Sõja ülevaade: 1054. päev – muret põhjustavad mitu vene kombitsat
Avaldatud: 12 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. jaanuar 2025:
kartsin hullemat, aga murevaba siiski päev polnud ja päris eduta polnud ka Ukraina omad.
1. No ei ole ilmas muutusi…ehk siis ork on ork on ork…
2. Kui vene poole sõnul kõik ok, siis nii see siiski pole.
3. Kursk: vist muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt arvamusel, et Toretskis alalisi Ukraina possasid pole.
8. Donetsk: mitu vene kombitsat järjest enam muret põhjustavad, aga eduta pole ka Ukraina.
9. Lõunarinne: üks väike vaid.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina väed võtavad esimest korda kinni (seekord jäid ellu) putini poolel sõdivad Põhja-Korea sõdurid.
12. Bloomberg: Ühendkuningriigi peaminister külastab Ukrainat, et arutada rahuvalve paigutamist.
13. Gröönimaa peaminister ütles, et on valmis Trumpiga rääkima.
14. Ameerika ettevõtted maksid venemaal aastaga 1,2 miljardit dollarit makse.
15. Neljas venemaa lennufirma lennuk, mis aasta algusest alates lennu ajal pisu rikki läks.
16. Tuhanded Leedu droonid Ukrainale seisavad ladudesse bürokraatia tõttu.
17. Lühiuudised
184 vene poole rünnakut. 18 vaid Kurski rindel aga tõusis oluliselt Kupianski sektoris (18), Bahmuti rindel 33 ehk siis siingi surve tõusis ja 77 Donetski rindel. Mujal isegi pisu rahulikumaks läks.
Liugpomme 45, kaudtulelööke ikka 5 tuhande kanti ja langes kamikaze droonide kasutamine 1800 kanti.
Elavjõu kaotused vene poolel jätkuvalt kõrged, mis annab tunnistust, jälle pisu enam soomust hoitakse uuteks kordadeks, küll koos jalaväega näeb rohkelt toimetamas muid liikuvvahendeid (ATV-st kuni autodeni). Pisu kahetised tunded ikka, sest on lõike, kus Ukraina on edukas ja lõike, kus mitte. Küll on tõusnud kriitiliste lõikude, njah, kuidas seda nii sõnastada nagu mõtlen, olulisus, sest mõni neist asub sellises kohas, et võib hakata mõjutama väga suure sektori saatust ja seda kahjuks enamasti vene poole kasuks. Selline järjepidev uuristamine kipub sammhaaval jätkuma ja kui enamus lõikudes surutakse vist teadlikult nn vastu müüri, siis see pigem nii kurnamiseks kui sidumiseks kui tähelepanu kõrvale juhtimiseks käib, sest arvulises ülekaalus on sul just need vahendid trumbiks…
Mustas meres nafta reostus järjest laieneb ja tuleb lisaks infokilde, et reostusallikaid võib isegi rohkem olla kui need kaks varem põhja läinud vene naftapraami. Küll näitavad fotod erilist vene poole leigust ehk siis hoolimatust reostuse likvideerimisel, mõni inimene rannas koos labidaga vaid ja reostus piki randa ikka kilomeetrites… ja seda paljudes lõikudes. No mõni propaganda toodetud uudis meeldivamat pilti näitab… aga see ei peegelda tegelikkust.
1. Öine saheedipilv poole Ukrainani ulatus…
2. Ööl vastu 11. jaanuari tegid Ukraina relvajõud rünnakuid venemaa piirkondadele ja annekteeritud Krimmi suunas, kasutades 85 drooni. Sellest teatas venemaa kaitseministeerium. Ministeeriumi teatel hävitati Musta mere kohal 31 drooni. Veel 16 drooni tulistati alla Voroneži oblasti ja Krasnodari krai kohal ning 14 Aasovi mere kohal. Neli seadet tulistati alla Belgorodi oblastis, kaks Tambovi oblastis. Üks droon hävitati Kurski oblastis ja üks Krimmis.
Kuberner Aleksandr Gusjevi sõnul tulistati Voroneži oblastis alla üle 15 drooni. Ta täpsustas, et inimohvreid ega purustusi ei registreeritud. Gusjev tuletas elanikele meelde, et tuleb olla ettevaatlik: allatulistatud droonidele ja nende rusudele lähenemine on keelatud. Ohtlike esemete avastamisel soovitas ta kohe helistada numbril 112.
