Sõja ülevaade: 1038. päev – murepilved avalikus arvamuses Euroopas ja USA-s
Avaldatud: 27 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. detsember 2024:
murepilved avalikus arvamuses Euroopas ja USA-s (vt p11) varjutavad ka mitme küla kaotuse Ukraina rindel.
1. Öösel vaid pisu droone, muus kõik sama nagu varem.
2. Eile oli neil rahulikum.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kaks küla langes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: liialt laialt sammhaaval.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Lääne-Euroopa elanikud on massiliselt kaotanud soovi toetada Ukrainat „võiduni”.
12. putin kutsus üles valmistuma venemaa majanduse aeglustumiseks.
13. vene valitsus kurtis, et „sõbralikud” riigid keeldusid venemaale investeerimast.
14. Kurski oblastist pärit põgenikerühm blokeeriti VK-s pärast putini kriitikat.
15. vene siseministeerium teatas nädala jooksul 55 süütamisest sularahaautomaatide ja politseiautode pihta.
16. Soome pidas Läänemerel kaabli kahjustamises kahtlustatuna kinni tankeri vene naftaga.
17. Lühiuudised
Pisu küll vene poole rünnakute arv tervel rindel vähenes (173), aga tõusis jälle soomuse kasutamise suurus rünnakutes, mis koheselt tõstis ka nende kaotuste arvu. Huvitaval kombel kahanes rünnakute arv (20) Kurski oblastis ja Tšassiv Jari suunal. Küll aga liugpommide heitmisel 55-st 34 visati alla Kurski oblasti pihta ehk siis väga tugev töötlus õhust jätkub. Kaudtulelöökide arv on veelgi tõusnud ja Ukraina omad andsid teada 5700-st. Tippu tõusis ka reaktiivsüsteemide laskude arv (289), mis vist ka sinna rekordite juurde ja annab aimu, et surve tõus pigem veelgi kasvab. Vähenemise märke ei näita ka kamikazedroonide kasutamine. Õnneks on hakanud tõusma vene poole tagalatoetuslemendi kaotuste arv (ikka arvatavalt, lootuses et neid tsiviiilsõidukeid sinna sisse ei loeta).
Ukraina SOF avastas Põhja-Korea sõduri päeviku, milles kirjeldati üksikasjalikult drooni taktikat: sõduri kasutamine „söödana” Ukraina droonide meelitamiseks. „Sööt” seisab paigal, lootes, et droon teeb pausi, lubades teistel selle alla tulistada. „Kuidas drooni elimineerida. Drooni tuvastamisel tuleb luua kolmik (3 inimest), samas kui drooni meelitaja hoiab distantsi 7 meetrit ja laskjad – 10-12 meetrit. Kui üks kes meelitab, seisab paigal, siis lõpetab ka droon liikumise. Sel hetkel likvideerib järgmine drooni,” kirjutatakse.
Lõuna-Korea luure: Ukraina relvajõud võtsid kinni Põhja-Korea sõduri.
1. Ikka jagub seda staffi taevas.
vene kanalid väidavad, et F-16 tulistati Zaporižja oblasti kohal alla.
2. Ukraina StratCom kinnitas Ukraina õhujõudude täppislööki Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskis asuvale sõjatööstusobjektile. Sihtmärk tootis tahket raketikütust ballistiliste rakettide jaoks.
venemaa kaitsemehhanism Ukraina meredroonide vastu Kertši väina silla juures muutus hõredamaks tormi pärast kas uppunud või paigast nihkunud praamide tõttu. See ilmneb satelliidipiltide võrdlustest 8. novembrist (enne tormi), 16. detsembrist ja 24. detsembrist – viimasel fotol on näha, et vanu lodjatõkkeid pole veel taastatud.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kaks küla langes.
