Sõja ülevaade: 1057. päev – hull vene poole surumine
Avaldatud: 15 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. jaanuar 2025:
hull vene poole surumine pingelistes sektorites jätkus, aga loodetuid pikemaid samme see siiski ei toonud, samas kaotusi jagus kamaluga. Lugemissoovitus p15.
1. Lisaks tavapärasele varahommikune tiibrakettide rünnak lääne-Ukraina suunal.
2. Eip palavus venemaa kohal lõpe.
3. Kursk: rindejoones muutusi ei tuvastanud, no lainetab teine hullult.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool teeb tugevaid pingutusi kolme sillapea laiendamiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris suurendas vene pool kontrollitavat ala.
8. Donetsk: Pokrovski suund pidas, pisu keskel ja lõunas siiski saadi edasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. RuNet kukkus pärast aasta algust tsensuuriseadmete probleemide tõttu kokku teist korda.
12. Iraan keeldus tunnustamast Krimmi strateegilise partnerluse lepingus venemaa osana.
13. Armeenia ja USA allkirjastasid strateegilise partnerluse lepingu.
14. venemaa Arktika naftaäri seiskub USA sanktsioonide tõttu.
15. Juri Gudimenko: Kaitseministeerium peaks lihtsalt ära viskama funktsioonid, mis pole tema oma ja on lihtsalt mittevajalikud (tõlge Ukraina keelest, sestap väga korrigeerida ei osanud).
16. Lühiuudised
Ikka tipus oma 70 rünnakuga Pokrovski suund, tõusis tuntavalt rünnakute arv Siverski rindel, mujal suht sarnane varasemaga ja kokku 170 vene poole rünnakut. Liugpomme 89 ja vene kaudtuld ja kamikaze drooni ikka seal tipu juures. Juba mitmes päev murelikult kõrged on vene poole kamikazedroonide kasutamise numbrid, sinna pisu üle kolme tuhande.
Senine viimastel päevadel tekkinud tunne, et mingid indikaatorid alateadvuses on hakanud märku andma võimalikest muutustest ja seda Ukraina kasuks (kuigi neil on kuratlikult raske), kipub lisanduma. Kuigi on rindel lõike, kus vene pool siiski jätkab edenemist, siis neid lõike on jäänud vähemaks ning keskmine sammu pikkuski oluliselt kahanenud on ja seda kaotuse numbrite jätkuvalt kõrge taseme juures. Eilne päev tõi sellele tundele toetust juurde ja vene poole kaotuste numbrid nii tankide, kaudtuleüksuste kui tagalatoetuselemendi osas olid märkimisväärsed. Tagalatoetuselemendi number aga vist lausa rekord ja annab kinnitust nii paranenud Ukraina võimest leida ja mõjutada suuretõenäosusega troppis seisvat ja kanaliseeritult teedel liikuvat kolonnide töötlust. Videosid sellistest riburada pidi teedel olevatest hävitatud erinevatest tehnikaliikidest tuleb ning masinate tihedus (lähedus üksteisega) paneb arvama, et vene poole jagub muresid tagalavedude korraldamisega. Tundub, et osa põhjuseid ka masinajuhtide ebaproffessionaalsuses kui kogu logistikaahela korraldamises ehk siis kohati asjatundmatu juht ei tea kuhu sõita jne.
Näeb videosid, kus Ukraina omad töötlevad juba hävinud vene soomustehnikat edasi ja põhjuseks võib-olla soov viia soomuse seisukord selliseks, et sealt ei saaks mingeidki varuosi teiste masinate parandamiseks. Tundub olevat hea indikaator, et asjad liiguvad siiski paremuse poole…
venelased kurdavad taas kaevikuküünalde (annab valgust ja soojust) üle, mida neile venemaalt saadetakse. On leitud, et need küünlad sisaldavad TNT-d ja on poltidega täidetud.
No ei lähe veel need Ukraina põllud põhjatuks… roomab see vene soomus neist ikka üle.
Zelenski käsitles oma 14. jaanuari õhtukõnes muret seoses hiljutise korraldusega viia 5000 õhuväelast maavägedesse üle kriitilise jalaväepuuduse tõttu. Ta lubas tagada, et õhuväe jaoks kriitilise tähtsusega spetsialiste, sealhulgas lennundus-, õhutõrje- ja mobiilseid tuletõrjeüksuseid, ei vähendata ega lähetata jalaväkke.
1. Lisaks öisele saheedide lainele varahommikul ka raketid Ukraina kohal.
Täna hommikul alustas venemaa tiibrakettidega massilist rünnakut Ukrainale. Ukraina õhuvägi teatab arvukate raketirühmade liikumisest. Kell 05:53 kuulutati mitmele piirkonnale välja raketioht. Uudise avaldamise ajal on kogu Ukraina „punane”. Ukraina relvajõududele lähedane Telegrami kanal Nikolajevski Vanek täpsustab, et venemaa laseb välja eelkõige Kalibri rakette. Enamasti liiguvad tiibrakettide rühmad Ukraina läänepoolsete piirkondade suunas.
Vaatasin erinevaid videosid maatasa olevatest okupeeritud aladele jäänud Ukraina linnadest ja asulatest. Enamuses ei näinud terveid hooneid, ei ühtki elumärki ning mingitki vene poole tegevust millegi taastamisel. Eks mõned „Potjomkini külad” ikka on…
2. 14. jaanuari öösel andis Ukraina seni suurima löögi sõjalistele sihtmärkidele sügaval venemaa sees (kaugus 200–1100 km). Kindralstaap kinnitab, et sihtmärgid olid Brjanski, Saraatovi, Tuula oblastis ja Tatarstanis. Nad tabasid Saraatovi oblastis Engelsis asuvat „Crystal Kombinati” kütuseladu (eelmine tulekahju süttis uuesti), tabasid Brjanski keemiatehast Seltsos, põhjustades tunde kestnud sekundaarseid detonatsioone, hävitasid 2 õhutõrjesüsteemi (Tor ja Buk) ja korraldasid strateegilisi lööke Saraatovi rafineerimistehasele ja Kazanorgsintezi tehasele, mis põhjustasid suuri tulekahjusid. vene allikate väitel osales rünnakus kuni 200 drooni ja ATACMS-i rakette.
venemaa meedia teatel üritasid täna öösel Ukraina droonid rünnata Tambovi oblastis asuvat Novoljadinski alkoholitehast. Õhutõrje tulistas alla vähemalt ühe UAV drooni. Mash teatab, et kasutati droone UJ-26 Beaver. Kohalikud kuulsid plahvatusi ja Jubileinaja tänavalt leiti UAV prahti. Pärast seda, kui üks jäi puusse kinni ja plahvatas, põhjustades majale kergeid kahjustusi. Esimene video siiski miskit suuremat suitsupilve näitas, mis pisu suurem kui tavapärane vaid drooni plahvatus.
