Sõja ülevaade: 1051. päev – Donetski rindel tugev rindejoone sirgenemine vene poole kasuks
Avaldatud: 9 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. jaanuar 2025:
Kursk udus, aga üliaktiivsed mõlemad pooled, Donetski rindel tugev rindejoone sirgenemine vene poole kasuks, mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
1. Zaporižja linnas sai juhitavate liugpommide tõttu 13 inimest surma.
2. Polnud paha päev.
3. Kursk: väga tugev rindejoone edasi-tagasi kõikumine.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: rindejoon tugevalt sirgenes vene poole kasuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Serbia teatas venemaa relvalepingute lõpetamisest.
12. putini sõjamajandus seab end pehmele ja konarlikule maandumisele – Bloomberg.
13. Andrei Brodski OOO PKF „Velta” peadirektor: Ukrainal on võimalus saada osaliseks USA ja Hiina vahelises toorainesõjas.
14. GeoConfirmed UKR: Kui Ukraina võtab ette pealetungioperatsioone, püüab venemaa manipuleerida/mõjutada infokeskkonda.
15. Lühiuudised
venemaa suurendab fiiberoptilise kaabli kaudu juhitavate droonide kasutamist. Need droonid võimaldavad vene vägedel Ukraina elektroonilistest sõjapidamise süsteemidest tõhusalt mööda minna.Ühelt Ukraina brigaadi pressiesindajalt saadud info kohaselt kasutatakse neid droone kogu rindejoonel. Vaatamata nende droonide aktiivsele kasutamisele ei ole nende kasutamine veel süstemaatiline. Fiiberoptilistel droonidel on mõned puudused: need on aeglasemad ja vähem manööverdatavad kui FPV droonid, mistõttu on need väikerelvade tule suhtes haavatavamad.
192 vene poole rünnakut: 48 Kurski rindel, Pokrovski lõigul 42, Kurahove lõigul oluline tõus, lausa 38. Mujal lõikudes tavapärane arv rünnakuid. Liugpomme 62, kaudtulelööke 5000 kanti ja kamikazedroone 2300.
Tundub vene poole kaotuste otsa vaadates, et rünnakutel on vene pool lisanud rohkem tanke tugevdamaks löögirusikaid. Ikka kolonnis see soomus tavaliselt tuleb ning tegelikult pole seni head rohtu drooni eest enda kaitsmiseks leitud. Soomust nii tabatakse nendega kui tehakse seiret ja sihtmärkide täpset sihitamist.
Kuidagi on juba mõnda aega märgata, et vene soomustehnikat lihtsalt arvatavalt rikete tõttu seisma jääb ja ka neid Ukraina üritab lõplikumalt rivist välja viia. Kas põhjuseks selle vana tehnika renoveerimise asjatundmatutes sõjatehastes või ei jagu kvaliteetseid varuosi. Küll näeb tõusutrendi, et käepäraste vahenditega üritavad vene üksused ka rindejoone läheduses ehitada igatsugu liikurvahendite ümber metallpuure.
Jätkub tugev vene poole töötlus enamuse rindejoone lähedaste asulate pihta ikka sooviga „must maa” ja soovitavalt võimalikult „madala” hoonestusega.
Ilmast: miinust alles ülehomsest ja uuesti algab sajuperiood vihmaga, mis läheb üle lumeks ja seda päris mitmeks päevaks lubab. Kuna Ukraina maa ikka väga suur, siis ühtset ilmateadet pole ja lõiguti ikka väga erinev, mida Mustale merele lähemale, seda soojem on. Kui Sudžasse lubab täna päevaks +2, siis Hersonis +12 ning lõunapool lubab ka sadu palju vähem.
