kahjustamises. Kohtuasjas öeldakse, et Estlink 2 rike on põhjustanud märkimisväärset rahalist kahju, mis kasvab jätkuvalt.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrski ütles 20. jaanuaril, et vene väed kaotasid 2024. aastal üle 434 000 sõduri, kellest 150 000 hukkus lahingutegevuses.
Moldova ja Transnistria ametivõimud jätkavad jõupingutuste tegemist Transnistria varustamiseks Euroopa gaasiga.
Erdoğan lubas Slovakkia peaministrit aidata gaasitarnetel venemaalt.
Slovakkias juhib opositsioon küsitlustes Fico venemeelset erakonda. Ipsose andmetel võidaks valimised väikese edumaaga „Progressiivne Slovakkia”, kogudes 23% häältest. Samal ajal saaks Fico Smer-SD saaks 22,2% häältest.
Trump teatas USA lahkumisest Maailma Terviseorganisatsioonist.
„Ärgem petkem ennast – Ukraina konflikt ei lõpe homme ega ülehomme,” ütles president Macron president Trumpi ametivande andmise ajal. „Euroopas ei saa olla rahu ilma eurooplasteta. Ukrainat tuleb tugevdada, et pidada läbirääkimisi jõupositsioonilt ja tagada kestev julgeolek.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