Täna öösel:
UAV kuulutati ohtlikuks venemaal Rostovi ja Saraatovi oblastis.
UAV oht Volgogradis, Saraatovi oblastis Venemaal.
Lipetskis teatati plahvatustest, õhutõrje töötas.
venemaal Almetjevskis lendasid kaks Ukraina drooni naftapumbajaama kohal.
Engelsi naftabaasi on taas rünnanud Ukraina droonid ja see põleb uuesti.
venemaa FSB vastuluureohvitser Vladimir Feštšenko leiti Moskvas venemaa kaitseministeeriumi hoonest surnuna, teatas venemaa riigile kuuluv väljaanne RIA Novosti 14. jaanuaril.
FSB väidab, et nurjas atentaadikatse Jaroslavli sõjaväetehase töötajate vastu mürgiste ainetega, süüdistas Ukrainat.
3. Kursk: eip oska arvata veel miskit võimalikest vene poole Ukraina piiriületustest Kurski rinde mõlemas servas. Mõni blogikanal sellest teada andis, aga koheselt Ukraina ametlikud uudised selle ümber lükkasid.
Aktiivsust jagub seni mõlemal poolel ja uute possade kas või ajutisest hõivamisest siin ja seal pool rinnet järjest laekub ning seni arvamusel, et Ukraina üksused koordineerivad siin oma tegevusi edukamalt ning omavad paremat ülevaadet olukorrast nii enda kui vastase poolel.
4. Harkiv: muutusteta. Mõnede blogikanalite kaardid siiski näitavad, et Ukraina omab seni kontrolli Belgorodi oblastis Žuravljivka küla üle.
5. Kupjansk-Kreminna: kolm vene sillapead alles ja põhjapoolsemas on tulnud kõlakaid, et olla mitmes suunas kasvanud, aga kinnitust veel pole selle leidnud.
Siin rindel jätkab vene pool nii sillapeade laiendamise püüdlusi kui suruda Oskili ja Zerebetsi jõe vahel alla lõuna poole. Jätkuvalt mures, et Ukraina pole suutnud neid sillapeasid likvideerida.
6. Siversk: suurem madin ikka Bilohorivka küla pärast jätkub ja tundub, et vene poole suurem võimalik pealetung Kramatorski suunal seisabki selle küla ja kogu sealse kõrgendiku vallutamise taga. Rindejoone muutusi pole tuvastanud, kuigi suruti ka mujal.
7. Bahmut: kui eile sai kirjutatud, et Tšassiv Jari linnas põhjasektori vallutamisest, siis selle järgselt saadi eile suurem kontrolli linna idaosa üle ja suruti Ukraina omad linna lääneservale.
Toretskis ei suuda vene pool saada kontrolli viimaste hoonete üle linna kirdeservas ja halli ala sealset vähenemist pole juba mitu päeva näinud. Videosid, et Ukraina tabab linnas toimetavat vene tehnikat, ikka tuleb juurde. Pole läbi ka Ukraina reidid linna.
8. Donetsk: mõned väiksed edenemised küll tuvastas, aga kuidagi teist päeva järjest pole enam see ülitugev konveier pikemaid edenemisi saanud. Veel järeldusi tegema ei tõttaks.
Pokrovskile lähemale ei saadud ning linnast läänes pole saadud ka üle raudtee. Rinde keskmises lõigus paar mõnesaja meetrist edenemist ja Kurahovest lõunas (ikka selles ümberpiiramise võimalusega alas) tasapisi hallis alas vene pool edeneb oluliselt väiksemate sammudega, kui varem arvasin.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eip eile Velika Novosilkale enam lähemale saadud ja tundub, et asulast põhjas olevas Novõi Komari asulas siiksi vene poole kontroll säilis ja sealseid asulat läbivaid kahte suurt maanteed kinni hoitakse. Kogu asula Ukraina poolne logistiline tagamine käib mööda põlde vist peamiselt maastikusuutlike masinatega.
Tokmaki suund: tavaline päev.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. 14. jaanuaril venemaal toimunud Interneti-katkestus, mis oli RuNetis juba teine suurem katkestus alates aasta algusest, oli tingitud probleemidest Roskomnadzori ja raadiosageduskeskuse peamise keskuse ohtude vastu võitlemise tehniliste vahenditest(TMTS), ütles üks operaatoritest Vedomostile. Tema sõnul oli konkreetne põhjus DNS-protokolli laienduste komplekt – DNSSEC, mis on loodud tagama andmete usaldusväärsuse konkreetsele ressursile juurdepääsul. Selle tõttu on ru domeeni tsoonis välistatud IP-aadressi asendamise võimalus rünnakute tagajärjel.
Allikas meenutas, et venemaa Interneti-kasutajad kogesid 30. jaanuaril 2024 sarnast riket: siis muutusid Yandexi, MTS-i, Beeline’i, Megafoni, Ozoni, Sberi, VTB, Tinkoffi jt teenused kättesaamatuks. NetAngelsi võõrustava Jekaterinburgi direktor Anton Khalikov nõustus, et midagi sarnast juhtus aasta tagasi. „Tõenäoliselt juhtus see TSPU värskenduse allalaadimise kõvera tõttu. Võimalik, et värskendus ei jõudnud kõikide pakkujateni või peatati see enne, kui see kõigini jõudis,” selgitas ta.
TSPU võimaldab RuNetis ressursse blokeerida ja tsensuurist mööda hiilida. Telekommunikatsioonioperaatorid pidid need oma võrkudesse installima 2019. aastal. RUVDSi tegevjuht Nikita Tsaplin kinnitas, et rike puudutas kõiki, kes selliste pakkujate kaudu töötasid. Samas selgitas ta sõnumitoojate kättesaadavust sellega, et TSPU rike ei mõjutanud nende kasutatavaid protokolle.
