Sõja ülevaade: 1041. päev – tugevam surumine Kurski ja Donetski rindel
Avaldatud: 30 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. detsember 2024:
tagalatoetuselemendi kaotuste number vene poolel kuidagi väga kõrgele tõusis. Tugevam surumine ikka Kurski ja Donetski rindel ning seni pole viimases vene poole edenemist pidama saadud.
1. Odessa kant.
2. Mõni süütamine ikka.
3. Kursk: Üks küla veel vene poole kontrolli alla läks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: maja haaval Toretskis.
8. Donetsk: uus ümberpiiramise ohuga ala.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ühe suurima teadusprojekti käivitamine katkes.
12. vene kindralstaabi ülemat kritiseerinud ja kelmuses süüdistatud kindral popov võidakse sõtta saata.
13. Gruusias tulid protestijad parlamenti, et avaldada meelt uue presidendi ametisse astumise vastu. Algasid kinnipidamised.
14. Tavaline päev Ukrainas ehk voolukatkestused.
15. lavrov: venemaa tühistab kesk- ja lühimaarakettide moratooriumi.
16. Lühiuudised
186 rünnakut ehk siis ikka ülitugev surve jätkus. Enamus ikka Kurski ja Donetski rindel.
Liugpommidega on kuidagi vene poolel ikka väga nirusti, eile anti teada vaid 9-st. Eks ootab veel hinnangute andmiseks. Kaudtuld ja kamikaze droone siiski tipu juures, aga kaudtuleüksuste ja tagalatoetuselemendi kaotused tippu ronisid. Mõni video ja pilt näitab, et on kohti, kus põldude kandvus on tuntavalt vähenenud ning see kanaliseerib kogu liikumist ning seetõttu on tõusmas troppide tekkimine maanteedel, eks liiklus ju mõlemasuunaline. Võimalik, et on ka pisu enam vahendeid Ukraina pool saanud, sestap mõned numbrid ongi tõusnud.
1. Täna öösel droonid põhiliselt Odessa kandis tiirlesid, mujal ikka tavapärane sajuilm.
2. venemaa telekomiseadmed okupeeritud Donetski territooriumil hävitati, teatab GUR. Neli ebaseaduslikku Phoenixi telekomi saiti võeti maha, mõjutades venemaa sidet. Tulekahju tabas ka Leningradi oblastis liikuvtehnika ja Jaroslavlis raudteekontroll.
Krimmi kandis uppunud tankerite tõttu leviv reostus järjest laieneb.
3. Kursk: vene poole rünnakute arv jälle kõrgele läks, lausa 48st Ukraina teada andis. Vene pool andis teada, et olla suutnud vabastada Tšerkassi Konopelka küla rinde kagusektoris. Küll olla seal jätkuvalt rinde edasi-tagasi kõikumist ning vene blogijad andsid teada, et Ukraina jätkab oma vasturünnakutega ning ikka lääne soomukitel.
Kurski oblastis tulistas Põhja-Korea sõdur vene kanalite teatel tule all taganemise ajal sideprobleemide tõttu kolme vene sõdurit. Vastutav sõdur on kinni peetud.
4. Harkiv: paar rünnakut isegi oli.
5. Kupjansk-Kreminna: tugevam surve keksmises ja lõunasektoris, vene sillapea Kupjanskist põhjas Oskili jõe läänekaldal seni alles.
6. Siversk: üks vene poole rünnak.
7. Bahmut: ikka seni Toretskis hoonekaupa vene pool edeneb.
8. Donetsk: ikka sammhaaval või isegi pikemalt ning uus ümberpiiramise ohuga ala.
Pokrovski suunal eilne seis selgusetu. Kõlakaid ja vene blogijate info põhiliselt. Tundub, et mõni blogikanal on võtnud aega maha. Linnale siiski lähemale ei saadud, aga see Pokrovskist lõunas olev vene kombits kipub ikka lääne suunas edenema ja paari uue küla servale jõuti ning jälle olla kuidagi liialt lihtsalt saadud üle ühest väiksemast jõest sel suunal.