Tambovi oblastis Kotovski linnas kukkusid droonid kahte elumaja, ütles kuberneri kohusetäitja Jevgeni Pervõšov. Tema sõnul said mitmed inimesed klaasikildudelt lõikehaavu ning kõik kannatanud said vajalikku abi. Tulekahjusid ei toimunud ja hoonete kahjustused olid väikesed. Võimud lubasid tagajärjed kiiresti likvideerida.
Anapas said linnavalitsuse teatel kohalikud elanikud droonirünnaku ajal SMS-hoiatusi. „Õhutõrjesüsteemide töötamise tagajärjel kostis plahvatusi. Tsiviilkaitse- ja rahvakaitseosakonna esialgsetel andmetel ei ole vallas inimohvreid ega purustusi registreeritud,” kirjutavad kohalikud võimud oma Telegrami kanalis.
Mashi andmetel tegutsesid vene õhutõrjesüsteemid ööl vastu 11. jaanuari Novorossiiski, Sevastoopoli, Kertši, Tamani ja Kavkazi sadama kohal. Kanal Crimean Wind teatab, et droone tulistati alla ka Krimmis Džankoja piirkonnas ja Jevpatoria kohal.
Siiski nii lihtsalt vene poolel siiski ei läinud:
Tatarstanis puhkes tohutu tulekahju venemaa naftatöötlemistehases Taneco. vene allikad teatavad õhurünnakutest ja töötajate evakueerimisest kohapeal. Vahepeal on välja antud droonirünnakute hoiatusi ja Nižnekamski lennujaamas kehtib hädaolukorra plaan „Vaip”.
Eile õhtul tabasid Ukraina droonid venemaal Novorossiiski sadamat. Mis täpselt pihta sai, on ebaselge, kuid tulekahju oli näha.
venelanna kinnitab kogemata raketirünnakut Belgorodi oblasti sõjaväelaagrile. Ukraina luure püüdis pealt kõne, milles selgus, et rakett tabas harjutusväljakut ja tappis 6 vene ajateenijat.
Teatavasti põleb venemaal Engelsi naftabaas juba 4. päeva järjest. Tuletõrjujad ei suuda endiselt tuld ohjeldada.
venemaa seirekanalid teatavad massilisest DDoS-rünnakust Krimmi suuremate tava- ja mobiilsideoperaatorite vastu. Nad lisavad, et tehnilised meeskonnad võitlevad aktiivselt rünnakute vastu ja püüavad rakendada vajalikke meetmeid stabiilsuse taastamiseks.
3. Kursk: lainetaval rindel, kus aktiivsed mõlemad pooled suruvad, ei suutnud kinnitatud muutusi tuvastada.
Ilmusid kaadrid ägedatest võitlustest Russkoe Poretšnoje ja Pogrebki sees Kurski rinde põhjaosas. Hetkel kinnitamata andmed, et rinde loodeservas võis vene pool saada osas sektoris senises hallis alas kontrolli kuni Ukraina piirini.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus, rindejoone muutust mitte. Kipub arvama, et vene pool hakkab tegema pingutusi saamaks Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe soomustehnikat, et piirata ümber seni hästi vastu pidanud Kupjanski linn.
6. Siversk: suurem madin ikka Bilohorivka küla pärast käib, muutusi seal rindejoones pole täheldanud, mujal lõikudes mõni vene rünnak pole ka neile edu toonud.
7. Bahmut: pigem arvan, et alalisi Ukraina possasid enam Toretskis pole.
Tšassiv Jarist 8 km kirdes sai vene pool seni hallis alas olnud Orihovo-Vasilivka üle kontrolli. Rinne pole siin juba kuid muutuses olnud ning asub küla mitu kilomeetrit Siverski Donetsi-Donbass kanalist idapool, sestap veel ei muretse.
Tšassiv Jaris pole pikalt vene pool edasi saanud, kuigi väge (ka elukutselisi) jagub. Linn maatasa ja järjest raskem on selle suure pommisaju all siiski linna kaitset hoida. Eks näis.
Juriidiliselt küll pole Toretsk kaotatud, kuid tegelikult siiski kipub seda selliseks pidama. Ukraina üksused küll teevad veel reide linna ja väikest osa linna kirdeserval veel alaliselt vene pool ei kontrolli…
8. Donetsk: mitmes lõigus vene poole edenemise jätkus aga Ukraina sai tagasi kontrolli osaliselt Kurahove tööstusala üle ja ühe küla.
Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel asuv eenduv vene poole kombits jätkas eilegi kasvamist ning u 800 m edenemine ja kontroll sealse metsariba üle suunaga põhja on jõudnud Pokrovskist idasuunalisest maanteest u 2,5 km kaugusele ja kipub arvama, et silmiside maanteega on juba olemas. Kipub arvama, et tegu on teise rünnakusuunaga möödumaks Pokrovsk-Mõrnohrad kaksiklinnast idas ja ees ootavad sellelgi suunal avatud (suured põllud) alad ning see suund ei jäta mõjuta ka kogu Bahmuti rinnet.
Kui mõni päev ei suutnud vene pool oma Pokrovskist olevat priskemõõdulist kombitsat enam loodesuunas kasvatada, siis eile kahjuks jätku saadi ning järjest tõuseb oht, et linnast võidakse suuta mööduda sealt suuna kaudu. Eilsed sammud küll ei toonud neid lähemale Pokrovskist väljuvale suurele läänesuunalisele maanteedele, aga kasvas vene poole kontrollitav ala piki seda maanteed ja senise teadmise kohaselt pole selles lõigus enam juba paar nädalat olnud Ukraina teostada sel maanteel vedusid. Pisu selgusetu on vähemalt endale mitmete analüütikute suur mure, et selle maanteega on Pokrovski tagalatoetusega väga nirusti, hm, suuri maanteid ohutus suunas siiski jagub. Küll teeb muret, et siit suunalt edasi on paljus tegu suurte avatud väljadega ning massiga konveiertöötlus kaotusi kartmata võib anda efekti ja tundub, et see on selle suuna üks vene poole eesmärke.
Rinde keskmises lõigus kaks paarisaja meetrist edenemist.
Järjest enam teeb vene poole peenikese kombitsa edenemine piki Vovtša jõe põhjakallast lääne suunas ja eile jõuti kuni Andrijivka asulani (1650) elanikku. Kui see asula langeb, siis kaob lootus, et Kurahove suunalt ja otse lõunast Vuhledari suunalt saaks pidama vene poole edenemise jõgede Vovtša ja Suhõi Jalõ liitumise piirkonnas. Lisaks tõusis selle juba mitu päeva järjest vene poole edenemisele kõrgele ümberpiiramise oht kummagi jõe vahelisel alal, kuhu jääb ka Kurahove linn ning ala on suurusega 6x12km.
Hortõtsa operatiivjuhatuse pressiesindaja sõnul on Ukraina sõjaväel Kurahove elektrijaamas endiselt positsioonid, seega pole Kurahove linna venemaa täielikult okupeerinud
Kurahovest edelas on Ukraina oma vasturünnakutega taastanud kontrolli Zelenivka küla üle ja vangistanud lähedalasuvas metsas rühma venelasi. Teisest küljest on vene pool saanud nüüd kontrolli Jantarne küla üle.Lahingud olla siin piirkonnas läinud ägedaks arvatavalt Ukraina tõusnud vasturünnakute taustal. Egas arvanud, et siin lõigul juba Ukraina proovib vastu rünnata ja üllatusin isegi. Õige pisu optimistlikum kui nädal tagasi.
9. Lõunarinne: väikse muutusega.
Berdjanski suund: ühe 400 m metsariba põldude vahel Ukraina kaotas Velika Novosilkast kirdes. Kõik senised vene poole ponnistused kas asula ümberpiirata või asulasse sisse saada on vaatamata igapäevasele tugevale surumisele jäänud üldpildis siiski edutuks. Jätkuvalt meeldiv tõdeda, et asula kaitse peab vastu oluliselt kauem kui prognoosisin.
Tokmaki suund: tavapärane päev.
Melitopoli suund: miski pärast algas väga tugev vene poole kaudtule ja lennunduse töötlus, pisu kisub arvama, et vene pool võib hakata siingi sektoris suruma?
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski teatas, et Ukraina sõjaväelased võtsid Kurski oblastis kinni kaks Põhja-Korea ( KRDV) sõdurit. Mõlemad viidi Kiievisse ja praegu töötavad nendega Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) uurijad. „Meie sõdurid võtsid Kurski oblastis vangi Põhja-Korea sõdureid. Need kaks sõdurit said haavata, kuid jäid ellu,” kirjutas Zelenski oma Telegrami kanalis.