Seda infot kinnitab kaudselt fakt, et YouTube on venemaal tööle asunud pärast globaalset tõrget – teenus suvest saadik seda pidurdanud võimude tegevuse tõttu praktiliselt lakkas detsembris töötamast. „Seoses sellega, et kellegi keeld hakkas avanema. Paljud Raadiosageduskeskuse piirkondlikud filiaalid lülitasid TSPU välja ja saatsid liiklust filtritest mööda, kuigi nad riket ei kinnitanud,” selgitas olukorda kanali „Esher II” autor Philipp Kulin.
Avaliku lehe „ZaTelecom” andmetel algasid probleemid Moskva aja järgi kell 17.05 ja kestsid tund aega. Liiklus vähenes 5,6 Tbps-lt 3,6-le ehk 35%. „See on sisuliselt Interneti sulgemine,” märkis kanali autor, Interneti-kaitseühingu direktor Mihhail Klimarev. Tema sõnul läks see tund venemaa majandusele maksma 16,8 miljonit dollarit.
Telekommunikatsioonioperaatorid, sealhulgas Beeline, T2 ja Rostelecom, rõhutasid, et rike ei olnud seotud probleemidega nende võrkudes. Domeenide koordinatsioonikeskusest öeldi ka, et tippdomeenide RU ja РФ infrastruktuur ning venemaa DNS töötab normaalselt.
Eelmine suurem internetikatkestus toimus venemaal 6. jaanuaril: kasutajad ei saanud avada Yandexi ja Google’i otsingumootoreid, Messengeri Telegram ega suhtlusvõrgustikke VKontakte, TikTok ja Discord. Samuti jooksid kokku Sberbanki, Alfa-Banki ja MTS-Banki pangarakendused.
Roskomnadzor teatas, et tõrke põhjuseks oli „lühiajaline ühendushäire”. See viitab erinevate operaatorite võrkude interaktsiooni astmele, samuti Interneti-liikluse marsruutide ja vahesõlmede arvule, selgitas regulaator. Samal ajal oli neil raske selgitada, miks rike ei mõjutanud selliseid teenuseid nagu VKontakte – suhtlusvõrgustik kuulub VK valdusettevõttele, mille juht on venemaa presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja poeg, vladimir kirijenko.
12. 17. jaanuaril allkirjastavad putin ja Iraani president Masoud Pezeshkian Moskvas laiaulatusliku partnerluslepingu, mis reguleerib kahepoolseid suhteid järgmise 20 aasta jooksul. Kuid nagu Middle East Eye (MEE) teatab, viidates oma korrespondendile Teheranis ja informeeritud allikatele, ei sisalda dokument 2014. aastal venemaa poolt annekteeritud Krimmi ega teiste „vaidlusaluste territooriumide” tunnustamist.
Üks lepingu võtmesätteid on territoriaalse terviklikkuse klausel, mis on Iraani jaoks eriti oluline seoses vaidlusega Araabia Ühendemiraatidega kolme Pärsia lahe saare üle, mis on olnud Teherani kontrolli all alates 1971. aastast.
Leping sisaldab 47 artiklit, mis hõlmavad erinevaid koostöövaldkondi: tehnoloogia ja küberjulgeolek; rahumeelne tuumaenergia; võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega; keskkonnaküsimused; võitlus rahapesu vastu. Dokumendis puudutatakse ka kaitseküsimusi, sealhulgas sõjaliste spetsialistide koolitamist ja ühisalgatuste elluviimist. Selliste projektide konkreetsed üksikasjad nõuavad aga hilisemat heakskiitu, ütles väljaandele Iraani valitsuse allikas.
Eraldi klausel keelab mõlemal poolel: toetada agressoreid üksteise vastu; lubada oma territooriumi kasutada rünnakuteks teisel poolel.
Iraan ja venemaa leppisid kokku, et astuvad ühiselt vastu „ebaseaduslikele ekstraterritoriaalsetele sanktsioonidele”, sealhulgas USA teisestele sanktsioonidele, ning toetavad üksteist rahvusvahelistel platvormidel. MEE-ga vestelnud Iraani välispoliitika analüütik tõi aga välja võimalikud komplikatsioonid klausliga, kui ÜRO Julgeolekunõukogu, mille liige venemaa on, taastab Iraani-vastased sanktsioonid. See võib juhtuda, kui Euroopa riigid otsustavad uuendada ühise laiaulatusliku tegevuskava (JCPOA – 2015. aasta tuumalepe Iraani ja maailma suurriikide vahel) piiranguid enne 2025. aasta oktoobrit, mil säte aegub.
Lepingu projekt viidi lõpule pärast 20-30 läbirääkimisvooru, mis kestsid neli kuni viis aastat, ütles Iraani kõrge ametnik väljaandele Middle East Eye. Dokument nõuab Iraani parlamendi heakskiitu. Iraani välisminister Hossein Amir Abdollahian väitis varem Türgi telekanalile TRT World antud intervjuus, et Teheran ei tunnusta Krimmi, samuti Donetski ja Luganski piirkondi venemaa osana. „Seisame rahvusvahelise õiguse ja kõigi riikide territoriaalse terviklikkuse austamise eest. Vaatamata Teherani ja Moskva headele suhetele ei tunnusta Iraan Krimmi ja teiste Ukraina alade annekteerimist,” märkis minister.
Iraan mõistab hukka sõjad ja sõjalised konfliktid, sealhulgas Iraagis, Süürias, Jeemenis, Palestiinas ja Afganistanis, lisas Abdollahian: „Oleme ka sõja ja inimeste ümberasustamise vastu Ukrainas.”
13. Armeenia ja Ameerika Ühendriigid allkirjastasid kahe riigi vahelise strateegilise partnerluse harta, vahendab Armenpress. Dokumendile kirjutasid alla Armeenia välisminister Ararat Mirzoyan ja USA välisminister Anthony Blinken. Allkirjastamise tseremoonia toimus Washingtonis kahepoolse kohtumise raames.
Antony Blinken rõhutas, et harta allkirjastamine on oluline verstapost kahe riigi vaheliste suhete arengus. „Me loome USA-Armeenia strateegilise partnerluse komisjoni. See võimaldab laiendada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu majandus, julgeolek, kaitse, demokraatia ja õigus. Meie riigid on muutumas veelgi tugevamateks partneriteks, millest saavad kasu mitte ainult Armeenia ja USA, vaid kogu regioon ja kaugemalgi,” ütles USA välisminister. Ta märkis ka, et uue harta eesmärk on luua jätkusuutlikum, rahulikum, turvalisem ja sõltumatum ühiskond.
