Sõja ülevaade: 1039. päev – suuremaid vene poole edusamme polnud
Avaldatud: 28 detsember, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. detsember 2024:
162 vene poole rünnakut ja isegi pisu tavapärasest kidakeelsemad olid mõned vene blogijad edusammude kirjeldamisel. Lugemissoovitus p17.
1. Ilm paranemise märke ei näita.
2. Vaid kolme kapteni surm.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Ukraina pisu parandas enda seisu Bilohorivka küla juures..
7. Bahmut: Toretskis ikka maja haaval vene edenemine jätkub.
8. Donetsk: vaid Pokrovskist lõunas pisu lääne ja loode suunas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank tunnistas valuutaturu hävingut. Ametliku jüaani vahetuskursi määramisel võetakse arvesse börsiväliseid tehinguid.
12. Tõusvad bensiinihinnad venemaal püstitasid 13 aasta rekordi pärast droonirünnakuid naftatöötlemistehaste vastu.
13. FT: Orešniku tootmiseks kasutatakse lääne seadmeid.
14. Slovakkia ähvardas Ukrainat elektrivarustuse katkestamisega.
15. putin nimetas šoigu teadusliku ja ekspertide julgeolekunõukogu esimeheks.
16. NATO plaanib oma kohalolekut Läänemerel suurendada.
17. Pavel Luzini arvamuslugu Moscow Times’i veergudelt: vene sõjatööstuskompleks ja sõjavägi kolmanda sõja-aasta lõpus.
Pisu on tunda vene milblogijate ärevuse tõusu mujal maailmas toimuva suhtes…
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andrei Jusov ütles, et praegu viibib Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel ligikaudu 600 tuhat vene sõjaväelast.
Ilm Ukrainas kipub ka soojemaks minema, kui enamuses öösel veel kraad-paar miinust siis päeval väike pluss ja see tõusma hakkab. Sademeid palju juurde tulemas nädala jooksul pole, vaid mõnel päeval ja hetkel ei tea, kas see kuskil suudab siiski põllud lõpuks piisavalt püdelaks teha… võib-olla mõnes sektoris vaid.
Eile langes vene poole rünnakute arv 162-ni. Suurim rünnakute arvu langus nii Kupjanski suunal kui pisu isegi Kurahove kandis ehk siis Donetski rinde lõunasektoris. Kurski oblastis ka mõni päev pisu madalam aktiivsus ehk siis 22 rünnakut. Suuremaid vene poole edusamme siiski polnud, kuigi sammhaaval ikka Pokrovskist lõunas põhiliselt läänesuunas ja Toretski linnas vene poole edenemine jätkus. Isegi pisu tavapärasest kidakeelsemad olid mõned vene blogijad edusammude kirjeldamisel.
Liugpoome ikka vähem, vaid 48 ja neist lausa 27 Kurski rindel. Kaudtuld tavapäraselt kõrgel tasemel sinna 5 tuhande kanti ning kahanemise märke ei näita ka vene kamikazedroonide kasutamise arv, mis seal 2 tuhande ligi. Selgeks sai vist, et see tagalatoetuselemendi tabamise hulka siiski see rünnakutel osalev tsiviilsõidukite park ei lähe. See kuni tsikliteni pudi-padi küll kohati mõnes piirkondlikus aruandes isegi kirjas on aga üleriikliku avaliku Ukraina peastaabi numbritesse siiski ei lähe.
Seni on Ukraina omad mitmes kriitilises rindelõigus oluliselt paremini vastu pidanud kui arvasin ning see pigem tõstab lootust, et suudetakse siiski vaatamata suurtele raskustele vastu pidada. Efekti vahe: kus on parema väljaõppega ja motiveeritumad Ukraina üksused, suudavad ikka enamasti meeldivalt üllatada.
1. Mõni droon lisaks jätkuvale sademete rohkele ilmale piiri ja rinde lähistel.
2. HIMARS-i rünnak ohvitseride kohtumisel Ševtšenkoves (Tokmaki linna lähistel), kolm kaptenit väidetavalt hukkusid.
3. Kursk: kõlakad, et venemaa 810. mereväe jalaväebrigaad tõmmatakse suurte kaotuste tõttu välja. Eile muutusi rindejoones jälle ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta, vene pool suudab hoida tavapäraselt 3-5 rünnakut päevas ja enamus neist ikka Vovtšanski linnas.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi rünnakud jagus palju. Hetkel suurim mure ikka see vene poole sillapeade olemasolu Kupjanskist põhjas. Kahjuks pole lisandunud täiendavat infot selle Dvoritšnast põhjas asuva sillapea kohta, on ära kadunud selle sillapea olemasolu ka paari vene blogija kaardilt, eks siis ikka uue info ootel.
6. Siversk: väikesed muudatused Ukraina kasuks Bilohorivka küla lähistel.
7. Bahmut: surve tõusis Tšassiv Jaris ja selle ümber, muutusi siiski ei tuvastanud. Toretskis vene pool ikka hoone kaupa edeneb. Seniks neid veel linnas jagub.
8. Donetsk: senine ülitugev surumine Pokrovski poole jätkus. Selle üliaktiivse rindelõigu pikkus on u 50 km linnulennult ning selle suuna sisse jääb ka Mõrhorodi linn. Kui ei Pokrovskile ega Mõrhorodile lähemale üldjuhul ei saada, siis kahjuks nii Pokrovskist lõunas loode kui lääne suunal sammhaaval siiski edenetakse. Veel miskit katastroofilist pole ja pigem paneb imestama (ikka meeldivalt), et Ukraina on suutnud otse põhja poole surumist kinni pidada, kui vaid selle kombitsa kasvu kinni saaks. Eip oska öelda, kui „külma kõhuga” ja kui palju vabu ressursse võimaliku vasturünnaku jaoks võib Ukrainal olla, aga kaardi pilt pakub huvitavat intriigi, et kui see kombits suuta ära lõigata, siis miskit muutust võiks see siin rindel tuua Ukraina kasuks. Selle läänesuunalise edenemise peaks hiljemalt Solona jõe joonel pidama saama, aga sinna veel kombitsa lõunapoolsemast servast 12 km. Pisu kanaliseerivad neid liikumisi Solona poole suunduvad väiksemad jõekesed, mis on paralleelsed vene rünnakusuundadega. Põlde seal kahjuks jagub aga maanteedega nirusti ehk siis peaks pisugi olema Ukrainal lihtsam seirata kui tabada rünnakule suunduvaid kolonne.
