Sõja ülevaade: 1045. päev – Ukrainas massiline deserteerumine, minema jooksid Prantsusmaale väljaõppele saadetud sõdurid
Avaldatud: 3 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. jaanuar 2025:
Kurski rindel pisu vene pool siiski hädas, Toretskis, Pokrovski suunal ja Kurahove juures vene poole edenemine siiski jätkub. Transnistria püsti hädas…
1. Droone ikka öösse jagub.
2. Mõni uudis ka venemaalt Krimmist.
3. Kursk: eile tundus Ukraina aktiivsem olevat kui vene pool.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ikka hoone haaval Toretskis.
8. Donetsk: nii Pokrovski kui Kurahove juures vene pool edeneb.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukrainas on järsult vähenenud nende kodanike arv, kes on valmis taluma sõda „nii kaua, kui vaja”.
12. volodin teatas võõrsõnade kasutamise keelust siltidel ja elamukomplekside nimedes.
13. Peaaegu kõik Transnistria tööstusettevõtted lõpetasid töö pärast venemaa gaasitarnete lõppemist.
14. Zelenski büroo ütles, et venemaa pole maksnud sõja eest piisavalt ja lükkas rahuläbirääkimised tagasi.
15. Hiina häkkerid häkkisid sisse sanktsioonide eest vastutavasse USA rahandusministeeriumi.
16. Butusov teatas massilisest väejooksust 155. brigaadis. SBI viib läbi juurdlust kahe paragrahvi alusel.
17. Lühiuudised
vene poole rünnakute arv veelgi langes (138) aga tõusis liugpommide heitmine. Enamuses rindelõikudes vene poole rünnakute arv vähenes ja see nähtav ka kaotuste vähenemises. Kipub arvama, et see nii siiski ei jää, pigem toimub ründavate üksuste roteerimine, et hakata uuesti veelgi tugevamalt suruma. Kuna liugpommide heitmine uuesti kõrgele tasemele tõusis (102) ja neist vaid 9 Kurski kanti, siis ülejääk nii idarinde kui sealsete rindelähedaste linnade pihta läks ehk siis tugev töötlus jätkub. Tundub, et vist tarneraskused liugpommide osas said ületatud. Miks aga kaudtuletase vene poolelt on langenud tipust 20-30% madalamale, kipub vist panema logistikaraskuste süüks. Eks teateid tuleb, et vene poole tarneahela toimimise raskused kipuvad olema vist jälle tõusvas trendis ning kasvama on hakanud vene blogijate kurtmised, et ei jätku ei moona, toitu, riideid jne.
1. CNS: „kremli käsilased viisid ajutiselt okupeeritud Mariupolist venemaale järjekordse rühma õpilasi. Seekord on nendeks 119 Ukraina keskkooliõpilast, kes läbivad „ümberõppe” propagandakohtumistel venemaa propagandistidega.” CNS märgib, et Ukraina laste sellised süstemaatilised reisid viiakse läbi eesmärgiga assimileerida noori ukrainlasi Moskva identiteediga. „Noored on sunnitud uskuma oma seotust venemaa ja vene maailmaga ning sallimatust Ukraina ja kõige ukrainaliku suhtes.” Vastupanu keskus lisab, et on juhtumeid, kus pärast selliseid pühadeaegseid „kooliekskursioone” ei saanud lapsed koju tagasi.
Alates keskööst kuni hommikuni kestis uus saheedi laine.
2. Ukraina sõjaväeluure peadirektoraat teatas 2. jaanuaril, et Ukraina sõjaväe droon Magura V5 hävitas 31. detsembril Mustal merel rakettidega kaks venemaa helikopterit Mi-8 ja kahjustas ühte. Päris tuntav Ukraina võime kasv ümber Krimmi poolsaare.
Kamensk-Sjaštinski, Rostovi piirkond. Teatatakse plahvatustest.
Ukraina kindralstaap kinnitab, et eile andsid Ukraina relvajõud Kurski oblastis Marino linnas löögi venemaa komandopunkti pihta.