Zelenski sõnul oli KRDV sõjaväelaste tabamise operatsioon äärmiselt keeruline. President väidab, et venemaa ja Põhja-Korea väed likvideerivad sageli oma haavatuid, et mitte jätta tõendeid Põhja-Korea seotusest Ukraina-vastases sõjas. Zelenski kinnitas, et KRDV-st pärit vangidele, nagu ka teistele sõjavangidele, tagatakse vajalik arstiabi. Samuti andis ta SBU-le ülesandeks tagada ajakirjanikele juurdepääs vangidele, et maailm saaks tõde teada. SBU teatel ei räägi kinnivõetud põhjakorealased ukraina, vene ega inglise keelt. Ühel neist oli teise isiku nimele väljastatud vene sõjaväelase ID-kaart, teisel aga dokumente ei olnud.
Üks vangidest väitis, et saabus Venemaale väidetavalt väljaõppeks, mitte lahingutegevuses osalemiseks. Tema kolleeg kinnitas seda versiooni. Üks 2005. aastal sündinud sõjavangidest teenis alates 2021. aastast KRDV armees laskurina. Teine, 1999. aastal sündinud, on Põhja-Korea sõjaväes teeninud alates 2016. aastast, pidades luuresnaipri ametit, teatas SBU.
2024. aasta detsembris sai teatavaks, et Ukraina relvajõud võtsid esimest korda kinni Venemaa poolel sõjalistes operatsioonides osalenud Põhja-Korea sõduri. Ukraina väljaande Militarnõi andmetel toimus hõivamine ka Kurski oblastis. Lõuna-Korea luure teatas aga peagi, et vang suri.
Veel 2024. aasta oktoobris teatasid Ukraina võimud Põhja-Korea vägede kohalolekust lahingutsoonis. Seda teavet kinnitasid Lõuna-Korea luure ja Pentagon. Ukraina ja tema lääneliitlaste sõnul on Põhja-Korea saatnud venemaale vähemalt 10 000 sõdurit.
New York Timesi andmetel toimusid esimesed kokkupõrked Põhja-Korea ja Ukraina vägede vahel 2024. aasta novembris Kurski oblastis, millest osa on alates sama aasta augustist Ukraina relvajõudude kontrolli all.
Lõuna-Korea staabiülemad teatasid 23. detsembril, et Põhja-Korea ohvrite arv ulatus konfliktis 1100 inimeseni. Zelenski teatas 9. jaanuaril Ukraina-teemalise kontaktrühma koosolekul Ramsteinis kõneldes, et Põhja-Korea on Kurski oblastis kaotanud juba 4000 sõdurit. Njah, putin peab hakkama uusi soldateid küsima, pisu tragikoomiline seis saab olema kahe diktaatori vahel…
12. Briti peaminister Keir Starmer kavatseb lähinädalatel külastada Ukrainat, et arutada võimalust paigutada peale relvarahu kokkuleppet Ukrainasse rahvusvahelised rahuvalvejõud. Bloomberg teatab sellest, viidates teadlikule allikale. Agentuuri allika sõnul toimub Starmeri visiit Euroopa ettevalmistuste taustal Donald Trumpi naasmiseks USA presidendiks.
Ukraina president Zelenski mainis Briti peaministri plaanitavat visiiti pärast kohtumist liitlastega Saksamaal Ramsteini lennubaasis, kuid reisi täpseid kuupäevi ei täpsustatud. Bloomberg märgib, et see on Sarmeri esimene visiit Ukrainasse pärast valitsusjuhiks saamist.
Päev varem pidas Starmer oma maaresidentsis Chequersis kõnelusi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Peaministri büroo avalduse kohaselt kinnitasid osapooled oma vankumatut toetust Ukrainale ning rõhutasid vajadust tagada Kiievi tugev positsioon 2025. aastal. Bloombergi allikate sõnul arutasid juhid ka võimalust paigutada Ukrainasse ühised rahuvalvejõud. See algatus sõltub Kiievi ja Moskva vahelise rahulepingu saavutamisest, kuid putin pole veel läbirääkimisteks valmisolekut näidanud, märgib agentuur.
