Sõja ülevaade: 1049. päev – seis Kurskis seni udus
Avaldatud: 7 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. jaanuar 2025:
Seis Kurskis seni udus, ründavad aktiivselt siiski mõlemad pooled, uuesti uus vene sillapea Ternõ juures ja üks väiksem edenemine Ukraina omadel Donetski rindel, mujal muutusteta.
1. Eip muutusi ilmas ole…
2. Ukraina üllatas meredroonidelt õhudroonide väljalaskmisega ja seda tabavalt.
3. Kursk: võimalik, et edenes kumbki pool ehk siis infoga seni nirusti.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool sai uuesti sillapea üle Zerebetsi jõe.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks Ukraina edenemine kirja läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski keeldub sõlmimast vaherahu ilma USA julgeolekugarantiideta.
12. Austrias moodustab valitsuse erakond, kes on vastu Ukraina toetamisele.
13. Alijev süüdistas venemaad AZALi lennuki allakukkumises Kasahstanis ja katses intsidenti maha vaikida.
14. Transnistria elanikel katkeb vesi pärast venemaalt pärit gaasitarnete katkemist.
15. USA-s registreeriti esimene H5N1 linnugripi põhjustatud inimese surm.
16. Lühiuudised
Miski pärast juba kolmas päev tunnetan õige õrnalt võimalikku muutuste hõngu mitmes rindelõigus, sest Ukraina vasturünnakud on toonud rohkem seisu paranemist, mitmed varem kriitilised lõigud (aga mitte kõik) on pidama saadud ja need vene poole kaotused on uutes kõrgustes. Sellist tagalatoetuselemendi kaotuste numbrit eip tea kas üldse olnud on. Seda, et juba mitmes päev on vene pool uuesti lisaks tugevale jalaväekonveierile lükanud töösse rohkem soomust, on toonud ka vastavad numbrid. Kipun arvama, et järjest enam muresid on vene poole rindelähedase tarneahela toimimisega, sest rünnaku jaoks vajalik staff on oluliselt mahukam kui kaitseks vajalik, lisaks on väga tihe vägede konsentratsioon logistiline peavalu isegi rahuajal, lisaks väga kõrge üksuste vaheline konkurents saamaks end varustatud/täiendatud loob olukorrad, kus ühel üksusel on varudega suht ok ja teine vireleb puuduses. Täna alanud soojem periood, isegi enam kui +5 teeb rohkem soldatile kurja kui -5, sest niiskus ja märg riie/saabas vähendab oluliselt võitlusvõimet ning peaks oluliselt tõusma haiguspuhangud aga eks need tõbised eelisjärjekorras rünnakule saadetakse…
Ööpäeva numbritest siis täpsemalt: kokku 218 vene poole rünnakut, kõige intensiivsemaks on muutunud Kurski rinne, kus Ukraina andis teada lausa 94 vene poole rünnakust, lisaks Pokrovski suunal 41 ja Kurahove lõigul 26. Mujal jätkus pigem kas rünnakute arv või püsis varasemal madalamal tasemel.
Liugpomme kokku 95 ja neid jagus kõigisse kriitilistesse lõikudesse. Kautuld juba tavapäraselt kõrgel tasemel, ikka sinna 5000 kanti ka kamikaze droonide arv 2700 on kahjuks rekordilähedane. Küll on hakanud pisu tõusma Ukraina omade vene poole sügavusse tabamused.
1. Kolm Ukraina sõjavangi lasti maha Donetski oblasti Volnovahha rajooni Neskutšnoje küla lähedal, väidab DeepState. 3. jaanuaril sõdurid andsid alla, käed seoti kinni, võeti positsiooni ette ja tulistati kuklasse. Juhtum on videos.
SBU kahtlustab nelja inimest Kiievi oblastis sõjaväelaste seas terrorirünnaku ettevalmistamises. Ukraina julgeolekuteenistus väidab, et hoidis ära ulatusliku terrorirünnaku, mille venemaa eriteenistused kavatsesid Kiievi oblastis sõjaväelaste seas läbi viia. Sellest teatas õiguskaitseorgani pressiteenistus.