Rinde lõunasektoris on kuidagi pidama saadud vene poole edenemine Kurahovest põhjas piki ida-läänesuunalist Vovtša jõe põhjakallast (ees seal Ukraina merejalavägi) ning pole lastud vene poolel üle saada ka sellest jõest lõikamaks ära Kurahovet, kus seni kogu linna lääne osas asuv tööstussektor koos osa linna keskuses asuvast suuremate kortermajade rajoonist on Ukraina kontrolli all. Pikki samme ka linnast lõunas ning siit kuni Vuhledarini pole enam täheldanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ikka enamus lahinguid ümber Velika Novosilka toimuvad. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud ning ikka veel on vene poole kontrolli all kõik kolm kõvakattega maanteed Velika Novosilkast välja Ukrainale vajalikus suunas.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Enamus tegevust ikka käib Dnepri saartel domineerimiseks ja eks see jooksev seis on teadmata. Senine kajastamise kogemus ütleb, et seal saartel püsivalt paika jääda on keeruline, sest igasugune maasse kaevumine keeruline, sest kohe olla vesi vastas ning need vähesed pisugi kõrgemad kohad on kellegi kanna maha saamisel kohe tugevas kaudtule või droonitöötluses. Kuidagi ülipikalt pole Kahovka ära lastud tammist ülesjooksu olnud tegevusi, kuigi pisu ahvtlev tundub, et tekitada rohkelt muret emmale-kummale poolele. Võimalik, et Enerhodaris asuv tuumajaam selle sektori tegevusi madalal hoiab.
11. Alates 27. detsembrist muudab vene keskpank ametlike valuutakursside kehtestamise korda. Peamine muudatus seisneb selles, et jüaani vahetuskursi määramisel ei lähtuta nüüdsest Moskva börsil kauplemise tulemustest, vaid võetakse arvesse börsivälisel turul tehtud tehinguid. See on tunnistus venemaa valuutaturu tegelikule hävingule, mida võib pidada üheks aasta tehinguks.
Kuni 12. juunini määrati suuremate valuutade ametlikud kursid börsikaubanduse tulemuste põhjal ning ülejäänud arvutati nende kurside kaudu ümber maailmaturul dollari suhtes. Sanktsioonid Moskva börsil sundisid dollari, euro ja teiste „mürgiste” valuutadega kauplemist lõpetama, et keskpank hakkas nende ametlikke kursse arvutama pankade omavaheliste tehingute põhjal. Pangad annavad nendest tehingutest aru regulaatorile ja ta kinnitas, et on testrežiimis kurse arvutanud juba üle aasta – need erinesid vahetuskurssidest vähe (1% piires).
Jüaaniga kauplemine jätkus kõigist muredest hoolimata. Tekkis aga teine probleem: valuutaturg jagunes mitmeks segmendiks, mille vahelised vood on keerulised. Selle tõttu on suurenenud rubla kursi kõikumised (madalamal turul toovad suured tellimused kursi märgatavamaid kõikumisi) ning iga uus sanktsioonide pakett toob kaasa märgatava lahknevuse erinevatel turgudel – börsil, börsivälisel, sise- ja välismüügil. Suvel jõudis jüaani ja rubla vahetuskursi ja rubla ja dollari kursist ümber arvutatud (börsimüügiturul) ja dollari jüaani (maailmaturul) kursi vahe 10%, novembri lõpus oli see- 3%.
„Mis on Moskva börs? Need on kvaliteetselt organiseeritud kauplemine, infrastruktuur, mis võimaldab luua ühtse likviidsuse ja selle kaudu lahendada õiglase hinnakujunduse küsimusi, eelkõige määrata vahetuskursi,” selgitas keskpanga esimene aseesimees Vladimir Tšistjuhhin, veendes, et börs pole seda funktsiooni kaotanud. Puudub üksuse likviidsus ja funktsionaalsuse järele on üha vähem nõudlust.
Likviidsus hakkas voolama börsivälisele turule. Börs lõpetas jüaani kauplemismahtude andmete avalikustamise ning keskpank lõpetas börsivälise turu käibe avalikustamise. Tšistjuhhin ütles novembri lõpus, et „valuutakaubanduses on börsi- ja börsiturgude suhe ligikaudu 35:65”, kuid „käib nihe börsivälisele turule”.
Keskpank peab sellega arvestama. „Siiani määrati jüaani ametlik vahetuskurss börsil kauplemisel ja dollar/euro börsivälisel turul, mis tekitas mitte täiesti normaalse pildi ja nüüd võtab keskpank jüaani ametlikus kursis arvestama turu börsivälist osa, mis on juba suurem kui börsiosa,” selgitab majandusteadlane Jegor Susin. Nüüd põhinevad hinnangud kogu keskpanga käsutuses oleval teabel valuutakaubanduse kohta – nii börsi-, börsivälisel kui ka pankadevahelisel turul, mis võib majandusagentide ebakindlust mõnevõrra vähendada, loodavad Gazprombanki analüütikud.
Märkimisväärne osa valuutatehingutest ei toimu turul üldse – sama panga klientide vahel. Mõned pangad üritavad saada börsiks ja tõmmata endale likviidsust, lukustades kliendid enda sisse, kurtis Moskva börsi nõukogu esimees Sergei Švetsov. Keskpank lubas selle asja lahendada.
