Sõja ülevaade: 1037. päev – mõned vene edenemised
Avaldatud: 26 detsember, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. detsember 2024:
senine kõrge vene poole tempo on säilinud ja mõned edenemised ikka tulevad, aga need pigem sammhaaval, aga …püsivalt. Pisu ka Gruusiast…
1. Täna vähe suuremates linnades, rinde ja piirilähedus ikka hullus sajus.
2. On ja vist tuleb lisa…
3. Kursk: muutusteta aga 810. jälle pihta sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sillapea Kupjanskist põhjas kipub ohtlikult laienema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kombits ja lõunasektor ikka sammhaaval edeneb.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. lavrov ütles, et venemaa ei oleks rahul vaherahuga Ukrainas.
12. venemaa teatel uppus Vahemerel terrorirünnaku tõttu sõjaväe kaubalaev Ursa Major.
13. „Toimus plahvatus.” Kasahstanis alla kukkunud lennuki võis alla tulistada õhutõrjesüsteem.
14. „Sabotaaži ei saa välistada.” Läänemerest avastati uus rikkis merekaabel.
15. Apple selgitas putini-vastaste meediarakenduste eemaldamist murega demokraatia põhimõtete pärast.
16. Amiran Khevtsuriani, Gruusia Tehnikaülikooli professor, Gruusia-Ukraina keskuse asutaja lugu ajalehest Ukrainska Pravda: Gruusia kannatab ja vaevleb: kuidas kulgevad protestid Thbilisis ja miks toimub peagi eskalatsioon.
17. The Independent: NATO ei saa kaitsta Euroopat venemaa eest ilma USA-ta, hoiatavad alliansi eesliini riikide juhid
18. Lühiuudised
217 vene poole rünnakut küll suuri edenemisi ei toonud, aga Donetski rindel liialt laialt siiski suudetakse sammhaaval edeneda. Pokrovski suunal anti teada 57 rünnakust ehk siis neljandik seal suunal. Mujal sama seis mis varasemalt, ainult Siverski rindel kadus suurem vene surve ära, vaid kahest rünnakust Ukraina omad teada andsid.
Liugpommidega vene poolel jätkuvalt pisu kõhnasti, 35-st teada anti ja enamus neist ikka Kurski ja Pokrovski suunal käiku lasti. Ei vähene vene kaudtule ja drooniüksuste töö, vastavalt u 5000 lasku ja üle 2000 kamikaze drooni. Pisu on küll tõusnud uuesti vene kaudtuleüksuste tabamine, aga see ikka liialt väike. Kuna paljus on vene pool hakanud ründama tsiviilsõidukitega, siis vastavalt on langenud ka soomuse kaotused, aga eks peatselt siiski suuremate soomusrusikatega uuesti virutavad. Hetkel on endale veel teadmata, kas selle tagalatoetuselemendi sisse arvatakse ka nende ründavate tsiviilsõidukite kaotused. Kui jah, siis on drastiliselt langenud tegelikult tagalatoetuselemendi tabamine. Üritab selle siiski teada saada.
Ilm on hakanud isegi pisu sealgi soojenema ja väikest plussi jagub ning on näha, et enamus vene liikuvvahendite tegevust on koondunud teedele, mis peaks pisu hõlbustama nende tuvastamist ja tabamist. Jalaväge siiski näeb toimetamas kõikjal ning üllatavalt palju saadakse paatidega mitmes rindelõigus üle jõgede. Näeb ka päris uusi paate nii metallist kui PVC-st. Tundub, et enamasti nende paatidega saadetakse tegustema professionaalsemaid üksusi, kel parem varustus ning suutlikkus. Seljakotid päris suured ehk siis staffi rohkelt kaasas kas suuremaks mõjuks või ajaliselt pikemaks operatsiooniks. Näeb ka summuteid automaatidel ning rohkemalt optikat või paremaidki relvi.
vene sõdurid kurdavad vabatahtlikena esinevate tundmatute isikute üle. Need „vabatahtlikud” korraldavad kohtumisi kindlatel kellaaegadel ja kohtades, et raketilöögid saaksid piirkonda varsti tabada.
1. Ukraina õhujõudude aruanne eile hommikul toimunud raketi- ja droonirünnaku kohta.
Tulistati alla:
0/2 ballistilised raketid KN-23
0/10 S-300/400 ballistilised raketid
55/62 Kh-101/555/Kalibr tiibraketid
4/4 Kh-59/69 tiibrakett
54/106 Shahedi droonid
Lisaks surus elektrooniline sõda alla või ei jõudnud sihtmärgini veel 52 Shahedi drooni.
Täna öösel „vaid” 20 drooni Ukraina linnu öösel kimbutas ja kõik ka alla lasti.
2. Millerovo (sõjaväe õhubaas). venemaa seirekanalid teatavad UAV tegevusest.
venemaal rammis mees autoga endisesse sõjaväeteenistuse hoonesse ja süütas tulekahju. Teadaolevalt leidis juhtum aset Vladimiri oblastis Gus-Hrustalnõi linnas. Pärast hoonesse sõitmist süütas mees oma sõiduki põlema.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin kinnitas, et vigastada sai vähemalt 600 000 vene sõdurit.
venemaal Rostovi oblastis olla toimunud eile õhtul droonilöök, vahendavad venemaa seirekanalid.
Eile varahommikul põhjustas droonirünnak venemaal Tambovis tulekahju Transnefteproducti katlaruumis. Neli drooni tabasid Novonikolskoe dispetšerjaama, põhjustades tulekahju. venemaa kaitseministeerium väitis, et tulistas alla kolm drooni, samas kui kohalikud ametnikud teatasid, et tuli kustutati kiiresti. Kohalikud väidavad, et kannatada sai ka Michurinski Progressi tehas, mis toodab lennundus- ja raketitehnoloogiat.