Kurahove langemisest küll täna siiski teatada ei saa, aga see nädal see siiski peaks juhtuma, sest esmalt on vene pool oluliselt edenenud Vovtša jõe põhjakallast pidi (asub Kurahovest põhjas) Ševtšenko asulani ning hõivanud sellest u 1/3 ning järjest enam hakkab tekkima uus koti-ala suurusega 14 km ida-lääne suunaliselt ning 8 km põhja-lõuna suunaliselt, mis jääb Vovtša ja Suhõi Jalõ jõe vahele ning kust arvatavalt peab Ukraina end hakkama kiirelt tagasi tõmbama.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: rünnakud samas mahus, mis siiski muutusi rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Sanktsioonid sõjas Ukrainaga takistasid venemaal Siberi ringfootoniallika (SKIF) sünkrotroni kasutuselevõtmist. See pidi käivitama 31. detsembril 2024. Valitsus andis korralduse seda tähtaega aasta võrra edasi lükata. Rajatise käivitamise edasilükkamise vajadusest teatas varem Novosibirski oblasti kuberner Andrei Travnikov. Ta selgitas seda sanktsioonide survega ja sellega, et pärast välispartnerite projektist taandumist pidid venemaa teadlased välja töötama mõned süsteemid nullist ja välismaistele seadmetele juurdepääsuta.
„2022. aastal on olukord muutunud ja selle üle on isegi hea meel, sest see oli väljakutse, võimalus proovida kätt nii Tuumafüüsika Instituudi SB RAS teadusinseneride kui ka Novosibirski ettevõtete juures, mis olid hea meel ühineda koostööga selle probleemi lahendamiseks,” ütles Travnikov. Ta kinnitas, et impordi asendamise ülesanne sai täidetud ja kodumaised arendajad „tootsid midagi, mida riigis ei toodetud kunagi või üldse või vähemalt viimase 30 aasta jooksul”. SKIF-i saidil on aga seni käivitatud ainult lineaarne kiirendi. Ülejäänud elementide paigaldamise lõpetamine, kasutuselevõtt ja esimesed uuringud jaamades toimuvad 2025. aastal, lubas Travnikov.
SKIF ühiskasutuse keskus kerkib Novosibirski lähedal asuva Koltsovo teaduslinnaku kõrvale. See loodi juba 2018. aastal ja lülitati riiklikusse projekti „Teadus ja ülikoolid”, mille raames lubas putin teha tehnoloogilise läbimurde ja muuta iga teine riigi ettevõte uuenduslikuks. SKIF-i nimetati maailma esimeseks 3 GeV energiaga sünkrotronkiirguse allikaks ning selle jaamades kavatseti dešifreerida biopolümeeride ehitust, uurida elusorganisme, päriliku informatsiooni edastamise mehhanisme ja luua uusi materjale. Käitise 34 hoone ja rajatiste üldpind on 86,8 tuhat m². 2022. aasta suvel teatati, et projektile eraldatakse üle 47 miljardi rubla. Samas on SKIF-i käivitamine teist korda edasi lükatud. Algselt pidi see kasutusele võtma 2023. aastal.
Juunis oli projekt vaid 40% valmis, mistõttu tekkis prokuratuuril selle vastu huvi. SKIF-i pressiteenistus tunnistas, et sanktsioonid blokeerisid tarned läänest. Projekti operaator ütles, et praegu ostetakse välismaalt vaid 5% sünkrotronkatsejaamade seadmetest ning importijate hulgast on jäänud vaid sõbralikud riigid – India ja Hiina.
12. vene kaitseministeerium lubas saata sõtta Ukrainaga kindralmajor ivan popovi, kes sattus pettuse kriminaalasja pärast teadet venemaa relvajõudude probleemidest ja konfliktist „kõrgemate komandöridega”, kirjutab Mash viidates oma sõjaväe allikatele. Nende sõnul võib popov lähiajal rindele sattuda hetkel, mil ta ootab paberite vormistamist. Kindrali advokaat Sergei Buinovski rääkis suvel oma kliendi valmisolekust naasta nn sõjalise erioperatsiooni tsooni teenima.