Ararat Mirzoyan omakorda rõhutas, et dokument muudab Armeenia-Ameerika koostöö ambitsioonikamaks. „Harta hõlmab paljusid valdkondi, sealhulgas majandus- ja energiasidemete tugevdamine, kommunikatsiooni arendamine, kaitse- ja julgeolekukoostöö süvendamine, demokraatlike institutsioonide, õigluse ja õigusriigi toetamine, samuti innovatsiooni ja kõrgtehnoloogia edendamine,” märkis Mirzoyan.
Minister avaldas tänu USA-le toetuse eest Armeenia iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, samuti pingutuste eest tagada stabiilne ja kestev rahu Lõuna-Kaukaasia piirkonnas. „Olgu see harta tunnistus meie riikide vaheliste strateegiliste suhete süvenemisest ja ühiseid saavutusi täis tuleviku teekaart,” lisas ta.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas juba 2024. aasta suvel oma õnnitluses president Joe Bidenile iseseisvuspäeva puhul Armeenia kavatsusest arendada USA-ga strateegiline partnerlus. Samal ajal on Pašinjan korduvalt kritiseerinud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) pärast seda, kui Jerevan palus aastatel 2022–2023 Mägi-Karabahhi konflikti eskaleerumise taustal organisatsioonilt abi.
Pašinjan kirjeldas CSTO-d kui „mulliliitu”, rõhutades, et organisatsioon ei ole määratlenud Armeenia suveräänse territooriumi piire, mida ta on valmis kaitsma. Lisaks süüdistas ta mõnda bloki liiget, sealhulgas Valgevenet, Aserbaidžaani toetamises Karabahhi lahingute ajal. 2024. aasta veebruaris külmutas Armeenia ametlikult osalemise CSTO-s, lõpetades lõivude maksmise ja ühisõppustel osalemise. Pašinjani sõnul on kollektiivse julgeoleku leping Armeenia huvides lakanud töötamast ning organisatsioonist lahkumine on järgmine loogiline samm.
Njah, päris tore oli lugeda mõne vene blogija frustratsiooni väljaelamist sel teemal…
14. venemaa tohutut Arktika naftaäri on tugevalt tabanud USA sanktsioonid tankeritele ja hoidlatele, mis on peatanud Aasia ostjate poolt ära ostetud toornafta tarnete jõudmise ladudesse. Sellest kirjutab Reuters. Märgitakse, et kõigi kolme venemaa Arktika naftavälja – Novõi Port, ARCO ja Varandei, mille toodang on umbes 300 000 barrelit päevas – töös esineb häireid. Kümnendiku tema meretranspordist eksporditavast naftaekspordist moodustava venemaa Arktika naftaäri jaoks vajalikud laevad ja taristu on ainulaadsed.
Praegu on USA sanktsioonide alla sattunud Umba ja Kola, aga ka enam kui kümmekond väikest tankerit, mida kasutatakse naftavarustajatena naftaväljadelt. Vähemalt 15 tankerit, mida reedel USA sanktsioonid tabasid, sealhulgas Šturman Štšerbinin, Mihhail Uljanov ja Aulis, on viimase kahe kuu jooksul aktiivselt osalenud venemaa Arktika toornafta transportimisel.
Väiksemad süstiktankerid olid kavandatud töötama põhjamerel ja neil on spetsiifiline konstruktsioon, mis võimaldab neil laadida rohkem naftat, ilma et see kahjustaks äravoolu liikumist. See võib jätta venemaale lattu miljoneid barreleid müümata naftat. Piiratud salvestusmaht kõigis kolmes projektis tähendab, et mitu nädalat kestvad laadimishäired võivad kaasa tuua tootmiskärpeid. Samas lisab väljaanne, et Varandei alal tootvat Lukoili sanktsioonide nimekirja ei kantud.
Kuna kõik Arktika projektidest pärinevad naftamahud on mõeldud ekspordiks, puudub logistikasüsteem selle siseriiklikku venemaa naftajuhtmesüsteemi suunamiseks. See tähendab, et nende õliliikide ostjate puudumisel tuleb mahud ladustada ujuvhoidlates.
USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli amet kehtestas sanktsioonid venemaa kahele suurimale naftafirmale Gazprom Neft ja Surgutneftegaz, samuti laevakindlustuse pakkujatele Ingosstrahh ja AlfaStrakhovanie. Financial Timesi andmetel hõlmavad meetmed 183 venemaalt energiaekspordiga seotud varilaevastiku laeva kandmist musta nimekirja.
India kavatseb hüljata naftatankerid, mida USA on sanktsioneerinud nende rolli tõttu venemaa kaubaveol, mis on järjekordne näide Washingtoni meetmete mõjust ülemaailmsele naftaturule.
Kolm tankerit, mis veavad rohkem kui 2 miljonit barrelit venemaa naftat, hõljuvad Ida-Hiina lähistel vetes ega suuda maha laadida pärast seda, kui USA kehtestas reedel, 10. jaanuaril venemaa suurimatele naftafirmadele uued sanktsioonid.
Pärast seda, kui USA teatas 10. jaanuaril sanktsioonide kehtestamisest, on vähemalt 65 naftatankerit ankrusse jäänud kohtades, sealhulgas Hiina ja venemaa ranniku lähedal. venemaa naftaeksport meritsi võib lähinädalatel langeda pärast seda, kui USA kehtestas meetmed venemaa kahe suurima eksportija ja umbes 160 varilaevastiku tankeri vastu.
15. 7. jaanuaril toimusid teisel katsel Ukraina kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva avalik-õigusliku korruptsioonivastase nõukogu valimised. See nõuandev ja nõuandev organ loodi 2023. aasta märtsi lõpus. Lihtsamalt öeldes peaksid hääletusega valitud 15 liiget tagama, et ühes võtmeministeeriumis ei esineks korruptsiooni. Seda, et ukrainlastele see teema muret valmistab, annab aimu veebihääletusel osalenute arv ehk 101 215 inimest.
Enim hääli sai veteran ja poliitilise jõu Demokraatlik Kirves liider Juri Gudõmenko. Sellest erakonnast korruptsioonivastasesse nõukogusse äsja valitud liikmete arv on toonud kaasa süüdistusi endistelt volikogu liikmetelt, kes seekord läbi ei läinud ja otsustasid tulemused seotud osapoolte kaudu edasi kaevata.