1. vene sõjaväelased heitsid Ukrainas Zaporižja linnale juhitavaid liugpomme. 13 inimest sai surma ja veel 33 vigastada, ütles Zaporižja piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov. Tema sõnul tabasid kaks pommi Ševtšenkivski mikrorajoonis elumaja. Selle tulemusena hävisid mitmekorruselised hooned. Lisaks said kannatada tööstusrajatis ja linna infrastruktuur. Killud tabas reisijatega trammi ja väikebussi. Vigastatute hulgas oli 13-aastane tüdruk. Fjodorov märkis, et vähemalt nelja ohvri seisund on raske. Ukraina peaprokuratuur alustas kohtueelset uurimist inimeste surmaga lõppenud sõjakuriteo toimepanemise kohta (kriminaalkoodeksi artikkel 438 2. osa). 9. jaanuar on Zaporižjas kuulutatud leinapäevaks. Insider tuvastas mõjutatud objekti: selleks osutus Motor Sichi tehas, üks maailma suurimaid lennukimootorite tootjaid. Z-kanalid kirjutavad ka, et see ettevõte oli sihtmärk. venemaa kaitseministeerium olukorda ei kommenteerinud.
2. Sarastovi oblasti kuberner Roman Busargin teatas eriolukorra kehtestamisest Engelsis, kus põleb droonide poolt (8. jaanuari öösel) rünnatud Rosrezervi naftahoidla. Ta selgitas, et otsus tehti tulekahju laienemise valguses. Busargini sõnul oli tulekahju nii tugev, et kaks hädaolukordade ministeeriumi töötajat hukkusid selle kustutamisel. Kuberner lisas, et kogu päeva on Rospotrebnadzori spetsialistid võtnud põlengupiirkonnas õhuproove ja seni pole „saasteainete ülemäärast esinemist registreeritud”.
venemaa seirekanalid teatavad, et Krasnodari oblastis tegutsesid õhutõrjesüsteemid Kubani-äärses Slavjanskis, samuti Petrovskaja ja Poltavskaja külades.
Ukraina relvajõud sooritasid eile Donetski oblastis Hartsõki linnas asuva venemaa 8. kaardiväe ühendrelvaarmee komandopunkti täppislöögi.
ASTRA päästeteenistuse allikate sõnul kukkus vene lennukitelt „tahtmatult” alla kaks vene FAB-pommi (liug). Üks maandus 150 meetri kaugusel elumajadest Seretino külas, 30 km kaugusel Belgorodist. Teine kukkus Belgorodist 20 km kaugusel Puškarnoje ja Bližneje vahelisel põllul. Kahjudest ega inimohvritest ei teatatud. ASTRA on dokumenteerinud 2024. aastal 167 FAB-pommide kukkumise juhtumit venemaal ja venemaa okupeeritud aladel.
Lisaks jätkavad venelased oma asustatud alade tulistamist. Kaitseväe operatsioonil Kurski oblastis hukkus venemaa õhu- ja suurtükiväe Sudža tulistamise tagajärjel 36 kohalikku elanikku.
3. Kursk: intensiivne lahingutegevus jätkus ning piirdub selle kirjeldamisel teiste kanalite infoga, enda märkamised lõpus:
vene milblogija Romanovi sõnul on vene väed poole Russkoje Portšenõest tagasi vallutanud. Samal ajal ründavad/edenevad Ukraina väed Pogrebkis. Võitlus käib. Olukord Kurskis on Ukraina jaoks taas kriitiline, sest vene vägesid on Sudžast kagus Mahnovkas ja neid märgati ka sissetungist põhja pool asuvas Nikolajevkas.
vene dva majora kanali kokkuvõte teksti muutmata: Kurski oblastis peab väerühm „Põhja” kangekaelseid lahinguid, tõrjudes vaenlase välja Gujevo ja Kurilovka vahelistest tugipunktidest, samuti Sudža piiriala metsavöönditest. Asula piirkonnas toimuvad lahingud. Vana Sorotšina, Mahnovka ja Bondarevka. 24 tunni jooksul registreeriti piirkonda üle 350 vaenlase isikkoosseisu saabumine, sealhulgas eriüksustest ja 132. luurepataljonist. Asula piirkonnas on teateid vaenlase koondumisest. Keldrid ja Ukraina relvajõudude reservide olemasolu Sumõ piirkonnas.
