Sõja ülevaade: 1047. päev – Ukraina suutis mitmes kohas oma edenemisega üllatada
Avaldatud: 5 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. jaanuar 2025:
Ukraina suutis mitmes kohas oma edenemisega üllatada, muutused küll väikesed aga…
1. Eip muutustest Ukraina taevas teatada saa…
2. Teine öö juba venemaal pisu kuumem.
3. Kursk: kiire vene poole kulumine jätkus ilma edenemist toomata.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: vaid Ukraina edu tuvastasin.
6. Siversk: kuidagi rahulik oli eile.
7. Bahmut: vaid Ukraina edu tuvastasin.
8. Donetsk: kui Pokrovski poole edasi ei saadud siis uus suund muret valmistab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA välisministeerium: Hiina ei lubanud putinil Ukraina vastu tuumarelva kasutada.
12. Ukraina kaotas aastaga kuni 20 km² territooriumi päevas, teatas portaal DeepState oma aasta kokkuvõttes.
13. Gruusias plaanitakse suuremat hoiatusstreiki.
14. Lühiuudised
Viimased paar nädalat on tuntavalt vene pool intensiivistanud rindeäärsete või lähedaste linnade pommitamist kõige käepärasega (liugpommid, S-300, miinipildujad, droonid, kaudtuli ja raketid) tegemaks need linnad maatasa tagamaks, et nende vallutamine oleks lihtsam. Muret teeb hetkel see, et seni ei taha neist ka rindega piirduvatest linnadest paljud Ukraina inimesed evakueeruda, kuigi neis pole enam avalikke teenuseid, elektrit, vett jne. Põhiliselt tegu vanemate inimestega ja sellega panevad nad ohtu esmalt päästetöötajad, kes üritavad neid aidata ning oluliselt raskendavad oma võitlejatel võidelda. Lisaks on logistikaahelates rohkem toimetamist, et neile siiski miskit viia jne suurendades sellega võimalust, et maanteedele vene pool miskit tabab jne.
Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Irina Vereštšuk ütles, et praegu arutatakse ideed pikendada sõjaväelaste vabatahtliku teenistusse naasmise perioodi pärast üksustest loata lahkumist. 31.detsember kukkus eelmine kuupäev, milleni sai minema jooksnud sõdur tulla vabatahtlikult tagasi teenistusse ja sellele karistust ei järgnenud.
179 vene poole rünnakut ehk siis surve langust märgata veel pole. Suurem surve ikka Kurski (33), Donetski rinde Pokrovski suunal (45) ja Kurahove kandis (28). Mujal isegi rünnakute arv kas kahanes või oli tavapärasel miinimumtasemel. Jätkuvalt on väga rohke vene poole kaudtule ja kamikazedrooni töötlus, mis ikka seal tipu lähedal ning liugpomme 72 ehk siis tippu enam saavutatud pole. Uuesti tõusnud vene poole soomuse kaotus annab märku, et jälle rünnakurusika tugevusele mõnes sektoris panustatakse. Jätkuvalt on tõusutrendis ATV-de kasutamine rünnakutel, aga tundub, et pigem nendega enam üle suurte põldude siiski enam väga ei taheta tulla, sest liialt lihtsalt need rivi pealt maha võetakse ning üritatakse pigem kas metsa-alasid pidi või nende servades toimetada.
Võimalik, et miskit õrna muutust mitmes rindesektoris Ukraina kasuks siiski on, kas see jääb püsivamalt, eip veel tea. Uuesti tõusnud vene poole kaudtuleüksuste ja tagalatoetuselemendi kaotuste number teeb head meelt.
Tundub, et külmemad ilmad on hakanud enam mõjutama vene soldateid possadel, kus sooja saamiseks istutakse kuskil varjendites ja keldrites ning kahanenud on kontroll olukorra üle, mida siis Ukraina luure-diversiooniüksused ära kasutavad. Juba riputati üles video, kuidas kaks eelnimetud Ukraina üksuse võitlejad võtsid vangi 14 vene soldatit, kes selliselt sooja lootuses oma punkris istusid.
