Sõja ülevaade: 1059. päev – Pokrovskile veel samm lähemale
Avaldatud: 17 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. jaanuar 2025:
Pokrovskile veel samm lähemale ja Velika Novosilka langus kohe-kohe, mujal suht ok. Lugemissoovitus p16.
1. Sajus muutusi pole.
2. Krimmi kandis siiski miskit…
3. Kursk: njah, no ei tuvasta muutusi rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle rindejoon muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovsk ikka suurim „murelaps”
9. Lõunarinne: Velika Novosilkasse saavad Ukraina omad vaid paatidega jõge ületades.
10. Herson: muutusteta.
11. ISW: kreml annekteerib järgmise 10 aasta jooksul Valgevene, et kasutada seda agressiooniks NATO vastu.
12. Rosstat muudab taas inflatsiooni arvutamise metoodikat pärast seda, kui putin nõudis aeglasemat hinnakasvu.
13. „Pole valikuvõimalusi.” venemaa lahkus pärast USA uusi sanktsioone Arktika nafta jaoks tankeriteta.
14. Investeeringud venemaa IT-idufirmadesse langesid 23% pärast putini nõudmist arendada kõrgtehnoloogiaid.
15. vene diplomaadid visati Briti parlamendihoonest välja.
16. „Ukrainskaja Pravda” (UP) lugu: Olin valmis VVK-le maksma, et end sobivaks tunnistada. Lugu „küborg” Molotist, kes kaitses Donetski lennujaama ja võitleb täna proteesiga. Tõlge jälle Ukraina keelest, sestap vabandused ette…
17. Lühiuudised
Jätkuvalt pole ettevaatlik optimism kuklast kadunud… vene poole kaotuste suhe iga vallutatud ruutkilomeetri eest on kiirel tõusuteel ning nii sammude pikkus kui tihedus ajaliselt on siiski vähenemise kursil. Veel ei pane seda rindel olevate vene soldatite ja nende otseste ülemate tahte puuduseks või apaatiaks, kuigi juba pisu tahaks… enamus muresid ikka koordineerimise puudujääk, kehv logistikakorraldus ja üksuste ülemate kehv professionaalsus… Ukrainal on õnneks need mured pisu väiksemad.
141 vene poole rünnakut eile kirja läks, neist Kurski rindel 20, Donetski rindel 50 ja Velika Novosilka kandis 11, Harkivi rindel mitte ühtki ja mujal tavapärane. Liugpomme 60, neist 12 Kurski rindele, kaudtuld ikka 5000 kanti ja kamikaze droone u 2600 ehk siis mõlemat ikka palju. Huvitaval kombel pole enam pikalt suutnud vene pool liugpomme heita rekordtihedusega ehk siis üle saja või isegi üle sajaviiekümne.
Tundub, et alanud vihm/lumesadu on hakanud pisu mõjuma seirele ja võimalik, et seetõttu kahanes tuntavalt vene kaudtuleüksuste tabamine. Küll on tavapärasest kõrgem nii tankide kui tagalatoetuselemendi tabamine. Ka tõusis elavjõu kaotuste tase ning enamuse sellest ikka Kurski rinne, Pokrovski suund ja Velika Novosilka kant andis.
Ilm lubab veel sademeid mitmeks päevaks ning püsiv mõnekraadine soojus peaks lõpuks hakkama mõjuma põldude kandvusele. No kaua võib…
1. venemaa ründas Kiievi piirkonda droonidega, 12-aastane laps sai vigastusi. Nii mõnigi suurlinnas ka tabamusi sai ning nii piiri- kui rindeläheduses saju hulgas muutusi pole tuvastanud.
2. Okupeeritud Krimmi kohalikud elanikud kuulsid Sevastoopoli kandis merelt mitme minuti jooksul summutatud plahvatusi.
3. Kursk: njah, no ei tuvasta muutusi rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud, kolm vene sillapead alles ning enamus survet sealt kaudu.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Tšassiv Jari kesklinna väga tugev töötlus käis, videosid oli päris valus vaadata…
Eip tea, miks Toretski kaotuse uudist kuskiltki ei kuule ega loe, võimalik siiski, et mõni hoone pole veel vene poole kontrolli all.
8. Donetsk: Pokrovsk ikka suurim „murelaps”.
Pokrovskist lõunas asuva kombitsa surve keeras end veelgi tuntavamalt otse Pokrovski poole linna edela suunalt ning eilne edenemine u 15 km edasi 2 km laiuselt pole sugugi hea märk. Selle käigus edeneti juba Zverinõi küla sees ja sealt lääne poole jäävatel põldudel. Kõlakaid tuleb, et vene poole kulu selle käigus olla päris kõrge olnud. Veel oluliselt oht Pokrovski kaotamisele ei kasvanud, aga tasapisi mure siiski tõuseb.
Rinde keskmises sektoris kaks vene poole u 1,5 km edenemist. Neist põhjapoolne jõudis piki ojaäärset võsa/metsariba Novoandrejevka külani. Teine senises hallis alas kahe eenduva kombitsa vahel ehk siis rindejoone sirgenemine.
Kurahove linnast läänes sai vene pool ikka kanna maha Datšne asula kaguserval paiknevates tööstushoonetes. Jätkuvalt on selles kahe jõe vahelises ümberpiiramise ohuga alas vene poole sammud edasi oluliselt väiksemad, kui oleks eeldanud. Võimalik, et ollakse hädas nii miiniväljade kui droonidega, mis hoogu maha võtavad neil suurtel avaratel väljadel.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkasse saavad Ukraina omad vaid paatidega jõe ületades.