Forbes vahendab, et juba augustis Ukraina kaitseväe kontrolli alla sattunud Mahnovka on juba mitu päeva olnud ägedate lahingute koht. Sotsiaalmeedias ringlevatel videotel on näha, kuidas külasse sisenevad vene ja Põhja-Korea väed, kes satuvad Ukraina jalaväe, tankide ja droonide rünnaku alla.
Analüütik Andrew Perpetua, kes on uurinud sotsiaalmeediat venemaa-Ukraina sõja ohvrite arvu arvutamiseks: „Tundub, et nägin just ühel videol tervet vene pataljoni hukkumas,” ütles ta ja lisas, et on visuaalselt kinnitanud 408 hukkunut ühe päeva jooksul.
Märgitakse, et põhjas asuva Mahnovka ja lõunas asuva Plehhovi vaheline rindelõik ei ole Kurski rinde kõige intensiivsem lõik. Kuid üksiklahingud Manovkas ja Plehhovis oleksid võinud olla verisemad kui teistel aladel.
Nii suutis enam kui 500 Põhja-Korea jalaväelast 14. detsembril 2024 üle lagedate põldude rünnaku käigus, mille vaenlane kolmes laines läbi viis, tõrjuda 100 küla kinni hoidnud Ukraina sõdurit. Kuid siis said KRDV väed Ukraina droonide ja suurtükiväe lihtsaks sihtmärgiks. Ukraina ajakirjanik Andrei Tsaplienko teatas, et Põhja-Korea kontingendi kaotused (surmatud ja haavatud) võisid ulatuda üle poole rünnakus osalenud vägedest. „Nädalavahetusel toimunud vene rünnak Mahnovkale oleks võinud olla veelgi kulukam ja vähem edukas. Mahnovka ei ole mitte ainult endiselt hallis tsoonis, vaid on tõendeid selle kohta, et Ukraina väed – võib-olla 61. mehhaniseeritud brigaadist, 36. eraldi laskurpataljon või lisatud territoriaalbrigaadid – liikusid tegelikult lühikese vahemaa tagant edasi umbes samal ajal, kui umbes 400 venelast lamas surnuna või haavatuna samas piirkonnas,” öeldakse artiklis.
Nii venemaa kui ka Põhja-Korea vägede suured kaotused hakkavad mõjutama venemaa kahekuulist pealetungi Kurskis. Ukraina kaitsestrateegiate keskus rõhutab, et sõjalised tegevused on piirkonnas intensiivistunud maksimaalselt. See sunnib vaenlase gruppi kulutama kõiki olemasolevaid ressursse ja seda venelastele äärmiselt ebamugaval ja ebasoodsal ajal.
„Kui intensiivne võitlus jätkub veel 5-10 päeva, vajab vene rühmitus kiiret tugevdamist, kuna saab juba saabuvates lahingutes märkimisväärseid kaotusi. Sellist tugevdamist on võimalik saavutada ainult täiendavate jõudude toomisega mujalt,” ütles Kaitsestrateegia keskus.