On hakanud uuesti tulema rohkem videosid, et Ukraina kasutab korraga nii tankitõrjerelvi (ikka neid jalaväelase omasid kas siis jalgadel või õlalt lastavaid) kui kamikaze droone soomuse hävitamiseks ja nagu ikka, erinevate relvaliikide koostöö toob tulemuse koju. Kuna maapind muutub üha pehmemaks, siis enamus vene poole soomuse kaotust saadaksegi maanteedel rünnakukolonnis olles või siis maantee ääres lihtsalt seistes. Ühe vene soldati video mööda maanteed sõites oli päris karm, eip hakanud kogu seda soomust kokku lugema aga neid purustatult või ärapõlenult suht väiksel maa-alal jagus.
1. Ikka muutusteta ehk siis sadu tavapärasel hulgal tavapärastes kohtades.
2. Ivanovo oblastis Šuja linnas lasti õhku venemaa relvajõudude 112. raketibrigaadi patarei komandör kapten Konstantin Nagaiko. Seda teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR). 3. jaanuaril toimunud intsidendi tagajärjel sai kapten raskelt vigastada. GUR väidab, et Konstantin Nagaiko on seotud ballistiliste rakettide Iskander rünnakutega Harkivi ja Sumõ oblastite tsiviilsihtmärkide vastu. Kõige enam kõlanud episoodide hulka kuulub kohviku tabamine Kupjanski rajooni Groza külas 5. oktoobril 2023, kui matusetalituse käigus hukkus 59 inimest, sealhulgas kaheksa-aastane poiss. Ukraina luure teatel on Nagaiko ellujäämise võimalused minimaalsed.
5. jaanuari öösel ründasid droonid venemaal Rostovi oblastit. Allatulnud droonide rusud kahjustasid maju ja autosid mitmes piirkonna linnas. Sellest teatas piirkonna kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar.
venemaa seirekanalite andmetel oli täna öösel Millerovo, Taganrog ja teised venemaa kohad vaenlase UAV droonide võimsa rünnaku all. Nagu ikka, nende väidetel kõik olla alla lastud.
venemaal lendavad Kubani kohal droonid, samal ajal kui vene helikopterid üritavad neid alla tulistada.
Kaasani lennujaamas kehtestati drooniohu tõttu lennupiirangud.
venemaa riigiagentuur RIA Novosti teatas, et Ukraina droonilöögi tagajärjel Donetsk-Gorlovka maanteel autole hukkus Izvestija vabakutseline korrespondent Aleksandr Martemjanov ja sai haavata veel 5 venemaa meedia esindajat.
Sügis-talviste tormide ajal kaotas venemaa Kertši silla lähedal ligi pooled oma praamidest. Satelliidipildid näitavad, et novembris salvestatud 34 praamist on alles vaid 18. Samuti ei ole tuvastatud nendeasendamise toiminguid.
Ukraina väed ründasid üleeile venemaa Belgorodi piirkonda 8 ATACMS-raketiga, mis tabasid olulisi sõjalisi sihtmärke.
3. Kursk: rünnakuid vene poolelt jagus, edu mitte, aga kaotustega ikka neil nirusti.
President Volodõmõr Zelenski ütles, et 3. ja 4. jaanuaril kaotas vaenlane Kurski oblastis Mahnovka küla lähedal (rinde kagusektor) kuni jalaväepataljoni Põhja-Korea sõduritest ja vene dessantnikest.
4. Harkiv: vaid paar rünnakut.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski suunal on vene poole rünnakute arv langustrendis, põhjust ei tea. Sillapea Kupjanskist põhjas kahjuks seni alles. Kas see on Ukrainal taotluslik, et viia vene poole osa tähelepanu sinna ja kuna jõe ületus on lihtsamini kontrollitav, siis kulutavad seal vene väge (loodetavasti).