12. venemaa seisis 2024. aastal silmitsi 13 aasta pikkuse rekordilise bensiini jaehindade hüppega pärast seda, kui Ukraina droonirünnakute seeria naftatöötlemistehastele põhjustas kütusetootmise järsu languse aasta esimesel poolel enam kui 10%.
Rosstati andmetel tõusid aasta algusest 23. detsembrini bensiinihinnad vene Föderatsioonis keskmiselt 11%, 60,57 rublani liitri kohta. Samal ajal ületasid Kaug-Ida kaugemates piirkondades hinnad venemaa keskmist veerandi võrra: Sahhalinil 74,4 rubla, Jakuutias 74 rubla, Kamtšatkal 70,9 rubla, Magadani oblastis 70,8 rubla.
Aasta lõpus on bensiini hinnatõus tugevaim alates 2011. aastast, mil Rosstati andmetel tõusid tanklate hinnasildid 14,9%. Võrdluseks: eelmisel aastal tõusid bensiini hinnad ametliku statistika kohaselt 7,2%, 2022. aastal – vaid 0,9%, 2021. aastal – 8,9%. Ka 2018. aastal, kütusekriisi ajal, tõusid bensiini hinnad aeglasemalt: aastane hinnatõus ulatus siis 9,4%ni, kuigi mõnel kuul ületas see 12%.
Bensiini hind on esimest korda 6 aasta jooksul tõusnud märgatavalt üle üldise inflatsiooni, milleks majandusarengu ministeerium hindab nädal enne aasta lõppu 9,7%. Tavaliselt püüavad ametivõimud seda vältida, et mitte kutsuda esile inflatsiooni edasist kiirenemist, kuna „kütuse hind sisaldub kõigi kaupade tarnimisel ja suurendab automaatselt lõpptoote maksumust ostja jaoks” märgib Freedom Finance’i analüütik Vladimir Tšernov.
Tšernov meenutab, et tänavu üritas valitsus bensiini hindu ohjeldada, keelates selle ekspordi: piirangud kehtestati vahetult pärast seda, kui Ukraina mehitamata õhusõidukid ründasid kaht tosinat venemaa suurt rafineerimistehast ja mitmed neist olid sunnitud tootmise lõpetama. Mai lõpuks ulatus bensiinitootmise langus venemaal 2023. aasta detsembriga võrreldes 20% ja diislikütuse tootmine 11%-ni. Vastuseks salastasid võimud kütusetootmise statistikat, viidates geopoliitikale ja turuga manipuleerimise ohule.
Reuters hindab turuallikatele viidates nafta rafineerimismahtudeks venemaal aasta lõpus 266,9 miljonit tonni. See on 8,1 miljonit tonni vähem kui eelmisel aastal ja madalaim näitaja alates 2012. aastast, mil rafineerimistehased töötlesid 265,4 miljonit tonni toorainet.
2025. aastal jätkavad bensiini hinnad tõusmist, hoiatab Digital Brokeri analüütik Kirill Klimentjev. Hinnatõus on tema hinnangul 10-15% ja halvimal juhul 20%, mida pole Rosstati andmetel venemaal juhtunud alates 2004. aastast (siis hüppas kütusekulu rekordilised 31,3%). ).
Põhjuseks on Klimentjevi sõnul nii Transnefti tariifide tõus torustike pumpamisel kui ka aktsiisimaksude järsk tõus: need tõstavad bensiinil 14% ja diislikütusel 16%, mis on kolm korda rohkem kui varem maksuseadustikus sätestatud (4,7%). Valitsuse arvutuste kohaselt toob see riigikassasse 170 miljardit rubla, millest 116 miljardit on tingitud planeerimata tõusudest.
„Lisateguriteks on nafta maailmaturu hind, rubla devalveerimine ja inflatsioon. Subsiidiumid naftafirmadele ja rubla tugevnemine võivad selle efekti korvata,” lisab Klimentjev (tsit RTVI).
13. Raketti Orešnik, mis putini sõnul on tehnoloogiliselt nii arenenud, et väidetavalt ei suuda seda kaasaegsed õhutõrjesüsteemid kinni pidada, toodetakse venemaa ettevõtetes, kasutades täiustatud Lääne seadmeid. Sellest teatab Financial Times (FT).
See järeldus põhineb teabel venemaa suurettevõtete tegevuse kohta, mis toodavad raketitehnoloogiat, sealhulgas ballistilisi rakette. Jutt on Moskva Soojustehnika Instituudist (MIT), Sozvezdie kontsernist ning Titan-Barricades uurimis- ja tootmiskeskusest. Ukraina luure teatas varem, et need ettevõtted on seotud Oreshniku loomisega. Esimesed kaks organisatsiooni otsisid töötajaid, kellel on Saksa ja Jaapani ettevõtete toodetud metallitöötlussüsteemidega töötamise oskused.
2024. aastal avaldas MIT, mis toodab taktikalisi ja strateegilisi mandritevahelisi ballistilisi rakette, kuulutused Saksa CNC-süsteemide Siemensi ja Haidenheini ning Jaapani Fanuci spetsialistide värbamiseks. Sama kolme ettevõtte masinaid kasutatakse ka Voroneži kaitseettevõttes Sozvezdie. Kontserni vabade ametikohtade juures oli kirjas, et potentsiaalsed töötajad peavad mõistma nimetatud ettevõtete ülitäpseid süsteeme.
Lisaks juhtis FT tähelepanu suurtükiväele ja raketiväele spetsialiseerunud Volgogradi ettevõtte Titan Barricades videole, kus üks töötajatest seisab Fanuci logoga seadme ees. Lisaks teatab Stani ettevõte, mis teeb pingutusi oma venemaa CNC-masinate toodangu loomiseks, oma kuulutustes Heidenhaini seadmete kasutamisest oma töös.