Eip ilma saheedi laineta öösid ole, seekord terves ida-Ukrainas neid ringi lendas. Muus sademete hulgas ja paigus muutusi pole ning ikka enmasti tabatakse kohalikke ning tsiviilinfrat või eluhooneid.
2. Leningradi oblastis venemaa suurimale merekaubandussadamale suunatud droonirünnaku taga 4. jaanuaril oli Ukraina julgeolekuteenistus. Üks luureteenistuse allikas teatas sellest LIGA.net-ile. Tema andmetel läbisid SBU kaugmaadroonid 4. jaanuaril enam kui 900 km, lendasid peaaegu Peterburi ja tabasid edukalt Ust-Luga terminali. Videol on näha, kuidas üks droonidest kukub gaasikondensaadiga konteineritesse. Löögi tagajärjel sai tugevalt kannatada üks konteiner, plahvatusest tekkinud rusud purustasid kolm kõrvutiasetsevat konteinerit. Eksperdid ütlevad, et remont võtab olenevalt materjalide olemasolust aega vähemalt kuu ja toob kindlasti kaasa häireid terminali töös.
Ukraina merevägi ründas eile Hersoni/Krimmi kallastel asuvaid sõjalisi sihtmärke ja väidetavalt kasutas mereväe droone kandvaid FPV droone. Olla tabatud kahte Pantsir-S1 SAM-i ja ühte Osa SAM-i. Njah, 1+1 kipub olema oskuslikul ühendamisel rohkem kui 2. Küll peab nüüd vene pool hakkama rannakaitset ümber korraldama ja seda kallast jagub…
Kamensk-Škhtinski Rostovi oblastis suitsetab peale plahvatust tugevalt. Linnas asub Kamenski tehas, mis toodab raketimootorite kütust (Uragan, Smerch, Tornado-S, Iskander). Suitsu allikaks kahtlustatakse läheduses asuvaid tehasega seotud sõjaväeladusid. Hetkel kõlakas, et tegu võib olla raketirünnaku tagajärgedega.
Ukraina droonirünnakud on kuberner Vjatšeslav Gladkovi sõnul jätnud Belgorodi oblastis kuus asulat elektrita. Mõjutatud piirkonnad: Borisovka, Novoe, Konovalovo, Davõdkin, Plotovka ja Plotvjanka.
Ukraina ajutiselt okupeeritud alade okupatsiooniadministratsioonid on saanud kremlilt plaani saata lapsed 2025. aastal sõjaväelaagritesse. Sellest kirjutab Rahvusliku Vastupanu Keskus. Lapsed saadetakse Volgogradi oblastisse Avangardi laagrisse. Ametlikult nimetatakse laagrit „isamaalise kasvatuse” keskuseks, kuid tegelikult on see sõjaväelaager, kus lapsed viiakse vene koolidesse sõjaväelasele, vahendab CNS. „Igal regioonil on plaan laste arvu kohta, kes tuleks hooaja jooksul laagrisse saata. Okupatsiooniadministratsioonid on ise nihutanud vastutuse värbamise eest kremli liikumistesse selles piirkonnas,” seisab raportis. CNS kutsus üles teatama ka kaastöötajatest, kes aitavad ajutiselt okupeeritud aladel ellu viia kremli poliitikat, et nad kohtu ette tuua.
3. Kursk: DeepState andmetel: Ukraina väed on viimasel ajal saavutanud taktikalisi edusamme, kuna 6. jaanuaril jätkusid intensiivsed pealetungi operatsioonid Ukraina edasitungil Kurski oblastis. 5. ja 6. jaanuaril avaldatud geolokatsioonimaterjalid näitavad, et Ukraina väed on viimasel ajal edasi tunginud Berdina lõunaosas, rinde keskosas põiki ja Novosotnitski keskosas (kõik Sudžast kirdes). Eip hakka siiski kaarte lisama, need blogijatel väga erinevad ja eks ootab, kui miskit kindlamat.