3. Kursk: enamus kurtmist Ukraina vasturünnakute jätkumisest tuleb ikka siit rindelt ning rindejoone kõikumine siia-sinna jätkub. Ukraina omad andsid teada, et vange lisandus ning tuntav osa sellest olevat merejalaväelased. Lisaks varjavat vene pool Põhja-Korea sõdurite hukkumise andmeid. Videod, pildid ja tabamuste kaardid näitavad, et järjest enam on vene üksused kanaliseeritud ehk siis liigutakse ikka mööda maanteesid, mida tundub, et Ukraina omad suudavad tuntavalt mõjutada. Järgmise juhtimispunkti tabamine (kõlakas, et jälle see 810.) rindest paarikümne kilomeetri kaugusel kipub vist kaugust arvestades olema vähemalt pataljoni tase kui mitte brigaadi muu oluline osis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: isegi vene pool ei teatanud edusammudest.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis ikka hoone haaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: Nii Pokrovski kui Kurahove kandis jätkus vene poole edenemine.
Ševtšenko lähedal trügivad venelased mööda raudteed Novoukrainka poole, eile jõuti siin väiksema jõekeseni ja veel pole sealt üle saadud. Suund otse Pokrovski poole. Lisaks võeti tervenisti enda kontrolli alla Novovasõlivka ja Jantarne on peaaegu vallutatud.
Kurahovest loodes, rinde keskmises lõigus jõudis eile vene pool Petropavlivkani ning jätkuvalt mures, et vene pool on saanud jälle üle Solona jõest, mis mitte kõige väiksem ei ole. Lisaks on jõutud sellega alanud platoole, kust edasi enamasti vaid suured avatud alad ja soomus end laiali saab tõmmata.
Kurahoves pole seni suutnud tööstusala viimaseid hooneid vene pool saada enda kontrolli alla, küll sammhaaval jätkatakse edenemist sealt lõunas ning jätkuvalt arvamusel, et Ukraina omad taanduvad siit suunalt Vovtša jõe taha.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta .
Tokmaki suund: Robotõnest kirdes olla vene poole kõlakate järgi üks väiksem edenemine Bilohoria küla juures, muid kinnitusi pole leidnud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukrainlaste arv, kes on valmis sõjakoormat nii kaua kandma, kui vaja, vähenes aastaga 16%. 2024. aasta detsembri seisuga oli neid 57%. Seda näitas Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) küsitlus.
Uurijad märkisid, et vene armee Ukrainasse sissetungi esimesest päevast kuni 2024. aasta veebruarini püsis olukord praktiliselt muutumatuna: järjekindlalt teatas umbes 71–73% ukrainlastest, et on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja. Eelmise aasta veebruarist oktoobrini langes aga esimest korda sellele küsimusele vastanud Ukraina elanike osakaal 63%-ni. Pärast seda, 2024. aasta oktoobrist detsembrini, langes see 57%-ni. Samal ajal kasvas ka nende arv, kellel oli küsimusele raske vastata – oktoobri 12%-lt detsembris 18%-le. Veel 3% vastas, et on valmis vastu pidama aasta, 3% – kuus kuud ja 18% – mitu kuud.
Kõige rohkem inimesi, kes on valmis taluma sõjategevuse jätkumist, on Lääne- ja Kesk-Ukrainas (57–59%). Samuti on kõrge sissetulekuga inimesed pikemaks konfliktiks rohkem valmis (70%) kui madala sissetulekuga inimesed (51%). KIIS-i sotsioloogide hinnangul ei mõjutanud uuringutulemusi aga mitte ukrainlaste turvavaru vähenemine, vaid suurenenud ebakindlus, mis on seotud nii sisemiste kui ka väliste teguritega, sealhulgas Donald Trumpi võiduga USA presidendivalimistel. KIIS uuring viidi läbi 2. detsembrist 17. detsembrini telefoniintervjuude abil. Kokku küsitleti umbes 1 tuhat vastajat kõigist Ukraina piirkondadest.
Sotsioloogiafirma Gallup 2024. aasta oktoobris läbi viidud küsitluse kohaselt pooldas 52% ukrainlastest sõja võimalikult kiiret lõpetamist läbirääkimiste teel venemaaga. Sellist arvu konflikti lõpetamise diplomaatilise viisi pooldajaid pole täheldatud alates vene armee täiemahulise sissetungi algusest. Samal ajal on nende osakaal, kes usuvad, et Ukraina peaks venemaaga kibeda lõpuni võitlema, langenud 38%-ni. Isegi sõja alguses oli konflikti jõulise lahenduse pooldajate osakaal 73% ja 2023. aasta lõpus – 63%.
Nagu Gallupi küsitlejad on märkinud, näitavad ukrainlased venemaa armee Donbassis jätkuva edasiliikumisega üha enam sõjaväsimust ja soovivad kiiret rahulepingut, isegi kui see tähendab mõne territooriumi loovutamist.