Berdjanski suund: eilseks suutis vene pool saada enda kontrolli alla terve Vremivka asula sellega kadus Ukraina omadel võimalus saada sildade kaudu üle Mokrõi Jalõ jõest ja arvatavalt peab nüüd kogu Velika Novosilka kaitse logistika käima paatidega üle jõe. Prognoosisin asula kaotust juba eile ja mures, kuidas Ukraina suudab sealt oma üksused välja viia…
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on de facto annekteerimas Valgevenet: kuigi see protsess pole veel lõppenud, on see juba jõudnud faasi, kus kreml suudab oma satelliidi kaudu ähvardada NATO idapoolseid riike ja Ukrainat. Oma revanšistlike eesmärkide saavutamiseks kasutab Moskva naaberriigi geograafilisi, majanduslikke ja inimressursse oma äranägemise järgi. Ja see protsess ei lõpe isegi putini võimaliku lahkumisega, selgub Sõjauuringute Instituudi (ISW) uuringust.
kreml on lähedal Valgevene tõhusale annekteerimisele ja kui praegused suundumused jätkuvad, saavutatakse see tõenäoliselt kümne aasta jooksul, selgub ISW raportist „venemaa vaikne Valgevene vallutamine”. Instituudi analüütikute hinnangul on täieliku suveräänsuse kaotamisega ähvardava Valgevene riigi allutamine kremli pikaajaline läbimõeldud strateegia, mida rakendatakse kõigi riigikanalite kaudu sõjalises, poliitilises ja majanduslikus sfääris. Valgevene de facto allutamine, kui see viiakse lõpule, „oleks terve riigi esimene edukas annekteerimine pärast Teist maailmasõda, aidates kaasa kremli strateegilistele jõupingutustele hävitada reeglitel põhinev rahvusvaheline õiguskord, milles kõik riigid on suveräänsed”, ütleb raport.
kreml võiks saavutada Valgevene de facto annekteerimise ka kõige soodsama stsenaariumi korral, kui lääs aitab Ukrainal sõjas venemaad alistada ja tugevdab NATO idatiiba. Sellisel arengul oleksid tõsised tagajärjed alliansi idatiiva riikide julgeolekule, kuna venemaa saaks kasutada Valgevenet nii oma majanduse taastamiseks kui ka rünnaku ettevalmistamiseks näiteks Balti riikide ja Poola vastu, mainimata juba sedasama Ukrainat, kirjutab ISW.
Instituudi analüütikud hoiatavad:
venemaa edukad jõupingutused Valgevene integreerimiseks toovad kaasa selle muutumise vene Föderatsiooni sõjaliseks, poliitiliseks ja majanduslikuks vasalliks, mida venemaa saab kasutada, et tugevdada oma võimet jätkata sõda Ukrainas, kompenseerida osaliselt selle sõja tagajärgi venemaale ning taastada venemaa relvajõud ja majandus pärast sõda Ukrainas, venemaa domineeriva geopoliitilise mõju taastamist postsovetlikus ruumis ning vastasseisu NATO ja USA-ga globaalses mastaabis.
kreml on juba saavutanud Valgevene olulise alluvuse ega vaja NATO ohustamiseks täiendavat edu integratsioonis, leiab ISW. Oma eesmärkideks kasutab ta riigi 9,155-miljonilist elanikkonda, selle geostrateegilist asendit NATO idatiival ja majandusressursse. venemaa on juba kasutanud Valgevenet hüppelauana 2022. aastal Ukrainasse tungides, võtnud oma kontrolli alla sõjaväebaasid, ebaseaduslikult „tõuganud” sisserändajaid Aafrika ja Lähis-Ida vaestest riikidest läbi selle EL-i riikidesse ning paigutanud sinna tuumarelvi ( „Mitukümmend kõige kaasaegsemat tuumarelva,” ütles lukašenka).
Valgevene sõltuvus Moskvast on eriti tugevaks kasvanud alates 2020. aastast, mil putin toetas presidendivalimised kaotanud lukašenka ebaseaduslikku võimuhaaramist. kreml on suures osas likvideerinud Minski senise mitmevektorilise välispoliitika ja võtnud selle üle 2020. aasta lõpust üha enam oma kontrolli alla, sundides praktiliselt kohalikke võime määratlema selgelt NATO Valgevene strateegilise vastasena, märgib ISW. „See on märkimisväärne saavutus. Valgevene pole alati olnud kremli marionett; veel 2020. aastal püüdis see laiendada koostööd NATO ja Euroopa Liiduga, samas kui lukašenka keeldus tunnustamast venemaa poolt Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist kuni 2021. aastani,” tunnistavad raporti autorid.
NATO tegevuse planeerimisel tuleb arvestada Valgevene alluvusega kremlile, „selleks, et pidada konventsionaalset sõda, mille vastu venemaa viib läbi ulatuslikku vägede ümberstruktureerimist”, ärgitavad nad. Valgevene strateegiline positsioon mängib pärast 2025. aastat venemaa sõjalises seisundis olulist rolli:
suurendab venemaa sõjalist ohtu vahetult NATO piiril, eriti pikas perspektiivis,
suurendab vene vägede võimet ohustada Suwalki lõhet ning tõenäosust isoleerida Läti, Leedu ja Eesti ülejäänud alliansist, kui see vallutatakse,
suurendab NATO vajadust ressursside järele venemaa rünnakute heidutamiseks ja vajadusel tõrjumiseks,
suurendab Ukraina kaitsevajadusi, suunates väed riigi ida- ja lõunaosas venemaaga vastasseisu põhijoonelt kõrvale.
Pole lootustki peatada Valgevene hiilivat annekteerimist putini-järgsel venemaal, teatab ISW. Moskva jõupingutused Valgevene annekteerimiseks on suur riiklik ettevõtmine, mille tähtsus on viimase kahe aastakümne jooksul ametnike meeltesse sügavalt juurdunud:
putin on edukalt institutsionaliseerinud venemaa geopoliitilises mõtlemises väärarusaama, et valgevenelased, nagu ka ukrainlased on vaid ajutiselt kadunud osad vene rahvusest, mille venemaa Föderatsioon peab taasühendama. Iga putini-järgset venemaad juhtiv kõrgeima võimu ešeloni tugev poliitik toetab kahtlemata ideoloogiliselt Valgevene „taasühendamist” venemaaga ja jätkab selle poliitika elluviimist kuni selle lõpuleviimiseni.
12. venemaa Föderaalne Statistikaamet muudab taas inflatsiooni arvutamise metoodikat, mis on alates Ukraina sissetungi algusest kiirenenud rekordtasemele ja ületas möödunud aasta tulemuste kohaselt neljandat aastat keskpanga seatud 4 protsendi eesmärki. Alates 2025. aastast vahetatakse tarbijakorvis välja 4 eset, mille alusel prognoositakse iganädalast inflatsiooni, teatab Interfax viidates Rosstati pressiteenistusele.