Mitmed blogijad tõdevad, et infoga ülinapp. Kindel selles, et ka vene pool vähemalt kahes suunas hullult surub nii rinde lääne- kui kaguservas ja on võimalik, et nemadki võisid edasi saada.
Jätkuvalt on kõrge vene poole kurtmine, et Ukraina töötleb oma vahenditega sügavusse ja seda tihedalt. Lisaks kiideldakse, et Ukraina kaotused kõrged.
Hetkel ei oska miskit prognoose teha võimalikest arengutest sest kipun arvama, et murdehetki kummagi poole kasuks või kahjuks on palju ning need vaekausi kaldumised siia sinna võivad väga kiirelt tulla. Pisu siiski loodan, et vene poole kokkukuhjunud üksuste vahelise koordinatsiooni puudulikkus, logistikaraskused ning info puudus üksustel kohapealsest olukorrast tõstavad Ukraina võimalusi kõrgemale.
80. õhurünnakbrigaad Stryker niitis (nii kuulipildijast kui ajas lihtsalt alla) vene jalaväge Russkoje Poretšnojest põhja pool pärast seda, kui sellel väidetavalt laskemoona lõppes. Njah, sellist mööda põldu „rallit” polnudki veel näinud. Isegi kaugelt vaadatuna pole lihtne ehk siis kerge vaatamine. Küll on see täiendav vihje varasematele infokildudele, et vene poolel on lõiguti laskemoona puudus, mille põhjuseks ikka peab pigem tarneahela raskusi.
InformNapalm avaldas Ukraina sõdurite jäädvustatud kaadrid, kuidas Kurski oblastis paiknevad põhjakorealased sunnivad eakaid venelasi külma kätte, et nende kodudes sooja saada ja arvatavasti droonide eest peitu pugeda.
Telegraph kirjutab, et Kursk võib putini jaoks 2025. aastal lõpu algust tähistada. Väljaande hinnangul tundub vene rinne Kurski lähedal väga ebastabiilne ja Ukraina relvajõud võivad saavutada märkimisväärseid edusamme.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka said uuesti sillapea üle Zerebetsi Ternõ juures.
Seni alles vene sillapea Kupjanskist põhjapool u 5 km laial alal piki jõge ning seni kontrollib vene pool ka osaliselt Dvoritšna asulat, mis asub samuti Oskili jõe kaldal, mis oleks pidanud olema üks kindlustatumaid punkte sellel rindelõigul tagamaks, et vene pool ei suudaks taastada ülepääsu kas suure maantee või raudteesilla kaudu.
Ternõ juures rinde lõunasektoris sai vene pool uuesti üle Zerebetsi jõe ning enda kontrolli alla jõe läänekaldal asuva Ivanivka küla. Sillapea laius piki kallast u 3 km ja ulatus jõest kaugemale jääb alla 500 m. Pisut muret teeb see kordus sillapea loomine. Õnneks ees palju liigendatud maastikku.
6. Siversk: rindejoon seni muutusteta. Küll käib osaliselt hallis alas asuvas Bilohorivka külas nn poolte vahetus, kord vene pool, kord Ukraina pool küla idaserva kontrollib. Seni pole seda püsivalt kumbki suutnud. Küla tähtsus ikka kõrgendiku serval paiknemisega domineerides selliselt ümbritseva üle ja siin annab Ukrainale eelise poole küla ülene pidev kontrolli omamine.
7. Bahmut: eile rindejoon muutusteta ja tuli täiendavat infot Ukraina omadelt, et egas eriti kaitseks sobilikke hooneid Toretski linnas polevat neile enam jäänud. Küll käib aktiivne tegevus linna põhja osas asuvas hallis sektoris ning seni suudavad aktiivselt teha vasturünnakuid ka Ukraina omad.