Kahjuks sillapea Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe seni alles ja tuli ka kõlakas, et vene pool võis suuta teha teisegi sillapea sealt pisu veel põhja pool Dvoritšna asula põhjaküljel. Vast homme targem.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool laiendada enda eenduvat platsdarmi Oskili jõe idakaldal lõunapoole vallutades Zagrizove asula. Lisaks võttis vene pool juba mitu päeva Ukraina poolt maha jäetud Lozova küla ning jätkab surumist siin Oskili jõe poole. Eks seal arvata on, et Ukraina veelgi lõunapoole peab taanduma, sest võimalus mõnes kohas saada ära lõigatud, on liialt kerge juhtuma.
6. Siversk: rünnakuid vaid 4.
7. Bahmut: pisu üllatusega muutusteta.
8. Donetsk: enamuses rindest alates Pokrovskist kuni Vuhledarini sammhaaval vene pool edeneb.
Ikka veel jätkub sarnast kombitsa ühtlast igas suunas laienemist Pokrovskist lõunas. Mõni samm edasi isegi 1,5 km ja jõuti paari uue küla servale kombitsa lääneküljel. Siiski tundub, et Pokrovskile endale lähemale saadud pole.
Rinde keskmises ja lõunasektoris sarnane liikumine, et sammhaaval edenetakse. Saadi kontroll Ukrainaka küla üle, mis oli päevi hallis alas. Kurahovet pole seni vene pool veel vallutada suutnud, mis jätkuvalt paneb imestama ja seda ikka meeldivalt.
9. Lõunarinne: muutusteta, kuigi survet jagub.
Berdjanski suund: eile muutusi ei tuvastanud ning seni pole Ukraina suutnud saada tagasi enda kontrolli alla ühtki kolmest vajalikus suunas olevatest maanteedest tagamaks enda üksuste varustamist Velika Novosilkas. Üle põldude ja põlluteid pidi siiski saab…
Tokmaki suund: paar rünnakut siiski oli
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: Dnepri deltas asuvatel saartel ja ka mujal piki jõge on tuntavalt aktiviseerunud vene poole tegevus ning Ukraina omad arvavad jälle, et vene pool võib üritada ületada Dneprit Hersoni vallutamiseks. Päris seda ei usuks, pigem sillapead Ukraina üksuste sidumiseks. Dnepri ületamine piisavalt suurte jõududega siiski liialt keeruline…
11. Valmisolek toetada Ukrainat kuni võiduni sõjas venemaaga (isegi kui see tähendas vaenutegevuse pikenemist) on Euroopa riikides järsult langenud. Sõja läbirääkimistel lõpetamine, isegi kui „tehing” jätab osa Ukraina territooriumist Moskva kontrolli alla, on seitsmest riigist neljas eelistatud variandiks, selgus detsembris Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Rootsis, Taanis ja Ühendkuningriigis korraldatud YouGovi küsitlusest, vahendab Guardian.
Nii on Rootsis Ukrainat „võiduni” toetada soovijate osakaal langenud 2023. aasta alguse üle 60%-lt praeguseks 50%-le. Taanis on neist alles 40%, kuigi kaks aastat tagasi oli neid üle poole. Suurbritannias langes see näitaja kõrgemalt kui 50%-lt 36%-ni, Saksamaal veidi üle 40%-lt 28%-le, Hispaanias 25%-le, Prantsusmaal 23%-le ja Itaalias on see nüüd vaid 15%.
Veelgi enam, viimases neljas riigis pooldab enamus sõja lõpetamist isegi siis, kui Ukraina alad loovutatakse venemaale: 43% Prantsusmaal, 45% Saksamaal, 46% Hispaanias ja 55% Itaalias.
Kõigis seitsmes riigis toetab vähemus Kiievile antava abi suurendamise ideed, mille maht ulatus tänavu oktoobri lõpuks 200 miljardi dollarini ja ületas Ukraina SKT-d (2023. aastaks Maailmapank 178 miljardit dollarit).