Paar nüanssi veel eelnevale lisaks: tundub, et Ukraina omad on asunud päris kiirelt tugevdama juba hõivatuid possasid ning on suutnud lühikese ajaga suht palju mineerida nii soomuse kui jalaväe vastu. Seda, et rindejoon on suures kõikumises ja segadust seetõttu jagub, siis kipub palju olema nn omatuld ning vangi langemiste arv kõrge. Põldude kandvus pole seni kadunud ning võimaldab soomusel vabalt seal toimetada. Kuskil mingi aeg tagasi ringles kõlakas, et Ukrainal võib siin suunal olla kokku rünnakute läbiviimiseks kuni 6 brigaadi. Jätkuvalt arvamusel, et vaekauss siia-sinna võib lihtsalt kalduda ühe poole kasuks ning määravaks võivad saada paljude väikeste nüansside koosmõju ehk siis järjest enam selles kiirelt muutuvas olukorras tõuseb iga võitleja ja üksuse ülema professionaalsus nii otsuste protsessi kiiruses ja julguses võtta riske kaotamata selle käigus üliolulist koordineerimist saavutamaks max efekt erinevate relvaliikide koostöös. Njah, ei miskit uut sõjateaduses…
4. Harkiv: muutusteta ehk siis mõni vene poole rünnak ikka.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta. Jätkuvalt üritab vene pool terve päev saada enda kontrolli alla Bilohorivka küla.
7. Bahmut: Ukraina omad kurdavad, et nii liugpommide heitmine kui tihe kaudtuli hävitab tugevalt Ukraina eesmisi possasid asustatud aladel (Tšassiv Jar ja Toretsk), mis on hakanud veelgi raskendama rindejoone hoidmist. Muutusi siiski eile rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: enamuses rindejoone sirgenemised vene poole kasuks.
See uus tekkinud kombits Tšassiv Jari-Pokrovski vahel suunaga põhja ikka edeneb ja järjest enam muret põhjustab. 500m kaupa end edasi surutakse.
Eile piirdus vene pool alates Pokrovskist kuni Kurahove sektorini eenduvate kombitsate vaheliste alade hõivamisele, kust arvatavalt Ukraina pidi taanduma olles jäänud kolmelt suunalt tule alla ehk siis rindejoon on tugevalt sirgenenud.
Kurahove linnast üritab vene pool päris tugevalt edasi saada aga hetkel tundub, et uus võimalik kaitsepunkt Datšne asulas on seni vastu pidanud. Küll ei prognoosi, et see pikalt vastu peab, sest lõunas ümberpiiramise ohu vältimiseks ja vähendamaks kaotusi, taandub Ukraina ja sellega jätab avatuks Datšne lõunasuuna, pluss risk, et vene pool võib suuta ületada ala piiravad jõed ning teha lõike ning kotisuu sulgeda. Mure on, sest kuidagi paljudes rindelõikudes on vene poole jõgede ületused kuidagi hõlpsalt läinud.
9. Lõunarinne: muutusteta, jälle meeldiva üllatusena.
Berdjanski suund: seni pole vene pool suutnud Velika Novosilkasse sisse saada, kuigi ponnistab ikka tugevalt. Ukraina blogijad kirjutavad, et juba mingi aeg ei saa autodega Velika Novosilka suunal varusid täiendada, eks siis veavad üle põldude muuga.
Tokmaki suund: hetkel tundub veel vaikne ehk siis rünnak paar ikka lisaks luure/diversioonigruppide tööle, mida ikka mõlemad pooled teele saadavad.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta, ikka enamus tegevust saarte üle suurema kontrolli saamiseks. Suurt ressurssi siiski vene pool pole sellesse panustanud ning päris suur hulk vene väge siin lihtsalt jõude seisab ja jooksvalt selle käigus kaotusi saab.
11. Serbia on lõpetanud mitmed lepingud vene relvade ostmiseks, mida ta tarnis sõjaväele juba NSV Liidu aegadest. Vabariigi peastaabi ülem Milan Mojsilovic teatas sellest intervjuus Novostile. Tema sõnul olid selle otsuse põhjuseks Moskva-vastased sanktsioonid. „Mis puudutab vene Föderatsiooni relvatarneid, siis praegu on see praktiliselt võimatu,” ütles Mojsilovic. — Püüame praegusele olukorrale lahendust leida diplomaatiliste kanalite kaudu. Oleme mitmed lepingud lõpetanud ja teisi edasi lükanud lootuses, et olukord riikidevahelistes suhetes globaalsel tasandil normaliseerub.
