Sõja ülevaade: 1040. päev – Kurahove linna kaotus vist juba täna…
Avaldatud: 29 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. detsember 2024:
üllatas tuntav surve langus Kurski oblastis, Kurahove linna kaotus vist juba täna…
1. Sadu…
2. Pisu palju rahulik.
3. Kursk: tuntav surve langus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis ikka hoone haaval.
8. Donetsk: ikka mitmes lõigus vene poole edenemine jätkub.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. NYT: Ukraina on peaaegu ammendanud oma pikamaa ATACMS-rakettide varud venemaa ründamiseks.
12. putin tunnistas, et AZALi lennuk oli venemaa õhuruumis „välise mõju all”.
13. vene võimud on petturitega võitlemise ettekäändel keelanud kõned IP-telefoni kaudu.
14. Välismaale reisinud venelasi hakatakse registreerima osana putini poolt heaks kiidetud ekstremismivastase võitluse strateegiast.
15. Tatarstanis asuv Alabuga tehas on kahekordistanud ründedroonide tootmist.
16. Dollari kurss lõpetas aasta esimest korda üle 100 rubla.
17. Lühiuudised
158 vene poole rünnakut ja neist 1/3 Pokrovski suunal. Oluliselt langes surve Kurski oblastis, Ukraina omad vaid 9-st vene rünnakust teada andsid. Sama seis Kupianski kandis, tuntav vene surve vähenemine. Küll kõrge surve jätkus rinde keskmises ja lõunasektoris. Eip ühtki rünnakut Siverski suunal, pisu surve isegi Velika Novosilka juures langes. Hetkel seda mitmes lõigus surve langust püsiva muutusena ei võtaks, võib-olla ajutine ehk siis mõnes lõigus võib-olla reorg, mõningad logistilised raskused või hoopis on näärivana kingikoti sisu põhjustanud osalist hommikust ründevõimekuse langust.
Järjest enam on aga hakanud tulema infokilde mitmetes rindelõikudest vene luure-diversioonigruppide töö tuntavast kasvust. Kuna paranenud on ka vene poole öise vaatluse võimekus, siis palju tegevust on enam kandumas pimedasse aega.
Miks hommikuses ülevaates Ukraina omad ühestki liugpommist teada ei andunud, kas neid polnudki? Küll on jätkuvalt ikka tipu lähedal nii kaudtuleüksuste kui droonimeeskondade töö. Aga paranemise märke näitas kaudtuleüksuste tabamine.
1. Sadu…
2. Moskva oblastis toimus raudteel plahvatus, mis hävitas kaubarongi vagunid, mida venemaa kasutas oma armee logistikaks. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi pressiteenistus ja avaldas vastava video. Plahvatus toimus 27. detsembril kell 01.00 Moskva oblastis Voskressenski raudteejaamas. Agressorile tekitatud kahju ulatus on väljaselgitamisel, märkis GUR. Samal ajal väidab Ukraina sõjaväeluure, et venemaa ressursid varjavad juhtunu kohta tõde. vene Föderatsiooni propagandistid valetavad väidetava tulekahju puudumise kohta Voskressenski raudteedepoo territooriumil.
Krimmis olla eile õhtul olnud õhuhäire UAV-drooni ohu tõttu.
3. Kursk: 810. merejalaväe brigaadi kiire läbikulumine vist on teinud pisu mõtlikumaks teisi vene üksusi siinsel rindel. Kipub ootama miskit kas taktika muutust või uuesti pigem hakatakse kasutama tavalisi motolaskurüksusi (odavam kahuriliha) lisaks tõusvale luure-diversioonigruppide tööle. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: mõni rünnak ikka.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel ei tea, miks oluliselt on langemas vene rünnakute arv Kupjanski ümber. Otsest põhjust nagu ei leia. Sillapead kahjuks Oskili läänekaldal seni alles, aga neis eile muutusi ei tuvastanud. Paari blogija kaart siiski näitab, et see teine sillapea Dvoritšanst põhjas on siiski alles. Rinde keskmises ja lõunasektoris siiski surve jätkus ja pisu segaseks läks olukord Terny juures, kus hetkel on teadmata, kas vene pool sai siin sillapea üle Zerebetsi jõe.
