Sõja ülevaade: 1035. päev – jõululõhnaline lugu kahjuks pole…
Avaldatud: 24 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. detsember 2024:
jõululõhnaline lugu kahjuks pole, kuigi tahaks… kui Lääs tahab maksta palju kõrgemat hinda ja meid (Ukrainat) ei toeta, saab ta õigel ajal oma sõja (vt p 14). Mitmes sektoris vene poole edenemine jätkus.
1. Muutusteta ehk siis tavaline ööpäev.
2. Juba kipub igapäevane olema, et miskit venemaal tabatakse.
3. Kursk: rinde põhjasektoris vene pool Põhja-Korea toel edasi sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski juures üks pisu pikem vene poole edenemine.
8. Donetsk: ikka sammhaaval vene pool edeneb.
9. Lõunarinne: siingi üks asula kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Laenumäär venemaal kukkus kolm korda pärast baasintressi tõstmist 21%-le.
12. Maaletoojad ei saa raudteeprobleemide tõttu veerandit kaubast eksportida.
13. Ukraina on peaaegu lõpetanud Moskvani ulatuva raketi Trembita väljatöötamise – Economist.
14. UP lugu: Taras Tšmut: Meil on vägede juhtimises kaos.
252 vene poole rünnakut kisub ikka sinna rekordi lähistele ja juba üle pooleteise nädala on suutnud vene pool hoida sellist marulist tempot oma rünnakutega. Kurski rindel 46 rünnakut, Kupiansk-Kreminna 46, Donetski rinne 62 ja Velika Novosilka kant 35. Mujal harju keskmine, kuigi Siverski suunal tavapärasest siiski pisu rohkem.
Surutakse igal moel, nii massiga kui mõne mehega üritades, jala või iga kättesaadavat liikumisvahendit kasutades.
Liugpomme jälle vähe, 52. Vähenes kaudtulelöökide arv 4 tuhandele ja aga pisu kasvas mitmikraketiheitjate töö, aga jäi alla 200. Küll on väga madal vene kaudtuleüksuste tabamine ja see juba pikalt mureks.
Tundub, et vene vanad soomustehnika laod siiski tühjenevad kiiresti ja enamuses vist võetakse neilt juba vaid varuosi, sest taastamisele kuuluvaid eriti enam pole.
1. Tavapäraselt kipub vene droone jaguma alates hilisõhtust kuni hommikuni erinevate Ukraina oblastite kohale. Mujalgi ilm sama.
2. Ukraina relvajõud kasutasid droone, et rünnata Rostovi oblastis asuvat Millerovo sõjaväelennuvälja. Sellest teatas piirkonna kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar oma Telegrami kanalis. Tema sõnul hävitasid õhutõrjesüsteemid lennuvälja lähedal kaheksa mehitamata õhusõidukit (erinevatel andmetel isegi 15 drooni). Esialgsetel andmetel hukkunuid ei ole.
Telegrami kanal „See on Rostov” kirjutab pealtnägijatele viidates, et pommitamise tagajärjel sai Millerovo linna ühel tänaval alguse tulekahju. Kannatada sai ka Millerovo kasakate kadettide kutsekolledži hoone. Õpilased evakueeriti ühiselamutest.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko rõhutas Millerovo lennuvälja strateegilist tähtsust Venemaa jaoks. „Disko Millerovo lennuväljal. Venemaa jaoks – strateegiline lennuväli Rostovi oblastis. See on baasina rindelennundusele, mis täidab missioone Ukraina ida- ja lõunaosas tegutseva Vene jalaväe toetamiseks,” ütles ta. Millerovo lennuväli asub samanimelisest linnast neli kilomeetrit loodes.
„Sõjaline informaator” teatab allikatele viitamata, et rünnaku alla sattus ka sõjaväelennuväli Morozovskis, kuid ametlikku kinnitust sellele teabele veel pole.
venemaa sulges ühe oma suurima naftatöötlemistehase pärast Ukraina SBU ja mereväe ühist drooni- ja raketirünnakut. Rostovi oblastis asuv Novošahtinski rafineerimistehas, mis töötles iga päev 15 000 tonni naftat venemaa sõjavarustuse kütuseks, on nüüd pärast eelmise nädala rünnakuid täielikult seisatud.