Sõja alguses Ukrainaga juhtis popov 58. armeed, kuid ta tagandati pärast kaitseministeeriumi juhtkonna süüdistamist reetmises ja saadeti Süüriasse. Ta vahistati selle aasta mais kelmuses (kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa). Uurijate hinnangul osales kindral enam kui 1700 tonni Zaporižja suunaliste kindlustuste ehitamiseks mõeldud metallkonstruktsioonide varguses ja müümises, mille kaitsmist teostas 58. armee. Kahju suuruseks hinnati 105 miljonit rubla. Hiljem esitati popovile süüdistus 1 miljoni suuruses ametivõltsimises, millega rikuti riigi huve (kriminaalkoodeksi artikkel 292). Esimese kuriteo eest ähvardab teda kuni 10-aastane vangistus, teise puhul kuni nelja-aastane vangistus. Juhtumit arutatakse Tambovi garnisoni sõjaväekohtus.
Prokurör kahtlustas popovit kohtuprotsessil hasartmängusõltuvuses, vihjates sellele, et tema kaasosaline, sõjas hukkunud kindralleitnant oleg tsokov kasutas ära ohvitseri hasartmängusõltuvust ja tõmbas ta koos ärimees Sergei Moisejeviga kuritegelikku skeemi isikliku rikastamise eesmärgil. popov eitas seda süüdistust, märkides, et talle tehti kohtuarstlik ekspertiis, mis ei tuvastanud sõltuvusi, sealhulgas internetikihlvedude suhtes. Samuti ei tunnistanud ta end süüdi kindlustuste konstruktsioonide varguses.
Möödunud aasta juulis tagandati kindral 58. armee juhtimisest pärast teadet relvajõudude probleemidest ja rotatsiooni vajadusest. Wagneri PMC-ga seotud halli tsooni kanal teatas, et ohvitser sattus vastuollu peastaabi juhi valeri gerasimoviga. Seda teavet kinnitas popov ise, nimesid nimetamata.
„Raske olukord tekkis kõrgema juhtkonnaga, kui tuli kas vait ja olla argpüks ning öelda, mida kuulda tahetakse, või nimetada asjad õigete nimedega. Teie ja meie langenud võitlussõprade nimel ei olnud mul õigust valetada,” ütles ta. popovi sõnul juhtis ta ülemuste tähelepanu vastupatareide sõjapidamise ja suurtükiväe luurejaamade puudumisele vene vägede seas, märkides, et seetõttu hukkub ja saab massiliselt vigastada sõjaväelasi. VChK-OGPU telegrammikanal kirjutas, et kindral kavatseb sellest probleemist isiklikult putinile teada anda.
„Novaja Gazeta. Euroopa” olukorraga kursis olev allikas väitis, et just gerasimov algatas popovi vastu kohtuasja, kuna ta tahtis leida „julgele kindralile õiglust”, kasutades ära kaitseministeeriumis pärast kaitseministeeriumi juhi sergei šoigu tagasiastumist valitsenud „ajutist anarhiat” selle aasta mais.
13. Gruusia parlamendis toimus Salome Zurabišvili välja vahetanud president Mihheil Kavelašvili ametisse pühitsemine. Üritusel osales piiratud ring inimesi – peamiselt võimupartei Gruusia Unistus saadikud, kelle kandidaat oli Kavelašvili. Meeleavaldajad kogunesid Tbilisis Rustaveli avenüül asuva hoone juurde. Nad tõid kaasa lippe uue presidendi kujutise ja kirjaga „Palju õnne, ori” ning punaseid kaarte – ta oli endine jalgpallur, vahendab Paper Kartuli.