8. Donetsk: üks muutus ja see hoopis Ukraina kasuks.
Õige pisu paranes olukord selle idapoolsema, Tšassiv Jari-Pokrovski vahelisel suunal, kus tundub, et Ukraina suutis oma vasturünnakuga mõned kaotatud possad Vozdvõženka asula juures tagasi saada.
Pisu üllatusega ei tuvastanud mujal rindejoone muutusi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kuidagi seni on Ukraina kaitse pisu üllatusega pidama jäänud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Kiievi julgeolekugarantiid, mis suudavad peatada venemaa sissetungi, on tõhusad vaid siis, kui need annavad USA, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ta lisas, et loodab kohtuda USA presidendiks valitud Donald Trumpiga kohe pärast ametisse astumist.
„Ma arvan, et 25. jaanuaril või mõnel muul päeval istume ennekõike Trumpiga. Oleme temaga ühel meelel, kuidas me saame putini peatada,” ütles Zelenski intervjuus Ameerika blogijale Lex Friedmanile, kes küsis võimaliku kohtumise kohta Trumpi ja venemaa putiniga rahulepingu allkirjastamiseks. Intervjuu kolmetunnine salvestis avaldati pühapäeval, 5. jaanuaril YouTube’is.
Zelenski rõhutas, et venemaa juht ei ole huvitatud tõsistest läbirääkimistest sõja lõpetamiseks. Ukraina presidendi sõnul saab putinit peatada vaid jõuga ja teda tuleb sundida lõpetama Ukrainasse tungimine.
„Ilma Ameerika Ühendriikideta on julgeolekugarantiid võimatud. Pean silmas neid julgeolekugarantiid, mis suudavad venemaa agressiooni ära hoida,” ütles ta, vihjates, et Kiievi Euroopa liitlased on sõjaliselt liiga nõrgad, et uue agressiooniga iseseisvalt toime tulla.
Zelenski sõnul annaks relvarahu ilma Ukraina julgeolekugarantiideta venemaale lihtsalt aega uueks rünnakuks relvastuda. „putini eesmärk on viia lõpule meie territooriumi okupeerimine. Kõik on tema haige peas. Seetõttu ärge oodake putini soove, vaid sundige teda sõda lõpetama,” ütles Ukraina president kogu intervjuu vältel sõnu pehmendamata. Ukraina liider ütles ka, et tema ja Trump on ühel meelel „rahu läbi jõu” lähenemisviisi tõhususes sõja lõpetamisel.
Zelenski märkis ka, et ukrainlased loodavad Trumpile, et ta suudab sundida Moskvat sõda lõpetama ning venemaa suurendab eskaleerumist Euroopas, kui USA lahkub NATO-st. „Ma lihtsalt ütlen, et kui Trump seda teeb (lahkub alliansist), hävitab putin Euroopa,” ütles Ukraina president. Trump vihjas varem, et USA võib NATO-st lahkuda, kui Euroopa liitlased kaitsekulutusi ei suurenda.
Reutersi teatel lisas Zelenski, et Trump andis 2024. aasta lõpus peetud vestluse käigus mõista, et peagi pärast ametisseastumist teeb Ukraina liider ametliku visiidi USA-sse. „Ta ütles mulle telefonis, et minu visiit on üks tema esimesi. See teema on talle oluline. Loodan, et kohtume,” sõnas Zelenski.
Detsembri lõpus teatas Financial Times Euroopa ametnikele viidates, et Trump kavatseb pärast Valgesse Majja naasmist jätkata Ukrainale sõjalise abi osutamist. See pakub täiendavat tuge USA liitlastele Euroopas, kes on mures nende võime pärast aidata Ukrainat ilma Washingtoni osaluseta. „Relvade tarnimine Kiievisse pärast relvarahu tagab Trumpi sõnul rahu saavutamise jõu abil,” ütlesid väljaande allikad.