Mojsilovici juhi sõnul on Serbia armeel endiselt võimalus osta Nõukogude ja venemaal toodetud seadmete varuosi, kuna neid toodetakse paljudes maailma riikides litsentsi alusel. Uut tehnikat venemaalt aga enam hankida pole võimalik.
Mullu augustis otsustas Serbia loobuda uue partii vene hävitajate ostmisest, mida oli arutatud alates 2021. aastast. venemaal toodetud lennukite asemel ostis Belgrad 2,7 miljardi euro eest 12 Prantsuse reaktiivlennukit Rafale, millega kavatsetakse välja vahetada oma vananev vene MiG-29 lennukipark.
Mojsilovic tunnistas, et tehing tähistab Serbia õhujõudude radikaalse ümberkorraldamise algust, mis eeldab pilootide ümberõpet, sõjalise infrastruktuuri ümberkorraldamist ja muid keerulisi ettevalmistusi. Valik Prantsuse hävitajate kasuks tehti seetõttu, et need „annavad õhuväele pikas perspektiivis vajaliku võimekuse,” rõhutas Serbia kindralstaabi juht.
Pärast Serbiat on India, kremli peamine sõjaline klient Nõukogude ajast alates, praktiliselt keeldunud venemaalt uusi relvi ostmast, teatasid Bloombergi allikad New Delhis varem. Nad ütlesid, et plaanid arendada ja toota ühiselt helikoptereid ja täiustatud hävitajaid, lükati tagasi ning Moskva pakkumine rentida tuumaallveelaev India meeskondade koolitamiseks lükati tagasi. Kui aastatel 2009–2013 moodustas Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel venemaa 76% India relvaimpordist, siis 2019.–2023. – ainult 36%. Möödunud viieaastane periood oli esimene pärast 1960.–1964. aastat, milvenemaa (või NSVL) osakaal India ostudest oli alla poole.
Sõja tõttu katkesid mitmed lepingud vene relvade tarnimiseks välismaale, tunnistas Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov mullu augustis. Kõrgendatud riigikaitsekorralduse täitmise vajadusest tekkis tema sõnul ootejärjekord ja suur järjekord. Ajalehe Moscow Timesi arvutuste kohaselt võib katkenud lepingute maht viimase aasta jooksul ulatuda 5-10 miljardi dollarini.
SPIRI arvutuste kohaselt on venemaa relvaeksport aastatel 2019–2023 võrreldes eelmise viieaastase perioodiga langenud 53%. Selle tulemusena langes venemaa osakaal maailma suurimate relvatarnijate edetabelis teiselt kohalt kolmandale ning tema osakaal maailmaturul kahanes 11%-ni. Esikohal on jätkuvalt USA, mille eksport kasvab 17% ja tema osakaal ülemaailmsel relvaturul ulatub 42%-ni. Prantsusmaa tõusis teisele kohale, suurendades eksporti viie aasta jooksul 47%.
12. putini invasioon Ukrainasse on venemaal vallandanud riiklikule stiimulile rajatud majandusbuumi. Peaaegu kolm aastat hiljem on märke, et peagi võib tulla arvete tasumise aeg. Sellest kirjutab Bloomberg.
Meeleolu Moskvas ja teistes linnades püsib kõrge, restoranid on rahvast täis ja luksuskauplused tulvil, kuid rekordkõrgete intressimäärade ja püsiva inflatsiooni kombinatsioon ohustab üha enam prognoose järjekordseks aeglasemaks, kuid siiski sõjarohkeks kasvuks.
„vene majanduse jaoks suhteliselt hea periood, mis põhines varem kogutud ressurssidel, on möödas,” ütles majandusteadlane ja endine vene Föderatsiooni keskpanga kõrge ametnik Oleg Vjugin. venemaad ootavad ees ka sanktsioonid, hiljuti nõrgenenud valuuta, naftahinna hämar väljavaade ja väljavaade, et tema suurim kaubanduspartner Hiina ei suuda vabaneda oma olulistest majandusraskustest.