Eelkõige ei võeta inflatsioonihinnangus enam arvesse lennukipiletite, kombineeritud valuvaigistite, allolholi (ravim) ja multivitamiinide hindu. Need tooted on ühed, mis on viimase aasta jooksul kõige enam kallinenud: turistiklassi lennupileti hind on hüppeliselt tõusnud 16% (novembri lõpu seisuga), Allolhol on kallinenud 11,5% ja multivitamiinide hind on tõusnud 22%. Selle asemel lisatakse Rosstati korvi „hammaste taastamine täidisega”, pentalgin, trecrezan ja aktiivsüsi.
Jaanuaris korrigeeritakse ka enam kui 500 kaubast koosnevat laia tarbijakorvi, mida kasutatakse igakuise inflatsiooni hindamiseks. Mis selles täpselt muutub, pole veel selge.
Rosstat tegi järjekordse muudatuse võimude jaoks valusaima näitaja arvutamise metoodikas mitu nädalat pärast seda, kui putin nimetas hinnakasvu aeglustumise üheks võimude 2025. aasta põhiülesandeks.
„Majandussfääris (peamine) on inflatsiooni stabiliseerimine, et meil ei oleks tõuse ja mõõnasid, et meil jätkuks majanduskasv,” ütles putin 26. detsembril ajakirjanike küsimustele vastates. Nädal varem, otseliini telesaates nimetas putin hinnakasvu kiirenemist „ärevaks suundumuseks” ja „probleemiks”, lisades, et valitsus ja keskpank „on seadnud ülesandeks see alla tuua”.
Vaatamata sellele, et keskpanga intressimäär on 2000. aastate algusest saadik rekordiline, kiirenes inflatsioon venemaal 2024. aasta lõpuks Rosstati andmetel 9,5%-ni (aasta varasemalt 7,4%) ning toiduainete hinnatõus ulatus 11,05%-ni ja sai viimase 9 aasta kõrgeimaks. Detsembris tõusid tarbijahinnad majanduses keskmiselt veel 1,32% võrreldes novembriga, mil kuuinflatsioon püstitas alates 2022. aasta aprillist rekordi (1,43%). Ja lõplik aastane inflatsioonimäär oli viimase 15 aasta kõrgeimate seas: ametliku statistika kohaselt kasvasid hinnad jõulisemalt alles 2022. aastal (11,94%) ning Krimmi annekteerimise järgse majanduskriisi ajal (2014. aastal ja 11,35% võrra). 12,91% 2015. aastal).
Rosstat viis inflatsiooni hindamiseks läbi eelmise suurema tarbijakorvi revisjoni 2022. aastal: siis muutus hinnakasvu arvutamise metoodika viis korda ning kokku vahetati välja üle 40 kaubaartikli.
13. venemaa ettevõtted, kes kaevandavad naftat Arktikas, kuhu on koondunud umbes veerand riigi kõigist tõestatud „musta kulla” varudest, on USA uute sanktsioonide tõttu silmitsi tõsiste probleemidega, vahendab Reuters, viidates olukorraga kursis olevatele tööstusallikatele. Agentuuri allikate sõnul võivad Novoportovskoje väljalt ja Prirazlomnaja avamereplatvormilt barreleid pumpav Gazprom Neft, samuti Timan-Petšora maardlaid arendav Lukoil olla sunnitud mõne nädala jooksul tootmist peatama, sest on tekkinud nafta ostjatele transportimise võimatus.
Uus naftasanktsioonide voor, mis on sõja algusest üks suuremaid, puudutas vähemalt 15 tankerit, mis olid seotud venemaa Arktika nafta transportimisega ning ka kahte ujuvhoidlat Umba ja Kola, mille kaudu käis süstiktankeritelt üle suurematele Aframax või Suezmax klassi laevadele nafta pumpamine. „Puuduvad võimalused kiireks asendamiseks (tankerid, mida tabasid sanktsioonid),” ütles üks Reutersi allikatest. — Sellist asja ei saa kuskilt osta. Laevad ehitati spetsiaalselt nende projektide jaoks.”
Ameti allikate sõnul võib hoidlates koguneda miljoneid barreleid müümata naftat, mille maht on äärmiselt piiratud. Samas on de facto võimatu naftat venemaa rafineerimistehastesse saata: see oli algselt mõeldud ekspordiks ja selle pumpamiseks venemaa torustikusüsteemi lihtsalt puudub infrastruktuur.
Reutersi allikate sõnul võivad probleemid tekkida kõigil kolmel Arktika naftaklassil: Novy Port Gazprom Nefti Novoportovskoje väljalt, kus temperatuur võib ulatuda -55 kraadini, ARCO Prirazlomnaya avamereplatvormilt ja Varandey Lukoili Timan-Petšora väljadelt.
Tegemist on madala väävlisisaldusega kerge õliga, mida ostsid aktiivselt rafineerimistehased Loode-Euroopas kuni 2022. aastani ning mida India ja Hiina hakkasid ostma pärast sõja algust ja lääneriikide sanktsioone. Samas on see tänu oma esmaklassilisele kvaliteedile alati kaubelnud üle G7 riikide hinnalae (60 dollarit barreli kohta).
Arktika klasside kogutoodang on 300 tuhat barrelit päevas ehk umbes 10% kogu vene Föderatsiooni meretranspordist eksporditavast naftast. India ja Hiina on juba selgeks teinud, et nad ei ole valmis vastu võtma sanktsioonidega tankeritelt naftat ja on asunud otsima asendust venemaa tarnetele: India rafineerimistehased kaaluvad võimalust osta WTI marke USA-st, allikas ühest teatasid India naftatöötlemistehased Reutersile.