Vaatamata Ukraina ja tema liitlaste pingutustele piirata sõjaliseks tootmiseks kasutatavate tehnoloogiate ja seadmete importi venemaale, on 2024. aasta algusest selliste tarnete maht jõudnud vähemalt 3 miljoni dollarini (koos Heidenhaini varustusega). Kuigi üldiselt on selliste kaupade tarnimine venemaa Föderatsiooni aeglustunud, on FT arvutanud.
Üks viimastest partiidest sisaldas süsteemi, mis sisaldas 2023. aastal toodetud uut Heidenhain TNC640 juhtseadet, mis maksis 345 tuhat dollarit. See komponent võimaldab kombineeritud freesimist, treimist ja lihvimist. Seade tarniti Hiina kaudu venemaa ettevõttele Baltic Industrial Company, mis on USA sanktsioonide all ja tarnis varem kaitsetööstusele CNC-seadmeid.
putin teatas 21. novembril Ukrainas Dnepri linna pihta Orešniku laskmisest. Tema sõnul anti rünnak vastuseks lääne kaugmaarelvade rünnakule venemaa territooriumile ning kaasaegsed õhutõrjesüsteemid ei suuda Orešniku rakette kinni püüda, kuna need ründavad sihtmärke kiirusega 10 Machi (2,5-3 kilomeetrit sekundis). „venemaa üht uusimat keskmaaraketisüsteemi katsetati lahingutingimustes. Sel juhul nimetasid meie raketiteadlased mittetuumaüleses kõrgheliseadmes oleva ballistilise raketi Orešnikuks,” ütles vene diktaator.
Detsembris teatas Ukraina portaal Defence Express, et Orešnik võidi kokku panna aastatel 2017-2018 mandritevahelise ballistilise raketi Yars (ICBM) baasil ja sellest ajast on see olnud laos. See järeldus tehti Dneprile kukkunud raketi prahi uurimise põhjal.
Pentagon usub, et Orešnik on RS-26 Rubež modifitseeritud versioon, mida testiti juba 2011. aastal. Ka Ühendkuningriigi kaitseministeerium peab Oreshnikut selle ICBM-i variandiks, märkides, et venemaal on selliseid rakette piiratud koguses. Oreshniku tehnilised omadused pole teada, kuid kui eeldada, et konstruktsioon on identne RS-26-ga, võib raketi stardikaal ulatuda 40–50 tonnini ja lennuulatus 6000 km.
14. Pärast 1. jaanuari 2025 kaalub Slovakkia võimalikke vastumeetmeid Ukraina vastu, kui vene gaasi transiit peatatakse. Seda väitis Slovakkia peaminister Robert Fico oma Facebooki lehel avaldatud videosõnumis. „Hindame olukorda ja võimalikke vastumeetmeid Ukraina vastu. Vajadusel katkestame elektrivarustuse, mida Ukraina elektrikatkestuste tõttu hädasti vajab,” ütles Fico.
Transiidi peatamine toob kaasa gaasihinna tõusu, mis nõrgestab Euroopa, sealhulgas Slovakkia majandust, märkis peaminister. Tema sõnul läheb ainuüksi Ukraina territooriumi läbivate kütusetarnete peatamine aastatel 2025-2026 Euroopa Liidule maksma 120 miljardit eurot, Fico kutsus alustama rahuläbirääkimisi venemaa ja Ukraina vahel, pakkudes Slovakkiale neutraalse aruteluplatvormi ja lubades mõlemale külalislahkust.
22. detsembril saabus Robert Fico venemaale, et kohtuda putiniga. Peaminister selgitas hiljem, et tema visiit oli reaktsioon Kiievi kavatsusele peatada gaasitransiit Euroopasse läbi Ukraina territooriumi. Fico kurtis ka president Volodõmõr Zelenski üle, kes toetab sanktsioone venemaa tuumatööstuse vastu. Slovakkia valitsuskabineti juhi sõnul põhjustavad sellised meetmed Slovakkiale tõsist majanduslikku kahju.
Zelenski süüdistas Robert Ficot varikokkulepetes putiniga ja riigi huvidega kauplemises isikliku kasu saamise eesmärgil. „Euroopas pole inimesi, kes ei mõistaks Slovakkia peaministri tegevuse tõelisi motiive,” ütles Ukraina president.
venemaa ja Ukraina vaheline gaasitransiidileping lõpeb 1. jaanuaril 2025. Kiiev on korduvalt teatanud, et ei kavatse lepingut uuendada. Samas on Ukraina pool valmis jätkama gaasi transportimist läbi oma süsteemi, kui kütus pärineb muudest allikatest peale vene Föderatsiooni. Samal ajal tegelevad Ukraina ja Poola Ida-Euroopa gaasikeskuse loomisega. Ukraina aseenergiaminister Nikolai Kolesnik märkis, et Ukraina maa-alused gaasihoidlad ja Poola LNG terminalid võivad saada aluseks uuele kütusevarustusmudelile, mis asendaks venemaa marsruute.
Pärast Ukrainat läbiva gaasitransiidi lakkamist võib Gazprom kaotada 5,3 miljardi dollari aastaseid tulusid (venemaa majandusministeeriumi prognoositud hinna alusel 350 dollarit 1000 kuupmeetri kohta) ning viie sõjaeelse gaasitarnetee asemel Euroopasse, jääb venemaa ettevõttele jääb üks – Turkish Stream. Enne kui putin Ukrainas sõda alustas, andis venemaa üle kolmandiku EL-i gaasitarnetest, kuid nüüdseks on see osakaal langenud alla 10%, millest vaid umbes 5% pärineb Gazpromi torugaasist.