Keskpank prognoosib, et 2025. aastal aeglustub kasv järsult 0,5%-ni, võrreldes eelmise aasta 3,5%-4%ga, ning näeb inflatsiooni naasmist 4% eesmärgini alles 2026. aastal.
Seni oli majandus vaatamata välistele pingutustele suutnud kasvada ning koos kõrgete palkadega aitas see nõrgendada avalikku vastuseisu sõjale. Hindade tõusust tulenev valu on venelaste seas tunda ebaühtlaselt, osaliselt seetõttu, et tööjõupuudus on tõstnud palku.
Isegi suurimad ettevõtted mõtlevad oma strateegiaid ümber. Riiklik torujuhtme operaator PAO Transneft ja venemaa Raudtee on osaliselt laenukulude tõttu investeerimisprogramme järsult kärpinud.
Eraettevõtted, nagu terasetootja Severstal ja kaevandaja Norilsk Nickel kärbivad samuti kulutusi. Juhtiv alumiiniumitootja Rusal International kaalub tootmise kärpimist enam kui 10% võrra, tuues ühe põhjusena välja majandusolukorra.
Naftahinna langus on 2025. aastal üks suurimaid riske majandusele. Kui hind langeb veelgi madalamale, on riik sunnitud ohvreid tooma.
Vahepeal on Ukraina lõpetanud maagaasi transiidi läbi oma territooriumi ja kuigi majanduslik mõju on tõenäoliselt vaikne, võib see erinevate analüütikute hinnangute kohaselt venemaale maksta 0,2–0,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
13. Ukraina kriitiliste toorainete varudel on maailmaturul suured väljavaated. Kuidas neid mitte kaotada?
Olete ilmselt kuulnud ekspertkogukonnas toimuvaid arutelusid liitiumi majandusliku ebasoodsa olukorra üle. Hiina tehnoloogiline domineerimine ja kõrged tootmiskulud ei luba eeldada, et Ukraina maardlad oleksid kasumlikud. Olen rohkem kui korra rääkinud olukorrast Ukraina kriitiliste toorainete ümber ja liitium pole selle sektori ainus muinasjutt. Berülliumi kohta on huvitavat teavet. Kui aga vaadata laiemalt, siis võiks välja tõmmata midagi, mis toob kasumit.
Näiteks on Ukrainas germaaniumimaardlaid. 2022. aastaks oli Ukraina galliumi ja germaaniumi tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Kuna Hiina keelab haruldaste mineraalide ekspordi USA-sse, saaksime selle tarneahelas hõlpsasti asendada. Väikese investeeringuga ja lühikese ajaga!
Loodan, et seda võimalust kaalutakse valitsuse kõrgeimatel tasanditel. See ei ole enam ainult kriitilisuse, vaid ka geopoliitika küsimus. Meie ressursiproaktiivsus võib mängida suurt rolli, arvestades, et praegu peame oma riigi rahutingimuste üle läbirääkimisi. Hiina ja USA rolli selles protsessis on raske üle hinnata.
Kuid meie maavarad, mida peetakse partnerite abi tagatiseks, võivad sattuda vaenlase kätte. Olukord pole veel väga kriitiline, kuid seda tasub fookuses hoida. Näiteks Mariupoli lähedal okupeeritud territooriumil asuvad Velikotokmakskoje mangaanimaagi maardla, ainulaadsed Azovskoje ja Mazurovskoje maardlad koos tsirkooni ja haruldaste muldmetallide maardlatega.
Sama lugu titaani leiukohtadega: paljulubavat Demurinski kaevandus- ja töötlemistehast koos Voltšanski maardlaga ähvardab okupeerimine. Titaan on ainus Ukrainas välja töötatud kriitiline tooraine. Lahingud toimuvad ettevõttest 10-12 km kaugusel, mis tähendab, et seda saab katta mitme stardiraketisüsteemide või tsuurtükiväega.