Seega oli Itaalias abi suurendamise poolt vaid 11% vastanutest, Prantsusmaal – 14%, Hispaanias ja Taanis – 17%, Saksamaal ja Suurbritannias – 21%, Rootsis – 29%. Viies riigis oli populaarseim vastus (28%-lt 48%-le) Kiievi toetamine praeguses mahus. Samal ajal oli Saksamaal ja Itaalias suurem osa vastanutest abi vähendamise poolt: vastavalt 35 ja 39%.
Uuringu autorid märgivad, et eurooplased on väljendanud mõningast rahulolematust rahuvõimalusega, mille kohaselt Ukraina annab oma territooriumid venemaale, kuid nende seas on levinud ka arvamus, et USA presidendiks valitud Donald Trump loobub pärast ametisse astumist riigile toetusest.
Samuti jäid vastajad lahku rahumeelse lahenduse leidmise osas, mis jätaks vähemalt osa Ukrainast venemaa kontrolli alla. Enamik Rootsis (57%), Taanis (53%) ja Ühendkuningriigis (51%) ning mõned Hispaanias (43%) ütlesid, et suhtuvad sellisesse tehingusse negatiivselt. Prantsusmaal ütles nii 37% vastanutest, Saksamaal ja Itaalias – 31%.
„Umbes 66% taanlastest, 63% rootslastest ja hispaanlastest, 59% brittidest, 53% sakslastest ja itaallastest ning 52% prantslastest ütles, et Ukrainale antud abi üldiselt ei olnud üldse või on peaaegu ebapiisav. Kuid vähesed uskusid, et nende riik peaks toetust suurendama,” kirjutab Guardian.
USA-s on vähenenud ka Ukrainat sõjas venemaa vastu toetavate inimeste arv. 4.–15. detsembril läbi viidud Gallupi küsitluse järgi kasvas ameeriklaste seas konflikti kiiret lõpetamist, isegi kui see tähendab territooriumist loobumist, pooldajate osakaal 19% võrra 50%-ni (augustis oli see 31%). 48% vastanutest usub, et USA peaks jätkama Ukraina abistamist oma maade tagasinõudmisel, isegi kui see viib sõjalise konflikti pikenemiseni. Suvel oli neid 66%.
12. venemaa majandus aeglustub 2025. aastal umbes poole võrra, ütles putin neljapäeval. Tänavu kasvab putini sõnul venemaa SKT majandusarenguministeeriumi hinnangul 4% ja järgmisel aastal aeglustub kasv 2-2,5%-ni. „Me ei plaani, et see oleks sama, mis tänavu. Nii imelik kui see ka ei kõla, kuid makromajanduslikku tegelikkust arvestades ei vaja me sellist kasvu veel,” ütles putin (teda tsiteeris Interfax). Ta lisas, et järgmisel aastal on võimude põhiülesanne „inflatsiooni stabiliseerimine”, mis on vaatamata tõusule kiirenenud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele (majandusministeeriumi viimastel andmetel 9,7%) ja vene Föderatsiooni keskpanga kursi 20 aasta rekordtasemele.
„Muidugi, mida rohkem, seda parem tundub,” ütles putin majanduskasvule viidates. „Aga see kõik peab toimuma makromajanduslike parameetrite jälgimise raames, vastasel juhul tekivad majanduses mingid moonutused, mis lõpuks pika mängu mängides võivad meile kahju tekitada.”
Valitsuse plaani kohaselt hakkab praegu sõjajalgadel seisev majandus taas kiirenema 2026. aastal: SKT kasvumäärad ulatuvad 2,6%, siis 2027. aastal 2,8% ja aastatel 2028–2030 keskmiselt 3%.
Kuid venemaa ärieliit ei usu, et need arvud on saavutatavad, selgus Bloomberg pärast intervjuusid mitme miljardäri ja suurärimehega, kes kontrollivad olulisi ettevõtteid vene Föderatsioonis, kus töötab sadu tuhandeid inimesi. venemaa majanduses toimuvad nende sõnul masendavad muutused: lääne ettevõtete lahkumine on toonud kaasa tootmisbaasi lagunemise, peamiselt masinaehitus- ja tehnoloogiatööstuses. Impordi asendamine on aeglane ja sadade tuhandete kodanike värbamine sõjaks suurendab kaadripuudust.
Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et järgmisel aastal aeglustub venemaa majanduskasv kolm korda ehk 1,3%-ni ja langeb kümnendi lõpuks tühise 1%-ni aastas. venemaa keskpanga prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal majandus vaid 0,5–1% ning eratarbimise ja investeeringute kasv võib langeda nulli.
Triljonite dollarite suurune kulutus riigikaitse tellimustele ja sõjaks värvatud kodanikele makstav majandus on pöördepunkti lähedal: Rosstati andmetel langesid venemaa ettevõtete kasumid jaanuaris-oktoobris 17%, viivised vastaspooltele järsult kasvasid ning raudtee kaubaveo kokkuvarisemine sai viimase 16 aasta rekordiks.
Esimest korda veerand sajandi jooksul muutus Gazprom kahjumlikuks, metallurgid seisid silmitsi ekspordi järsu langusega, söeettevõtted langesid mitme miljardi dollari suurusesse kahjumisse, mistõttu energeetikaministeeriumi analüütikud hoiatasid pankrotiohu eest tööstusele.
Keskpanga intressimäära tõstmine vastuseks inflatsiooniohule tõotab venemaale „pankrottide tõusu” ehitussektorist kuni tööstuseni, kuna võlgade teenindamise kulud on liiga rasked, ütlesid kremli-sõbraliku makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse (TSMAKP) eksperdid. Kui putin jätkab avalikult oma oletatava võiduga lääne sanktsioonide üle uhkeldamist, siis tegelikkuses on kremlis kasvav mure selle pärast, kui kaua suudab majandus sõjaaegse režiimi tingimustes püsida, ütles Financial Timesile endine kõrge valitsusametnik.
putin „võib niimoodi vastu pidada kaks või kolm aastat,” ütleb FT allikas: „Kuid ta teab, et majandus ei saa selliste intressimääradega kasvada. See on katastroof.” Sünged majandusväljavaated võivad FT allikate hinnangul sundida putinit sõda lõpetama. „Ta teab, et NSV Liit lagunes võidurelvastumise ja halva majandusjuhtimise tõttu,” lisab väljaande allikas.
13. „Sõbralikud” riigid ei näita üles suurt soovi investeerida venemaa ettevõtete aktsiatesse, kurtis vene rahandusminister anton siluanov neljapäeval. Tema sõnul areneb „kõvasti” venemaa idee ehitada nn hoiusillad, mis avaks venemaa finantsturu sõbralikele investoritele ja võimaldaks samal ajal venelastel investeerida sõbralike riikide väärtpaberitesse ja oleks lihtne.
kreml kaasas „hoiusildade” plaani ambitsioonikasse ühtse BRICS-i maksesüsteemi projekti, mida putin propageeris organisatsiooni oktoobris Kaasanis toimunud tippkohtumisel. „Seda teemat arendatakse, aga väga-väga-väga hoolikalt. Mitte nii, nagu me tahaksime,” kurtis siluanov. Ta lisas, et sõbralikest riikidest pärit investorite seas on ettevaatust osaleda venemaa finantsturul. „Sest on selge, et keegi ei taha sattuda teiseste sanktsioonide alla,” selgitas minister (teda tsiteerib Interfax).
Venemaa on siluanovi sõnul maksimaalselt huvitatud välismaalaste ligimeelitamisest, hoolimata sellest, et ebasõbralikest riikidest pärit investorite varad konfiskeeriti ja osaliselt natsionaliseeriti ning nende ettevõtete jaoks, kes suutsid venemaa turult väljuda, jäi neile ainult 10% nende vara hinnast.