12. Riigiduuma valmistub arutama vene keele kaitse eelnõu, mis piirab anglitsismide ja võõrsõnade kasutamist avalikus ruumis, ütles alamkoja spiiker vjatšeslav volodin. „Töötame ja peame prioriteediks vene keele kaitse ja võõrsõnade kasutamise piiramise eelnõu. Peame kaitsma ja arendama vene keelt kui kultuuri ja vaimse pärandi lahutamatut osa,” ütles volodin. Uue algatuse kohaselt peavad sildid ja pealdised, sealhulgas teave toodete ja kampaaniate kohta olema ainult vene keeles. Samuti tehakse ettepanek kasutada elamukomplekside, linnade ja mikrorajoonide nimedes vene keelt.
2023. aasta veebruaris kirjutas putin alla seadusele, mis keelab riigi tasandil võõrsõnade kasutamise. Keeld kehtib kõikidele võõrsõnadele, välja arvatud need, millel pole vene keeles levinud analooge. Samuti ei saa enam kasutada sõnu ja väljendeid, mis ei vasta tänapäevastele kirjandusnormidele, sealhulgas nilbetele sõnadele.
Eelkõige puudutab seadus ametiasutusi ja ametnikke. See puudutab aga ka teisi valdkondi, kus vene keele kui riigikeele kasutamine on kohustuslik – näiteks haridus, kontoritöö, meedia, filmilinastused ja reklaam. Kui need sisaldavad võõrteksti, peab see paigutuselt ja tehniliselt kujunduselt olema samaväärne vene keelega, st neil peavad olema samad parameetrid: värv, fondi tüüp ja suurus. Keelenormide rikkumise eest aga karistusi ei ole.
Enne seda esitati Riigiduumasse mitmed „anglitsismide vastase võitluse” seaduseelnõud, sealhulgas võõrkeelsete reklaamsiltide paigutamise keelamine. Ühe algatuse valmistas ette ja edendas kultuurikomisjoni esimees Jelena Jampolskaja. 2024. aasta augustis kaotas putin vene keele presidendinõukogu ja asutas presidendinõukogu riikliku poliitika elluviimiseks vene keele ja venemaa rahvaste keelte toetamise valdkonnas. Ta määras selle esimeheks Jampolskaja.
13. Transnistrias lõpetasid pärast venemaa gaasitarnete katkemist ja sellest tulenevat energiapuudust peaaegu kõik tööstusettevõtted tegevuse, ütles tunnustamata vabariigi majandusarengu ministeeriumi juht Sergei Obolonik. “Kriis on nii ränk, et pole vaja loetleda, millised ettevõtted on seisma jäänud. Kõik tööstusettevõtted on maas, välja arvatud ainult need, mis tagavad toiduga kindlustatuse Transnistrias,” ütles Obolonik.
Tema sõnul selgub 5. jaanuariks, kui palju majapidamissektor energiat tarbib. Seejärel määravad ametivõimud kindlaks, kui palju saab tööstuse vajadusteks eraldada, ja aitavad ettevõtetel valmistooteid tarnida. Obolonik kinnitas, et praegu on olukord lahendatav, kuid „probleem on nii globaalse iseloomuga, et kui seda pikka aega ei lahendata, saame pöördumatud muutused”. „See tähendab, et ettevõtted kaotavad oma käivitamisvõime,” selgitas minister.
venemaa lõpetas gaasitransiidi läbi Ukraina 1. jaanuaril. Selle taustal lakkas kütuse voolamine Transnistriasse, mis tagas kütusevarud Euroopale läbi oma territooriumi. Gaasipuuduse tõttu läks Transnistrias asuv ja venemaa ettevõttele Inter RAO kuuluv Moldovskaja elektrijaam üle kivisöele. Telekanali Pervõi Pridnestrovski andmetel jätkub kütusevarusid ligikaudu 20. veebruarini. Päev varem rääkis Obolonik, et enne transiidi lõpetamist suutis Transdnistria reserveerida 13 miljonit kuupmeetrit gaasi. „See on mõeldud haiglatele, avalikule toitlustamisele (võimaluse korral), kauplustele, kõrghoonetele (ainult toiduvalmistamiseks). Lõunas jätkub varusid 20 päevaks, põhjas 10 päevaks. Seda siis, kui kasutate seda säästlikult ja ei ürita end põletitega soojendada,” ütles minister.
Varem teatas Tirasteploenergo, et 1. jaanuarist peatati elumajade soojuse ja sooja vee tarnimine. Tiraspoltransgaz-Pridnestrovie omakorda hoiatas, et kortermajades on toiduvalmistamiseks mõeldud gaas saadaval ainult seni, kuni rõhk võrgus langeb kriitilise tasemeni.