Kokku võivad Bideni administratsiooni „hüvastijätu naftasanktsioonid” mõjutada venemaa naftaeksporti 800 tuhande barreli võrra päevas ehk 15% kogu naftaekspordist (sealhulgas meri ja torujuhtmed), prognoosisid Alfa Banki analüütikud varem. „Halvima stsenaariumi korral võib venemaa kaotada 25 miljardit dollarit eksporditulu aastas,” hoiatab Finami analüütik Maxim Pukhov. Njah, ja jälle saab öelda, Valge Maja, kus sa varem olid…
14. 2024. aastal langes venemaal järsult investorite huvi venemaa IT-idufirmade vastu. Riskikapitaliturg on langenud allapoole 2022. aasta kriisi taset, mil putin teatas sissetungist Ukrainasse. Kokku investeeriti noortesse tehnoloogiaettevõtetesse 91,7 miljonit dollarit, mis on 23% vähem kui 2023. aasta näitaja, selgub analüütilise platvormi Venture Guide andmetest. Kokku sõlmiti 153 tehingut (-17%), mille keskmine suurus vähenes aastaga 0,9 miljonilt dollarilt 0,7 miljonile dollarile.
Investorite jaoks on kõige atraktiivsemaks valdkonnaks kujunenud äritarkvara arendused. Siin ulatus investeeringute maht 18,45 miljoni dollarini, sõlmiti 14 tehingut. Nõutud oli ka tarbijateenuste sektori arendus (Consumer Goods & Services) – 9 tehingut 16,21 miljoni dollari eest sai näiteks tutvumisteenuse Twinby looja investeeringuid summas 4,8 miljonit dollarit.
Analüütikud toovad riskikapitalituru mahu vähenemise põhjustena välja sanktsioonid Ukraina sõja eest ja keskpanga kõrge baaskursi, mis on aastaga tõusnud 16 protsendilt 21 protsendile. Softline Venture Partnersi tegevdirektor Jelena Volotovskaja selgitas Kommersandile, et geopoliitilised pinged ja järjest karmistuvad sanktsioonid mõjutavad väliskapitali ligimeelitamist ja piiravad idufirmade võimalusi. Samal ajal muudab keskpanga kõrge baasintress laenud kalliks ja vähem kättesaadavaks ning sunnib investoreid investeerima vähem riskantsetesse varadesse, märgib Voskhodi riskifond. Volotovskaja hinnangul ei saa turg 2021. aasta tasemele naasta enne 2027. aastat, kui majandusolud paranevad.
Eelmise aasta alguses ütles putin, et venemaa on suuteline arendama sanktsioonide tõttu kaotatud tehnoloogiaid. Enne seda nõudis ta, et teadlased maksimaalse jõuga looksid ja rakendaksid laialdaselt oma arendusi. Oma veebruarikuu pöördumises föderaalassambleele andis putin ülesandeks töötada digitaalsete platvormide kallal, mis võimaldaksid optimaalselt luua kodanike, ettevõtete ja riigi vahelist suhtlust. Need tuleb 2030. aastaks moodustada kõigis majanduse ja sotsiaalsfääri võtmevaldkondades, rõhutas president, märkides, et need ja teised ülesanded lahendatakse uue riikliku projekti „Andmemajandus” raames, mille elluviimiseks ta lubas eraldada vähemalt 700 miljardit rubla.
15. vene diplomaadid sisenesid ringreisil viibimist teeseldes Briti parlamendi suletud alale, vahendab Guardian. Väljaande andmetel leidis juhtum aset jõulude eelõhtul, mida kuningriigis tähistatakse 25. detsembril. Mitmed vene diplomaadid osalesid avalikul ringkäigul Londoni parlamendihoones ja eraldusid ühel hetkel grupist, sisenedes Lordide Koja üldsusele suletud ruumidesse, kust julgeolek nad välja viskas.
„Kahtlustame, et nad tahtsid lihtsalt kremlile kiidelda, et imbusid Briti parlamenti. Olukord pole ideaalne, kuid nad tabati enne, kui kahju tehti,” ütles allikas. Tema sõnul tekitas juhtum valitsuse ministrites ja julgeolekuametnikes ärevust ning parlamendisaadikutele ja kolleegidele saadeti kirjalik hoiatus, et nad ei kutsuks venemaa diplomaate parlamenti isegi eraviisiliselt. Siiani on ebaselge, kas venelased kutsus ekskursioonile mõni Briti poliitik või sattusid nad sellele tavaturistidele mõeldud skeemi raames.
vene diplomaatidel ja Londonis asuva saatkonna töötajatel, sealhulgas suursaadikul endal on Ukraina sissetungi tõttu keelatud 2022. aastal Ühendkuningriigi parlamenti külastada. 2023. aasta sügisel kehtestas riik vastuseks Moskva samalaadsele tegevusele täiendavad piirangud venemaa diplomaatide liikumisele. Samal aastal nõudis venemaa välisministeerium Briti diplomaatiliste esinduste töötajatelt 120-kilomeetrisest tsoonist väljapoole jäävatest reisidest ette teatamist, märkides ära kuupäevad, eesmärgid, marsruudi ja kasutatud transpordi liigi. Ministeerium selgitas otsust „Londoni vaenuliku tegevusega, sealhulgas nendega, mis takistavad venemaa välisinstitutsioonide normaalset toimimist Ühendkuningriigis”, kuid üksikasju avaldamata.
16. Suspilne: NATO sõjalise komitee esimehe admiral Rob Boweri sõnul võtab allianss osa vastutusest Ukrainale antava sõjalise abi koordineerimise eest, mida varem teostas USA. Admiral Baueri avalduse kohaselt läksid pärast Washingtonis raamleppe sõlmimist mõned mehhanismid, mida varem koordineerisid USA, NATO kontrolli alla. See puudutab Ukraina erinõuandeüksust (SACU) ja rahvusvahelist katastroofide koordineerimiskeskust (IDCC).
Admiral märkis, et nende muudatuste eesmärk on luua Ukrainale püsivad abistamismehhanismid, mis jäävad stabiilseks, sõltumata poliitilistest muutustest USA-s või teistes riikides. „Inimeste jaoks nagu kindral Sõrskõi, kes otseselt juhib operatsioone rindel, ei sõltu sõda sellest, mis Valges Majas või mujal toimub. Sõda jätkub esmaspäeval. Seetõttu on pidev abistamine tema jaoks kriitilise tähtsusega”. Eelkõige märkis sõjalise komitee esimees, kui oluline on varustada Ukraina võitluse jätkamiseks kõige vajalikuga.