3. Kursk: Lgovis tabas Ukraina venemaa 810. brigaadi peamist komandopunkti. Ukraina relvajõud on väidetavalt kõrvaldanud venemaa 810. merejalaväebrigaadi ülema asetäitja. Väidetavalt hukkus rünnaku ajal Kurski oblastis Lgovis komandopunktis viibinud Salim Paštov. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, tuli ka vene blogijatelt infot, et Ukraina vasturünnakud jätkuvad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: vene sillapea Kupianskist põhjas on laienenud Dvorchina asulasse Oskili jõe läänekaldal ja üha enam muret valmistab, et Ukraina ei suuda sillapea laienemist lõpetada ja Dvorchina võimalik hõivamine võib anda võimaluse seal kas sildade taastamiseks või nende varjus uute ülepääsude rajamiseks soomustehnika jaoks. Hetkel pole Ukraina omad suutnud lõpetada paatide sõelumist üle jõe, mis toovad täiendavaid mehi jõe teisele kaldale. Mujal rinne pidas, kuigi surusid kui hullud…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud, põhiline surve ikka Toretskis ja selle ümber.
8. Donetsk: Pokrovski suunaline vene kombits jätkab laienemist ning jälle pigem eenduvad peened kombitsad üritavad end paika saada uutes metsaribades kas põldude vahel või orgude nõlvadel, et hiljem siis nende vahelised alad hõivata. Mõni blogikanal näitab, et vene üksused on juba jõudnud Pokrovski linnani, aga kinnitust selle pole, et sinnani jõudnud üksused oleks suutnud ka paika jääda. Jätkuvalt arvamusel, et tugevam surve on linnast edelast põhja poole pöörates linnast mööduda piki suuri avatuid alasid suuremat soomusmassi kasutades. Lisaks mureks, et see kurivaimu suur ja üha paksenev kombits pole oma dünaamikas hoogu kaotanud ja tasapisi igas suunas laienemist jätkab, mis näitab, et Ukraina omadel on kaitsega pisu kehvasti, sest suudetakse ühtlaselt enamus suundades laieneda. Seni jagub vene konveieril ressurssi tempo hoidmiseks, kuigi kulu on ülikõrge. Nii Pokrovski linna kui kõiki ümbritsevaid asulaid töödeldakse distansilt kõigega ehk siis liugpommid, droonid ja kaudtuleüksused oma vahenditega. Veel pole suuri märke, et Pokrovski linn kohe langema hakkaks ning ei kipu uskuma, et seda Ukraina ka liialt lihtsalt teha laseks.
Rinde lõunasektoris kipub miski pärast Kurahove linnas vene pool toppama ning ei suuda kõrgemate hoonete kvartalis püsivalt kanda maha saada. Mujal tasapisi siiski liigutakse, sest arvatavalt Ukraina taandub ressursside hoidmiseks paremale võimalikule kaitsejoonele Vovtša jõe taha.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
Berdjanski suund: survet jagub aga isegi vene blogijad eilsest päevast edenemistega ei kiidelnud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisminister sergei lavrov ütles, et Moskva ei ole rahul vaherahu sõlmimisega Kiieviga, kuna vene pool vajab „õiguslikult siduvaid garantiisid”. Telekanali Rossija-1 saatele „60 minutit” antud intervjuus rõhutas ta, et lääneriigid ja Ukraina arutavad praegu aktiivselt vaherahu sõlmimise võimalust, kuid tema hinnangul võimaldavad sellised tegevused Kiievil vaid koguda vägesid, et seejärel „taas püüda venemaad strateegiliselt lüüa, järgides oma peremeeste juhiseid”.
„Meile vaherahu ei sobi. Vajame usaldusväärseid õiguslikult siduvaid lepinguid, mis on suunatud konflikti peamiste põhjuste kõrvaldamisele,” ütles lavrov. Minister lisas, et on vaja töötada Euroopa, sealhulgas Ukraina kriisi pikaajalise lahendamise kallal, saavutades saavutatud kokkulepete kohustusliku juriidilise kinnituse.
lavrov tõi ka välja, et Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja ei tähenda automaatset läbirääkimiste algust venemaa ja USA vahel. „Me ei ole kunagi teinud avaldusi, et Trumpi administratsiooni tulekuga algavad ilmtingimata läbirääkimised ülemaailmse julgeoleku, Ukraina teemal,” selgitas minister. Ta rõhutas, et Moskval pole illusioone Ukraina kriisi lihtsa lahenduse osas. Tema sõnul on lahendus võimalik vaid lepingute raames, mis tagavad usaldusväärse julgeoleku ja stabiilsuse Euroopas, võttes arvesse venemaa ja teiste riikide huve.
putin tõi välja tingimused relvarahu sõlmimiseks ja läbirääkimiste alustamiseks juunis. Nende hulgas on Ukraina vägede väljaviimine Luhanski, Donetski, Zaporrižja ja Hersoni oblastist, Ukraina keeldumine NATO-ga liitumisest, tuumavaba staatuse kinnitamine ning Krimmi ja nelja piirkonna tunnustamine venemaa koosseisus. Lisaks nõudis putin venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas neid tingimusi ultimaatumiks ja keeldus neid arutamast.
Donald Trump väitis oma valimiskampaania ajal korduvalt, et suudab venemaa ja Ukraina vahelise sõja kiiresti lõpetada, kuid selle plaani täpsemad detailid on siiani teadmata. Reutersi andmetel on Trumpi nõunikud välja töötanud mitu varianti. Keith Kellogg tegi ettepaneku külmutada sõjalised operatsioonid rindejoonel, keelduda Ukrainat kümneks aastaks NATO-sse kutsumast ning kasutada Ameerika sõjalist abi Kiievile survehoovana Moskvale. J.D.Vance’i algatuse sisu ei avalikustata, kuid varem pooldas ta demilitariseeritud tsooni loomist piki rindejoont ja Ukraina neutraalse staatuse säilitamist. Richard Grenell tegi ettepaneku luua rahulepingu raames „autonoomsed tsoonid” ja tühistada toetus Ukraina liitumisele NATO-ga.