Pisu langes vene poole rünnakute arv ka rinde keskmises ja lõunasektoris ning üllatasid hoopis Ukraina omad oma vasturünnakutega.
Ukraina vägedel õnnestus üle võtta osa Makiivkast lõuna pool, surudes vene üksused tagasi Zerebetsi jõe läänekaldal olnud sillapeast. Selle osa vallutasid vene väed mõned kuud tagasi, kuid on nüüdseks Ukraina kontrolli alla naasnud. Lisaks kõlakas, et vist Ternõ juures pidi ka vene pool end Zerebetsi jõe läänekaldalt ära tõmbama (said selle sillapea mõni nädal tagasi).
6. Siversk: kuidagi rahulikuks läks.
7. Bahmut: vaid Ukraina edu tuvastasin.
Tšassiv Jarist lõuna pool õnnestus Ukraina vägedel venelased Donetsi kanalist läänes asuvalt oluliselt metsaribalt välja tõrjuda ja vähendasid siinse kanaliülese sektori laiust, mis annab Ukrainale parema võimaluse kitsamaks jäänud vene koridori mõjutamiseks.
Toretskis karm linnalahing igapäevaselt jätkub. Ukraina omad rindelt kirjutavad, et vene droone ja kaudtuld on siin sektoris keskmisest rohkem ning järjest enam kasutab siin linnas liikumiseks vene pool tsikleid ja ATV-sid. Küll olla pisu enam rinne kõikuma edasi tagasi ja kipub arvama, et vist siia miskit täiendust on Ukraina saanud.
8. Donetsk:
Järjest enam hakkab muret tegema juba teist päeva saadud edenemine Tšassiv Jari-Pokrovski vahel suunaga Kramatorski poole Vozdvõženka asula ümber, kus eilne pikim samm oli pisu alla 1 km. Rünnakuid selles sektoris jagus ning kipun arvama, et põhjuseid mitu, esmalt läbi lõigata suurem ida-läänesuunaline maantee halvendamaks Donetski rinde põhjasektori Ukraina tarneahela toimimist, teiseks hakata üritama mööduma nii Tšassiv Jarist kui Pokrovskist täitsa uuelt suunalt ja lõppeesmärgiks ikka Kramatorskini jõuda. Lisaks seob see tegevus täiendavalt Ukraina üksusi.
Eile otse Pokrovski poole ning sealse linnast lõunas asuva kombitsa edenemist läänesuunal ei tuvastanud, mis suht harukordne. Vist aur reorgi peale läks.
Kurahove linnast loodes teisel pool Vovtša jõge üks vene kombits tasapisi lääne poole kulgeb ja eile saadi Ševtzenko asulas u 300 m edasi.
Kurahove linnas pole vene pool juba mitu päeva edasi saanud, küll aga laiendavad linnas enda kontrollitavat ala. Linnast lõunas siiski üle põldude tasapisi edenetakse ja see enamasti tänu Ukraina taandumisele ümberpiiramise ohuga alast.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu meeldiva üllatusena juba paar päeva pole tugev vene konveier enam edasi saanud. Küll on jätkuvalt nende kontrolli alla kõik suuremad Velika Novosilkast väljuvad maanteed ja sestap on Ukraina omadel raskendatud tarneahel Velika Novosilka suunal.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. USA oli tõsiselt mures putini ähvarduste pärast kasutada Ukraina-vastases sõjas tuumarelvi. USA välisminister Antony Blinken ütles seda intervjuus Financial Timesile. Tema sõnul uskus Ameerika administratsioon, et putin võib sellist võimalust tõepoolest tunnistada. „Isegi kui tõenäosus suureneb 5 protsendilt 15 protsendile, on see tuumarelvade puhul väga tõsine,” ütles Blinken.