15. putin lõi venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri sergei šoigu juhtimisel venemaa Teadusekspertide Julgeolekunõukogu. Õigusinfoportaalis ilmus sellekohane määrus. Dokumendiga samaaegselt uue organi moodustamisega likvideeritakse Julgeolekunõukogu juurde kuuluv Teadusnõukogu. Lisaks kinnitatakse šoigu juhitava loodud Teadusekspertide Nõukogu koosseis. Selle presiidiumi kuulus lisaks juhile 13 inimest. Teadusekspertide nõukogu moodustati „Julgeolekunõukogu ja selle tööorganite tegevuse teadusliku, metoodilise ja ekspertanalüütilise toe tõhustamiseks”.
putin kaotas Julgeolekunõukogu juurde kuuluva Teadusnõukogu pärast selle koosseisu uuendamist, mis toimus selle aasta aprillis. Seejärel määrati struktuuri juhiks endine julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev. Kokku oli teadusnõukogu liikmete nimekirjas 174 inimest. Sellesse kuulusid RAS-i instituutide juhid ja töötajad, ülikoolide rektorid ja õppejõud, analüüsikeskuste töötajad, äri- ja riigiasutuste esindajad.
šoigu määrati venemaa Julgeolekunõukogu sekretäriks tänavu mais pärast seda, kui ta Ukraina vallutamise ebaõnnestumise tõttu kaitseministri ametist vabastati. Ta töötas sõjaväeosakonna juhatajana üle 12 aasta.
Vahetult enne tema tagasiastumist algasid kaitseministeeriumis puhastused. Aprillis arreteeriti šoigu peamine asetäitja, militaarehituse kompleksi juhtinud timur ivanov, keda kahtlustatakse enam kui miljardi rubla suuruse altkäemaksu võtmises. Mai keskel võeti vahi alla ministeeriumi kaadri peaosakonna juhataja kindralleitnant juri kuznetsov, keda kahtlustatakse ka 30,5 miljoni rubla suuruse suvila näol altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu- ja pettusejuhtumites vahistati ka kaitseministeeriumi innovaatilise arengu peaosakonna juhataja asetäitja kindralmajor vladimir šesterov ja riigihangete tagamise osakonna juhataja kolonel vjatšeslav ahmedov, kolonel vladimir verteletski ja 58. armee endine ülem kindralmajor ivan popov.
Lisaks vahistati peastaabi ülema asetäitja kindralleitnant vadim šamarin ja Kesksõjaväeringkonna soomusteenistuse juht kindralmajor deniss putilov süüdistatuna eriti suures ulatuses altkäemaksu võtmises.
FSB pidas oktoobri lõpus altkäemaksuasjas kinni venemaa relvajõudude peamise kommunikatsioonidirektoraadi (GUS) 1. direktoraadi endise juhi kindralmajor aleksandr ogloblini. Tema vastu tunnistas tema endine juht, venemaa relvajõudude peastaabi ülema asetäitja kindralleitnant vadim šamarin.
Kindralite ja kaitseministeeriumi kõrgete ametnike vahistamiskampaania viidi läbi kremli nõusolekul, teatasid valitsusallikad ajalehele Moscow Times. Nende sõnul kavatsevad eriteenistused sõjaväelaste kriminaalvastutusele võtmise kaudu vastutuse Ukrainas toimunud ebaõnnestumiste eest veeretada armeele ja võtta kontrolli alla sõjaväeosakonna tohutud eelarved.
16. NATO peasekretär Mark Rutte lubas Soome presidendile Alexander Stubbile, et allianss suurendab oma kohalolekut Läänemerel, kuna regioonis sagenevad kriitilise infrastruktuuri kahjustamise juhtumid. „Rääkisin Alexander Stubbiga käimasolevast Soome juhitavast uurimisest veealuste kaablite võimaliku sabotaaži kohta. Ma väljendasin oma täielikku toetust ja solidaarsust. NATO suurendab oma kohalolekut Läänemerel,” vahendab Yle Rutte sõnu. Peasekretär ei täpsustanud aga, kuidas ja millise aja jooksul neid meetmeid rakendatakse.
Alexander Stubb omakorda ütles, et veealuse taristu kaitsmist arutatakse rahvusvaheliste liitlastega. „Kõige tähtsam on sellistes olukordades rahulikuks jääda. Kaablikahjustuste uurimise edenemisest teavitatakse pidevalt olulisi rahvusvahelisi partnereid,” ütles Stubb pressikonverentsil. President kinnitas, et olukord on kontrolli all ja muretsemiseks pole põhjust.
Päev varem pidas Soome politsei kinni vene naftat vedanud tankeri Eagle S. Cooki saarte lipu all sõitnud laeva kahtlustati Läänemerel veealuste kaablite kahjustamises. Stubbi sõnul teeb tankeri meeskond koostööd Soome võimudega. Küsimusele, kas Moskvast on seoses tankeri kinnipidamisega ka olnud diplomaatilist reaktsiooni, vastas Soome president eitavalt.
Eesti operaator Elering teatas 25. detsembril Eestit ja Soomet ühendava merekaabli Estlink 2 hädaseiskamisest. Samal päeval said Läänemerel kahjustada veel kolm merealust sidekaablit Soome ja Eesti vahel. Kaks neist kuuluvad Elisale, kolmas – CITIC Telecom.
Piiriteenistus leidis õnnetuspiirkonnast tankeri Eagle S, mis Marine Traffic andmeil väljus Peterburi sadamast ja suundus Port Saidi (Egiptus). Seejärel pidas Soome politsei laeva kinni, kahtlustades seda sabotaaži toimepanemises.
Novembri keskel toimusid sarnased juhtumid kahe Leedut ja Rootsit ning Soomet ja Saksamaad ühendava kaabliga. Need arengud tulevad keset USA hoiatusi venemaa suurenenud sõjalise aktiivsuse kohta Läänemere piirkonnas. Ameerika võimud teatasid septembris, et venemaa valmistab ette spetsialiseeritud üksusi sabotaaži läbiviimiseks, mille eesmärk on kahjustada NATO veealust infrastruktuuri.