Zelenski, kes varem väitis, et läbirääkimised on võimalikud vaid 1991. aasta piiride juurde naasmisel, tunnistas novembris, et Kiiev võib okupeeritud alad diplomaatiliste vahenditega tagastada. Samas rõhutas ta: relvarahu on võimalik vaid siis, kui Ukraina kutsutakse NATO-sse. Ukraina välisministeerium kordas seda seisukohta, öeldes, et liitu kuulumine on pikaajalise rahu ainus tagatis.
7. detsembril kohtus Zelenski Pariisis Trumpiga. Reutersi andmetel rääkis Trump Ukraina presidendile viivitamatu relvarahu ja rahuläbirääkimiste alustamise vajadusest, rõhutades, et Kiiev peab saama julgeolekugarantiid. Trump märkis pärast kohtumist, et Zelenski on valmis rahu sõlmima. Ta ütles ka, et putin on kandnud suuri kaotusi ja on „juba kaotanud”. 23. detsembril ütles USA valitud president, et ootab põnevusega kohtumist putiniga, et arutada sõja lõpetamist. Njah, eip näe ühtki head võimalust, et Trump suudab 24 tunniga peale võimule saamist sõja lõpetada. Pikema aja jooksul see küll võimalik… aga kas piisavalt tahet leitakse…
12. vene kaubalaeva Ursa Major (ladina keelest tõlkes „Suur Vanker”) hukkumine Vahemerel oli terrorirünnaku tagajärg. RIA Novostile teatas sellest Oboronlogistics ettevõtete grupp, mis on aluse kaasomanik. „Laeva meeskonnaliikmete ütluste kohaselt toimus 23. detsembril 2024 kell 13.50 (Moskva aja järgi) kolm järjestikust plahvatust tüürpoordis, ahtri piirkonnas,” selgitas pressiteenistus. Vahetult pärast plahvatusi kaldus kaubalaev järsult 25 kraadi. Nagu ettevõte rõhutab, ei olnud laev ülekoormatud. Ursa Major on venemaa üks suurimaid kuivlastilaevu, mille kandevõime on kuni 9,5 tuhat tonni, kuid intsidendi hetkel oli pardal vaid 806 tonni lasti. Laeval oli kaks pukk-kraanat, kaks kraanakoppa, kaks laeva pilsikatet, 20-jalane konteiner koos seadmetega ja 129 tühja konteinerit, väidab Oboronlogistics.
Intsident leidis aset 23. detsembril Vahemere rahvusvahelistes vetes Hispaania ja Alžeeria vahel, kui Ursa Major sõitis itta Gibraltari väina suunas. El Españoli ja La Verdadi teatel oli masinaruumis kuulda plahvatust, mille järel laev kaldus kursilt kõrvale ja kaldus kreeni. Selle tulemusena jäi kadunuks kaks meeskonnaliiget ja 14 meremeest päästeti.
Mereliiklusteenistus fikseeris, et Ursa Major sisenes Vahemerele, kaasas kolm vene dessantlaeva (Ivan Gren, Alexander Otrakovsky ja Alexander Shabalin) ning mootorlaev Sparta. Kaubalaev väljus Peterburist 11. detsembril ja pidi ametliku versiooni järgi jõudma Vladivostokki 22. jaanuaril. Kaitseministeeriumile kuuluv ettevõte Oboronlogistics teatas, et laev täitis „riiklikku ülesannet” vedada projektlasti sadama infrastruktuuri ja Põhjamere marsruudi arendamiseks.
OSINT-i mereväeasjadele spetsialiseerunud analüütik H. I. Sutton pakkus aga välja, et Ursa Majori tegelik sihtmärk võiks olla Tartuse sadam Süürias. Tema arvates suundus laev sinna vene sõjatehnikat evakueerima. Analüütik meenutas ka, et Ursa Major osales varem regulaarselt niinimetatud Süüria ekspressis – vene vägede tarneteel Süürias.
13. Kasahstani territooriumil alla kukkunud Aserbaidžaani lennufirma Azerbaijan Airlines lennuk, mis lendas Bakuust Groznõisse, võis saada õhutõrjesüsteemi tabamuse, mis tõrjus hommikust droonirünnakut Tšetšeeniasse. Kuigi föderaalne lennutranspordiagentuur nimetas katastroofi esialgse versiooni lennuki kokkupõrkeks lindudega ning Kasahstani meedia kirjutas pardal olnud gaasiballooni plahvatusest, näitasid fotod ja videod tragöödia sündmuskohalt, et lennuki, mille pardal oli 67 inimest, saba oli täis auke, mis sarnanesid šrapnelli jälgedega või õhutõrjeraketi kahjustavatele elementidele.
Baza avaldatud kaadrid näitavad sabas auke, mis võivad lennukil stabilisaatori ja juhtimisega probleeme tekitada. „Just selline näeb välja õhutõrjesüsteemi kahju,” kirjutab sõjaväeblogija Juri Podolyaka.
„Lõhkepea lõhati lennuki küljelt ja veidi kõrgemal,” märgib ta. Tundub väga tõenäoline, et lennuk jäi „peegelduseks järjekordsest rünnakust Groznõi vastu”. „Sõjaväeinformaator” juhib tähelepanu asjaolule, et lennuki keres on näha ka hävitavatest elementidest tekkinud augud. „Sõna otseses mõttes sõel,” kirjutab kanal.
Ellujäänud reisijad räägivad, et lennuk üritas Groznõis maanduda kolm korda ning viimase, kolmanda katse katkestas plahvatuse heli. „Toimus plahvatus – ma ei ütleks, et lennuki sees. Seal, kus ma istusin, lendas minu kõrval olev trimm ära,” rääkis pardal olnud Subkhonkul Rakhimov RT-le. Tema sõnul olid päästevestil kildudest augud. „Pärast seda plahvatust lendas see kild otse mu jalge vahel – kuskil seal – sisse ja tabas mind. Ta torkas vesti läbi,” selgitas reisija ja lisas, et lennujaama kohal oli tihe udu.