Rääkisime Juriiga avaliku korruptsioonivastase nõukogu valimistest, valimisjärgsetest plaanidest, kaitseministeeriumi tegevusest ja sellest, mis vajab muutmist selle toimimises.
Intervjuu täisversiooni saate kuulata taskuhäälingusaates „Neetud küsimused” ja vaadata seda „Ukrainska Pravda” YouTube’is.
– Korruptsioonivastase nõukogu valimistel hääletas ligikaudu 100 tuhat inimest. Kas see on teie hinnangul suur number sellise ühel päeval toimunud nišivalimise kohta?
– See on kõigi Ukraina avalike volikogude valimiste absoluutne rekord ja neid on olnud palju. Ja minu arvates pole see juhus. See on demonstratsioon, et rahvas tahab kaitseministeeriumi töös midagi muuta. Et inimesed ei ole ministeeriumi töös millegagi rahul. Ja tegelikult väljendab rahvas seda rahulolematust hääletamise teel. Seetõttu võib seda tegelikult pidada signaalhääletuseks. Võib-olla palju parem kui ükski sotsioloogiline uurimus.
– Volikogusse pääses 15 inimest. Seal on „Демократичної Сокири” ja teiste teile sõbralike organisatsioonide esindajad. Üldiselt on teil küsimusi neile, kes Anti-Corrada läbisid?
– Seal pole kellelegi küsimusi. Kohe alguses, kui koalitsiooni kokku panime, üritasime seda lugu võimalikult apoliitiliseks teha, et ei tekiks kahtlust, et mingi poliitmeelne struktuur tahab seal midagi hõivata. Need on väga erinevad organisatsioonid. Ja inimesi on seal täpselt nii palju, kui vaja. Sest ühelt poolt on see loomulikult kaitseministeerium. Seal on tohutult palju bürokraatiat, põhikirja, korraldusi, määrusi jne. Sinna on juriste palju vaja – juristid tulid.
See puudutab hankeid, seega vajame rahastajat – rahastaja on olemas. Vajatakse kogemustega raamatupidajat – olemas on kogemustega raamatupidaja. Vajame relvaanalüütikut – on relvaanalüütik, hankeanalüütik. Meil on vaja inimesi, kes nägid sõda mitte oma kabinetist, vaid hoopis teisest küljest – siin, palun, nimekirjas neli erinevat seersanti. Ja et see poleks kolonelid ja kindralid – siin, palun, on allohvitseride korpus, kes saab selgelt aru, mida tähendab rindel olemine, kellel on tohutu telefoniraamat, saab helistada igale poole rindel ja küsida, kuidas kas teil läheb sellega, kuidas teil sellega läheb, kuidas teil läheb tarnetega.
Seega valiti välja põhimõtteliselt superklassi meeskond. Ma arvan, et see saab olema lõbus. Ja see on oluline. Meid ühendab asjatundlikkus ja rõõmsameelne viha. Ilma selleta ei saa me kahest ametiajast läbi – suure tõenäosusega läheme hulluks. Kaitseministeerium on uskumatult keeruline ja multifunktsionaalne. See puudutab tõesti kõike. Kõik, mis praegu ukrainlasi ühel või teisel moel vallandab, on juurdunud kaitseministeeriumis.
Minu sisemine ülesanne on anda endast parim, et muuta kaitseministeerium, see kohmakas koletis, mis ta praegu on, vananenud, ülekaaluline, mingi koormaga peal, millekski väikeseks, kompaktseks, kiireks, sportlikuks, mis suudab seda juhtida joosta pikalt pärast sõda maratonidistantsi ja mitte surra selle käigus.
– Seda lugu ei olnud võimalik võimalikult apoliitiliseks muuta, sest tänu Dana Yarova postitustele lahvatas skandaal nagunii. Ta märkis, et konkreetne poliitiline jõud on loonud väikese taskukohase avaliku nõukogu; et sina või inimesed, kes väidetavalt sinu taga seisavad, ähvardavad tema lapsi.
– Teeme seda osade kaupa. Esiteks on see meile tegelikult väga tuttav lugu. „Demsokira” võidab selliseid online-valimisi juba seitsmendat aastat. Meie jaoks on see lihtsalt end tõestanud süsteem. Keegi ei imesta, kui McDonald’s avab teise restorani. Nad teavad, kuidas seda teha, kõik on nende jaoks välja kirjutatud, see on nende jaoks täiesti tõestatud süsteem. Sama kehtib ka meie jaoks veebivalimiste kohta. Meil on peaaegu kõik valmis, meil on alati plaanid, meil on selge arusaam, kuidas inimesed tulevad, millal nad tulevad, kuidas juhiseid anda, millised need juhised peaksid olema, kuidas töötada arvamusliidritega, meil on nende arvamusliidrite kontaktid .
Kuid iga kord hakkavad need, kes kaotavad, tegema sama asja. Me pole kunagi rikkunud seadust, ei seaduse tähte ega seaduse vaimu. Oleme sellega harjunud, põhimõtteliselt on see ebameeldiv, aga mingi immuunsus on juba olemas.
Teiseks toetasime osa meeskonnast, kes eelmisel korral ei pääsenud, kõik oli absoluutselt identne. Ainus erinevus on see, et seekord nad kaotasid, samas kui eelmisel korral oli neil täiesti ükskõik. Kuid me polnud saadud tulemusega rahul ja tegime sellest vastavad järeldused.
Ja kolmandaks, ma ei ähvarda kunagi kedagi. See on tõesti madal. Kui tahad seda teha, siis tee seda.
– Kui te selgitaksite kaitseministeeriumi veebisaidil inimestele, kes ei loe avaliku nõukogu eeskirju, siis mis see on ja miks see teid huvitas? Milliseid võimalusi ja mõjuvõimu nägite korruptsioonivastase nõukoguga liitumisel?