„Nagu ütles peasekretär (Mark Rutte), peame tegema kõik selleks, et Ukraina saaks läbirääkimiste alguses võimalikult tugeva positsiooni. Seni peab meie toetus olema võimalikult tugev.”
17. Fotol (pilt Up-st) värvib tema 4-aastane tütar Varvara viltpliiatsite abil Mõkola jalga, millest osa tuli pärast 2022. aastal Hersoni oblastis vigastuse saamist amputeerida. Siis oli ta politseinik, nüüd on ta sõdur, kes võitleb koos proteesiga.
Kohtusime Molotiga ühes Kramatorski kohvikus, kus ta tuli Pokrovski suunast, kus ta töötab koos oma UAV drooni pilootidega. Tema khakivärvi taktikalisel särgil on kiri, millel on kiri „unlimited fit”. Mõkola ütleb, et oli valmis VLK arstidele altkäemaksu maksma, et nad tunnistaksid ta oma aruandes teenistuskõlblikuks. Moloti vasakul käel on Ukraina sümbolitega tätoveering. Ornamendi sisse on kodeeritud tütre Varvara nimi.
Ma üritan oma tütart sõja eest kaitsta. Aga ta teab, kes need venelased on, ta ütleb: „Isa, katsapid (halvustavalt venelane) pommitavad.” „Minu töö on pahalasi pommitada,” muigab ta.
Molot on seda tööd teinud alates 2014. aastast. ATO alguses teenis ta 79. õhudessantbrigaadis. Ta võitles rinde kuumimates piirkondades, kaitstes Donetski lennujaama (DAP).
Vestluses „Ukraina Pravdaga” jagas „küborg” Molot oma mälestusi Donetski lennujaama kaitsmisest ja rääkis ka sellest, miks „rahu” venemaaga ajendas teda 2017. aastal Ukraina relvajõududest lahkuma, kuidas ta „jälitas kurjategijaid” Mõkolaivis politseivormis, kellelt ta sai suure sõja alguses „venelaste tapmise loa” ja kuidas ta nüüd proteesiga sõdib.
Järgmine on Mõkola Rusetski otsekõne.
Donetski lennujaama kaitsmine kestis 242 päeva – 2014. aasta maist 2015. aasta jaanuarini. Septembris-jaanuaris lennujaamas toimunud ägedates lahingutes hukkus üle 100 Ukraina kaitsja. 20. jaanuaril olid kaotused suurimad – pärast uue terminali plahvatust vene võitlejate poolt hukkus 51 Ukraina relvajõudude sõdurit. 21. jaanuaril 2015 alustasid ATO väed DAP-st taandumist. Austuse ja tänuga igale sõdurile, kes kaitses DAP-i. Helge mälestus kõigile langenud „küborgidele”.
Kaks rotatsiooni Donetski lennujaamas: kaotused, kaos, must huumor. Meie esimene rotatsioon DAP-is algas 2014. aasta septembri lõpus. See kestis seitse-kaheksa päeva, hästi ei mäleta. Lennujaama aeg venis väga pikaks. Olin ametlikult kuulipilduja abi, kuid mu kuulipilduja andis otsad ammu enne seda, kui me DAP-i sisenesime. Kõik kohad lennujaamas olid vabad. Kes tahtis, töötas kuulipildujaga.
Meeldejäävaim polnud mitte esimene lahing, vaid meie sõdurite hukkumine soomustransportöörides. Teel uuest terminalist vanasse tulistas neid vene tank. 10 või 12 võitlejat sai surma. Keegi ei tahtnud kaasa võtta nende jäänuseid, mis olid ära põlenud. Meie seltskonnas oli meeleheitel „afgaan” kutsungiga „Bacha”, kes ise läks APC-dest surnukehade jäänuseid välja tõmbama.
Olin pärast seda kaks päeva uimane, suutmata keskenduda. See oli väga hirmutav. Ja siis saime poistega endast jagu. Must huumor mõjub sellistes olukordades hästi. Sellest ajast peale ei võta ma kõiki sõjas juhtuvaid tragöödiaid südamesse, sest „katus” võib lihtsalt „ära lennata”.
Esimeses lahingus meie rotatsiooni ajal läksid venelased rünnakule peaaegu igast küljest. Olin uues terminalis valves – teisel ja kolmandal korrusel. Kui rünnak algas, sattusid kõik paanikasse – nii sõdurid kui ohvitserid. Selles kaoses „püüdis” Bacha kuuli hammastega kinni. Tavaliselt töötas ta valves lennujaama esimesel korrusel, kuhu pääsesid venelased. Kui üles läksin, arvasid tüübid, et katsapid lähevad. Üks tema meestest tulistas ja kuul tabas Bachi põske. Ta sülitas selle koos hammastega välja.
Püüdsin end talitseda. Võtsin raadiosaatja ühelt ülemalt, et teiste üksustega suhelda. Sel ajal töötas ta „Polumia” automaatse granaadiheituri ametikohal. Pidin ennast kuidagi tutvustama. Mulle meenus, et lapsepõlves kutsus sõber mind „Molotiks”. Nii tekkis minu hüüdnimi.
Ma ei ütleks, et meil laskemoonast puudus oleks olnud, eriti esimese tiiru ajal. Kuulipildujad olid alati laetud. Töötasime nii intensiivselt, et pidime tihti torusid vahetama, sest need läksid kuumaks.
Lennujaamas oli palju üksusi, mistõttu oli probleeme suhtlemisega. Mäletan, et Ukraina meeskond sõitis tankiga välja ja hakkas venelasi tulistama. Poisid lasid sihtmärgist mööda ja šrapnellid lendasid uude terminali – meie poole.
Küsisin ülemalt kutsungiga „Said”, mis tankiga on tegu. Ta ei teadnud. Nad arvasid, et see võib olla katsapi oma. Panin oma sihikud sellele. Lasin korra tankitõrjepüssist. Ja ta tabas märki esimest korda. Temaga ei juhtunud midagi ja keegi viga ei saanud. Meeskond pööras ümber ja sõitis Piski juurde.
Kõrgem väejuhatus hakkas meile helistama ja küsima: „Kes tulistas, miks, kas polnud selge, et see on meie tank?” Meil oli adektvaatne komandör. Seejärel ütles ta: „Sa pead mulle teada andma, kui midagi ette võtate.”