Plahvatuse helidest rääkis Mashile ka teine ellujäänud reisija, 34-aastane Vladivostoki reisibüroo Kristina Jevstignejva. Naise sõnul oli tema arusaam olukorrast selline, et lennuk põrkas kokku lindudega. VChK-OGPU hinnangul võis Embraeri tabada õhutõrjeraketisüsteem Pantsir – need paiknesid Tšetšeenias ja neid kasutati vabariiki ründavate UAV-de hävitamiseks.
Lennuõnnetuses hukkus 7 venelast, 9 jäi ellu, ütles Kasahstani transpordiministeeriumi juht Marat Karabaev. „Aserbaidžaanist oli pardal 37 inimest, 23 hukkus, 14 jäi ellu; kolm inimest Kõrgõzstanist, kõik kolm jäid ellu, kuus reisijat Kasahstanist. Kahjuks surid meie kaasmaalased. Meeskonnas on viis inimest, neist kaks surid, kolm jäid ellu,” vahendab RBC ministrit.
Azerbaijan Airlines tühistas kõik lennud venemaale Põhja-Kaukaasiasse, täpsustamata, millal need võivad jätkuda.
14. Soome peaminister Petteri Orpo teatas Soomet ja Eestit ühendava merealuse elektrikaabli kahjustustest. Katkestus toimus 25. detsembril ja nagu Orpo märkis, ei mõjutanud see Soome elektrivarustust. Valitsuse juht rõhutas sotsiaalmeedias, et võimud jätkavad olukorra tähelepanelikku jälgimist ka pühade ajal ning viivad läbi juhtumi põhjuste väljaselgitamiseks uurimist.
Soome elektrivõrguettevõtte Fingridi võrguoperatsioonide juht Arto Pahkin ütles, et kahju puudutas EstLink 2 kaablit, mis on suurim elektriülekandeliin Soome ja Eesti vahel. Vestluses Yle telekanaliga ütles ta, et sabotaaži võimalust pole veel välistatud. „Kaalume kõiki võimalikke põhjuseid ja anname tulemustest teada niipea, kui olukord selgub,” ütles Pahkin.
EstLink 2 on ligikaudu 170 kilomeetri pikkune elektriülekandeliin, millest 145 kilomeetrit kulgeb Läänemere all. See annab 658 megavatti võimsust, mis on peaaegu kaks korda suurem kui EstLink 1 kaablil, mis jätkab normaalset tööd. Hetkel uurivad eksperdid kaablit. Tööd käivad üheaegselt Soome ja Eesti poolel.
Varem on piirkonnas registreeritud merekaablite kahjustamise juhtumeid. Detsembri alguses avastati Helsingi lähedal Soomet ja Rootsit ühendava fiiberoptilise kaabli kahjustus. Rootsi tsiviilkaitseminister Karl-Oskar Bohlin märkis seejärel, et sabotaaži võimalust ei saa välistada.
Novembris tekkisid sarnased kahjustused Leedu ja Rootsi vahelistes merekaablites, samuti Soome ja Saksamaa vahel. Nendest juhtumitest mõjutatud riigid kahtlustasid ka sabotaaži.
Ameerika delegatsiooni OSCE raporti kohaselt on venemaa alates Ukraina sõja algusest sooritanud umbes 150 rünnakut NATO riikide taristu vastu. Need rünnakud hõlmavad küberrünnakuid raudteedele, haiglatele, lennunduse GPS-süsteemidele, veevarustusrajatistele, samuti sabotaažiakte, sealhulgas veealuse infrastruktuuri kahjustamist.
Iltalehti kirjutas, et rikke tekkimise ajal sõitis kaabli piirkonnas järgmine Hiina alus, mis oli alustanud teekonda Peterburist.
15. Apple selgitas sõltumatute meediarakenduste ja VPN-teenuste eemaldamist App Store’ist venemaal vajadusega järgida kohalikke seadusi ja sooviga jätkata oma teenuste osutamist riigis. Ametlikus vastuses Piirideta Reporterid (RSF) päringule ütlesid Apple’i esindajad, et nende tegevuse põhjuseks olid nii juriidilised piirangud kui ka ülesanne „järgida demokraatlikke põhimõtteid”.
„Seaduse rikkumine võib kaasa tuua selle, et Apple ei saa enam selles riigis App Store’i hallata ega sisu levitada. USA valitsus julgustab ettevõtteid säilitama sideteenuste kättesaadavust venemaa elanikele, arvates, et nende teenuste kättesaadavus on demokraatlike põhimõtete toetamiseks vajalik,” selgitas ettevõte. Apple eitas ka süüdistusi VPN-i rakenduste aktiivses eemaldamises.
Ettevõte täidab regulaarselt venemaa ametivõimude taotlusi eemaldada oma rakenduste poest sõltumatu meedia. Kustutatute hulgas oli Raadio Vabadus rakendus, mis sisaldas materjale selle projektidest „Siber.Realii” ja „North.Realii”. Oktoobris eemaldati Roskomnadzori nõudmisel poest ka rakendus „Praegune aeg”. Põhjuseks oli organisatsiooni tunnistamine venemaal ebasoovitavaks.
Sarnase saatuse osaliseks said ka Apple’i platvormil hostitud taskuhäälingusaated. Eelkõige eemaldati materjalid väljaannetest The Insider, Meduza, aga ka Ehho Moskvõ, BBC Russian Service ja Holod. Jaanuaris palus Apple taskuhäälingusaate „Tere, sa oled välisagent” autoritel iseseisvalt eemaldada hooaeg „Sisters”, mis on pühendatud Ukraina sõjast naasnud vene sõdurite perede lugudele. See juhtus pärast Roskomnadzori nõudeid.