12. Austria president Alexander Van der Bellen andis pärast 6. jaanuaril toimunud kohtumist riigi föderaalvalitsuse moodustamiseks loa paremäärmusliku Austria Vabaduspartei (FPÖ) juhile Herbert Kicklile. Kickli partei võitis septembris Austrias parlamendivalimised, kogudes 28,8% häältest, kirjutab Euronews. Käsk uue valitsuse loomiseks anti pärast seda, kui konservatiivse Austria Rahvapartei (ÖVP) endine juht Karl Nehammer teatas laupäeval, 4. jaanuaril kantsleri ametist lahkumisest, kuna läbirääkimised ebaõnnestusid mõõdukate parteide koalitsiooni loomiseks.
FPÖ parempopulistid võitsid mullu sügisel Austria parlamendivalimistel valitsevat ÖVP-d. Kuid oktoobris andis Austria president Nehammerile korralduse Kickli asemel valitsus moodustada, kuna teised parteid keeldusid paremäärmuslastega koostööd tegemast. Nüüd, pärast Nehammeri tagasiastumist, teatas Rahvapartei valmisolekust asuda Kickliga läbirääkimistesse. „Härra Kickl usub, et suudab valitsusläbirääkimiste kontekstis leida toimiva lahenduse. Ja ta tahab selle eest vastutust võtta. Küsisin temalt selle kohta. See otsus ei olnud minu jaoks kerge,” sõnas Van der Bellen.
Euronews täpsustab, et Vabaduspartei on venemaa-vastaste sanktsioonide vastu, kritiseerib lääneriikide sõjalist toetust Ukrainale ning taotleb ka Austria lahkumist Saksamaa juhitud raketitõrjeprojektist European Sky Shield Initiative. Lisaks räägib FPÖ valimismanifest „Austria kindlus” range piirikontrolli kehtestamisest, asüüliõiguse peatamisest erakorraliste seaduste kaudu ja „kutsumata välismaalaste reemigreerimisest”, et luua „homogeensem” ühiskond.
13. Vastutus Azerbaijan Airlinesi (AZAL) reisilennukiga Aktau lähedal toimunud lennuõnnetuses lasub venemaal ning venemaa Föderatsiooni katsed teemast kõrvale kalduda tekitavad Aserbaidžaani poolel nördimust ja hämmeldust, ütles riigi president Ilham Alijev. „Võin kindlalt öelda, et süüdi selles, et Aserbaidžaani kodanikud selles katastroofis hukkusid, lasub vene Föderatsiooni esindajatel. Ja me nõuame õiglust, me nõuame vastutavate isikute karistamist, nõuame täielikku läbipaistvust ja inimlikku käitumist,” rõhutas ta kohtumisel lennuõnnetuses hukkunud meeskonnaliikmete ja ellujäänud stjuardessidega.
Alijev märkis, et Groznõis taeva sulgemisega seotud operatsioon „Vaip”, kus pidi maanduma Bakuust lennanud Embraer 190, mille pardal oli 67 reisijat, teatati pärast reisilennuki maast allatulistamist. „Kui oleks õigeaegselt võetud meetmeid Groznõi linna kohal oleva õhuruumi sulgemiseks, järgitud maapealse teeninduse reegleid ning loodud oleks koordineerimine vene Föderatsiooni relvajõudude ja tsiviilteenistuste vahel, oleks seda tragöödiat saanud vältida,” ütles ta.
Alijevi sõnul põhjustavad kremli katsed seda vahejuhtumit vaigistada ja esitada absurdseid versioone (õnnetuse põhjuste kohta) kutsuvad esile üllatusi, kahetsust ja õigustatud nördimust Aserbaidžaanis . Ta lisas, et kui Bakuu oleks esimestest minutitest või tundidest peale näinud vene ametnike soovi tragöödiat objektiivselt uurida, oleks ta nõustunud riikidevahelise lennunduskomitee (IAC) mustade kastide dekrüpteerimisega. Ja kuna Aserbaidžaani pool kahtleb oma objektiivsuses, saadeti mustad kastid Brasiiliasse.