Pärast esimest rotatsiooni anti meile pea kuu aega puhkust. 2014. aasta oktoobri lõpus käisime uuesti DAP-is. Teisel rotatsioonil olin juba nooremseersant, juhatades üksust (üheksa kuni üksteist kaitseväelast – UP). Teisel korral läksin sinna enesekindlalt. Mõned on vastupidised. See on nagu langevarjuhüpe. Esimest korda hüpates ei tea, mida oodata, aga teisel korral on see hirmutav. Paljud vennad olid hirmul. Ja ma olin enesekindel, sest teadsin piirkonda ja olukorda.
vene tankid tungisid läbi lennujaama seinte ja tekitasid sinna auke. Töötlesime vennaga sealt pidevalt kuulipildujatega venelasi, kui nad tankidega ukrainlaste kolonne tulistasid.
Ta õpetas ka oma järeltulijaid. Ta andis neile nõu: „Kui saate teada, et meie konvoi lahkub, jätkake vaenlase löömist …” (eip hakanud seda tõlkima, üritan slaavi sõimust hoiduda) „Komandörid ütlesid, et see skeem töötab suurepäraselt. Katsapid lubasid kuulipilduri pea eest isegi palju raha maksta.”
Kui me teist korda DAP-i juures peatusime, rääkisid teiste üksuste tüübid, et uue terminali teisel korrusel olid venelased kuskil ventilatsioonitorust üles roninud ja istusid seal. Ükski Ukraina võitleja sinna ei läinud.
Läksime snaipriga teisele korrusele kontrollima, kas venelased on tõesti sinna sattunud. Mingeid jälgi ei märganud. Nad teatasid komandörile, et seal pole kedagi. Nad jätsid oma inimesed maha, konsolideerusid. Ja Ukraina meedia teatas toona, et Ukraina sõjaväelased vallutasid venelastelt tagasi lennujaama teise korruse. See oli 2014. aasta novembris.
Usk, kuivad toidud, Duty Free
DAP-is oli toidupuudus. Esimese rotatsiooniga võtsin alla kuus kilogrammi. Magasime vähe, jooksime palju ja sõime vähe. Gaasipõletil küpsetasime minimaalselt. Nad sõid peamiselt hautist, riisi ja konserve. Olime tavaliselt lennujaama ülemistel korrustel ja kõik, mis kaasa tõime – laskemoon ja toit – jagati alla. Selleks ajaks, kui me sinna jõudsime, olid alles vaid kuivratsioonid. Mingil hetkel hakati väljastama mitte tavalisi kuivratsioone, vaid õhuratsioone. Seal oli šokolaadi, rosinaid ja midagi muud maitsvat. Me võitlesime nende eest (naerab).
„Küborgide” lõunasöök DAP-is
Ühel päeval läksime mu parima mehega, kelle kutsung on „Hannibal”, Duty Free’sse. Siis toimus pommitamine. Seal oli kõik katki. Leiti kaks šokolaadi. Nad sõid neid trepil.
Esimesel rotatsioonil ööbisime uue terminali teisel korrusel – kipsplaatidest seintega ruumis. Seinal rippus Püha Nikolause ikoon. Kui lahkusime, viisin ta ära. Sellest ajast peale on ta alati minuga olnud.
Muide, 2022. aastal, kui rakett tabas Mõkolaivi administratsiooni, olime koos kolleegidega politseiametnikega seal. Saabudes läksin õue ning poisid ja minu ikooniga seljakott jäid teise korruse kontorisse. Kui evakueerimine algas, ronisin kohe läbi katuse, et aidata oma vendi välja tõmmata. Teisel korrusel oli kõik segamini. Ainult üks tuba, kus olid mu poisid, jäi alles. Keegi vigastada ei saanud. Ikoon jäi ellu. Molot tõi oma ikooni kohtumisele „Ukraina Pravdaga”. Viimasel ajal ei ole ma väga jumalasse uskunud, sest elus on olnud nii palju olukordi, mis on selle raskeks teinud. Kuid peate endasse natuke uskuma, nii et võtan selle ikooni endaga kõikidele positsioonidele kaasa.
Võitlus idas, „rahu” venemaaga ja vallandamine Ukraina relvajõududest
Pärast lennujaamas toimunud rotatsioone tekkisid hetked, mil läksime radaritorni. See on DAP-i territooriumi ääreala, mitte kaugel „maandumiskohast”. „Lõime välja” positsioonid, kus venelased olid end sisse seadnud. Võitlus oli väga raske. Pommitamine ei lõppenud. Ja meil polnud peaaegu üldse relvi.
Siis lahkusime ja seisime Vodjanjes, Opõtnes. Viimased kolm seal oldud kuud, 2016. aasta novembri lõpust 2017. aasta märtsi alguseni, ajendasid mind teenistusest loobuma. Miks? Kuna komandörid ei lubanud meil normaalselt töötada, lugesid laskemoona. Ja mobiliseerusin midagi tegema, mitte istuma ja vaatama.
Kurat, me näeme kuradit. Nad suunavad meie poole oma tankitõrjegranaadiheitjad (ATG) või kuulipildujad ja ütlevad meile: „Poisid, olge ettevaatlikud.”
Meie omadel (üksusel) vedas komandör Saidiga. Kuigi ta ütles: „Sa ei tohi tulistada”, varjas ta alati kõrgemat käsku, kui harjutasime venelaste kallal kuulipilduja tööd.
Meil oli venelastega palju väikseid kokkupõrkeid. Meie vaatluspost (OP) asus neile kõige lähemal – 600 meetrit. Nad tulistasid meid pidevalt „bekhaga”, miinid lendasid. Nad tulid meie juurde öösel. Me võitlesime vastu. Ja me ronisime nende juurde, panime venitusarmid?! üles, et nad meie juurde ei tuleks.
Aga meile öeldi kogu aeg: „Ära tulista. Vaata.” See oli kohutavalt tüütu.