2024. aastal alustas Apple VPN-teenuste aktiivset eemaldamist. Eemaldatud rakenduste hulka kuuluvad NordVPN, Proton VPN ja Red Shield VPN. Tsensuuri jälgiv projekt GreatFire teatas, et vaid kahe suvekuuga eemaldas Apple venemaa App Store’ist 60 VPN-i rakendust, mis suurendas nende koguarvu 98-ni. VPN-teenused võimaldavad kasutajatel sõltumatu meedia blokeerimisest mööda minna ja on venemaal peamine viis elanikele juurdepääsu tagamiseks blokeeritud ressurssidele.
Septembris kutsusid 28 organisatsiooni, sealhulgas inimõiguste rühmitused, meedia ja VPN-i rakenduste arendajad Apple’i üles lõpetama venemaa tsensuurinõuete täitmine.
16. „Salome Zurabišvili peab oma ametikohalt lahkuma 29. detsembril. Vaatame, kus ta oma elu jätkab: kas trellide taga või vabaduses.”
„Arvan, et Salome Zurabišvili on endiselt piisavalt tark, et mitte rikkuda kriminaalkoodeksit ega julgustada teisi seda rikkuma, mis näeb ette paljude aastate pikkuse vangistuse.”
„Näete, et inimesed ei osale enam miitingutel, eile oli täielik mobilisatsioon ja kogunes vaevalt umbes 3 tuhat inimest. Siis jagati fotosid eelmise aasta protestidest.”
Kõigi kolme tsitaadi autor on sama isik, Gruusia de facto peaminister Irakli Kobakhidze. Kasutame tähistust „de facto”, sest praeguse valitsuse määras ametisse 26. oktoobri petuvalimistel valitud parlament. Nende valimiste võltsimisest annab tunnistust eelmise nädala lõpus avaldatud OSCE vaatlusmissiooni lõppjäreldus.
Partei Gruusia Unistus ja selle juht Bidzina Ivanišvili on Gruusias võimu haaranud ja vägivallatsevad oma rahva vastu. Peaaegu 30 päeva kestnud protesti käigus vahistasid tema julgeolekujõud üle 500 meeleavaldaja, kellest enam kui 400 peksti ja piinati rängalt.
Kohtunikud määravad karistused – enamasti trahvid või kuni 14-päevane vangistus – üksnes politsei ütluste põhjal. Advokaatide argumente, aga ka väiteid piinamise kohta politsei poolt, eiratakse.
Selle tulemusena rakendasid Ivanišvili suhtes mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Ukraina isiklikud sanktsioonid ning Briti valitsus ja USA administratsioon karistasid tema julgeolekujõude kui inimõiguste rikkujaid ja lisati Magnitski nimekirja.
See on õudusunenägu, milles Gruusia ühiskond peab elama. Ja peamine on võidelda oma vabaduse ja tuleviku eest. Tundub aga, et see ei hakka sellega harjuma ja on valmis lõpuni võitlema. Nende päevade jooksul oleme näinud ja kuulnud palju šokeerivaid (nii häid kui halbu) lugusid.
Gruusiaga on aga seotud üks lugu, mis on kõige emotsionaalsem. Enamik Gruusia teatreid streigib – see on nende reaktsioon näitleja Andro Chichinadze vahistamisele. Teda süüdistatakse üleskutses vägivaldsele võimuvahetusele – selle eest ähvardab teda kuni üheksa-aastane vanglakaristus.
Gruusia on kahevõimu lävel: millised on uue „presidendi” valimise tagajärjed?
Vastuseks ei teatanud etenduste ärajäämisest mitte ainult Chichinadze töökoht, muusikaline komöödiateater, vaid ka kõik Tbilisi teatrid. Ja näitlejad ja lavastajad on võitluse eesliinil. Vaatamata sellele on kõikidele ärajäänud ja ärajäänud etendustele kõik piletid juba välja müüdud. Kujutage ette, inimesed ostsid piletid etendustele, mida ei toimu.
Lisaks on loodud mitmeid fonde, mis aitavad neil päevil kinni peetud poliitvange ja nende pereliikmeid. Nendest vahenditest kaetakse ka trahvid, mida režiim määrab tavainimestele protestidel osalemise eest.
Ja kõik see on tilk meres uskumatust heast, mis praegu Gruusias toimub.
Neile, kes Gruusia meeleavaldusi vaid aeg-ajalt jälgivad, võib tunduda, et nende ulatus on hakanud vähenema. Ka Gruusia unistus püüab selles kõiki veenda.
See pole aga sugugi tõsi! Ja selle tõestuseks on 21. detsembril toimunud mastaapne miiting. 200 tuhat inimest pidas Tbilisi kesklinnas vabadusfestivali, mille lõpuakordiks oli Gruusia sõjatants „Khorumi” kaunite Gruusia tantsijate esituses.
Nii ühtset ja sõbralikku gruusia rahvast praegune põlvkond ei mäleta. Ja mis kõige tähtsam, iga protestil osaleja on ise juht ja korraldaja.
Ja järgmisel hommikul ütles de facto peaminister, et miitingul oli kohal vaid umbes kolm tuhat inimest.
Võib öelda, et de facto peaminister tegutseb traditsiooniliselt venemaa propagandameetodil: ta võib vabalt rääkida mustast valgeks ja valgest mustaks.
Tema hilisemad avaldused osutusid aga palju murettekitavamaks kui ülaltoodud. Kobakhidze rääkis legitiimsest presidendist Salome Zurabišvilist traditsiooniliselt halvustavate epiteetidega ja teatas tegelikult tema vahistamisest pärast 29. detsembrit (kuupäev, mil põhiseaduse kohaselt lõpeb tema presidendi ametiaeg).