– Esiteks saab sätteid lugeda kümneid kordi. Mul hakkas seda lugedes igav. Kui kellelgi on unetus, keegi ei saa uinuda, siis soovitan kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva avaliku korruptsioonivastase nõukogu määrust – pärast teist lugemist jääte kindlasti magama. Selle sättetest ei tulene mingeid volitusi. Võimesid on seal väga vähe. See on nõuandev organ. Aga teisest küljest pole seal midagi keelatud. Ja ma tõlgendan seda enda jaoks just läbi selle prisma. Sest minu loogika on väga lihtne. Esiteks, kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Ja teiseks, see on tegelikult ainus sild, mis kulgeb väga suletud, väga salajase kaitseministeeriumi ja meie, ühiskonna vahel. Ja erinevate ühiskondade poolt: tsiviilisikud, sõjaväelased, veteranid.
Ja minu jaoks on selle silla ehitamine ja tugevdamine väga oluline. Sest on olukordi, kus privaatsus on vajalik, hädavajalik ja ilma selleta pole kuhugi minna. Ja on selge arusaam, et kaitseministeerium on seda sulgemist kasutanud juba mitu aastakümmet ja kasutab seda ka praegu, eranditult selleks, et keegi ei saaks seda kontrollida, et tegeleda korruptsiooniga või lihtsalt hooletusega.
Ja selline sild, selline aken, see on täiesti vajalik. Ja seda pole muuseas lihtsalt seal vaja. Sama olukord maksimaalse sulgemisega on näiteks Siseministeeriumis.
Ja ühiskonnaga suhtlemise puudumine viib selleni, et see on tõesti must kast, millest kukuvad välja ainult skandaalid. Me ei näe, mis seal toimub, me ei tea, kuidas raha kasutatakse, me ei tea, kes seal töötavad, me ei tea, kuidas see toimib. Ja iga juhtuv skandaal õõnestab meid kui ühiskonda.
Sama asi, kaitseministeerium ja siseministeerium on selles asjas lihtsalt kaksikud. Keegi ei tea, mis siseministeeriumis toimub, ja siis on veel Sternenko juhtum, tänavarahutused. Või näiteks Rifmaster või Katja Handzjuki juhtum. Või veel banaalsemalt berkutide osalemine Maidanil, millest sai alguse väärikuse revolutsioon ja kõik, mis meil praegu on, kaasa arvatud see. See on täieliku sulgemise tagajärg. Absoluutne sulgemine viib sellise musta augu tekkeni. Ja minu arvates teeb see haiget, mitte ei aita.
– Kui me räägime eelmisest avalikust nõukogust, siis kas see sai selle silla kuidagi ehitada või mitte?
– Ma ütleksin, et nad panid kaardi ja joonistasid. Ja tegelikult saavutasid nad palju. Näiteks Prozorro kauplemise tagasitulek on nende saavutus. Nad viisid läbi palju sisejuurdlusi – kuulus skandaal puudutas suvejopede, millest selgus, et mitte suvejoped, vaid ebarahuldava kvaliteediga talvejoped. Samuti tegelesid nad võitlejate toidu ja selle vormi reformiga. Probleem seisnes selles, et kahjuks polnud piisavalt ühist jõupingutust, et seinast läbi murda, kui nad seda tabasid. Ja kaitseminister Rustem Umerov kohtus nendega alles ametiaja teisel aastal.
See tähendab, et ilma süsteemse suhtluseta, sealhulgas ministrite tasandil, oli meie algatusi väga raske edasi lükata. Arvan, et seda probleemi meie jaoks ei eksisteeri. Sest meie meedia kohaloleku ja ühiskonna tähelepanuga sellele ei usu ma, et kellelgi võiks tekkida mõte meid praegu ignoreerida.
Mul on palju tellijaid ja meie meeskonnal on ka meediaväljavaade ning on selge, et need 100 tuhat inimest on huvitatud sellest, kes täpselt ja mis põhjustel seda või teist reformi takistab.
– Räägime siis teie algatustest. Ma saan aru, et peaaegu kõigi tulevase Anti-Corrada liikmete vahel on teatud kokkulepe ehk ühine vektor, kuhu liigute. Kas ei juhtu nii, et ühed tõmbavad ühes, teised teises suunas?
– Meil on enamikus punktides tõesti arusaam. Aga kuna meie juhatuse koosseis pole veel ametlikult kinnitatud, siis las ma räägin enda eest. Eetilisest vaatenurgast oleks see palju õigem. Esiteks (kõige olulisem asi, mis meil praegu on) nimetatakse kaitseministeeriumi väga sageli kaoseministeeriumiks ja seda on korduvalt ilmunud, sealhulgas Ukraina Pravdas. Ja see kehtib väga olulise protsendi kohta. Nüüd ja järgmise kahe aasta jooksul on minu sisemine ülesanne anda endast parim, et muuta kaitseministeerium, see kohmakas koletis, mis ta praegu on, vananenud, ülekaaluline ja mingi koormaga väikeseks, kompaktseks, kiireks ja sportlikuks, mis suudab pärast sõda selle pika maratonidistantsi joosta ja selle käigus ära ei sure.
Sest seda pole veel näha. Sees on liiga palju dubleerivaid funktsioone, vastutust jaotatakse üksteisele, sees on ülepaisutatud personal ja märkimisväärne osa inimestest lihtsalt ei saa aru, mille eest nad vastutavad. See on objektiivne.
Nii tulingi välja algatusega, et iga haavatu peaks saama paki, mis sisaldab kohanemisriietust, banaalseid susse, hambaharja, hambapastat ehk kõike, mida lõigatud riietega haavatu vajab, sest tal pole absoluutselt mitte midagi. Juba siis sai esimestest ametlikest ja mitteametlikest suhtlustest selgeks, et otsest sabotaaži polnud. Seal valitseb täielik ükskõiksus ja üksikud inimesed, kes on leekides ja tahavad midagi teha, kukuvad lihtsalt sellisesse vaiksesse ookeani, vaiksesse vette, nad kaovad, siis tekib pearinglus, siis jäävad haigeks ja siis lastakse lahti.
See ei tööta. Me ei võida nii kergelt. Ja selles osas tuleb midagi ette võtta. Selleks vajame juurdepääsu riigisaladusele, mis seab ka teatud piirangud. Aga ma tõesti tahan ja teen kõik selleks, et vaataksime üle mobilisatsioonile jäetud ettevõtete nimekirja – nii riiklikud kui ka mitteriiklikud. Ja ma olen 200% kindel, et nende hulgas on palju neid, kellel ei olnud juriidiliselt ega moraalselt õigust olla mobilisatsioonist reserveeritud, kuid seda tehti kas sidemete, onupojapoliitika või lihtsalt korruptiivselt. Ja ma püüan seda parandada.