6. Siversk: kuidagi väga rahulikuks läks.
7. Bahmut: Toretskis ikka maja haaval vene poole edenemine jätkub.
8. Donetsk: rinne, kus lõiguti pole vene poolt juba pikalt pidama saadud.
Pokrovskist lõuna pool sai teatavaks, et Venemaal õnnestus Ukraina vasturünnakutele vaatamata Ševtšenko asula täielikult okupeerida ja liikuda edasi põhja poole. Tegelik olukord on muutlik, kuid ainsad Ukraina vägedele jäänud kaitseliinid asuvad nüüd Pokrovski eeslinnas.
Rinne liigub ka järjest pisu lääne poole nii Pokrovskist lõunas kui Hirnõki suunalt. Parima võimaliku kaitseliini sel suunal (kus lõpuks nii Solona kui Vovtša jõgi ühinevad) on veel 25 km maad.
Võitlus Kurahove pärast on lõppenud. Venelased on hõivanud peaaegu kogu linna, vaid mõned tööstushooned linna lääneserval on veel jäänud Ukraina kontrolli alla.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta (vaid üks rünnak).
11. Ukraina on viimasel ajal sunnitud oma varude ammendumise tõttu piirama kaugmaa ATACMS-rakettide kasutamist rünnakuteks venemaa vastu, teatasid Ameerika ametiisikud New York Timesile (NYT). Nende sõnul toimetas USA selle aasta kevadel Pentagoni ladudest Kiievisse umbes 500 raketti. Alguses kasutati neid sihtmärkide hävitamiseks okupeeritud aladel, sealhulgas Krimmis. Kuid novembri keskel lubas USA presidendi Joe Bideni administratsioon Kiievil kasutada neid rakette, et lüüa sügavale venemaale. Nagu NYT märgib, oli Ukrainal sel ajal alles vaid umbes 50 ATACMS-i. Samal ajal andis Washington mõista, et ei saa pakkuda täiendavaid rakette, kuna osa reservidest saadeti Lähis-Itta ja Aasiasse.
Nagu NYT venemaa kaitseministeeriumi ja sõjaväeblogijate info põhjal välja arvutas, korraldas Ukraina venemaa territooriumil kokku kuus raketirünnakut, kasutades selleks vähemalt 31 ATACMS-i raketti ja 14 raketti Storm Shadow. Üks tõhusamaid oli 20. novembri rünnak Kurski oblastis Marino küla lähedal asuvale vene juhtimispunkrile. Pärast seda tulistas venemaa Dnepri pihta raketi Orešnik ja vene Föderatsiooni kindralstaabi ülem kindral valeri gerassimov vestles telefoni teel USA staabiülemate ühendühingu esindaja kindral Charles Browniga, mille teemaks oli „edasi seeskaleerumise ohud”.
Kuid üldiselt oli lääneriikide rakettide kasutamine piiratud efektiivsusega ega muutnud sõjaliste operatsioonide käiku, väidavad NYT allikad NATO kõrgete ametnike seas. Nad märkisid, et pärast ATACMS-i rünnakuid venemaa territooriumil eskaleerumist ei toimunud. Ameerika ametnike sõnul püüab Moskva vältida olukorra süvenemist seoses Donald Trumpi valimisega USA presidendiks. NYT allikad pakkusid, et venemaa võimud ei reageeri ATACMS-i löökidele, et USA ei suurendaks toetust Ukrainale ja uus administratsioon ei satuks ebamugavasse olukorda.
Samal ajal teatas Trump hiljuti, et on kategooriliselt selle vastu, et Ukraina kasutab venemaa territooriumi ründamiseks ATACMS-i rakette. Ta nimetas nende rakettide pakkumist Kiievile „rumalaks” otsuseks. Samal ajal hoiatas ka Suurbritannia, kes lubas Kiievil kasutada oma kaugmaarakette Storm Shadow, et rünnata sihtmärke venemaa liinide taga, et tal ei ole Ukrainale andmiseks varusid.
12. Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles telefonivestluses putiniga, et Kasahstani Aktau linna lähedal alla kukkunud Azerbaijan Airlinesi (AZAL) reisilennuki kerest leiti arvukalt auke. Sellest teatas Aserbaidžaani presidendi pressiteenistus. Alijev rõhutas, et reisijad ja meeskonnaliikmed said õhus vigastada lennuki keresse tunginud võõrosakeste tõttu. Aserbaidžaani presidendi sõnul viitavad need faktid lennuki „välisele füüsilisele ja tehnilisele mõjule”, mille tõttu see kaotas täielikult juhitavuse. Tänu pilootide julgusele ja professionaalsusele õnnestus lennukil aga lennata Aktaule ja teha hädamaandumine, märkis riigipea.
Alijevi pressiteenistuse teatel palus putin vabandust seoses sellega, et reisilennukile „oli venemaa õhuruumis väljastpoolt füüsilist ja tehnilist mõju avaldatud, mis tõi kaasa traagilise intsidendi”. Samuti avaldas ta hukkunute omastele „sügavat ja siirast kaastunnet” ning soovis vigastatutele kiiret paranemist.
Varem teatas kremli pressiteenistus, et putin vabandas Ilham Alijevi ees Azerbaijan Airlinesi lennuki allakukkumise tõttu. putin märkis vestluse käigus, et traagiline juhtum oli ajal, mil õhutõrjejõud tõrjusid droonirünnakut Groznõile. kremli avalduses aga ei öeldud, et riigipea oleks nimetanud katastroofi põhjust.
Bakuust Groznõisse lennanud Azerbaijan Airlinesi lennuk kukkus 25. detsembril Aktau lähedal alla. Pardal oli 67 inimest, neist 29 jäi ellu, 38 inimest hukkus. Reutersi ja Euronewsi allikate sõnul võis intsidendi põhjustada õhutõrjesüsteemist Pantsir välja tulistatud vene rakett. Föderaalse lennutranspordiagentuuri juht Dmitri Jadrov ütles, et enne lennuõnnetust üritas lennuki meeskond maanduda Groznõi lennujaamas, kuid sel hetkel töötas seal droonirünnaku tõttu kasutusele võetud režiim „Vaip”.
13. venemaa valitsus on keelanud IP-telefonist kõned. See tähendab, et Interneti kaudu ei saa enam helistada mobiiltelefonidele ja lauatelefonidele, mis peaks aitama petturitega võidelda, väidavad võimud. „Valitsus on telefonipettuste piiramiseks optimeerinud sideteenuste osutamise lubade loetelu. Kõneteabe ülekattega Interneti-andmete edastamise litsents on sellest välja jäetud. See võimaldas kasutada internetti abonendiga telefoni- või mobiilivõrgu kaudu suhtlemiseks,” märgitakse valitsuse kodulehel.
Tavaliselt kasutavad seda tehnoloogiat telefonipetturid, kuna meetod võimaldab neil numbreid asendada, selgitas valitsuskabinet. Nad lisasid, et see meede „ei avalda tavalistele telefonikasutajatele mingit mõju”.
Internetikaitseühingu direktor Mihhail Klimarev leiab, et keeld on vajalik selleks, et võimud saaksid peatada massilise süütamise laine venemaal. „Nii reageerivad nad petturlike kõnede lainele, kui inimesi meelitatakse tegema kõikvõimalikke asju, näiteks süütama sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood või politseiautot. Või midagi muud, mis tekitab okupantidele kõrvetava tunde selja all,” kirjutas ta ZaTelecomi Telegrami kanalis. 18. detsembrist 26. detsembrini registreeriti 55 pangakontorite, postkontorite, administratiivhoonete ja politseiautode süütamise ja pommitamise katset. Kinni peeti vähemalt 44 inimest.