Muidugi saab selline sündmuste areng suureks proovikiviks nii Salome Zurabišvilile endale, kes ei kavatse oma presidendivolitusi lõpetada, kui ka sadadele tuhandetele inimestele, kes on selle pakase ja külmaga tänavatel seisnud. 25 päeva ja protesteerides ebaseadusliku valitsuse vastu.
Sellistel tingimustel võib olukord muutuda kontrollimatuks ja pöördumatuks.
Ja ometi ei mõista de facto valitsus ikka veel ohtu, mida see oma rahvale ja riigile kujutab.
Nendes tingimustes muutub kriitilise tähtsusega rahvusvahelise kogukonna roll ja selle vahetu osalus. Tundub, et pelgalt mureavaldustest ja puudulikest sanktsioonidest ei piisa.
Kui olukord ei lahene ja välja kuulutatakse uued valimised, võib Gruusia rahvas end ja riiki füüsiliselt kaitsta, mis toob riigi tagasi selle tumedasse minevikku.
Nendes tingimustes muutub kriitilise tähtsusega rahvusvahelise kogukonna roll ja selle vahetu osalus. Tundub, et pelgalt mureavaldustest ja puudulikest sanktsioonidest ei piisa.
Seetõttu peaksid rahvusvahelised partnerid võtma otsustavaid meetmeid varakult, et vältida äärmist eskaleerumist. Selleks on jäänud väga vähe aega – alla nädala.
Mihheil Kavelašvili „inguratsioon” on planeeritud 29. detsembrile. President Salome Zurabišvili ei tunnista valimist legitiimseks ja keeldub volitusi üle andmast. Ja võimude katsed teda vanglaga hirmutada ei anna tulemusi.
Samal ajal provotseerib Kobakhidze avalikult mitte ainult oma rahvast, vaid ka läänt.
Näiteks pärast seda, kui Ühendkuningriik ja USA kehtestasid Gruusia julgeolekujõudude vastu sanktsioonid, anti neile selle asemel, et nad ametikohalt kõrvaldada ja uurimise alustamiseks vastavatesse struktuuridesse üle viia, riiklikud autasud ja „siseminister” Vakhtang, kes oli kantud paljude riikide sanktsioonide nimekirja, ülendati Gomelauri asepeaministriks.
Ja üksikute lääne poliitikute katsed Gruusia unistusega kokkuleppele jõuda ebaõnnestusid kindlasti. Me ei räägi otsekohestest „putini ja Ivanišvili sõpradest”, nagu Ungari peaminister Viktor Orban.
Tõeline „kingitus” Ivanišvilile oli Euroopa Nõukogu peasekretäri Alain Berseti visiit Tbilisisse. See visiit andis Kobakhidzele võimaluse taotleda praeguse valitsuse rahvusvahelist tunnustust ja legitiimsust.
Vastutasuks sai Berse Gruusia võimudelt lubadusi teha muudatusi skandaalses välisagentide seaduses. Isegi kui see lubadus täidetakse (milles on väga tõsiseid kahtlusi, sest „Unistus” on lääne partnereid juba mitmel korral petnud), ei rahusta see samm proteste kuidagi.
Teine müüt tänase Gruusia kohta on see, et protestid ei mõjuta valitsust ja see jääb monoliitseks.
Tbilisis liiguvad jutud erakonna Unistus tippliikmete, sealhulgas isegi partei formaalse juhi ja endise peaministri Irakli Garibašvili peksmisest. Ja see on tõsi! Partei liikmeid hoitakse hirmu all ja neid karistatakse (sageli demonstratiivselt) iga „põgenemiskatse” eest.
Kõik see näitab, et aeg pole praegu Ivanišvili poolel.
Gruusia Unistus ja selle tippkõnelejad väidavad, et praegused Lääne sanktsioonid on president Joe Bideni ametist lahkuva administratsiooni töö vili, mis sunnib väidetavalt ka Euroopa riike piiranguid kehtestama. Ja et Donald Trumpi tulekuga Valgesse Majja kõik muutub.
See aga tähendab, et võimud peavad 20. jaanuariks olukorra täielikult kontrolli alla võtma. Alles siis saavad nad võimaluse Trumpiga kuidagi kokkuleppele jõuda.
Ja juba praegu valitsevas erakonnas toimuvad rahutused näitavad, et aega on neil veelgi vähem. Kui proteste lähinädalatel maha ei suruta, muutub kontrolli säilitamine aparaadi üle järjest keerulisemaks.
See tähendab, et 29. detsembril või paar päeva varem ootavad Gruusiat ees uued katsed.
Gruusia Unistusel pole muud valikut, kui püüda seaduslik president Salome Zurabišvili võimude teostamisest kõrvaldada.
Ja Gruusia rahval pole muud valikut, et peatada Gruusia libisemine vene stiilis diktatuuri.
17. NATO „pole valmis” võitlema vladimir putini venemaa vastu ilma USA-ta, ütlesid alliansi kolme rinderiigi liidrid Independentile, kutsudes liitlasi üles kaitsekulutusi drastiliselt suurendama. Seoses Donald Trumpi võiduga USA presidendivalimistel on Läti, Eesti ja Soome liidrid kutsunud alliansi üles lõpetama „lõputu vaidlus”, kuidas tulla toime ähvardava venemaa ohuga, öeldes, et on aeg tugevdada Euroopa kaitset. „Me ei ole valmis. See on täiesti selge,” ütles Läti president Edgars Rinkevics. „Me ei saa lihtsalt loota olukorrale, kus USA jääb Euroopasse palju kaasatuks.” „Me peame oma kaitsevõimet tõstma,” lisas Eesti peaminister Kristen Michal seoses venemaa ohuga ja võimetusega olla demokraatia ja tegutseda reeglipõhises maailmas”.