Erinevalt oma eelkäijast ei tulnud Kavelašvili võimule mitte kodanike tahte tulemusena, vaid tänu tema poolt hääletanud valimiskogule. Ta oli ainus kandidaat. Siseministeerium blokeeris Rustaveli puiestee ja paigutas politseinikud parlamendi väljapääsude juurde. Pärast seda, kui inauguratsioonitseremoonial osalejad hoonest lahkusid, algasid meeleavaldajate vahistamised. Meeleavaldajaid süüdistati liikluse takistamises. Pealtnägijate sõnul peeti Kashveti kiriku juures politseiga kokkupõrkes kinni vähemalt neli inimest. Täpne arv pole teada.
Päev varem palus Salome Zurabišvili kodanikel pühapäeval presidendilossi tulla. Meeleavaldajatele peetud kõne ajal nimetas ta Kavelašvilit ebaseaduslikuks ja lahkus seejärel elukohast. „Endaga võtan kaasa legitiimsuse, lipu ja teie usalduse,” ütles ta. Opositsiooniparteid teatasid, et jätkavad Zurabišvili presidendiks pidamist ka pärast Kavelašvili ametisseastumist. Viimane andis Gruusia Unistuse poolt spetsiaalselt talle trükitud põhiseaduse koopia vande ja teatas, et tema juhtimisel jätkab riik liikumist Euroopa perekonna poole, kuid ainult riiklikke huve arvestades. Varem peatas Gruusia peaminister eurointegratsiooni läbirääkimised 2028. aastani.
Mihheil Kavelašvili on endine elukutseline jalgpallur. Varem mängis ta Gruusia koondises, aga ka klubides Tbilisi Dynamo, Manchester City ja Spartak-Alania. Pärast sportlaskarjääri lõpetamist 2006. aastal astus Kavelašvili poliitikasse. 2022. aastal lahkus ta Gruusia unistusest ja asutas liikumise Rahva Võim, mis pääses seejärel parlamendi enamusse. Rühm saavutas kuulsuse tänu läänevastasele retoorikale ja kõrgetasemelisele välisagentide seaduseelnõule. Kuigi seadus võeti 2023. aastal avalikkuse survel algselt tagasi, võeti see 2024. aastal vastu vaatamata korduvatele protestidele. Samal ajal muutus liikumine „Rahva võim” parteiks, kus Kavelašvili asus poliitilise sekretäri kohale. 2024. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta Gruusia unistuste nimekirjas.
Meeleavaldused Gruusias on kestnud juba kaks kuud. Meeleavaldajad muutusid aktiivsemaks pärast parlamendivalimisi, mille võitis Gruusia Unistus, saades 53,93% häältest. Opositsioonierakonnad süüdistasid ametivõime pettuses ja teatasid, et ei tunnusta valimistulemusi. Protestide eskaleerumine leidis aset 28. novembril pärast Euroopa integratsiooniprotsessi peatamist. Esimestel nädalatel ajasid julgeolekujõud meeleavaldused vägivaldselt laiali, kasutades füüsilist jõudu, pisargaasi ja veekahureid. Transparency International Georgia andmetel peeti meeleavaldustel kinni kokku umbes 400 inimest. Rohkem kui 300 neist seisid silmitsi julgeolekujõudude vägivallaga. 30 osalejale esitati kriminaalsüüdistus.
Detsembri lõpus kehtestas USA sanktsioonid Gruusia Unistuse asutaja ja auesimehe, miljardär Bidzina Ivanišvili vastu. Samuti kuulutas USA Kongress välja seaduse vabariigi valitsuse mittetunnustamise kohta. Helsingi komisjoni juht, vabariiklane Joe Wilson ütles, et teeb ettepaneku pidada Salome Zurabišvilit „ainsaks legitiimseks Gruusia juhiks kuni vabade ja õiglaste valimisteni”.
14. Esmaspäeval, 30. detsembril rakendavad energeetikud kuni ühe ringi elektrikatkestusi. Sellest teatas NEC Ukrenergo pressiteenistus.
Katkestuste maht on teatatud järgmiselt:
08:00 – 17:00 – üks väljalülitus.