„Samamoodi tahaksime, et meie investorid investeeriksid teiste riikide instrumentidesse. Tegelikult nagu kolm aastat tagasi,” ütles rahandusminister.
kremli ambitsioonikas projekt hõlmas lisaks „hoiustevahelistele sildadele” ka BRICS-riikide ühisraha loomist, mille prototüüpi putin isegi avalikult demonstreeris pangatähe näol, mis presidendi pressisekretäri sõnul trükiti kas Kaubandus-Tööstuskoja (TCI) või kellegi teise poolt. Lisaks hõlmas projekt SWIFT-i analoogi käivitamist, mis ei sõltuks dollarist ja USA-st, samuti arvelduskeskuse, sõltumatu reitinguagentuuri ja kaubabörsi.
BRICS-riigid reageerisid putini ideele aga jahedalt. Tippkohtumise eelõhtul Moskvas toimunud rahandusministrite ja bloki keskpankade juhtide kohtumist eirasid BRICS-riigid: Hiina, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik saatsid ministrite asemel kohale oma asetäitjad ja nooremametnikud.
India keskpanga president Shaktikanta Das ütles vahetult pärast tippkohtumist, et BRICS-i valuuta kohta ei ole tehtud ühtegi otsust, ning rõhutas, et selle idee esitas vaid üks bloki riik. putin ise tunnistas pärast tippkohtumist, et BRICS-i ühisraha projekt ei ole küps, kuna assotsiatsiooni riigid ei olnud selleks valmis. „Majandused peavad oma struktuurilt, efektiivsuselt olema ligikaudu võrdsed, vastasel juhul seisame silmitsi samade probleemidega, mis tekkisid Euroopa Liidus,” ütles putin.
14. Sotsiaalvõrgustiku VKontakte administratsioon on blokeerinud Kurski oblastis asuva Sudža linna elanike avaliku lehe, mida alates augustist hoiab enda kontrolli all Ukraina sõjaväelased. Teatavasti tehti seda Roskomnadzori palvel, märkis 7×7. Hiljuti avaldas rühmitus nimega „Sudzha Free Ads” venemaa juhtkonda kritiseerivaid postitusi.
Näiteks Kurski elanike rahulolematust, kellest enam kui 150 tuhat olid sunnitud pärast Ukraina relvajõudude pealetungi algust kodust piirialadel lahkuma, põhjustasid putini sõnad, et sõda on „liikumine”, ilma milleta muutub venemaal igavaks. Rühmituse liikmeid pani nördima ka välisministeeriumi reaktsioon Rõlski tulistamisele 20. detsembril, milles hukkus viis inimest.
7. novembril ilmus Kurski oblastist põgenikele avalik üleskutse „tehke jalutuskäik Punasel väljakul” piirkonna pealinnas. „Sõbralik, lõbus, siiras. Võite isegi karjuda,” ütles kohaliku elaniku postitus, mis kolm päeva hiljem blokeeriti. Sellele vaatamata toimus Kurski miiting siiski 10. novembril. Inimesed nõudsid, et võimud annaksid neile eluaseme, tunnistaksid, et käimas on sõda ja karistaksid kindraleid, kes lubasid Ukraina relvajõududel piirkonda tungida. Vastuseks nimetas Kurski oblasti administratsiooni esindaja meeleavaldajate tegevust ebaseaduslikuks ning nõudis aktsiooni korraldajate nimetamist ja laialiminekut. Kokkutulnud keeldusid. Umbes kuu aega pärast seda vallandas putin ametist kuberner Aleksei Smirnovi ja määras tema asemele riigiduuma asetäitja Aleksander Hinšteini, kes polnud kunagi täitevvõimus töötanud.
Uus regiooni juht on juba kuulsaks saanud sellega, et oli kohalikku apteegitöötajat kaamera ees sõimanud ja keelanud ametnikel teavitada elanikkonda lahingutest Ukraina relvajõududega. 20. detsembril kriisiohjamise tagamiseks kuberneriks määratud Hinštein ütles pommitamisest mõjutatud Kurski elanikele, et nad ei peaks lootma riigilt täielikule hüvitisele kaotatud vara eest – selle asemel kulutatakse eelarveraha sõja jätkamiseks, mida putin alustas.