Alijev imestas ka, miks lennuk Tšetšeeniast Aktausse saadeti, ning täpsustas, et Bakuus selle kohta veel infot ei ole. „See juhtus kohalike lennujuhtide otsusel või said piloodid aru, et venemaa õhuruumi elektroonilised sõjapidamise süsteemid ei luba enam maanduda, ja tegid selle valiku ise? <…> Loomulikult ilmub pärast mustade kastide avamist kogu see info,” ütles president.
Lennuk kukkus Aktaus alla 25. detsembril. Pardal oli 67 inimest, sealhulgas viis meeskonnaliiget. Neist 29-l õnnestus ellu jääda, 38 suri. Esialgse versiooni kohaselt oli katastroofi põhjuseks Groznõi kohal droonirünnaku tõrjumisel välja lastud vene õhutõrjerakett. Laskemoon plahvatas lennuki lähedal, kahjustades selle keret. Meeskond taotles hädamaandumist, kuid ükski venemaa lennujaam ei andnud maandumiseks luba. Selle tulemusena suundus lennuk üle Kaspia mere Kasahstani Aktausse.
14. Probleemid veevarustusega algasid Transnistrias pärast venemaa gaasitarnete seiskumist ja sellele järgnenud energiakriisi, kirjutab kohalik meedia. Kuna voolukatkestuste tõttu torudes piisava rõhu hoidmiseks nappis energiat, suleti vesi 5. jaanuaril mitmes tunnustamata vabariigi Slobodzeja rajooni külas. Inimestel palutakse vett varuda. Enne seda katkes Tiraspoli mitmes piirkonnas veevarustus ja elekter.
6. jaanuaril toimunud operatiivstaabi energeetikateemalisel nõupidamisel öeldi, et nõukogude ajal loodud Transnistria elektrisüsteem ei tule koormustega toime ning palus elanikel masinaid ja elektriseadmeid valikuliselt kasutada. „Hetkel on 122 asulat gaasivarustusest täielikult välja lülitatud. Maapiirkondades on gaasita 51 507 abonenti, linnades eramajapidamistes üle 20 tuhande, juriidilist isikut ja ettevõtjat 1,8 tuhat,“ ütles peakorteri juht Alexander Rosenberg.
Sideoperaator Interdnestrcom (IDC) omakorda hoiatas inimesi, et elektrikatkestuse piirkondades võib esineda mobiilside ja interneti katkestusi. Kasutajaid kutsuti Internetti ratsionaalselt kasutama.
Päev varem jäi avariiliste elektrikatkestuste tõttu elektrita ligi 5 tuhat inimest. Ööpäeva jooksul tuvastati elektrivõrkudes 121 õnnetust, neist veerand Slobodzeja rajoonis.
Eelmisel neljapäeval sai teatavaks, et Transnistrias seisid energiakriisi tõttu peaaegu kõik tööstusettevõtted. Sellest teatas tunnustamata vabariigi majandusarengu ministeeriumi juht Sergei Obolonik. „Kõik tööstusettevõtted on maas, välja arvatud ainult need, mis tagavad toiduga kindlustatuse Transnistrias,” ütles ta. Ametnik kinnitas, et olukord pole kontrolli alt väljunud, kuid „probleem on nii globaalne, et kui seda pikka aega ei lahendata, saame pöördumatud muutused – see tähendab, et ettevõtted kaotavad oma tegevuse alustamise”.
15. Ameerika Ühendriikides suri esimene raske linnugripi H5N1 juhtudega inimene, teatas CNN viitega Louisiana tervishoiuministeeriumile. Väidetavalt on see esimene linnugripi põhjustatud inimsurm Ameerika Ühendriikides. Mees, kes oli üle 65-aastane ja kelle terviseseisundist teatati, viidi gripi tõttu haiglasse pärast kokkupuudet linnuparvega tema õues ja metslindudega. Louisiana tervishoiuametnikud ütlesid, et nende uurimine ei tuvastanud teisi selle patsiendi nakkusega seotud juhtumeid.