Tööstuses rakendatakse võimsuse piiramise ajakavasid kella 08.00-19.00.
„Piirangute kehtestamise põhjus on 25. detsembril toimunud massilise raketi- ja droonirünnaku tagajärjel energiarajatiste kahjustamine,” seisab avalduses.
Katkestuste aeg ja maht võivad päeva jooksul varieeruda.
Iga piirkonna tarbijad, kes ei kuulu kriitilise infrastruktuuri objektide nimekirja, jagunevad 6 järjekorda (gruppi) ja 12 alarühma. Piirangute rakendamine kolmele järjekorrale tähendab, et igas piirkonnas kehtivad pooled klientidest tunniplaanid. Neli järjekorda – piirang 70% tarbijatest igas piirkonnas.
Kui oblenergos kasutavad ühte seiskamisgraafikute järjekorda – see on 4 tundi piiranguid päevas, kaks järjekorda – 8 tundi piiranguid, kolm järjekorda – 12 tundi piiranguid, neli järjekorda – rohkem kui 12 tundi piiranguid. Igal järjekorral on ka oma alamjärjekord, mis võimaldab piirata vaid pooli tarbijaid.
Kuidas seda koormust päeva jooksul jaotada, kui pikaks kujuneb järjekord, see on piirkondlike elektriettevõtete ülesanne.
15. venemaa välisminister sergei lavrov ütles, et venemaa tühistab moratooriumi tuumalõhkepeade kandmiseks võimeliste kesk- ja lühimaarakettide paigutamisele. lavrov ütles seda intervjuus venemaa propagandaväljaandele RIA Novosti, tsiteerib Raadio Vabadus. lavrov selgitas seda samalaadsete relvade kasutuselevõtuga Ameerika Ühendriikide poolt. Tema sõnul eirasid Ühendriigid venemaa ja Hiina hoiatusi ning praktikas asusid seda tüüpi relvad paigutama erinevatesse maailma piirkondadesse.
Näitena keskmaa ballistilise raketi „lahingkatsetest” nimetas lavrov Orešniku raketirünnakut Ukrainale.
Küsimusele, kas venemaa võiks uuest strateegilise relvastuse vähendamise lepingust välja astuda enne selle kehtivuse lõppemist 2026. aasta veebruaris, vastas lavrov, et „täna on ilmselge, et näiteks meie (venemaa – toim) moratoorium INF-i lepingu rakendamisele (keskmine ja lühema tegevusraadiusega raketid – toim.) on juba praktiliselt elujõuetu ja sellest tuleb loobuda”.
Kesk- ja lühema ulatusega raketid (INF) on maapealsed ballistilised ja tiibraketid, mis on võimelised katma 500–5500 kilomeetrit ja reeglina kandma tuumalõhkepead.
1987. aastal allkirjastati Washingtonis USA ja Nõukogude Liidu vahel INF-leping, mis kehtis 2019. aastani. Seejärel teatas USA administratsioon, et venemaa on raketisüsteemi 9M729 paigutamisega lepingut rikkunud ja teatas lepingu lõpetamisest. 2019. aasta augustis teatas venemaa välisministeerium ametlikult, et leping on lõpetanud kehtivuse.
putin väitis seejärel, et kui Ameerika keskmaaraketid paigutataks Euroopasse, on venemaa sunnitud neid samuti paigutama, kuid rõhutas, et venemaa ei kavatse olla esimene, kes selliseid rakette Euroopasse paigutab. USA ja NATO ütlevad, et venemaa ei pea de facto kinni väljakuulutatud moratooriumist, viidates samade 9M729 rakettide kasutuselevõtule. Lääs väidab, et nende leviulatus on üle 500 kilomeetri, mida Moskva eitab.
putin ütles 16. detsembril venemaa kaitseministeeriumi ees peetud kõnes, et lääs „viib venemaad punasele joonele” ja Moskva ei saa muud kui vastata. putin lisas ka, et USA plaanid paigutada kõrge täpsusega kesk- ja lühimaarakette on murettekitavad ning venemaa tühistab oma INF-piirangud, kui USA hakkab selliseid süsteeme kasutusele võtma.
16. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski loodab, et USA teeb teatavaks Ukraina sõjaväele olulise abipaketi esmaspäeval, 30. detsembril. „Ma tean, et ettevalmistamisel on oluline Ameerika otsus Ukraina toetuseks – homme ootame ametlikku teadet: olulised toetuspaketid meie sõduritele.” Varem teatati, et USA avalikustab lähipäevil Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) lõpliku paketi, kasutades selleks ülejäänud raha, mis on reserveeritud Ukrainale uute relvade ostmiseks. Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles 27. detsembril, et Ameerika president Joe Biden kiidab peagi heaks järjekordse abipaketi üleandmise Ukrainale, mis hõlmaks eelkõige õhutõrjesüsteeme.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev nõudis 27. detsembril venemaa poolelt vabandust ja süü omaksvõtmist. „Esiteks peab vene pool Aserbaidžaani ees vabandama. Järgmiseks tuleb kurjategijaid karistada, vastutusele võtta ning Aserbaidžaani riigile ning vigastatud reisijatele ja meeskonnaliikmetele maksta hüvitist. Need on meie tingimused.”
Horvaatia presidendivalimiste esimeses voorus kogus oma venemeelsete väljaütlemiste poolest tuntud ametisolev president Zoran Milanovic esimeste lävepakuküsitluste järgi 51,48% häältest.
President Volodõmõr Zelenski teatas, et 30. detsembril avaldatakse riigipea veebilehel dekreet sõjaväe ombudsmani ametisse nimetamise kohta. Ta teatas seda õhtuses videosõnumis. President ütles, et sõjaväe ombudsmani ametisse nimetamise küsimust arutati nii kaitseminister Rustem Umeroviga, väejuhatusega kui ka kodanikuühiskonna esindajatega, arvamusi oli palju. „Ja nüüd on koostatud esimene otsus – seadlus presidendi volitatud ohvitseri ametisse nimetamise kohta meie sõjaväelaste ja meie sõdurite pereliikmete õiguste kaitseks. Selle töö alustamiseks ja ombudsmani institutsiooni käivitamise ettevalmistamiseks. Mina valisin kandidaat – tugev kandidaat, dekreet avaldatakse homme,” ütles Zelenski. Samas nentis ta, et koostatakse vastav sõjaväe ombudsmani seaduseelnõu.
venemaa riiklik propaganda väidab, et Ukraina piloot alistus väidetavalt Kurski oblastis agressori vägedele. Ukraina relvajõudude õhuväejuhatus teatas, et tegemist on venemaa desinformatsiooniga.
Sõdurite mõnitamist kajastanud Ukraina pontoonsilla brigaadi 211 ülem sai uue kahtlustuse. Ta peeti kinni, teatas peaprokuratuur. Komandöri kahtlustatakse sõjaseisukorra alusel toime pandud tegevusetuses. Artikli sanktsioonid näevad ette seitsme- kuni kümneaastase vangistuse. Uurimise andmetel ei reageerinud kahtlustatav alluvate „ebainimliku kohtlemise ja piinamise” faktidele. Märgitakse, et perioodil 2024. aasta veebruarist juulini teadis ta, et rühmaülem ületab oma volitusi ja mõnitab sõdureid. Siiski ei võtnud ta teda vastutusele. Korrakaitsjad otsisid brigaadiülema elukoha läbi. Praegu on ta vahi all.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsub üles keelustama venemaa veeldatud maagaasi importi EL-i. Reageerides FT raportile rekordilise venemaa veeldatud maagaasi impordi kohta EL-i poolt 2024. aastal, teatas Sõbiha: „See on vastuvõetamatu. venemaa LNG tuleb edasiste sanktsioonide alusel keelata ja asendada tarnetega USA-lt ja teistelt partneritelt.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