Seetõttu läksin 2017. aastal ajateenistusest erru. Asusin tööle patrullpolitseis Mõkolaivis. Ausalt öeldes oli mul igav. Võitlust polnud piisavalt. Kuid ma valisin konkreetselt taktikalise ja operatiivse reageerimise üksuse (TOR). See pole klassikaline patrullpolitsei. Me ei täitnud patrullametnike ülesandeid, vaid toetasime neid, reageerides sellele, millega nad hakkama ei saanud. Enamasti jälitati kurjategijaid. Nad võitlesid bandiitide ja narkomaanidega. Nii kompenseerisin oma sõjaväeteenistuse puudumist. Lisaks olid alati olemas relvad, treeningväljakutel treenimine, füüsiline ettevalmistus ja distsipliin. Võib öelda, et ta ei läinud sõjaväest kaugele.
Suur sõda ja „venelaste tapmise luba”
Täieliku sõja esimesel päeval ütlesin marssalile (riigipolitsei patrullpolitseiosakonna ülem Jevgeni Žukov – UP), et astun politseitööst välja ja naasen Ukraina relvajõududesse. Leidis endale koha 79. brigaadis. Pealik vastas aga naljaga pooleks: „Oota. Meil on luba venelaste tapmiseks.” Hakati moodustama kombineeritud patrullpolitsei üksusi. Muidugi keeldusid paljud Mõkolaivi korrakaitsjad sõjategevuses osalemast, öeldes: „Me oleme politsei, me peaksime olema linnas.” Mõned isegi lahkusid Mõkolaivist.
Selgus, et Mõkolaivi oblastis patrullohvitseridest moodustatud ühendüksuse aluseks oli pealik ja mina. Järk-järgult värvati ka teisi poisse. Juhtisin kombineeritud politseiüksuste rühmi Mõkolaivi oblasti küladesse, juhendasin Ukraina relvajõude piirkondades, kus teadsin kõike, ja aitasin paigutada positsioonidele. Tüübid kartsid kohalikke, sest arvasid, et lekitavad koordinaadid venelastele. Kuid enamasti aitasid kõik.
Politseinik Molot suure sõja alguses Venemaaga
Kui venelased Hersoni poolelt Mõkolaivi oblastisse sisenesid, teatas kindral Dmõtro Martšenko, et kusagil Ševtšenkove piirkonnas on vene tank „teele eksinud”. Meie rühma ülesandeks oli see hävitada. Võtsime RPG ja läksime missioonile.
Kohalikud rääkisid meile, millisel lõigul katsapi APC sõitis. Ütlesin kuttidele, et avame tule, kui soomustransportöör lahkub, laseme ära ja lahkume, aga meil pole aega harjutada. Meie kolleeg sõitis valge autoga välja ja hakkas midagi karjuma. Ütlen talle: „Peida. Soomustransportöör näeb varsti.” Ja vastab: „Taga sõidab vene tehnika kolonn.” Autosid oli vist 30–40.
Jooksime RPG-dega otse kolonni ette. Hea, et ees olid veoautod ja kuskil taga jalaväe lahingumasinad ja tankid. Nad nägid meid, kartsid ja hakkasid pardale minema. Istusime autodesse, sõitsime minema ja siis oli selline heli – „pauk”, nagu filmides. Tank tulistas meie pihta. See ei tabanud, kuid pool mürsust paiskus minema ja lendas autosse.
Olime tardunud ega saanud aru, mis toimub. Kõik kumiseb kõrvus, tolmu on palju. Astusime adrenaliini peale ja sõitsime minema. Jõudsime tagasi Mõkolaivi. Grupi tüübid ütlesid meie bossile, kelle kutsung oli „Vend”, „Mine põrgusse. Me ei lähe enam sellistele missioonidele.”
Halvim hetk, mille ma selle sõja ajal läbi elama pidin, oli mu ema surm. Minu perekond jäi kuni lõpuni Mõkolaivi oblastis Prõshõbi külla, mida vene suurtükivägi pidevalt tulistas. Ema aitas alati külas elanud Ukraina sõdureid. 2022. aasta mais läks ta õue. Lähedusse kukkus 152 mm mürsk. Ema suri. Peale seda viisin oma isa, õe ja koera külast välja turvalisemasse kohta.
Haav
3. juulil 2022 sain vigastada. Päev varem ütles üks minu juhtidest, endine „Ljutõ” komandör Oleksandr Netrebko: „Oh, Kolja, sa oled kohalik. Kas juhid Lvivi poisid positsioonidele?” Oli õhtu ja hommikul pidi meie rühm missioonile minema. Olin väsinud, sest olin terve päeva kuttidega luuret teinud ja juhtkonnaga vaielnud, et me ei saa mitmesse külasse sisse minna, kuna territoorium on mineeritud ja seal seisis kaks vene „päikeseloojangut”. Kuid kedagi oli võimatu veenda.
Kell 21.00 viisin täies relvastuses Lvivi elanikud jalgsi positsioonile. Tagasi kell 6 hommikul. Arvasin, et magan vähemalt kaks tundi. Jõudsin punkti oma inimeste juurde ja nad seisid juba soomusrüüs (kuulivestis) ja ootasid mind missioonile. Plaanisime end sisse seada Blagodatovka külale lähemal asuvale Inhuletsi jõe küljele. Külla pidid sisenema meie soomusmasinad. Kui nad tulevad ja töötavad venelaste kallal, siis järgneme neile ja kehtestame end.
Ma lihtsalt ei olnud füüsiliselt hea. Mõnikord võtsin isegi soomusrüü seljast ja heitsin mõneks minutiks puhkama. Jõin energiajooke, aga need ei mõjunud mulle. Mu ülemus, kelle kutsung on „Vend”, on suurepärane mees, munadega mees, kuid ta ei mõista mõningaid probleeme. Kui jõele lähenesime, ütlesin, et parem oleks kaldale ankrusse jääda, aga ta nõudis, et peaksime külla minema.
Pealik nägi miini. Ta helistas mulle. Kõndisin üle ja paiskusin õhku. Nad ei saanud mulle normaalset evakuatsiooni korraldada, kuna puudus varustus. Mu sõber tuli oma pikapiga sealt, kust kurat tuli, võttis mu peale ja viis minema.