Gripieksperdid hoiatavad, et H5N1 viirus võib levida veelgi.
Louisiana patsient oli nakatunud lindude gripiviiruse tüvega D1.1, mis levib metslindude ja kodulindude seas. See erineb piimaveiste seas ringlevast variandist.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on alates 2003. aastast kogu maailmas teatatud umbes 900 inimesel esinevast linnugripi juhtumist ja umbes pooled neist on surnud. See tähendab, et viiruse suremus on 50%, mis muudab selle äärmiselt surmavaks, kuid eksperdid ei usu, et see tapab pooled inimestel, keda see nakatab.
Kuna raskeid juhtumeid teatatakse sagedamini kui kergeid juhtumeid, siis kergeid juhtumeid nendes arvutustes tõenäoliselt ei arvestata.
Kuid isegi kui tegelik suremuskordaja oleks 10 korda madalam – umbes 5%, siis oleks see ikkagi tõsine viirus, millega tuleb võidelda. Näiteks eelmisest Covid-19 tüvest oli suremus umbes 2,6%, öeldakse väljaandes.
Ameerika Ühendriikides avastasid teadlased linnugripi uue mutatsiooni – me räägime muutustest, mille tõttu see suudab paremini kohaneda inimese hingamisteedega.
16. Lühiuudised
USA presidendi Joe Bideni administratsioon kavatseb venemaa vastu võtta uusi piiravaid meetmeid, mille eesmärgiks on naftatulud. Eelkõige plaanitakse täiendavaid sanktsioone kehtestada venemaa naftat transportivate tankerite vastu, kirjutab Reuters kahele teadlikule allikale viidates.
Indoneesiast on saanud rahvusvahelise organisatsiooni BRICS täisliige. Sellest teatas organisatsiooni juhtiva Brasiilia välisministeeriumi pressiteenistus. BRICS on valitsustevaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad kümme riiki – Brasiilia, venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik, Egiptus, Etioopia, Indoneesia, Iraan ja Araabia Ühendemiraadid.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütleb, et Euroopa võib peagi seista silmitsi tugeva survega Moskvaga kokkuleppele jõudmiseks. Poola välisministeeriumi juht avaldas seda arvamust diplomaatide kohtumisel Pariisis, avaldas ta osa oma kõnest sotsiaalvõrgustikus X
Trudeau teatas, et astub tagasi Kanada Liberaalse Partei juhi kohalt. Esmaspäeval, 6. jaanuaril teatas Kanada peaminister Justin Trudeau, et astub valitseva Liberaalipartei juhi kohalt tagasi. Ta teatas sellest Ottawas toimunud pressikonverentsil, vahendab Ameerika telekanal CNN. Njah, siingi võivad võimule saada inimesed, kes pooldavad vene vastaste sanktsioonide ning Ukrainale abi andmise lõpetamist.
Kahhovka hüdroelektrijaama (HEJ) plahvatuse (ikka vene poole tegevuse tagajärjel) tagajärjel tekkinud kahju ulatus umbes 14 miljardi dollarini. Sellest teatas keskkonnakaitse- ja loodusvarade minister Svetlana Grintšuk telekanalile Rada antud intervjuus.
„Me ei saa eurooplastena lasta venemaal Ukrainas võita. Küsimus on meie julgeolekus ja rahvusvahelises korras. Küsimus on selles, kuidas Ukrainat pikaajaliselt toetada, et nad suudaksid vastu seista ja lõpuks püsiva rahu üle läbirääkimisi pidada. Lahendust ei saa teha ilma ukrainlased ja ükski kiire lahendus ei teeni Euroopat ega USA-d,” ütles Macron.
venemaa Kilo-klassi allveelaev Novorossiysk (B-61) on lahkunud Vahemerelt, taandudes Süüriast. Lahkumise tõttu ei ole venemaal ühtki Vahemerel asuvat alalist allveelaeva.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