– Rääkides hangetest, oli meil negatiivne näide miinipildujamiinidest. Kas saate selle näite abil selgitada, millele volikogu oleks pidanud tähelepanu juhtima ja kuidas selliseid olukordi parandada?
– Ühest küljest võiks see olla, nimetagem nii, tuletõrje päästeteenistus. Avastame need faktid, anname tagasisidet ja viime läbi näiteks oma uurimised. Teiseks saame ja kontrollime. Seda tehti juba eelmisel kokkukutsumisel ja see tõi tulemusi – seda, mida ajakirjanikud avaldasid, ehk siis reageeriti juba avalikuks tulnud infole.
Kolmandaks koguge oma teave.
Ja neljandaks, töötage süstemaatiliselt selle korruptsiooni vähendamise nimel.
Sel juhul on protseduurid ise väga olulised. See tähendab, protseduuride süsteem, otsuste tegemise süsteem. Põhiteadmised, kuidas seda parandada, on olemas, me töötame selle kallal. Ühest küljest teeme kõik selleks, et kõik korruptsiooniga seotud isikud ei korduks. Teiseks peame lihtsalt nii palju kui võimalik sulgema lüngad, millest nad läbi lipsavad.
Meil on mitu inimest, kes on ka NABU avaliku kontrolli nõukogus ja seos on olemas (räägime Mõkõta Štankovist ja Katerõna Dotsenkost MTÜ-st Veteranikirves – toim). Seega tekib veel üks sild, täpsemalt NABU ja konkreetselt kaitsesektori korruptsioonikuritegude eest vastutava osakonnaga. Kahjuks on NABU-s praegu väga vähe juhtumeid – kui ma ei eksi – alates täiemahulise kaitse allasurumise algusest. Tegelikult peaks neid olema palju rohkem. Töötame selle nimel, et see arv oleks oluliselt suurem ja ka nende kvaliteet vastav.
Tahaks, et me mitte ainult ei riputaks korruptantide päid aia külge, vaid mõtleksime ka sellele, kuidas teha nii, et peaga korrumpeerunuid oleks vähem.
– Arvestades, et otsuse ei langeta mitte Anti-Corrada, vaid minister, mis siis, kui tinglikult ei taha minister ja ministeerium teid kuulata?
– Kunagi ammu, kaua aega tagasi kuulsusrikkas Zaporižja linnas, kui ma juhtimist õppisin, õpetati mulle kolme mõõdu reeglit. Mida see tähendab? Et samasse kontorisse pääsete sama juhtumiga ainult kolm korda heas usus. Neid on ainult kolm.
Näiteks kui sa esimest korda sisse tulid, ei kuulnud nad sind. Tulge teist korda tagasi ja selgitage seda ka ilusti. Võib-olla oli inimene hõivatud, võib-olla ei saanud ta täielikult aru, mida sa talle öelda tahtsid. Selgitage teist korda. Ja kui teist korda miski ei tööta, tulge kolmas kord. Noh, võib-olla on see inimene karjäärikolonel, ma ei tea, või oli see halb päev.
Aga kui see kolmas kord ei õnnestu, pole sul õigust uuesti lahkelt sisse tulla. Peate lihtsalt oma eesmärgi saavutamiseks tegema kõik endast oleneva. Kolm korda heas mõttes, siis ainult halvas mõttes.
Mul on palju tellijaid ja meie meeskonnal on ka meediaväljaanne ning on selge, et need 100 tuhat inimest on huvitatud sellest, kes täpselt ja mis põhjustel seda või teist reformi takistab. Olen kindel, et see saab olema väga huvitav ja kui nad meid sõbralikult ei kohtle, siis teeme nii, nagu tahame.
– Kritiseerite oma Facebooki lehel perioodiliselt teatud kaitseministeeriumi otsuseid. Kas praeguse seisuga on 5 asja, mis sind kõige rohkem häirivad, mis sulle ei meeldi?
– Alustame emotsioonidest.
Olen erru läinud seersant, kes kaotas sõjas käe. Sõja ajal unustasime isegi ära, mis nädalapäev see on. Ma tõesti ei pannud pahaks – kas neljapäev, kolmapäev, pühapäev? Ma lihtsalt ei teadnud seda, see ei olnud huvitav. Seal olid kuupäevad seotud teatud sündmustega – näiteks lahingukäsk sellisest ja sellisest kuupäevast. Ja homme oli, kui on. Või ülehomme, aga see on väga kaugel.
Ma ei saa aru, kuidas saab kaitseministeerium sõjaajal täiemahulise sõja ajal rahulikult koju minna esmaspäevast neljapäevani kell 16.45, nädalavahetustel mitte töötada ja on stabiilne lõunasöök, mis kestab tund aega. Ja siis ma pean ütlema: Vabandust, meil ei olnud aega; teate, see pakk haavatutele, me oleme seda valmistanud üle aasta, aga teate, inimesed on hõivatud, kõigil on asju teha.
Kuidas ma peaksin sellest aru saama? Kuidas ma peaksin seda võtma? Ma ei saa oma pead selle ümber mässida. Kui te pole valmis töötama, minge mujale. See on Ukraina kaitseministeerium! Sõjaajal!
Ja ma tean inimesi – räägin seal inimestega – kelle jaoks pole nädalavahetusi, kes töötavad 24/7 – ma tean neid. Kuid peaaegu kõik sõjaväelased on sellised. Ehk siis kunagi on meil sõjaväes nädalavahetus, mida ei paista silmapiiril olevat või hakkab kaitseministeerium karmistama?
Need olid emotsioonid. Nüüd aga üksikasjadest. Kui aus olla, siis 5 parimat on väga raske nimetada, sest millest me alustasime, on see, et peaaegu kõik protsessid riigis on päästikupõhised, need on kaitseministeeriumis, need on seal kinni. Mobilisatsioon, CCC pistab oma pead sinna. Või demobiliseerimine – arve oleks pidanud esitama, aga seda ei esitatud.
Hospitaliseeritud? Olgu, haiglad, see on peastaabi, täpsemalt meditsiinijõudude vastutus. Aga kaitseministeerium teostab igal juhul tsiviilkontrolli peastaabi tegevuse üle. Korruptsioon on üks viis, korruptsioonivastane võitlus on teine. Tohutud eelarved – seal, hanked – seal, droonid – seal. Seal on ka rahvusvaheline tegevus ja diplomaatia.