On üks asi, millest ma aru ei saa. Meil oli alati selge tööalgoritm. Ja siin korraldasid nad midagi arusaamatut. Enne 4. juulit taheti välja tulla ja endale politseipäevaks kingitus teha – kombineeritud salk, persse, võta küla üle. Jumal tänatud, inimohvreid oli vähe. Ilmselt seetõttu, et astusin miini otsa, kõik ülejäänud viis-kuus seltskonda ei sisenenud külla ega saanud viga.
Kui see õhku paiskus, ei hoolinud ma sellest üldse. Ma olin veel pärast ema kaotamist sellises seisundis, kui kõik sujus. Kinnitasin endale kohe, et pärast ravi saan teenistusse naasta. Ma ütlen alati, et isegi kui mul käed ja jalad ära rebitakse, suudan ma ikka tõhusalt eesliinil tööd teha. Sa ei pea põldudel ringi jooksma, vaid saad täita palju muid ülesandeid. Kuigi isegi proteesiga jooksen väga hästi.
Kaotasin osa jalast – jalast jäi alles vaid kand. Proteesid ja kirurgid ütlevad, et on vaja teha kordusamputatsioon ja panna tavaline protees. Nad lihtsalt ei oska teha mulle ideaalselt sobivat proteesi. See on raske. Ma pidasin silmas Superinimesi. Nad ütlesid: „Kahjuks me ei tea, kuidas seda veel teha.”
Teate, kunagi pole hilja jalga maha lõigata. Aga praegu tunnen end nii mugavalt. Jätkan teenimist. Olen juba kaks aastat täisvarustuses mööda põlde ringi jooksnud. Pole põhjust muretseda.
Naasmine Ukraina relvajõududesse
Pärast vigastust olin 119 päeva haiguslehel. 120-ndal pöördusin tagasi politseiteenistusse, et nad mind „ära ei kirjutaks”. Seaduse järgi pidin 120 päeva pärast läbima MSEC-i. Hetkel olen läbinud MSECi, läbinud kõik põrgu ringid, oman gruppi ja saan töövõimetuspensioni. Aga ma jätkan teenimist.
4. juulil 2024 käisin TCC-s raportiga Ukraina relvajõudude üksuselt, kuhu ma praegu olen määratud. Mind saadeti sõjaväe meditsiinikomisjoni (MMC). Käisin kõik arstid läbi. Maamiini plahvatuse tõttu on mul osaline kuulmislangus – kuulmekile rebened ja osaline nägemise kaotus – kild lendas paremasse silma. Üldiselt on kehas piisavalt fragmente. Aga ma ütlesin kõigile arstidele, et minuga on kõik korras. Õppisin isegi nägemiskontrolli tabeli tähtede järjekorra pähe, et saaksin selle testi normaalselt läbi.
Läksin VLK (sõjaväe arstlik komisjon) juhi juurde, et ta kirjutaks oma aruandesse „sobib ajateenistusse”. Ta vaatab mulle otsa ja ütleb: „Tõmba püksid üles.” Näitasin oma head jalga. Ta küsis: „Mis sa oled, loll?” Hakkasin teda veenma, et minuga on kõik korras. Olin nõus maksma vahendustasu, et mulle kirjutataks, et sobin.
VLK-is istusid sellised idioodid. Nad ütlesid mulle: „Mul on sinust kahju. Sa ei lähe tsiviiltööle. Olgu, mine sõjaväkke. Vähemalt saad mingit palka.” Mulle ei meeldi üldse vaikida, aga pidin dokumentidele alla kirjutama. Soovitud pataljoni õnnestus mul pääseda 1. augustil 2024. Praegu töötan pommidroonidega.
Vuhledari suunal olime umbes kuu aega. Praegu töötame Pokrovski kallal. Vaatleme lahinguvälja droonidelt. Näeme, et venelased edenevad massiliselt ja surevad sama palju. Üks meie üksuse piloot tapab ühes vahetuses (3–4 päeva) 20–30 venelast.
Väsimus, õed-vennad ja tulevikuraamat
Kõige negatiivsemalt suhtun nn vaherahusse venemaa Föderatsiooniga, mille võimalikkust ühiskonnas arutatakse. Lõppude lõpuks annab see venemaale võimaluse Ukraina suunal ette valmistada, tagasi pöörduda ja hävitada.
Kuigi mõnikord võib see sõjas moraalselt väga raske olla. Sa ei tea enam, kuhu minna. Entusiasmiga te kaua vastu ei pea. Mõnikord ilmuvad hirm ja ärevus eikusagilt, mistõttu on raske tööle keskenduda. Ma ei tea, kaua ma vastu pean, aga praegu pean vastu.
Umbes kolm aastat tagasi hakkasin kirjutama raamatut. Kirjutasin ainult kuus lehekülge. Mul pole kannatust sellele maksimaalselt tähelepanu pöörata. Aga mulle meeldiks, kui see raamat ei räägiks sõjast endast, vaid eluhetkedest sõja ajal. Sest kõik kirjutavad sõjast. See on nii igav. Minu raamatus oleks sõda tagaplaanil ja elu, vennad ja õed, esiplaanil.
Alati on nii: mida lähemal sa „sitapeale” oled, seda inimlikum sa oled. Lahinguväljal avanevad kõik ja näitavad, kes nad tegelikult on. Mõnikord esimestes lahingutes „kükitavad” lahedad seersandid ja ohvitserid ning sõdurid näitavad end parimast küljest. Just „väljadelt” võite leida tõelisi sõpru.
Loodan, et minu lugu motiveerib teisi inimesi sõjaväega liituma. Äkki tõuseb keegi terve kodus istuja diivanilt püsti ja hakkab midagi tegema.
Angelina Straškulitš, UP
17. Lühiuudised
Spiiker Mike Johnson tagandas Mike Turneri luurekomisjoni esimehe kohalt. Vabariikliku Partei MAGA tiib oli vastu Turneri jätkamisele. Vabariiklasest Turner on tuntud oma Ukraina-meelse hoiaku poolest, propageerides järjekindlalt abi jätkamist ja otsustavaid samme Ukraina toetamiseks.
Esimest korda ajaloos marsivad Põhja-Korea väed koos vene vägedega 9. mail Moskvas toimuval paraadil, kirjutab NHK. Samuti arutletakse Põhja-Korea sõjaväeorkestri kaasamise üle paraadidel ja muudele ametlikele üritustele venemaal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