Ukraina-teemalise kontaktgrupi 25. kohtumisel Saksamaal Ramsteini baasis ütles Zelenski, et välisriikide rahuvalvejõudude paigutamine Ukrainasse võib olla üks parimaid vahendeid venemaa rahule sundimiseks. „Olgem praktilised, et see võimalikuks saaks. Oleme Ühendkuningriigist kuulnud signaale, mis kinnitavad toetust sellele algatusele,” rõhutas Zelenski. Ta meenutas ka Prantsusmaa ettepanekut paigutada Ukrainasse partnerväed, märkides, et selline meede kiirendaks rahu saavutamist.
Euroopa riigid arutavad praegu aktiivselt võimalust saata Ukrainasse rahuvalvemissioon vaenutegevuse lõpetamise või selle külmutamise korral, vahendab Reuters allikatele viidates. Agentuuri hinnangul võiks sellise kontingendi minimaalne arv olla 40 tuhande sõduri ringis, mille tuumiku moodustaksid Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola üksused.
Detsembris teatas Wall Street Journal, et USA presidendiks valitud Donald Trump toetas kohtumisel Zelenski ja Emmanuel Macroniga ideed saata Ukrainasse Euroopa sõdurid, et jälgida võimaliku relvarahu täitmist. Samas rõhutas Trump, et Ameerika sõjaväelased missioonil ei osale, kuna tema hinnangul peaksid Ukraina toetamisel ja kaitsmisel juhtrolli võtma Euroopa riigid.
13. Gröönimaa peaminister Mute Egede teatas, et on valmis rääkima USA presidendiks valitud Donald Trumpiga. See avaldus sündis Trumpi väljaütlemiste taustal vajadusest anda saar USA kontrolli alla.
Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil küsiti Egedelt, kas ta on USA valitud presidendiga kontakti võtnud. „Ei, aga me oleme valmis rääkima,” vastas peaminister. Üritusel viibinud Taani peaminister Mette Frederiksen märkis omakorda, et soovis Trumpiga kohtumist, kuid ei oodanud, et see juhtub enne tema ametisse astumist.
Egede rõhutas, et Gröönimaa iseseisvussoov ei tähenda suhete katkemist Taaniga. „Tahame olla oma kodu peremehed. See on midagi, mida kõik peaksid austama. Kuid see ei tähenda, et me loobume kõigist sidemetest, koostööst ja suhetest Taaniga,” ütles ta (tsiteerib Reuters).
Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on oma valitsus ja võimud. Kuni 1953. aastani oli saar Taani koloonia. 2009. aastal sai see laiendatud autonoomia, sealhulgas õiguse omavalitsusele siseasjades. Umbes 57 000 elanikuga saarel asub USA sõjaväebaas.
Donald Trump on korduvalt väitnud, et Gröönimaa peaks saama USA osaks. Ta ütles, et saar on riikliku julgeoleku, sealhulgas Hiina ja venemaa vastase kaitse jaoks strateegilise tähtsusega.
Bloombergi allikad teatavad, et Trumpi meeskond näitab üles huvi Gröönimaa loodusrikkuse vastu: saarel on suured kulla, teemantide, uraani ja haruldaste muldmetallide varud, mida kasutatakse laialdaselt elektroonika tootmisel. Washington kaalub agentuuri andmetel Gröönimaa kaevandustööstusse investeerimist, et seista vastu Hiina domineerimisele ülemaailmsel haruldaste muldmetallide turul.
10. jaanuaril teatas venemaa suursaadik Taanis Vladimir Barbin, et USA loob Gröönimaa territooriumile lennuväljade infrastruktuuri hävitajatele F-35, mis on võimelised kandma tuumarelvi. Tema sõnul on need lennukid juba kasutanud lennuvälja sõjaväeõppuste raames. Diplomaat märkis, et Trumpi lähenemine Gröönimaale võib kaasa tuua pingete suurenemise piirkonnas. „Trumpi soov saada kontroll saare üle räägib tema vastumeelsusest tugevdada stabiilsust ja arendada dialoogi Arktikas,” rõhutas Barbin. Ta lisas ka, et venemaa võtab oma sõjalisel planeerimisel arvesse USA tegevust.
14. venemaa turul tegutsemist jätkavad Ameerika ettevõtted on maksnud venemaa eelarvesse makse üle miljardi dollari. B4Ukraine kontserni ja Kiievi Majanduskõrgkooli (KSE) Instituudi andmetele tuginedes teatas Newsweek, et Ameerika ettevõtete tulumaksu kogusumma oli 2023. aastal 1,2 miljardit dollarit.