15. Nädala jooksul 18.-26. detsembrini registreeriti venemaal 55 süütamiskatset ja pommitamist pangakontorites, postkontorites, administratiivhoonetes ja politseiautodes. Samal perioodil pidas politsei nendes kuritegudes kinni 44 kahtlustatavat, teatas siseministeerium (MVD). Eelkõige üritati süütamist ja plahvatusi teha Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Tveris, Tuulas, Pihkva oblastis, Krasnojarski, Altai aladel ja teistes piirkondades. Enamasti olid kuritegude toimepanijad eakad inimesed, kuid nende hulgas oli ka koolilapsi ja tudengeid, kes „otsisid võimalust kergelt raha teenida”.
„Kahtlusalused tegutsesid anonüümsete kuraatorite juhiste järgi, mis saadi telefoni või kiirsõnumite kaudu. <…> Reeglina õhutasid ründajad kodanikke kuritegudele, lubades rahalisi tasusid. On ka näiteid, kus petturid võtsid esmalt pettusega kodanike raha enda valdusesse ja pakkusid seejärel varastatud vara tagastamist teatud juhiste täitmisel,” märkis vene siseministeerium.
Mõnel juhul hirmutati inimesi: helistajad esitlesid end korrakaitsjatena ja teatasid, et isiku suhtes on algatatud kriminaalasi Ukraina relvajõudude rahastamise pärast ja tema suhtes antakse kohtu alla. Selle vältimiseks tehti ettepanek teatud juhiste järgimiseks. Siseministeerium väidab, et selliste kuritegude korraldamise taga on Ukraina eriteenistused.
Ministeerium märkis, et kõigi süütamise ja plahvatuste toime pannud isikute suhtes on algatatud kriminaalasi. Neile inkrimineeritud vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklid näevad ette karistuseks kuni 20-aastase vangistuse. Seoses selliste kuritegude massilisusega kutsus siseministeerium venelasi üles valvsust suurendama ja mitte kontakteeruma telefoni või muu sidevahendi kaudu tundmatute vestluskaaslastega.
Varem hindas Mediazona, et 13. detsembrist 24. detsembrini korraldati venemaal pankadele, politseiautodele ja muudele objektidele vähemalt 50 rünnakut. Enamik juhtumeid esines 20. ja 21. detsembril. Vähemalt kuut kinnipeetavat süüdistatakse nüüd terrorismis (maksimaalne karistus – eluaegne vangistus), veel 11 isikut vara tahtlikus kahjustamises.
Enne seda täheldati laiaulatuslikku sarnaste rünnakute lainet 29. juulist 3. augustini 2023, mil registreeriti 37 telefonipetturite korraldatud süütamisrünnakut. Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Mediazona loendanud 172 sellist rünnakut.
16. vene naftat vedanud tanker Eagle S sattus Soome kriminaalpolitsei huviorbiiti pärast Soome ja Eesti vahelise merealuse energiakaabli purunemist. Cooki saarte lipu all sõitev laev peeti kinni ja asub nüüd Porkkala lähedal. Selle ümber on kehtestatud kolmekilomeetrine lennukeelutsoon. Uurimine on algatatud. Korrakaitsjad uurivad, kas tanker võis läbi lõigata mööda Soome lahe põhja kulgevat Estlink 2 kaablit, kirjutab Financial Times.
Laevaseire andmetel sõitis venemaalt Egiptusesse naftat vedanud 230-meetrine Eagle S juhtunu hetkel üle kaabli. Samuti uuritakse tema osalust kolme Soome ja Eesti vahelise sidekaabli hilisemas kahjustamises, mis on samas Läänemere piirkonnas. Uurimisega kursis olevate allikate sõnul on konfiskeeritud tanker osa kremli varilaevastikust, mida kasutatakse venemaa nafta suhtes kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.