Juulis nõudis FSB venemaa sideoperaatoritelt IP-telefoniteenuste osutamise piiramist. Seejärel teatas luureteenistus, et on vaja keelata abonentidel VoIP-kontode kasutamine, mis muudavad standardse telefonisignaali Interneti kaudu edastamiseks digitaalseks voogu ja digitaalse voo analoogsignaaliks. Põhjuseks kaitse petturite eest.
Sel nädalal sai ka teatavaks, et venemaa võimud kavatsevad väidetavalt pettuste vastu võitlemiseks kehtestada piirangud kiirsõnumite kõnedele. Kaks allikat operaatoriettevõtetes ja üks vestluskaaslane telekomiturul ütlesid Kommersandile, et digitaalarengu ministeerium ja Roskomnadzor kaaluvad kahte stsenaariumi: kõneliikluse blokeerimine ainult välismaalt ja häälkõnede täielik keeld messengeris.
Varem lubas riigiduuma WhatsApp messengeri blokeerida. Ettekäändeks tuuakse tema keeldumine koostööst venemaa õiguskaitseorganitega. Duuma infopoliitika komitee aseesimees oleg matveitšev ütles, et WhatsAppi kaudu tegutsevad aktiivselt „äärmuslikud ja terroristlikud organisatsioonid”.
14. Välismaale reisinud venelaste registreerimine kuulub riigipoliitika võtmevaldkondade hulka osana putini allkirjastatud uuest ekstremismivastase võitluse strateegiast. Dokumendi kohaselt võivad registris olla nii äärmusorganisatsioonide tegevuses osalevad isikud kui ka need, kes lahkusid ebasõbralike riikide koolituskeskustesse õppimise eesmärgil. „Arvestuse pidamine isikute üle, kes on lahkunud vene Föderatsioonist, et osaleda äärmuslike organisatsioonide tegevuses, samuti läbida koolitus ebasõbralike riikide väljaõppekeskustes, mille tegevuses on näha äärmusluse tunnuseid,” seisab dokumendi ühes eesmärgis.
Üks strateegia uuendusi oli russofoobia kontseptsioon, mis eelmises 2020. aasta väljaandes puudus. Teksti kohaselt on russofoobia määratletud kui „vaenulik, erapoolik, vaenulik suhtumine venemaa kodanikesse, vene keelde ja kultuuri”. Dokumendis öeldakse, et sellised hoiakud väljenduvad „üksikisikute ja poliitiliste jõudude agressiivses tegevuses, aga ka ebasõbralike riikide diskrimineerivas poliitikas”.
Strateegia osutab ka äärmuslike ja terroristlike organisatsioonide kasutamisele hübriidsõja vahendina. Nende organisatsioonide eesmärk on väidetavalt destabiliseerida venemaa siseolukorda ja edendada teiste riikide geopoliitilisi huve.
Dokumendi uues versioonis rõhutatakse Ukrainat kui üht peamist äärmuslike ohtude allikat. Tekst viitab väidetavalt laialdasele neonatsistlike ideede levikule ja Ukraina territooriumil välisjõudude toel tegutsevate radikaalsete relvarühmituste tugevnemisele. Väidetavalt julgustavad sellised jõud venemaa-vastaseid kuritegusid.
Nagu strateegias kirjas, kasutavad ebasõbralikud riigid Ukrainat ära hübriidsõdade vallandamiseks venemaa vastu ja russofoobsete meeleolude tugevdamiseks maailmas. Dokumendi üks prioriteetseid ülesandeid on väidetavalt Ukraina territooriumilt lähtuvate äärmuslike ohtude allika likvideerimine.
Dokumendis käsitletakse ka koordineerimata protestide teemat, mida nimetatakse „üheks peamiseks viisiks venemaa sotsiaalpoliitilise olukorra destabiliseerimiseks”. Strateegia väidab, et sellised tegevused muudetakse avaliku arvamusega manipuleerimise kaudu teadlikult mässudeks.