Eesti peaminister Kristen Michal teatas 27. detsembril vajadusest paigutada Läänemerele „heidutuslaevastik”. Seda ettepanekut arutatakse Põhja-Atlandi lepingu artikli 4 alusel, mis hõlmab konsultatsioone liikmesriikide julgeolekut mõjutavates küsimustes, selgitas ta: „Kutsume NATO-t üles võtma meetmeid kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks ja paigutama vägesid, mis suudavad ära hoida edasisi intsidente.” Mark Rutte kinnitas alliansi valmisolekut toetada Eestit oma strateegiliste varade kaitsmisel Läänemerel.
17. Kõik loo tabelid ja graafikud on leitavad: https://www.moscowtimes.ru/2024/12/28/rossiiskii-vpk-i-armiya-na-ishode-tretego-goda-voini-a151594.
venemaa sõjatööstuskompleks on olnud aastaid kahjumlik ning kiireneva inflatsiooni tõttu kasvavad selle tootmiskulud. Ja venemaa sõltub üha enam Põhja-Korea ja Iraani tarnetest. Publikatsiooni valmistas ette meediaprojekt „Riik ja maailm – Sahharovi ülevaade” (Telegrami projekt – „Riik ja maailm”) konverentsil „Riik ja maailm: venemaa tegelikkus 2024” peetud ettekande põhjal.
vene armee: pole piisavalt inimesi
venemaa Ukraina-vastase sõja kolmanda aasta lõpuks ületas vene poolel osalejate koguarv ilmselt 1 miljoni inimese. Need on kõik, kes värvati ja mobiliseeriti sõjaväkke. Enamik neist suri või kirjutati maha tõsiste vigastuste tõttu; vähesed pöörduvad tagasi majandusse. See tähendab, et isegi ilma sõjavastast väljarännet ja tööjõu sisserännet arvesse võtmata langes tootlikust tegevusest välja 1 miljon inimest (peamiselt sinikraed).
Viimastel kuudel on venemaa kaotused saavutanud kogu sõja kõrgeima taseme: üle 40 tuhande hukkunu ja haavatu kuus. Eelmine tipp oli 2024. aasta mais-septembris: venemaa kaotas iga kuu 30–40 tuhat hukkunut ja haavatut. Ei 2022. ega 2023. aastal vene armee selliseid kaotusi ei näinud. Sõjaväeanalüütiku Janis Kluge arvutuste kohaselt sõlmis 2024. aasta esimesel poolel lepingu umbes 166 tuhat ja kolmandas kvartalis veel 62 kuni 83 tuhat inimest. See on ligikaudu 230-250 tuhat inimest.
Sõjas hukkus üle 5 tuhande vene ohvitseri, neist üle poole olid nooremohvitserid. vene armeel on kriitiline puudus rühma ja kompaniide jne komandöridest. Seda kompenseerib kiire edutamine: kui inimene on natukenegi tark, võib ta ka ilma sõjalise kõrghariduseta saada ohvitseri kohale. Sellel on negatiivne mõju relvajõudude organisatsioonilisele terviklikkusele ja võimekusele.
Tööjõupuudus ergutab piirkondades võidujooksmist lepingute väljamaksete pärast. Nad üritavad isegi värvata armeesse uurimise all olevaid inimesi. putin kirjutas 2024. aasta oktoobris alla seadusele, mis vabastab värbamise korral karistusest. See on praktika juriidiline kinnitus, mis hakkab kehtima 2023. aasta lõpust. Nüüd on see aga muutunud üksikutest episoodidest massinähtuseks. Aastatel 2022–2023 läks sõtta üle 150 tuhande vangi ja praegu pole tsoonides kedagi ära viia, vastasel juhul hakkab FSIN-i tootmisvõimsus kannatama.
Inimeste nappuse tõttu algas massiline lepinguliste sõjaväelaste üleviimine teistest sõjaväeharudest, näiteks mereväest. Kasutatakse ajateenijaid (nägime nende massilist kasutamist Kurski piirkonnas), KRDV sõdureid ning värbamine käib teistes Aasia riikides ja Aafrikas.
Alates 1. detsembrist 2024 on venemaa relvajõudude regulaarjõudu suurendatud 1,5 miljoni inimeseni. See on kolmas tõus alates 2022. aasta augustist. Tuletan meelde, et 2022. aasta algas venemaa relvajõudude koosseisuga 1,013 miljonit inimest. Pealegi ületab praegune suurenenud töötajate arv reaalset poolteist kuni kaks korda. Selle ülesehitamine tagab aga kaitseministeeriumile suurema eelarvelise rahastamise, sõltumata sõjalise olukorra edasisest arengust. Personal peab vastama palgafondile ja teatud kogusele relvadele, varustusele jne.
Viimase kolme aasta jooksul pole kadettide sissevool sõjakoolidesse suurenenud. Aga kui kadette pole, siis 4-4,5 aasta pärast pole ka ohvitsere. Kuid viimase 10 aasta jooksul on tsiviilülikoolide sõjaväelise väljaõppe keskuste arv kahekordistunud – 68-lt (2014) 137-ni (2024), kus kogu riigis õpib 60 tuhat inimest. Enamik neist on koolitatud ohvitseride, praporsike ja reservseersantide koolitusprogrammides. Kokku õpib umbes 11 tuhat inimest erialadel, mis eeldavad, et pärast kooli lõpetamist lähevad nad kohe sõjaväeteenistusse. See arv hõlmab nii ohvitsere kui ka mitteohvitseridest juhtkonda.
venemaa tootis igal aastal 10-13 tuhat leitnanti, seega on see tõsine kasv (vähemalt 2000-3000 ohvitseri), kuid see ei kompenseeri kaotusi ega luba arvestada asjaoluga, et vene armee võib järsult suureneda. Kui just reservist välja kutsusma ei hakka. Seni näeme ajateenistusse kutsumise järkjärgulist kasvu, kuigi kuni 2023. aastani oli ajateenijate arv vähenemas.