Üks väheseid küsimusi, kus Hiina tõenäoliselt USA-d abistas, oli venemaa tuumarelva kasutamise takistamine, märkis välisministeeriumi juht. Washingtonil on põhjust arvata, et Hiina võimud on võtnud ühendust venemaa juhtkonnaga ja hoiatanud Moskvat selliste sammude eest, selgitas ta. Blinkeni sõnul võib see juhtuda pärast seda, kui USA jagas Hiinaga teavet venemaa plaanide kohta paigutada kosmosesse tuumarelvi.
Intervjuus väljaandega ütles Antony Blinken ka, et putin sai sõjas Ukrainaga strateegilise kaotuse. NATO-l on täna suuremad ressursid kui kunagi varem, märkis välisminister. Lisaks meenutas ta, et USA liitlased andsid Ukrainale abi 150 miljardi dollari ulatuses, millele lisandus Washingtoni enda eraldatud 100 miljardit dollarit.
Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on kreml korduvalt ähvardanud tuumarelva kasutamisega. Eelmise, 2024. aasta kevadel teatas CNN, et 2022. aasta lõpus arutasid venemaa võimud Ukrainale tuumalöögi võimalust. Kanali allikate sõnul võttis USA pärast seda, kui lääne luureteenistused said teavet selliste kavatsuste kohta, ühendust oma liitlastega, hoiatas venemaad ning otsis toetust Hiinalt ja Indialt, et veenda Moskvat nende plaanide mitte elluviimisest.
2024. aasta novembris kirjutas putin alla venemaa uuendatud tuumadoktriinile. Dokumendis on kirjas, et tuumalöögi andmise põhjused võivad olla: agressioon venemaa vastu; agressioon oma liitlaste vastu mittetuumariigi poolt, kui seda toetab tuumariik.
12. Sõjaväeportaal DeepState’i teenuse andmete põhjal: 2024. aastal kaotas Ukraina kaitsevägi kontrolli enam kui 3600 km² territooriumi üle, eriti novembris kaotas kaitsevägi üle 20 km² ööpäevas, 2023. aastal aga kokku umbes 540 km² ja vabastas umbes 430 km².
Nagu materjalis märgitud, tekkisid 2024. aastal suurimad kahjud Donetski ja Harkivi oblastis. Portaal annab Ukraina territooriumil ligikaudsed kahjupiirkonnad kuude lõikes:
juuni – 100 km² kuus ja 3,4 km² päevas
juuli – 160 km² kuus ja 5,2 km² päevas
august – 370 km² kuus ja 12 km² päevas
september – 400 km² kuus ja 13,4 km² päevas
oktoober – 560 km² kuus ja 18,7 km² päevas
november – 610 km² kuus ja 20,3 km² päevas
detsember – 510 km² kuus ja 16,45 km² päevas.
Kogu aasta vältel oli vaenlase vägede aktiivsus suurim Donetski oblastis.
Velika Novosilka – Otšeretõne lõigul õnnestus vaenlasel aasta jooksul oma kontrolli alla võtta enam kui 2400 km² territooriumi, liikudes kogu Velika Novosilka – Otšeretõne pikkuses, eranditult okupeeritud alade maksimaalsel sügavusel 45 km. Seega vähendatakse kaugust halduspiirini Dnipropetrovski oblastiga vähem kui 10 km kaugusele Pokrovskist lõuna pool.
New York-Severski lõigul suutis vaenlane aasta jooksul oma kontrolli alla võtta vähemalt 335 km² territooriumi. Portaal märgib, et loenduse täpsuse teeb keeruliseks märkimisväärne hall tsoon Tšassiv Jari linnast lõuna pool.
Aasta jooksul saavutas vaenlane Limanski ja Kupjanski suunal kontrolli vähemalt 479 km² territooriumi üle.