15. 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul tootis Tatarstanis Alabuga erimajandustsoonis asuv tehas Ukraina rünnakuteks 5760 drooni Shahed-136 (või Geranium-2). See arv on kaks korda suurem kui 2023. aasta näitaja – 2738 ühikut, teatab CNN allikatele viidates. Ettevõte käivitas ka vineerist ja penoplastist valmistatud odavamate peibutusdroonide Gerbera masstootmise, mis kurnavad Ukraina õhutõrjet, imiteerides tõeliste saheedide radarisignaali, rääkisid väljaandele anonüümseks jääda soovinud allikad, kes kardavad oma ohutuse pärast. venemaa plaanib 2024. aasta lõpuks toota umbes 10 tuhat gerberat, mis on kaks korda suurem senisest mahust.
Tootmistempo kiirendamiseks ostab ettevõte Hiinast komponente 34 ettevõttelt ning meelitab aktiivselt ligi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõudu, eelkõige teismelisi ja naisi Aafrikast, märgib telekanal.
Iraan sõlmis 2023. aasta alguses venemaaga 1,75 miljardi dollari suuruse lepingu, mille kohaselt hakkas venemaa Föderatsioon oma territooriumil tootma ründe- ja luuredroone, selgub CNN-i poolt läbi vaadatud ja Ukraina küberluurerühma InformNapalm edastatud dokumentidest. Esialgu importis Moskva need droonid (alates 2022. aastast). Lepingu tingimuste kohaselt pidi venemaa tootma 2025. aasta septembriks 6 tuhat lahingudrooni. Ukraina luure andmetel ületas Alabuga aga plaani, kogudes 2023. aastal 2738 Shahedi drooni ja 2024. aasta üheksa kuuga 5760 drooni.
Samal ajal jätkub Alabuga tehase laiendamine, selgub CNNi ja ekspertide analüüsitud satelliidipiltidest. Ettevõtte territooriumile ehitati kaks täiendavat hoonet ja maapealsed läbipääsud, mis laiendasid kompleksi pindala 55%. Tehas tugevdas julgeolekut ka pärast Ukraina droonirünnakuid.
Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul on venemaa kaitsetööstus praegu ligikaudu neli korda võimsam kui kõigi EL-i riigide võime kokku. Viimase poole aasta jooksul on venemaa droonide Ukrainale suunatud rünnakute arv kasvanud umbes 400-lt maist enam kui 2400-ni novembris, arvutas CNN Ukraina relvajõudude teabe põhjal. Detsembris oli selliseid lööke vähemalt 1700.
Oktoobris sai teatavaks, et mitu aafriklannat peteti Alabugas Ukraina-vastase sõja tarvis droone ehitama. Associated Press rääkis kuue tehases töötanud naisega. Nad ütlesid, et nägid sotsiaalvõrgustikes kuulutust, mis lubas tasuta lendu venemaale ning kõrgelt tasustatud praktikakohta külalislahkuse ja toitlustuse valdkonnas. Selleks tuli lihtsalt sooritada arvutimäng ja 100-sõnaline vene keele test. Seda kõike esitleti kui seiklust Euroopas. Tatarstani saabudes said tüdrukud aga teada, et hakkavad tööle relvatehases.
Naised kurtsid ületöötamise ja alatasude üle (700 dollari asemel 500 dollarit), samas kui nad on pideva valve all mitte ainult tehases, vaid ka ühiselamus. Üks töötaja rääkis, et tema palgast arvati maha eluaseme, lennupiletite, arstiabi ja vene keele tundide kulud ning ülejäänud summaga oli tal raskusi elementaarsete asjade tasumisega. Ta ütles, et Aafrika naisi koheldakse nagu eesleid, neid hoitakse orjuses ja venemaa-vastased pangandussanktsioonid muudavad raha koju saatmise keeruliseks. Kõik küsitletud naised kurtsid, et peavad töötama söövitavate kemikaalidega. Kokku värbas venemaa ettevõttesse tööle üle tuhande Aafrika naise.