Detsembri keskel kehtestas Transnistria energiakriisi ohu tõttu majanduse hädaolukorra ja Moldova kehtestas energiasektoris eriolukorra. Moldovagazi juhi Vadim Chebani sõnul oli ettevõte selleks ajaks varunud gaasi kogu kütteperioodiks kuni 2025. aasta märtsi lõpuni, kuid riigi paremkalda osa jaoks. Suurem osa Transnistriast asub Dnestri vasakul kaldal.
Gaasi „hädaost” on Chebani sõnul kestnud suvest saadik. Samas oli kütus kallim kui vene kütus. Sellega seoses tõsteti Moldova elanike gaasitariife 28%, vastupidiselt peaministri lubadusele mitte muuta sel küttehooajal gaasi- ja elektrihindu.
Njah, võib-olla hakkab tõusma võimalus, et see vene enklaav siiski peab hakkama mõtlema Moldovaga taasühinemise peale…
14. Ukraina ei alusta pärast Donald Trumpi võimuletulekut USA-s rahuläbirääkimisi venemaaga, kuna Moskva pole veel sõja eest „piisavalt kõrget hinda” maksnud, ütles Ukraina presidendi büroo juhi nõunik Mihhail Podoljak. „Läbirääkimistest räägitakse palju, kuid see on illusioon. Läbirääkimisprotsessi ei saa toimuda, sest venemaa ei olnud sunnitud selle sõja eest piisavalt kõrget hinda maksma,” ütles Podoljak BBC-le. Ta märkis ka, et Kiiev peab USA julgeolekugarantiid ainsaks sõja lõpetamise tingimuseks.
Tema sõnul osutusid 1994. aasta Budapesti memorandum, aga ka 2014.–2015. aasta Minski lepingud, mille eesmärk oli lõpetada sõda Donbassis, kasutuks, kuna need ei hõlmanud sõjalist heidutust. „venemaa peab mõistma, et niipea, kui ta alustab agressiooni, saab ta vastuseks märkimisväärse arvu lööke,” ütles Podoljak.
Varem on USA presidendiks valitud Donald Trump korduvalt teatanud, et lõpetab pärast ametisseastumist, mis on kavandatud 20. jaanuariks, kiiresti sõja Ukrainas. Samuti märkis ta, et ootab pikisilmi kohtumist venemaa presidendi vladimir putiniga, et arutada, kuidas seda teha.
putin oli varem öelnud, et on valmis nii kohtumiseks Trumpiga kui ka läbirääkimisteks Kiieviga ja kompromissideks. Juunis teatas ta relvarahu tingimustest ja rahumeelse dialoogi alustamisest Kiieviga. Seejärel nõudis putin Ukrainalt vägede väljaviimist Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastist, NATO-ga liitumisest loobumist ja tuumavaba staatuse kinnitamist. Samal ajal peavad lääneriigid tühistama venemaa-vastased sanktsioonid ning tunnustama Krimmi ja nelja Ukraina piirkonna annekteerimist. Ukraina president Vladimir Zelenski nimetas seda järjekordseks ultimaatumiks ja keeldus seda arutamast.
Samas teatas Trump pärast 7. detsembril Pariisis toimunud kohtumist Ukraina liidriga, et Zelenski „tahab rahu” ja usub, et selleks on „aeg käes”. Siiski jääb Kiiev kindlaks oma läbirääkimiste tingimustele, sealhulgas NATO-sse kutse saamise nõudmise jätkamisele. Samas tunnistas Zelenski avalikult, et Ukraina armeel pole jõudu venemaa poolt haaratud Donbassi ja Krimmi tagastamiseks, kuid Kiiev saavutab selle diplomaatia abil.
15. Hiina võimudega seotud häkkerid ründasid USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli bürood (OFAC), teatasid teadlikud USA ametnikud Washington Postile (WaPo). Nende sõnul oli häkkimise eesmärk välja selgitada, millised Hiina organisatsioonid võivad lähiajal Washingtoni finantspiirangute alla sattuda.