Need kolm riiki on ainsad NATO liikmed, kes piirnevad venemaaga – piiriga, mis kulgeb ligi 2000 kilomeetrit Soome põhjatipust kuni Läti kagunurgani (njah, Norra ja Leedu unustati ära), mis piirneb ka Valgevenega, putini vasallriigiga, mida Moskva kasutas platsdarmina Ukraina invasioonil.
Ka Soome, Eesti ja Läti on oma sisemajanduse koguprodukti (SKT) suhtes ühed NATO suurimad kaitsekulutused. NATO nõuab, et liikmesriigid kulutaksid kaitsele vähemalt 2 protsenti oma SKT-st, kuid enne käesolevat aastat täitis seda vaid kolmandik riike. See arv on tõusnud kahe kolmandikuni NATO liikmetest, kuid eksperdid hoiatavad siiski, et kulutused on liiga väikesed. Prognoositakse, et venemaa kulutab 2025. aasta esimeseks kvartaliks kaitsele 6,3 protsenti oma SKT-st.
Eesti kulutab kaitsele 3,4 protsenti oma SKT-st, mis on Poola järel alliansi suuruselt teine. Läti kulutab 3,15 protsenti, olles USA järel suuruselt neljas kulutaja ja Soome veidi üle 2,4 protsendi.
Ühendkuningriik on üheksandal kohal, kulutades 2,3 protsenti, Tööpartei valitsus lubab seda suurendada 2,5 protsendini. Kuid see arv lükkab ümber tõsiasja, et Ühendkuningriigi kaitsekulutused SKT suhtes on alates 2014. aastast püsinud suhteliselt madalad. Eesti, Soome ja Läti on selle ajaga oma kulutusi ligikaudu kahekordistanud.
Kui Soome koos Rootsiga 2022. aasta mais taotles NATO-ga liitumist, lõpetades aastakümneid kestnud neutraalsuse, tervitati seda kui alliansi sõjalise võimekuse märkimisväärset tõuget. Nende ühinemine aasta hiljem kahekordistas NATO (maismaa)piiri venemaaga.
Soome sõjavägi on üks Euroopa suurimaid, sealhulgas 280 000 sõdurit, keda saab mobiliseerida ja hambuni relvastada nädalaga, ütles president Alexander Stubb. Ligi viiendik selle 5,5 miljonist elanikust on riigi riikliku ajateenistuse programmi tõttu sõjalise väljaõppe saanud.
Riik on hiljuti läbinud kiire sõjalise kasvu, mis rõhutab tema muret putini venemaa kujutatava ohu pärast. Summa, mida Helsingi igal aastal kaitsele kulutab SKT suhtes, on alates 2022. aastast kasvanud ligi 0,9 protsenti.
Kui vene väed alustasid 2022. aasta veebruaris oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse, täitis Soome ka oma suurima sõjaliste kulutuste kohustuse, ostes 64 hävitajat F-35A hinnanguliselt 7,5 miljardi naela eest.
Rääkides Soome viimastest sõjalistest ostudest, aga ka vägede kasvust, ütleb Stubb: „Meil pole seda, sest oleme mures Stockholmi või Londoni pärast. Meil on see, sest oleme Moskva pärast mures.”
Euroopa vajadus suurendada investeeringuid kaitsesse tekkis enne Trumpi tagasivalimist, kuid vabariiklasest miljardäri naasmine Valgesse Majja on toonud järsu leevenduse paljude Euroopa NATO liikmete halvasti relvastatud olukorrale, eriti läänepoolsetes riikides.
2024. aasta alguses ütles peagi 47. USA president, et julgustab venemaad tegema „mida kuradit nad tahavad” NATO liikmetele, kes ei maksa oma õiglast osa Lääne sõjalises liidus.
See pälvis kriitikat NATO artikli 5 õõnestamise pärast, milles öeldakse, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu, kuid Stubb kiitis Trumpi „survet”, kuigi ta kutsus allianssi üles keskenduma „rohkem võimetele kui kulutustele”. „Igaüks peab parandama oma kaitsepuudujääki,” ütleb ta ja lisab, et Euroopa peaks kompenseerima külma sõja aegset sõjaliste võimete alandamise mentaliteeti. USA tulevase alliansi seotuse kohta ütleb ta: „Ma ei usu, et meil oleks NATO ilma USA-ta.”
Rinkevicsi sõnul on käimas arutelud NATO liikmete minimaalse volitatud kulutuste taseme tõstmise üle 2,5 protsendini.
Detsembris Eesti pealinnas Tallinnas toimunud Euroopa liidrite kohtumisel leidis riigi kaitseminister Hanno Pevkur, et NATO liikmesriigid peaksid kulutama tervelt viis protsenti.
Soome president Alexander Stubb ütles, et on selge, et Trumpi „vaenlane number üks” on Hiina, mitte Venemaa (AP)
Kuigi ükski Euroopa liidritest ei öelnud, et nad usuvad, et Trump lahkub NATO-st, on tema kauaaegne skeptitsism alliansi suhtes valitsev mure, et USA, eriti tulevase presidendi ajal, püüab lõpuks suunata tähelepanu Hiinale ja India – Vaikse ookeani piirkonnale, sealhulgas Taiwani kaitsele.
„Nende vaenlane või konkurent number üks on Hiina,” ütles Stubb, kuid lisas, et usub, et Trump mõistab siiski ka liitude tähtsust Pekingiga võitlemisel.
Eksperdid on ka juhtinud tähelepanu sellele, et kui USA suunaks oma ressursid ja keskenduks liiga kiiresti India-Vaikse ookeani piirkonnale, jätmata Euroopale aega iseseisvamaks saada, võidakse neid palju suuremate kuludega tagasi tõmmata Euroopa julgeolekuküsimuste juurde.
„Ma arvan, et Ameerika Ühendriikide huvides on [Euroopas] seotuks jääda,” ütles Stubb. „Igal juhul usun, et väärtuspõhised liidud kestavad palju kauem kui huvipõhised liidud.”