Kui filosoofiliselt rääkida, siis tahaksin, et me ei riputaks ainult korrumpantide päid aia otsa, vaid mõtleksime ka sellele, kuidas teha nii, et peaga korrumpeerunuid oleks vähem.
Ausalt öeldes, pärast valimiste eel analüüsinud kaitseseadust, kaitseväeseadust, kaitseministeeriumi määrusi ja nii edasi, hakkasin jõudma järeldusele, et kaitseministeerium peaks välja viskama funktsioonid, mis ei ole oma, mis on lihtsalt mittevajalikud. Keskenduge nii palju kui võimalik sellele, mis on praegu saadaval, ennustage, milline sõda näeb välja homme, ülehomme, aasta pärast, mida selleks on vaja teha, ja keskenduge selle kiirele toimumisele.
Kiirus loeb meie jaoks tõesti palju. Miks vajame pärast sõja kaotamist täiuslikku sõjaväge? See pole vajalik.
Kaitseministeeriumil on nimekiri enam kui 100 punktist, mille eest vastutab kaitseminister. See on kõik. Elamute ehitamine sõduritele ja ohvitseridele, varustus, parameedikupoliitika, diplomaatia, juhtimine. Üldiselt võime võtta maailma parima mänedžeri, panna ta sinna ja juba kuus kuud hiljem võtta paranoiliste mõtetega inimese ja panna ta pehmete seintega tuppa. Ja vastavalt sellele ei tule ta oma tööga toime.
See peaks olema Schrödingeri minister, vastavalt seadusele, olema kahes kohas. Minister peab pidevalt välismaal viibima, pidama diplomaatilisi läbirääkimisi, Ramsteini, hankima relvi, tanke, kahureid, kõike seda. Ja samas pean juhina siin istuma ja tuhandeid töötajaid juhtima. Ja samas tuleb ikka ringi joosta ja turva- ja korteriküsimusi lahendada.
Ja selleks, et isegi suur inimene ei läheks sellel ametikohal lihtsalt hapuks ja kontrolliks vähemalt enamikku kaitseministeeriumis toimuvatest protsessidest, tuleb lihtsalt ülejääk maha visata.
– Kas see on võimalik aastal 2025? Arvestades, et rääkisime 2023. aastast kui keerulisest aastast, osutus 2024 veelgi raskemaks ja 2025. aasta esmapilgul ei tule enam kergem. Ja me mõistame, et seda kiirust, mida vaja on, on siin vaja, eilseks.
– Minu peas kestab sõda ikka igavesti, sõda ei lõpe kunagi. Ja see ei tähenda, et see kunagi ei lõpe. See tähendab, et mul on lihtsam nii mõelda.
Ja vastavalt sellele peame loomulikult kiirendama nii palju kui võimalik. Ei, ma ei usu, et selle aasta lõpuks me, 15 kangelaslikku volitusteta inimest, kaitseministeeriumi täielikult üles ehitame. Aga ma arvan, et me teeme midagi paremat kui see, mis seal juba oli. Ja ma olen kindel, et sellel on oma hind. Lihtsalt hind ei ole meie närvides, vaid päästetud eludes või tapetud vaenlastes või lendudes mõnele strateegiliselt tähtsale objektile teisel pool rinnet. Olen kindel, et suudame teha midagi kasulikku, mida ilma meieta poleks juhtunud. Seda lihtsalt ei juhtuks kunagi.
Fedir Popadiuk, UP
16. Lühiuudised
Bideni administratsioon püüab veenda Euroopa riike toetama umbes 300 miljardi dollari suuruse külmutatud venemaa keskpanga varade ülekandmist kontole, mis vabastatakse ainult rahulepingu alusel.
Zelenski vastab USA kutsub üles alandama mobilisatsiooni vanust 18-le: „Meie partnerid ei suutnud anda sõjavarustust 100 brigaadi jaoks, kes on juba lahinguväljal,” ütles Ukraina president.
Ukraina ja Eesti suruvad peale EL-i venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist. „Tõstatasin oma Eesti kolleegiga venelaste mitmekordse viisa piiramise teema. Euroopa vastu suunatud hübriidrünnakute ajal on aeg see poliitika ümber mõelda. Oleme ühel lainel,” ütles Andrii Sõbiha.
Järgmine Ramsteini kohtumine toimub 14.-16.veebruaril. „Nädal enne Müncheni julgeolekukonverentsi kogunevad NATO kaitseministrid Brüsselisse. See on täiesti normaalne; me teeme seda sageli,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.
Slovakkias valmistab opositsioon ette umbusaldushääletust peaminister Fico vastu seoses tema venemaa-meelse hoiakuga. Opositsiooniliidrid süüdistavad Ficot Slovakkia huvide hülgamises ja riigi ümberorienteerimises itta, kritiseerides samal ajal selle ülemaailmseid reise ja tähelepanu puudumises siseprobleemidele.
kreml fantaseerib, et Ukraina lakkab 2025. aastaks olemast, väidab putini nõunik nikolai patrušev venemaa meediale antud intervjuus. Ta nõuab, et Ukraina sõjakõnelused peaksid toimuma vaid venemaa ja USA vahel ning kordab väsinud propagandat selle kohta, et Ukraina hävitab omaenda linnu.
EL kaalub venemaa LNG ja alumiiniumi keelustamist, vahendab Bloomberg. Ametnikud ütlesid, et veeldatud maagaasi järkjärguline lõpetamine võiks kehtida sanktsioonina või osana Euroopa Komisjoni järgmisel kuul esitatavast tegevuskavast.
Moldova ametnikud mõistsid hukka nikolai patruševi hiljutised väljaütlemised, milles ta väitis, et Moldova lakkab eksisteerimast oma vene-vastase poliitika tõttu.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles Ukrinformi teatel, et Saksamaa valitsus arutab endiselt 3 miljardi euro suurust abipaketti Ukrainale.
Austraalia esitab kiireloomulisi järelepärimisi pärast teateid vabatahtliku võitleja hukkamisest venemaa vangistuses. Avaldamata allikad Ukrainas ütlesid 7Newsile, et leiti 32-aastase Melbourne’i õpetaja Jenkinsi surnukeha, kelle tabamisest teatati detsembris. Arvatakse, et ta hukati tema vene vangistajate poolt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