2021. aastal, enne Ukraina sõda, oli Ameerika ettevõtete maksude summa venemaal 915,7 miljonit dollarit. Tulu oli suurem, 50 miljardit dollarit võrreldes 30,5 miljardi dollariga 2023. aastal. 2023. aasta lõpuks sai USAst suurim välisriigi maksumaksja venemaa eelarvesse.
Ameerika Ühendriikide suurimate ettevõtete esikümnesse, kes maksavad makse venemaa eelarvesse, on: Philip Morris – 220 miljonit dollarit; PepsiCo – 135 miljonit dollarit; Marss – 99 miljonit dollarit; Procter & Gamble – 67 miljonit dollarit; Mondelez – 62 miljonit dollarit; Citigroup – 53 miljonit dollarit; Cargill – 50 miljonit dollarit; Johnson & Johnson – 42 miljonit dollarit; Coca-Cola Hellenic – 34 miljonit dollarit; Weatherford – 32 miljonit dollarit.
Endine USA suursaadik venemaal ja Stanfordi ülikooli professor Michael McFaul nimetas Newsweekile antud kommentaaris venemaal tegutsemist jätkavate ettevõtete tegevust ebamoraalseks. Njah, sama arvan ka Eesti ettevõtete kohta, kes jätkavad oma tegevust venemaa suunal ja neid pole vähe.
„On täiesti häbiväärne, et Ameerika ettevõtted on otsustanud venemaale jääda ja toetada putini barbaarset sõda Ukrainas. Loodan, et nende ettevõtete aktsionärid mõtlevad tsiviilisikute tapmise (kaudse) rahastamise otstarbekuse ja moraali üle. Pole hilja teha õiget asja,” ütles McFaul.
Teisele kohale jäid maksude tasumisel Saksamaa ettevõtted, kes kandsid venemaa eelarvesse 693 miljonit dollarit. Kolmandaks tuli Austria 579 miljoni dollari suuruse maksutuluga.
Newsweek tuletas meelde, et venemaa turult lahkuda kavatsevad välisfirmad seisavad silmitsi venemaa võimude seatud karmidega. Nende hulka kuuluvad 15-protsendiline „väljumise maks” ja kohustuslik 50-protsendiline allahindlus varade müügilt. Nagu väljaanne märgib, tõi „väljumise maks” venemaale 385 miljonit dollarit ainuüksi ajavahemikus jaanuarist märtsini 2024.
15. Moskvast Dubaisse lennanud UTairi lennuk tegi hädamaandumise Moskva Vnukovo lennuväljal, vahendab RIA Novosti. Tegemist on juba teise taolise UTairi lennukite vahejuhtumiga nädala jooksul ja juba neljanda vene lennufirmade lennukite rikkega alates 2025. aasta algusest.
Nagu UTair agentuurile ütles, oli lennuki hädaolukorras tagasituleku põhjus hüdraulikavedeliku taseme muutus. Flightradar24 andmetel pööras lennuk Bakuu piirkonnas ümber ja suundus tagasi Moskvasse. Pardal oli 240 reisijat, vahendab Mash. Keegi neist viga ei saanud.
7. jaanuaril oli Vnukovo lennuväljal rikke tõttu sunnitud maanduma ka UTairi Boeing 737, mis lendas Peterburist Samarkandi. Ja 4. jaanuaril tekkis kahel vene lennukil lendude ajal tehnilisi probleeme: Sharm el-Sheikhist Jekaterinburgi lennanud Ural Airlinesi Airbus A321neo naasis lähtelennuväljale. Lennu oli sunnitud katkestama ka NordStar Airlinesi lennuk Boeing 737, mis lendab Volgogradist Jekaterinburgi.
Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal suurendasid lääneriigid sanktsioonide survet venemaale, mis mõjutas oluliselt lennundustööstust. 2024. aasta lõpuks jõudis lennuõnnetuste arv venemaal antirekordini: 11 kuuga registreeriti 208 lennuõnnetust, mis on 30% rohkem kui 2023. aasta samal perioodil. See on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja.
16. LRT andmetel on Ukrainale lubatud Leedu tootjate droonid, mis pidid tarnima eelmise aasta lõpuks, endiselt Leedu sõjaväeladudes. Tootjad räägivad, et samal ajal kui droonid Leedus tolmu koguvad, kannab Ukraina suuri kaotusi. Poliitikud aga väidavad, et selles on süüdi bürokraatia. Üks firmadest, kellelt Ukraina jaoks droone ostetakse, väidab, et seadmed tarniti mitu kuud tagasi.