Lepingulised sõdurid värvatakse ajateenijate hulgast. Kuid kui suur osa ajateenijatest täpselt lepingu allkirjastab, pole teada. On näiteks andmeid, et 2023. aasta kevadel kutsuti Balti laevastikku umbes 4 tuhat inimest ja 2024. aasta kevad-suvel koondati umbes 2 tuhat inimest. See tähendab, et umbes pooled kutsututest sõlmisid lepingud. Kuid neid arve ei saa ekstrapoleerida kogu armeele.
Olgu vene vägede arv paberil milline tahes, tegelikkuses on võitlus selle nimel, et see vähemalt 2022. aasta veebruari tasemel taastada ja säilitada. Kas edasine suurendamine on võimalik ja kuidas see ühitatakse organisatsiooniliste probleemide lahendamisega, on veel ebaselge.
venemaa sõjalised kulutused: kasv või aukude lappimine?
Viimase kolme aasta jooksul oleme näinud venemaa eelarves sõjaliste kulutuste kiiret kasvu. See tundub veelgi muljetavaldavam, kui vaadata dünaamikat pikemas perspektiivis.
Sõjalised kulutused muutuvad üha läbipaistvamaks ja osutuvad tegelikkuses suuremaks, kui rahandusministeerium teatab. Seega oli 2023. aastal plaanis kulutada 6,4 triljonit rubla. Kuid eelarve täitmise aruannete kaudsete andmete põhjal otsustades kulutasid nad tegelikult umbes 8 triljonit. Samamoodi ei kulutata 2024. aastal mitte ametlikult väljakuulutatud 10,3 triljonit rubla, vaid ligikaudu 12 triljonit rubla. Väljakuulutatud sõjaliste kulutuste suurendamine 2025. aastal 13 triljoni rublani ei tundu enam nii suur. Kuid tegelikkuses võivad 2025. aasta kulutused olla suuremad.
Rublades on sõjaeelsest aastast 2021 sõjalised kulutused kasvanud enam kui 3 korda ja dollarites – 2,5 korda.
Ukraina sõja tõttu kukkus venemaa relvaeksportijana läbi. Stabiilselt 14-15 miljardi dollari tasemelt on relvaeksport vähenenud enam kui suurusjärgu võrra. Sõjatööstuskompleks toetub endiselt ekspordilepingutele ja loodab sõja peatamist või lõpetamist, et naasta välisturgudele ja taastada eksporditulud. Kuid sõjatööstuskompleks vähendas eksporti, saades seeläbi võimalus suurendada venemaa armee tootmist.
Samas on vene armeel võimalus relvaoste suurendada. Allolev tabel näitab minu hinnanguid selle kuludele: pooleteise aastakümnega on need rublades kasvanud peaaegu suurusjärgu võrra, dollarites aga ligi 3 korda. Kuigi see kõik on antud jooksevhindades, ilma inflatsiooniga korrigeerimata.
Osa nendest vahenditest läheb aukude sulgemiseks. venemaa sõjatööstuskompleks on olnud aastaid kahjumlik. Tootmiskulud tõusevad ja sektor kannatab kiireneva inflatsiooni käes. Seda kõike tuleb kuidagi kompenseerida.
Rosstati ametlikud andmed näitavad sõjalis-tööstusliku kompleksiga seotud tööstusharudes (arvutid, elektroonilised optilised seadmed, metallist valmistooted, muud sõidukid) tööstustoodangu kolossaalset kasvu.
Kui aga analüüsida Rosstati andmeid toote toodangu kohta füüsilises mõttes, pole dünaamika nii muljetavaldav. Näiteks tselluloosi tootmine ei kasva. Loomulikult on püssirohu ja lõhkeainete tootmiseks vajaliku nitrotselluloosi osakaal tselluloosi tootmise kogumassist väike. Kuid kui tselluloosi tootmine üldiselt ei kasva, on sõjalistel eesmärkidel tselluloositoodete tootmist raske suurendada.
Silma paistab pooljuhttoodete toodang, mis kasvab füüsilise mahu poolest. Kuid see on kasv pärast enam kui kahekordset langust 2019. aastal. Seejärel sandistasid Ameerika sanktsioonid aastatel 2017–2018 venemaa pooljuhtidetööstuse, mis sõltus suuresti läänest pärit impordist. Pärast seda hakkas venemaa elektroonika ümber orienteeruma Hiina tarnetele. 2010. aastate keskpaiga pooljuhttoodete tootmismahtusid pole aga veel suudetud saavutada.
venemaa sõltub üha enam rakettide, taktikaliste ballistiliste rakettide ja nüüd ka Põhja-Korea tööjõust ja Iraanist pärit droonidest. venemaa ise ei saa laskemoona tootmist mitmekordistada. Kui saaks, teeksid seda ise.
Kurganmašzavod: venemaa sõjatööstuskompleksi probleemid ühe ettevõtte näitel
Vaatleme üht juhtumit, mis viitab venemaa sõjatööstuskompleksile. Kurganmašzavod on tegelikult ainus roomik-jalaväe lahingumasinate (BMP) tootja venemaal täna. Tootmine käib ka Volgogradis, aga seal käivad renoveerimistööd. Kurganmašavodi tulud kasvasid 2023. aastal ligi 42%. See hõlmab uute masinate tootmist ja vanade remonti, sh laobaasidest.