Praegu on Demurinski kaevandus- ja töötlemistehas erastamisel. Selle kõige olulisem komponent on Voltšanskoje maardla, mis peaks olema hiljuti OGKHK raames erastatud Volnogorski kaevandus- ja töötlemistehase tegelik toorainebaas.
Metallurgia suur ajalugu. Kuidas Ukraina kaotas oma suurima majandusharu
Need asuvad Dnipropetrovski piirkonnas. Volnogorski rikastamiskompleksil pole oma varusid. Seal on seadmed ja terve linn, mida toetatakse, sest see moodustati kompleksi ümber. Et mõista, kui palju linn ettevõttest sõltub, märgin, et Volnogorski veevarustussüsteemi pakub OGKhK, see tähendab kaevandus- ja töötlemisettevõte. Ma isegi ei kujuta ette, mis saab Volnogorskist, kui kaevandus- ja töötlemistehas toorainepuuduse tõttu seisma jääb. Ja ma ei taha mõelda, mis juhtub, kui me kaotame Voltšanskoje välja.
Kontroll selliste ressursside üle pole mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline instrument. vene väed on juba hõivanud osa Ukraina naftaväljadest, muutes ressursside kaitse Ukraina jaoks strateegiliseks prioriteediks.
Meil on keegi, keda eeskujuks võtta.
Vastuseks sanktsioonidele käivitas USA ulatusliku toetusprogrammi oma ettevõtetele, kes töötavad strateegilisel tasandil kriitilise tähtsusega toorainega. Meie Ameerika valdusfirma Velta Holding US sai Hiina ja Transformational Export Programs programmi raames EXIM Bank USA laenu tahteavalduse.
Kirjas viidatakse riigipanga kavatsusele rahastada meie projekti USA-sse tehase rajamiseks riikliku programmi raames 60 miljoni dollari eest. See programm pakub konkurentsivõimelist rahastamist, et aidata Ameerika ettevõtetel võidelda Hiina ülemaailmse mõjuga ja tagada juhtpositsioon kriitilistes sektorites, sealhulgas titaani tootmises.
Usun ja loodan väga, et investeeringute ja poliitilise tahte olemasolul ei lõpeta Demurinski kaevandus- ja töötlemistehas oma tegevust ega lakka olemast oluline titaani tarneallikas. Ja Ukraina saab jätkuvalt pretendeerida USA ja Hiina kõrvale ressursisõjas, võib-olla isegi viimast asendada.
14. Kui Ukraina võtab ette pealetungioperatsioone, püüab venemaa manipuleerida/mõjutada infokeskkonda.
Peaaegu kolm aastat oleme Ukraina sõda jälginud ja on ilmnenud veel üks märkimisväärne suundumus: alati, kui Ukraina alustab pealetungioperatsiooni, uputatakse sotsiaalmeediat väidetega Ukraina olulistest kaotustest. Siiski oleme täheldanud, et need väited koosnevad sageli desinformatsioonist: need võivad viidata aegunud kahjudele, intsidentidele erinevatest piirkondadest või isegi venemaa kaotustele, mis on kajastatud Ukraina kaotustena… (I kid you not). See valeinformatsioon on sageli koostatud viisil, mis viitab Ukraina rünnakute ebaõnnestumisele, püüdes seeläbi avalikkuse ettekujutust mõjutada.
Hiljuti, kui Ukraina alustas pealetungioperatsiooni (4. jaanuaril 2025), esitati taas julgeid väiteid Ukraina kaotuste kohta.
Meil kulus paar päeva, et uurida kahte konkreetset väidet: üks suhteliselt väikeselt kontolt
@NewRulesGeo ja teine sõjaväega seotud Venemaa kanalilt North Wind.
NewRulesGeo lõime kogus üle 4 miljoni vaatamise, samas kui North Windi postitus kogus Telegramis ligi 100 000 vaatamist.