„Osa droone tarnisime oktoobris, osa novembris, kuid meil pole veel teavet selle kohta, kas droonid on Ukrainasse toimetatud,” ütleb RSI Europe’i tegevjuht Tomas Milasauskas.
Ettevõtet pole veel kutsutud ukrainlasi droonide kasutamiseks koolitama. Ka mõned teised ettevõtted kinnitasid, et neil puudub teave Ukrainasse tarnitavate droonide kohta.
Endine riigikaitseminister Laurynas Kaščiūnas ütleb: kõiges on süüdi bürokraatia. Ta väidab, et selleks, et toode jõuaks lõppsihtkohta, peab see läbima kuus etappi. „Bürokraatia on selline: laod on olemas, kaitseressursside amet peab selle formaalselt sõjaväele üle andma, valitsus peab tegema otsuse Ukrainale üleviimise kohta, siis tuleb see Ukrainasse transportida… See tähendab, et tuleb keskenduda ja teha iga samm nii kiiresti kui võimalik,” märgib ta. Endise ministri sõnul on sammud loogilised, kuid kui mõnes neist hilineb, jääb kõik toppama. Droonitootjate sõnul tuleb seadmed võimalikult kiiresti Ukrainasse toimetada.
„Kui droonid ei ole sõdurite käes, kannab Ukraina märkimisväärsemaid kaotusi, kui ta oleks võinud kanda,” usub Milašauskas.
Parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Hedrimas Jeglinskas juhib tähelepanu ka droonide tehnilistele omadustele.
„Kui rääkida droonidest, mis on uued tehnoloogiad, mis on toodetud uusimate standardite järgi, siis need peaksid olema kasutajate – Ukraina sõjaväelaste – käes nii kiiresti kui võimalik,” selgitab ta. Eglinskise sõnul peaks see lugu olema signaaliks kogu süsteemi ülevaatamiseks.
Kaitseministeerium ütleb, et Leedu tootjatelt ostetud droonid tarnitakse Ukrainasse lähiajal. Osakonna sõnul on kett juba lühendamisel, mida toetab sel nädalal vastu võetud valitsuse määrus.
„See näeb ette, et kui riigivara soetatakse valitsuse poolt eraldatud vahenditega teise riigi vajadusteks, siis valitsus ei peaks seda teemat uuesti arutama… Edaspidi hakkame Ukrainale vara võõrandama vastavalt valitsuse poolt eraldatud vahenditele,” seisis avalduses.
Augustis viis Leedu droonitootja edukalt Ukrainas läbi testid. Ukraina relvajõududele on ostetud ligi 5 tuhat drooni kokku 5 miljoni euro eest. Lisaks osteti Leedu armeele 2300 lahingdrooni väärtuses 3 miljonit eurot. Varem teatas ministeerium, et kõik droonid tarnitakse 2024. aasta lõpuks.
17. Lühiuudised
Slovakkia peaminister Robert Fico: „Ma ei ole siin selleks, et Zelenskiga käsikäes kõndida. Ta jookseb mööda Euroopat, kerjab ja šantažeerib pidevalt teisi raha saamiseks. See peab lõppema.” Njah, polegi meest nii närvilisena varem näinud…
EL-i eesistujariik Poola taotleb 16. venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, mille eesmärk on vastuvõtmine 24. veebruariks. Konsultatsioonid algavad 14. jaanuaril, kuid üksmeele saavutamine, eriti Slovakkia ja Ungariga võib olla keeruline.
USA nõuab, et venemaa loobuks 25. veebruariks täielikult Serbia naftaettevõttest NIS, ütles Serbia president Vučić. NISile, millest 56,15% kuulub Gazpromile (Neft), kehtestati 10. jaanuaril USA teisesed sanktsioonid. Serbial tuleb võib-olla välja osta 700 miljoni euro suurune venemaa osalus. Vučić nimetas sanktsioone tõsisteks ja kavatseb taotleda USA tulevalt administratsioonilt leebemat suhtumist.
putini peamine eesmärk potentsiaalsetel kõnelustel on saavutada uued julgeolekukokkulepped, mis takistavad Ukraina NATO liikmelisust, kirjutab Financial Times. venemaa nõuab ka NATO sõjalise kohaloleku vähendamist lääne suunas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