Harkivi oblasti põhjaosas saavutas vaenlane 2024. aasta mais toimunud pealetungi tulemusena kontrolli 211 km² territooriumi üle ja suutis oma kontrolli alla võtta 13 asulat. Kuid kaitsevägi ei suutnud mitte ainult vaenlase edasitungi peatada, vaid saavutas teatud aladel ka kontrolli territooriumide üle. Militarnõi sõnul lõppes üldiselt 2024. aasta lõpus Harkovi oblasti põhjaosas toimunud operatsioon vaenlase jaoks ebaõnnestumisega.
Hersoni oblastis vallutasid okupandid aasta jooksul umbes 95 km², mis 2023. aasta detsembri seisuga oli kaitseväe kontrolli all. Üle poole kaotatud aladest moodustasid vastase sillapea Krõnki külas, mille vaenlane likvideeris ja edasitung ümberkaudsetel saartel.
Zaporižja oblastis kaotas kaitsevägi kontrolli 97 km² territooriumi üle. Ennekõike õnnestus vaenlasel taastada kontroll 2023. aastal SOU pealetungi ajal Robotõne küla piirkonnas kaotatud territooriumide üle. Muud muutused on oma olemuselt lokaalsed.
Kamenski piirkonnas suutis Ukraina kaitsevägi taktikalist olukorda parandada ja oma kontrolli alla võtta umbes 5 km² territooriumi.
Kurski oblastis suutsid Ukraina kaitseväelased augustis alanud operatsiooni käigus kuu aja jooksul oma kontrolli alla võtta 1100 km² territooriumi. Aasta lõpus jäi Ukraina kontrolli alla umbes 460 km².
„Sõjavägi” ennustab, et vaenlane jätkab jõupingutusi Kurahove, Toretski ja Tšassiv Jari linnade vallutamiseks, liigub edasi Dnipropetrovski oblasti halduspiiri suunas väljavaatega alustada piirkonnas sõjategevust suurendades kontrolli Donetski oblasti territooriumi üle igas suunas.
Eraldi peaks ootama suuremaid jõupingutusi SOU sillapeade likvideerimiseks Oskoli jõe vasakul kaldal ja oma sillapeade laiendamiseks selle paremal kaldal. Samuti on tõenäoline, et edasised katsed sooritada maandumist Dnepri paremal kaldal Hersoni oblastis või muudes piirkondades, et võtta tagasi tulejuhtimissüsteemi niigi piiratud varud, öeldakse materjalis. Samuti ennustab portaal, et vaenlane jätkab Ukraina vägede väljatõrjumist Kurski oblastist ja tulesurve suurendamist Ukraina piirialale.
13. Gruusias, kus poliitiline kriis jätkub, kutsuti kodanikke 15. jaanuaril korraldama üldist hoiatusstreiki, et nõuda uute valimiste korraldamist ja kinnipeetud meeleavaldajate vabastamist. Infot kavandatava streigi kohta levitas sotsiaalvõrgustikes Protest 24 ressurss, kirjutab European Pravda.
Streik on plaanis välja kuulutada 15. jaanuaril kell 15.00. Selle aja jooksul ei tööta tööandjad ja nende töötajad kogu Gruusias kolm tundi. „3 tunniks paneme ajutiselt uksed kinni ja läheme välja. Oma streigiga näitame, mis meid isoleeritult ees ootab: majandusseisak; suletud ettevõtted; vaesus ja tööpuudus… Olenemata sellest, kus te töötate, kas olete ettevõtte omanik , juht või töötaja – liitu meiega,” seisab sõnumis.
Streikijad nõuavad uusi parlamendivalimisi ja kinnipeetud meeleavaldajate vabastamist.
14. Lühiuudised
„venemaa eesmärk on Zelenski enne sõja lõppu füüsiliselt kõrvaldada,” ütles Ukraina toimetaja ja ajakirjanik Vitali Portnikov. putin püüab näidata, et Ukraina juhtkond on haavatav, tehes selle saavutamiseks kõik võimaliku.
Ukraina saab peagi oma esimesed Mirage 2000-5F (tükki kolm olevat).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.