Nagu arvata võis, pole tegelikkus selline, nagu paistab.
Konto puhul, mis nimetab end NewRulesGeoks, on silmatorkav, et inimene ei mõista, et geolokatsioon on täpne. Märkimisväärne osa nende lõimest ei ole seotud äsja alanud Kurski operatsiooniga; see sisaldab kas vanemaid kaadreid, ebaolulist sisu või erinevaid videoid sama sõiduki rünnakust, andes mõista, et need kujutavad erinevaid sõidukeid ja arvavad streikide tulemusi ilma igasuguse tõendita.
Osa kaadritest pärines tõepoolest Ukraina hiljutistest ründeoperatsioonidest Kurski oblastis ja segades seda mitteseotud materjaliga, püütakse suurendada oma usaldusväärsust. See on tuntud desinformatsiooni levitamise tehnika: täpse teabe kombineerimine valedega. Inimesed kipuvad tunnistama täpseid väiteid ja seetõttu võivad nad omistada kogu narratiivile, sealhulgas desinformatsioonile, suurema usaldusväärsuse.
Mis puudutab North Wind posti, siis nende video lõpus näidatud märkimisväärne hulk sõidukeid on tegelikult detsembri keskel hävinud vene sõidukid. Nad esitavad oma kaotusi valesti kui Ukraina kaotusi.
Eelistame mitte investeerida liiga palju aega desinformatsiooni paljastamisse, kuna vale võib teha vaid mõne minutiga, kuid paljastamine võib teile päevi maksma minna.
Näiteks see faktikontroll võttis meil aega mitu päeva ja mõne pühendunud vabatahtliku pingutusi.
Loodame, et meie faktide kontrollimise lõime on vaadatud rohkem kui 4 miljonit, sest vale- ja desinformatsioon on X-i ja faktide puhul oluline nuhtlus.
15. Lühiuudised
Neljapäeval, 9. jaanuaril kavatseb Washington teatada 500 miljoni dollari suurusest relvastuse ja laskemoona eraldamisest Kiievile Ukraina-teemalise kontaktrühma kohtumisel Ramsteini lennubaasis Saksamaal. Sellest teatas European Pravda, viidates Ameerika Hääle ajakirjanikule ja agentuurile AP, kes rääkis teadlike allikatega. Nagu agentuur märkis, on tegemist relvade üleandmisega Ameerika arsenalidest, mitte uute relvade tootmisest. Olukorraga kursis olev allikas ütles, et USA soovib selle relvapartii Ukrainale tarnida jaanuari lõpuks.
Ungari välisminister Péter Szijjártó vihjas, et Budapest võib energiatransiidi peatamise tõttu blokeerida Ukraina tee EL-i. Ta viitas Ukraina kohustustele ELi assotsiatsioonilepingu alusel panustada EL-i energiajulgeolekusse transiiditeede pakkumise kaudu.
„Budapest Memorandum is bulls**t” – Ukrposhta plaanib välja anda uue postmargi, millel on Zelenski ikooniline fraas. Mark peegeldab Ukraina pettumust murtud julgeolekulubaduste pärast ja rõhutab suveräänsuse kaitsmise tähtsust.
Ukraina kavatseb peatada venemaa naftatransiidi EL-i. Ülemraadale on esitatud seaduseelnõu 2019. aasta lepingu lõpetamiseks, mille kehtivusaeg oli 2029. Leping peatatakse ühepoolselt.
President Volodõmõr Zelenski muutis riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu koosseisu. Vastav määrus avaldati presidendi kantselei veebilehel 8. jaanuaril. Dokumendis on kirjas, et president eemaldab Ukraina riikliku finantsjärelevalve talituse endise juhi Igor Tšerkasski riiklikust julgeoleku- ja kaitsenõukogust. Ta oli riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu liige alates 15. juulist 2019.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