Väljaande allikad märgivad, et Eagle S omanik on ebaselge, kuid tundub, et see on ainus Dubai ettevõttele kuuluv alus. Katsed omanikuga neljapäeval ühendust saada ei õnnestunud. Samal ajal astusid Soome piirivalvurid 26. detsembri hommikul laevale, palusid ankru üles tõsta, kuid ankrut katkenud keti otsast ei leidnud. See pani neid kahtlustama, et tankeril võis ankur kinni jääda toitekaabli külge, nagu juhtus mullu oktoobris Hiina konteinerlaevaga Newnew Polar Bear, mis kahjustas Balticconnectori gaasitoru. Lähiajal uurivad Soome talitused õnnetuspaiga merepõhja.
Soome politseidirektor Ilkka Koskimäki ütles, et EstLink 2 sai kahjustada välismõjude tõttu. Alustati kriminaalmenetlust seoses vara kahjustamisega. Politsei lisas, et venemaaga nad juhtunuga seoses ühendust ei võtnud ega plaani seda ka edaspidi teha. Ka Soome toll algatas omakorda uurimise reeglite raske rikkumise tõttu. Ametkond märkis, et tanker Eagle S ei olnud varem Soome lahte sisenenud, vaid külastas Türgit ja Indiat ning see võib viidata selle kasutamisele venemaa-vastastest sanktsioonidest mööda hiilimiseks.
Vigastuse tõttu EstLink 2 ei tööta. Kaablit kasutatakse elektrienergia eksportimiseks Soomest, kus hiljuti käivitati uus tuumajaam, Eestisse ning see on ligikaudu 170 km pikkune ülekandeliin, millest 145 km kulgeb Läänemere all. See annab 658 megavatti võimsust, mis on peaaegu kaks korda suurem kui EstLink 1 liinil, mis jätkab normaalset tööd.
Soome president Alexander Stubb kutsus pärast intsidenti üles karmimatele meetmetele venemaa varilaevastiku vastu ning Eesti välisminister Margus Tsahkna juhtis tähelepanu liiga sagedastele intsidentidele NATO riikide veealuse taristuga Läänemerel ning märkis, et on raske uskuda, et need sündmused olid õnnetus.
Detsembri alguses sai teatavaks, et Soome ja Rootsi vahel internetiühendust pakkuv kaabel purunes. Eelmine Põhja-Euroopa rahvusvahelise telekommunikatsiooni infrastruktuuri kahjustamise juhtum oli novembris. Juhtum puudutas kahte kaablit: BCS East-West Interlink Leedu ja Rootsi vahel ning C-Lion1, mis ühendab Soomet Saksamaaga. Uurimine veel kestab, põhiversioon on, et mööduv Hiina puistlastilaev Yi Peng 3 sai kogemata ankru poolt vigastada.
17. Lühiuudised
Trump on alates 2023. aasta jaanuarist vähemalt 33 korda avalikult väitnud, et lõpetab sõja Ukrainas oma esimesel päeval presidendina, – Axios.
Kasahstanis alla kukkunud Aserbaidžaani lennuk tulistati Groznõi kohal alla vene maa-õhk-raketiga, vahendas Euronews Aserbaidžaani valitsusallikale viidates.
vene välisminister lavrov väidab, et Prantsusmaa pakkus Moskvale salajasi läbirääkimisi Ukraina teemal – ilma Kiievi osaluseta. Ta süüdistas Prantsusmaad mitmetähenduslikus käitumises, viidates Ukraina vägede väljaõppele ja Euroopa rahuvalvemissioonile Ukrainas.
Biden on andnud Pentagonile korralduse suurendada relvatarneid Ukrainasse pärast venemaa raketirünnakut 25. detsembril.
putin: Slovakkia tegi ettepaneku korraldada rahuläbirääkimised venemaa ja Ukraina vahel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