2. aprillil ründasid Ukraina droonid tehase rajatisi, eelkõige ühiselamut, kus töötajad elavad. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 14 inimest. Kaugus sihtmärgini Ukraina piirist on ligikaudu 1200 km.
16. Rubla kurss lõpetab aasta esimest korda alla 100 rubla/$. Vene keskpank määras 29. detsembri ametlikuks dollari kursiks 101,68 rubla – see kurss kehtib 9. jaanuarini. Jüaani vahetuskurss on 13,43 rubla. Aastaga odavnes vene valuuta dollari suhtes 11,8% ja jüaani suhtes 6,4%: eelmisel aastal lõppesid need 89,69 rubla/$ ja 12,58 rubla/jüaani tasemel. Nende muutuste taga, mis pole venemaa standardite järgi kuigi suured, on palju suuremad hüpped: aasta jooksul kõikus ametlik dollari kurss 82,6-108,6 rubla ja kauplemise ajal – veelgi rohkem.
See on venemaa valuutaturu uus reaalsus. USA presidendi Joe Bideni eelmise aasta lõpus välja antud dekreet võimaluse kohta rakendada välispankadele sekundaarseid sanktsioone, mis aitavad venemaal kehtestatud piirangutest mööda hiilida, ning seejärel kaks sanktsioonipaketti – Moskva börsil juunis ja enam kui 50. pangad eesotsas Gazprombankiga – tegid väliskaubanduse arveldused äärmiselt keeruliseks ja jagasid turu mitmeks osaks. Nii õhukesel turul võivad isegi väikesed muutused põhjustada vahetuskursi järsu liikumise. Moskva börsil kehtestatud sanktsioonid muutsid impordi eest tasumise keeruliseks ja nõudlus välisvaluuta järele langes – siis langes dollari kurss 82 rublani. Novembrisanktsioonid aga blokeerisid eksporditulu kodutee ja dollar tõusis hüppeliselt 114 rublani.
Võimudel on väga vähe võimalusi vahetuskurssi mõjutada, märgib NESi professor Oleg Šibanov: keskpank saab teha operatsioone ainult jüaanides, kuid reservid ei ole lõputud, jüaani sissevool ekspordist on ligikaudu sama suur kui impordi väljavool. ja eksportijate sundimine rohkem valuutat müüma tähendab nende investeerimisprogrammide katkestamist ja arvutuste keerutamist nii nende kui ka importijate jaoks. „Valuutaturgu ei ole võimalik oluliselt mõjutada,” järeldab Šibanov. Välisvaluutavarad venemaa reservides ulatusid 1. detsembri seisuga 390 miljardi dollarini, millest umbes 300 miljardit oli külmutatud. Ülejäänud ligikaudu 20 miljardist dollarist müüb keskpank turule, kompenseerides rahandusministeeriumi kulutused riiklikust hoolekandefondist, meenutab majandusteadlane Jegor Susin.
Rubla keskmine aastane kurss on umbes 92,5, mis peegeldab täielikult ekspordi/impordi fundamentaalset tegelikkust ja inflatsiooni pariteeti, nagu oli oodata, 82-110, võtab kokku Susin. „Volitiilsus on kurjast,” ütleb VTB Grupi peaökonomist Rodion Latõpov: järsud vahetuskursi hüpped on meeldejäävad ja kuigi kurss on naasnud 100 rubla/$ tasemele, mõjutab rubla hiljutine nõrgenemine inflatsiooni.
Pärast sanktsioone pidi Moskva börs dollari ja euroga kauplemise lõpetama, nüüd määrab keskpank börsiväliste tehingute kursi. Kauplemine jüaaniga jätkub, kuid likviidsus nihkub börsivälisele segmendile. Vene keskpank ja Moskva börs lõpetasid kauplemismahtude andmete avalikustamise. Kuid aasta lõpus tunnistas keskpank ilmselget ja alates 27. detsembrist määrab ametliku jüaani vahetuskursi, võttes arvesse kõiki tehinguid – börsil ja pankade vahel.