Euroopa vajadus kulutada rohkem kaitsele on toetus Ukrainale võitluses venemaa vastu. Lisaks USA toetuse kahtluse alla seadmisele NATO-s on hr Trump ka lubanud teha lõpu lääne valitsevale filosoofiale toetada Kiievit, kuni nad venemaa Ukrainast täielikult välja tõrjuvad.
Ta on öelnud, et mõlema poole tapmine peab viivitamatult lõppema ja et ta tagab sõja lõpu 24 tunni jooksul pärast ametisse asumist. Paljud kardavad, et sellega kaasneb Ukraina sundimine loovutama osa oma praegu okupeeritud territooriumist venemaale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas, et praegu napib Ukraina sõjaväel jõudu oma territooriumi tagasivõtmiseks venemaa kontrolli alt, mis hõlmab nelja piirkonda riigi ida- ja lõunaosas ning Krimmi poolsaart Musta mere ääres.
Kuid Euroopa eesliiniriigid on endiselt kindlad, et putinit ei tohi tema sissetungi eest premeerida ja et kontinendi turvalisus sõltub Ukraina edust.
„Ausalt öeldes, kui venemaa võitleb Ukrainaga ja venemaa saab Ukrainas võidu, pole vaja küsida, kes on järgmine,” ütles Michal. „Kui lubame venemaal kui režiimil, pätil, kui kiusajal midagi jõuga ära võtta ja pärast seda ütleme, et jah, lepime kokku, et pool sellest, mis võetakse, on nende oma, siis oleks see väga halb sõnum demokraatliku maailma tulevikule.”
Kuid Euroopa suutmatus end kaitsta, eriti ilma USA-ta, rõhutab ainult tema raskusi Ukraina sõjalise toetamise jätkamisel.
Kui Zelenski ütles, et Ukrainal puudub võime venemaa poolt okupeeritud territooriumi tagasi vallutada, oli märkimisväärne, et ta väitis, et „diplomaatiline surve” on ainus viis tagada, et putin ei saaks maa hõivamise eest tasu.
Möödunud nädalal Brüsselis toimunud kohtumisel lisas Zelenski, et kui Ukraina saab ainult Euroopa julgeolekugarantiid, on „võimatu” rääkida lahingute edukast lõpetamisest. Ta ütles, et venemaa tulevaste rünnakute ärahoidmiseks võivad piisata ainult USA toetusega tagatistest.
„Ukrainlasi koolitame koos eestlaste ja soomlastega, kuid praegu ei ole maht piisav,” tunnistab Rinkevics.
„Ma ütleks, et praegu pole üks probleem mitte ainult selles, et paljud riigid pole valmis Ukrainat relvadega varustama, vaid kaitsetööstus, mis ei suuda vajalikul tasemel toota. Me suudame Ukrainale pakkuda, mida suudame, kuid paljudel juhtudel oleme juba selle äärel, mis meil on.”
Ühendkuningriigi valitsuse pressiesindaja ütles: „NATO on ajaloo edukaim kaitseliit ja muutnud oma katuspiirkonnas oleva miljardi inimese, sealhulgas Ühendkuningriigi, turvalisemaks ja turvalisemaks. Me kulutame kaitsele juba 2,3 protsenti oma SKT-st ja oleme võtnud kohustuse suurendada seda niipea kui võimalik 2,5 protsendini. Meie pühendumus Ukrainale on endiselt raudkindel ja me anname neile 3 miljardit naela aastas sõjalist abi nii kaua, kuni seda vajatakse.”
18. Lühiuudised
Jaapan annab Ukrainale venemaa külmutatud varade tagatisel veel kolm miljardit dollarit.
Iraan ja venemaa võivad enne Trumpi ametisseastumist allkirjastada uue strateegilise partnerluse lepingu, kirjutab Newsweek. Leping asendaks 2002. aasta pakti, keskendudes energiale, transpordile ja põllumajandusele – ühendades mõlemad riigid keset globaalset isolatsiooni.
Jermak arutas kahepoolset koostööd Hiina uue suursaadikuga Ukrainas. Ukraina presidendi kantselei teatas, et Andri Jermak ja Ma Shengkun keskendusid rahule ja stabiilsusele piirkonnas, rõhutades Hiina rolli õiglase ja kestva rahu saavutamisel Ukrainas.
Samuel Charap kirjutab Foreign Affairsis: „Rahutee Ukrainas”. Trump vajab realistlikku mänguplaani, tugevaid stiimuleid ja kannatlikkust. Julgeolekugarantiid või EL-i liikmelisus võivad olla Ukraina jaoks alternatiiviks NATO-le, vahendab Foreign Affairs. USA võiks pakkuda Lõuna-Koreale ja Iisraelile pakutavatega sarnaseid julgeolekugarantiid või Ukraina võiks ühineda EL-iga, mis sisaldab vastastikust kaitsemehhanismi. Selliste garantiidega saaks Ukraina keskenduda oma majanduse ülesehitamisele ja demokraatia tugevdamisele.
Ukraina seirekanalite andmetel sisenes üks vene tiibraketti Kh-101 lühiajaliselt Rumeenia ja Moldova õhuruumi, enne kui tulistati alla Ukraina territooriumi kohal. Rumeenia ametnikud väitsid varem, et nende õhuruumis ei täheldatud midagi.
Tartusi suundub uus vene sõjaväekonvoi, teatab Crimean Wind seirerühm. Nüüd suunduvad Tartusi evakuatsiooni abistama tõenäoliselt koguni 5 vene laeva, mis liiguvad kahes rühmas. Praegu Alžeeriast põhja pool: BDK „Ivan Gren”, suur dessantlaev „Alexander Otrakovsky”, sõjaväetransport „Sparta”. Praegu Taanist ida pool: sõjaväetransport „Sparta II”, tanker „Kindral Skobelev”. Seda konvoid saadavad 2 NATO patrull-laeva.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.