Tootmiskulud kasvasid aga tehase andmetel 45,5%. Seetõttu puhaskasum vaatamata tulude kasvule väheneb. Analüüsist peame välja jätma 2019. aasta, mil Rostec omandas Kurganmašzavodi: ettevõte oli pankrotis ja kajastas Rosteci dotatsiooni kasumina.
Kasumi vähenemine koos tulude kasvuga on tingitud tootmiskulude tõusust, vaatamata sellele, et põhiosa toodangust moodustavad remont ja seadmete laost väljaviimine. Arvestades, et selline praktika algas 2022. aasta teises pooles, orienteeruvalt 2025. aasta teises pooles, võivad taastamiseks sobivate laobaaside varud lõppeda. Seejärel sõltub kahjumi edasine täiendamine ainult uute seadmete tootmise tempost.
venemaa sõjatööstuskompleksi kasumlikkus on väga madal: ametlikel andmetel vaid 2,5-4%. Militaartehastes tekivad pidevalt augud ning eelmiste aastate auke püütakse lappida järgmiste aastate rahaga. Siit, muide, pärineb suurem osa korruptsioonijuhtumeid. Probleem pole mitte niivõrd korruptsioonis, kuivõrd liiga ranges regulatsioonis, mis muudab rikkumised peaaegu vältimatuks.
Sel põhjusel algatatakse mõned kriminaalasjad. Sõjatööstuskompleksi ettevõtete juhtimist ähvardab vallandamine, kriminaalasi ja vangistus. Sõjatööstuskompleksi ettevõtete juhid vahetuvad pidevalt. Kaitseministeeriumi juhi kohale (nagu paljud kommentaatorid ütlesid korra kehtestamise nimel) määratud andrei belousov selles mõttes tõenäoliselt midagi ei mõjuta. Olukorda üritatakse muuta regulatsiooni karmistamisega. Ja see tähendab veelgi vähem paindlikkust, veelgi rohkem rikkumisi ja maandumisi.
Teine Kurganmašzavodis märgatav vene sõjatööstuskompleksi probleem on personalipuudus. See taandub naljadele: inimesed kutsutakse pensionipõlvest tagasi tööle, sest nad teavad, kuidas paigaldada vanadele nõukogude stiilis jalaväe lahingumasinatele elektrijuhtmeid: tegelikkus erineb joonistest, kuid „käed mäletavad”. Kuid üldiselt on venemaa sõjatööstuskompleksis praegu võimas pensioni- ja pensioniealiste inseneride ja töötajate erosioon. Ja venemaa tehnikaülikoolidesse astub sõjatööstuskompleksile keskendunud erialadele suhteliselt vähe taotlejaid. Seetõttu ei kompenseeri koolilõpetajate arv lähema 5-7 aasta jooksul kümneid tuhandeid pensionile jääma valmistuvaid inimesi.
2022. aasta alguses töötas venemaa sõjatööstuskompleksis ametlikult 2 miljonit inimest. Kuid tegelikkuses töötas umbes 1,6 miljonit. 2022. aasta juunis ütles tollane asepeaminister juri borisov, et sõjatööstuskompleksis puudub 400 tuhat inseneri ja töölist. Neist 1,6 miljonist oli ligikaudu 1,2 miljonit otseselt sõjalises tootmises tööl. Raske öelda, kui palju neid praegu sõjatööstuskompleksis töötab. 2024. aasta septembris ütles peaministri esimene asetäitja denis manturov, et sõjatööstuskompleksis on hõive võrreldes 2023. aastaga kasvanud 600 tuhande inimese võrra ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhi anton alihhanovi sõnul on töötajate arv jõudnud 3,8 miljoni inimeseni. Ilmselt on need üldiselt kõik, kes täidavad vähemalt mõningaid korraldusi armee varustamiseks. Sõjatööstuskompleksi ettevõtete töötajate puudus on aga endiselt tõsine.
Ja põhimõtteliselt ma ei arva, et venemaa sõjatööstuskompleks on töötajate arvu nii oluliselt suurendanud. Personalipuudust kompenseerib osaliselt töötajate suurenenud töötundide arv ning vahetuste arvu tõttu on suurendatud seadmete kasutamist, millega katsetati veel aastatel 2020–2021.
Suuresti tänu suurenenud töötundidele saavutatakse ka muljetavaldav palgatõus. See on selgelt näha Kurganmašzavodi näitel. Ennesõjaaegne töögraafik oli 40 tundi nädalas. Ja nüüd töötavad inimesed seal 68 tundi (viis päeva 12 tundi ja laupäeviti 8 tundi). Keskmine palk Kurganmašzavodis on praegu 100 tuhat rubla. Töötundide lõikes on see umbes 360 rubla tunnis versus 300 rubla 2022. aasta alguses. See on jooksevhindades 15% tõus, see ei kata inflatsiooni. See tähendab, et inimesed töötavad lihtsalt rohkem tunde, et rohkem teenida. Luuakse illusioon, et nende heaolu kasvab, kuid tegemist on ulatusliku tootmise kasvuga. Kui kaua peavad vastu inimesed, kes töötavad 40 tunni asemel 68 tundi nädalas?
Oluline on arvestada, et juba enne 2022. aastat hakkasid venemaa sõjatööstuskompleksi mõned tootmisvõimsused laienema. Kümneid miljardeid rublasid investeeriti uutesse töökodadesse, seadmete ostmisse jne. Nende investeeringute tulemused on mõne ettevõtte jaoks nähtavad pärast 2025. aastat, teiste jaoks – pärast 2026-2027. Veelgi enam, lisaks varem Saksamaalt ja nüüd Hiinast ostetud hoonetele ja tööpinkidele vajatakse inimesi, kelle puudusega sõjatööstuskompleks juba täna silmitsi seisab.
Loo autor: Pavel Luzin, külalisteadur USA-s Tuftsi ülikooli Fletcheri koolis, Jamestowni fondi vanemteadur.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.