Susin peab põhimõtteliselt põhjendatuks järgmiseks aastaks keskmiselt 95-100 rubla/$. Kuid pole teada, millised riskid meid ees ootavad, märgib Latypov, nii et VTB prognoos on järgmise aasta lõpus 108 rubla/$ „väga-väga-väga laiade sabade ja usaldusvahemikega”. Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov eeldab, et 2025. aastal liigub dollar jätkuvalt 110–112 rubla piiresse.
Piiriüleste maksete infrastruktuur, turu segmenteeritus, läbipaistmatus ja sellest tulenevalt likviidsusprobleemid – volatiilsus, hinnavahed, loetleb Susin peamised kahjud, nimetades kõige selle „ravi” 2025. aasta väljakutseks.
17. Lühiuudised
Iltalehti: NATO allikad väidavad, et venemaa võib harjutada rünnakuid Soome ja NATO idatiiva vastu, sihiks on „ajaloolised territooriumid”, nagu 18. sajandi impeerium. Ohtude hulka kuuluvad raketilöögid Helsingile ja liikumine Kymijoki jõe poole. Pikemalt ei kirjuta, sest selliseid plaane ja harjutamist on vene pool kõikse aeg teinud, lihtsalt avalikumalt on lisandunud rünnatavate nimekirja Soome.
Itaalia välisministeeriumi ja lennujaamade veebisaite tabas venemaaga seotud küberrünnak. venemeelne häkkerirühmitus Noname057(16) võttis vastutuse, kuulutades seda „küberreaktsiooniks Itaalia russofoobiale”.
venemaa Gazprom peatab alates 1. jaanuarist 2025 gaasitarned Transnistriasse, viidates maksmata arvetele. Gazprom süüdistas Moldovagazi „regulaarses maksekohustuste täitmata jätmises”.
Zelenski lubas oma eileõhtuses kõnes uusi personali muutusi.
venemaa riigimeedia nagu RIA Novosti ja http://IZ,ru Telegrami kanalid, keelustati EL-i riikides nagu Holland ja Rootsi kohalike seaduste rikkumise tõttu.
Hiina, Kõrgõzstan ja Usbekistan on alustanud venemaast mööduva raudtee ehitamist. Uus marsruut ühendab Hiinat EL-iga Kesk-Aasia kaudu, lühendades tarneaegu 7 päeva võrra ja suurendades piirkonna rolli transiidikeskusena.
venelased olid nördinud, et Norra laev ei päästnud hiljuti uppunud laeval Ursa Major vene meremehi. Siis selgus, et kogu Norra laeva meeskond on pärit Kaliningradist…
Ukraina liitumine NATO-ga on endiselt päevakorral, kuid ei ole hetkel keskse tähtsusega. Põhiküsimus on julgeolekugarantiide küsimus, ütles Ukraina alaline esindaja ÜRO-s Andri Melnik intervjuus Berliner Morgenpostile. Melniku sõnul peaks Ukraina julgeolekugarantiide kokkulepe ületama 1994. aasta Budapesti memorandumiga sarnaseid puhtpoliitilisi lubadusi. „Meie partnerid peavad hoolikalt kirja panema, milliseid sõjalisi vahendeid nad kasutavad Ukraina kaitsmiseks, kui venemaa seda uuesti ründab,” ütles Ukraina alaline esindaja ÜRO juures. Ta selgitas, et julgeolekugarantiid võivad olla nii kahe- kui ka mitmepoolsed lepingud Euroopa Liidu ja NATO riikidega. Ukraina vajab kaitsepartneritelt kindlaid kohustusi. Need on rahvusvahelise õiguse järgi kohustuslikud juhuks, kui Ukraina satub uuesti venemaa ohu või rünnaku alla. Lisaks võiks julgeolekugarantiid olla osa suuremast rahulepingust venemaaga, märkis Melnik.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