USA rahandusministeerium teavitas Kongressi rünnakust oma osakonna arvutisüsteemide vastu 30. detsembril. Osakonna andmetel häkkerid häkkisid küberturvateenuse pakkuja BeyindTrusti ja pääsesid ligi tööarvutitele ja salastamata dokumentidele. Rünnaku kahju hindavad veel USA küberturvalisuse ja infrastruktuuri turvaagentuur (CISA) ning FBI. Vaatamata asjaolule, et salastatud materjale ja konfidentsiaalset teavet hoitakse eraldi, võib juurdepääs salastamata dokumentidele aidata Hiina võimudel mõista, kuidas Washington arendab sanktsioonipoliitikat ja keda peetakse potentsiaalseteks sihtmärkideks, märkis endine USA justiitsministeeriumi töötaja David Laufman.
Hiina häkkerid häkkisid OFAC-i juba 2000. aastate alguses ja said juurdepääsu töötajate sisemisele kirjavahetusele, meenutab WaPo. Ametlikult on Hiina eitanud igasugust seotust häkkimisega. Hiina Rahvavabariigi välisministeerium nimetas süüdistusi alusetuks, rõhutades, et Peking on järjekindlalt vastu häkkerite rünnakute kõikidele vormidele.
Nagu allikad CNN-ile ütlesid, pääsesid 2024. aasta sügisel Ameerika telekommunikatsioonifirmade serveritesse häkkinud Hiina häkkerid ligi 150 Ameerika poliitiku kirjavahetusele ja kõnedele, sealhulgas USA presidendiks valitud Donald Trumpi ja tema asepresidendi J.D. Vance omale. Demokraatlik senaator Mark Warner märkis, et tegemist on „meie riigi ajaloo suurima telekommunikatsioonivõrkude häkkimisega”. Tema sõnul olid mõjutatud firmad AT&T, Verizon ja Lumen.
FBI märkis varem, et Hiina häkkerite katsed rünnata ründetarkvara abil USA kriitilist infrastruktuuri, on viimasel ajal saavutanud enneolematud mõõtmed. Luureteenistus nimetas seda ohuks riigi julgeolekule.
16. Ukraina riiklik uurimisbüroo uurib kriminaalmenetlust seoses Ukraina relvajõudude 155. brigaadi moodustamisega. Sellest teatas DBR-i kommunikatsiooninõunik Tetjana Sapjan saidile LIGA.net. Varem ilmus meedias fakte brigaadi ebaõige moodustamise ja varustatuse kohta. „SBI uurib tõesti Ukraina kriminaalkoodeksi artiklite 426-1 ja 408 alusel algatatud kriminaalmenetluse raames meedias esitatud fakte. Uurimine on pooleli. Esialgsetest tulemustest on veel vara rääkida,” ütles Sapjan. See puudutab sõjaväeametniku ametliku võimu ületamist ja deserteerumist.
31. detsembril teatas ajakirjanik Juri Butusov, et SBI alustas kriminaalmenetlust Donetski oblastis Pokrovski lähedal lahingusse astunud 155. mehhaniseeritud brigaadi „Anna Kyivska” moodustamise asjaolude osas. Tema sõnul on uurimine president Volodõmõr Zelenski, kaitseminister Rustem Umjerovi ja relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski kontrolli all. Ajakirjanik väidab, et üks brigaadi moodustamise eest vastutajatest suri südamerabandusse ning brigaadikindral vallandati kohe pärast lahingusse astumist. Ta lisas, et enne kui brigaad tegi oma esimese lasu, lahkus vabatahtlikult 1700 kaitseväelast.
Menetluse algatamise põhjuseks olid sündmused Prantsusmaal, kuhu brigaad saadeti väljaõppele. Prantsusmaal põgenes uuest brigaadist väljaõppeetapil üle 50 kaitseväelase, kirjutab Butusov.
„See tekitas Prantsusmaa juhtkonnas küsimusi, kui tõsine on ukrainlaste suhtumine nii kalli projekti elluviimisse. Selline lähenemine diskrediteerib tõsiselt kogu Zelenski ideed ja sellest sai alguse skandaal, teema tõstatati Stavkas ja SBI alustas kriminaalmenetlust,” lisas ajakirjanik.
155. brigaadi hakati moodustama 2024. aasta märtsis. Selle ülemaks määrati kogenud ohvitser Dmitro Rjumšin. Brigaadi moodustamise ja komplekteerimise eest vastutas operatiivjuhatus „Lääs”, ütles Butusov.
Kuid algusest peale selgus, et OK Zahidis ei olnud komandopersonali, sõdureid, relvi ega ressursse uue üksuse loomiseks. Brigaadi moodustamine esimestest päevadest oli täielik organisatsiooniline kaos sõna otseses mõttes kõigis komponentides, lisas ta.
Ajakirjanik väidab, et algusest peale oli brigaadis suur protsent sõdureid, kes vabatahtlikult üksusest lahkusid. Brigaad lahkus väljaõppele Prantsusmaale oktoobris, sel ajal oli seal juba 935 SZCH-d.
„Tegelikult algas brigaadi komplekteerimine juunis, kuid täisõppust neil läbida ei jõudnud, sest kohe juulis ja augustis viidi 155. brigaadist üle 2550 kaitseväelase, et täiendada teisi üksusi. Ehk siis võeti brigaadist ära peaaegu kõik täiskõlbulikud, järele jäänud määrati ametikohtadele,” seisab artiklis.
Butusov väidab, et Prantsusmaale saadeti 1924 kaitseväelast, neist vaid 51 oli ajateenistuse kogemusega üle aasta, 459 kaitseväelasel oli staaž alla aastase ning suurem osa, 1414 inimest olid äsja värvatud ja teenisid vähem kui kaks kuud.
Samal ajal kui kogu brigaadi juhtkond oli Prantsusmaal väljaõppel, võeti tuhandeid uusi inimesi ilma komandöride juuresolekuta. Selle tulemusena põgenes oktoobris ja novembris Ukraina territooriumilt kohe pärast registreerimist üle 700 inimese.
Enamik Prantsusmaale saadetud sõduritest ei põgenenud, vaid valmistusid. Ei pääsenud ka septembris-novembris brigaadi täiendama tulnud üle 4000 sõduri. Brigaadi komando ja lähetuspunkti puudumisel elasid nad OK „Zahid” väljaõppekeskuse territooriumil ja läbisid väljaõppe komando poolt sinna saadetud instruktorite juures.
Alates 15. novembrist hakati brigaadi reakoosseisu Ukrainasse tagasi tooma ning brigaadi staap jäi staabiõppuste lõpetamise väljaõppeplaani järgi. Brigaadi staap saabus Ukrainasse 30. novembril, kuid brigaadikindral Rjumšinil ei olnud aega kohtuda oma uue 4000 väljaõppekeskuses ootava alluvaga, et viia läbi plaanilist lisaõpet nendega, kes kõiki vajalikke teadmisi omandada ei jõudnud. Brigaadi staabi ja võitlejate puudumisel alustas väejuhatus väljaõppeta ja koordineerimata inimeste viimist Pokrovski rajooni, ütles Butusov.
Ajakirjanik väidab, et Rjumšin kõrvaldati ametist detsembris. Samuti eemaldati mitu staabiohvitseri, üks võitlejatest, ning ametisse määrati uued komandörid, kellel polnud brigaadi asjade seisust arusaamist, lisas ta.
Ajakirjanik teatas ka, et brigaadile ei antud vajalikke relvi. Eelkõige ei saanud brigaad riigilt ühtki drooni lahinguülesannete täitmiseks, abiks olid vaid vabatahtlikud. Samuti puudusid Butusovi sõnul täielikult elektroonilised sõjapidamise seadmed ning miinid olid defektsed.
„Enamik rindel oleva 155. mehhaniseeritud brigaadi sõdureid püüab oma ülesandeid ausalt täita. Kuid sellise kuritegeliku suhtumise tõttu sõdurite ellu on 155. brigaad kandnud esimestest päevadest märkimisväärseid kaotusi,” väidab ta.
Butusov kutsus kodanikuühiskonda aitama seda lugu levitada ja süüdlasi kohtu ette tuua.
17. Lühiuudised
Ukraina välisluureteenistus väidab, et 2024. aasta novembri seisuga värbas vene Föderatsioon venemaa-Ukraina sõjas osalema 140 000 kuni 180 000 inimest, kes kandsid venemaa vanglates kuritegude eest karistust. 1. jaanuaril jõustus venemaa valitsuse määrus, millega tühistati ühekordne sularahamakse vangidele Ukraina-vastases sõjas osalemise lepingu allkirjastamise eest. „Varem said vangid lepingu eest ühekordset makset 1718 dollarit. 2024. aasta juulis tõusis makse summa 3524 dollarini ja palk, mida saavad selle kategooria isikud, on kaks kuni neli korda madalam kui teistel okupantidel.
venemaa kavatseb väljastada venemaa litsentsid Zaporižja tuumaelektrijaama kõigi kuue reaktori käitamiseks kuni 2028. aastani osana Moskva pikaajalistest jõupingutustest seadustada jaama ebaseaduslik okupeerimine ja Ukraina energiaressursside kasutamine.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