Hispaania lähedal uppus vene laev, mis võis sõita Süüriasse vene baasidest evakueerimiseks.
3. Kursk: veel kaadrid Kurskist näitavad, et vene ja Põhja-Korea väed on jõudnud Kruglenkoest ida poole. ISW: Teadaolevalt kavatseb Põhja-Korea saata venemaale rohkem sõdureid ja relvi, kuna tulevad teated, et Kurski oblastis on hukkunud ja haavatud üle 3000 Põhja-Korea sõduri.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kahjuks on vene poole sillapea Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe seni alles ja järjest enam mures, et siit suunalt jõudude lisandumisel võidakse üritada Kupjanskit ümber haarata, lõigates läbi varustusahelad ja selleks piisab ka jalaväe tegutsemist, mida toetab nii kaudtuli, droonid kui lennundus.
6. Siversk: vene pool on hakanud vist üritama rohkem jalaväega üle Siverski Donetsi jõe proovima, uuesti seal jalga siiski veel maha saadud pole. Liigub küll kõlakaid, et vahel siiski jõuab idasuunalt mõni vene üksus Siverski linnani aga kanda maha saadud pole.
7. Bahmut: Toretski linnas on jäänud vähe-vähe veel Ukraina kontrolli alla ja nüüd suutis veel vene pool linna lõunaosast teha päris pikka hüppe edasi ja jõudis sisse Štšerbõnivka asulasse, mis asub Toretski linnast läänes. Kuna Toretskist ühendusteed põhjasuunal vabad, siis see edenemine neid veel ei mõjuta.
8. Donetsk: tundub, et eile Pokrovskile jälle lähemale ei saadud. Mõni kõlakas siiski liigub, et mõni vene üksus on jõudnud ka Pokrovski lõunaküljel asuva jõeni, aga neile kinnitust siiski leida pole suutnud. Jätkuvalt on näha, et vene pool üritab Pokrovskist mööduda üle suurte lagedate alade, aga miks paar päeva siin suunal edenetud pole, on teadmata. Pisu on abi erinevatest jõekestest, mida siin õnneks jagub.
Kurahove juures läheb üha keerulisemks linna läänesektori kaitsmine, sest lõunas üle lagedate väljade surub vene pool edasi ja tõusis oht, et võidakse ainuke ühendustee läänesuunas seal läbi lõigata ehk siis uus prognoos, et nädala lõpuks peab võib-olla Ukraina Kurahove maha jätma.
Lisaks edenevad järjest lõuna suunalt Vuhledari poolt vene üksused Vovtša jõe poole. Seal lagedaid alasid jagub ja pole seni arvanudki, et enne jõge vene pool pidama saadakse.
9. Lõunarinne: pisu ikka muutust siingi.
Berdjanski suund: vene kaitseministeerium väidab, et on Ukrainas Donetski oblastis Storoževe asula (Velika Novosilkast lõunas) täielikult okupeeritud. Seni liigub vastandlike kõlakaid, kas Velika Novosilkast läände suunduv suur ja hetkel ainuke logistikakanal (ok, mõni põllutee ka on) on vene poole kontrolli all ehk siis läbi lõigatud.
Tokmaki suund: pisu prooviti..
Melitopoli suund: sai kinnitust, et Kamjanske juures suutsid Ukraina omad mitte teha reidi, vaid üle Janzenraki jõe kanna maha saada.
10. Herson: muutusteta. Põhiline kemplus Dnepri delta saartel.
11. Keskpanga novembris avaldatud pankade töö tulemused võivad selgitada 20. detsembri ootamatu otsuse põhjusi baasintressi mitte tõsta, mida ootas peaaegu kogu turg. Laenude kasv on lõpuks aeglustunud, järsult ja kõigi tüüpide lõikes, väidab regulaator.
Hüpoteeklaenude emissioon ulatus vaid 274 miljardi rublani (2,49 miljardit eurot) kuus. Kui jätta välja jaanuari tulemused (sel kuul langevad emissioonid alati pärast detsembribuumi ja pikkade pühade tõttu), on see miinimum alates juulist 2022. Jaanuaris 2023 ja 2024. Hüpoteeklaene väljastati ligikaudu sama palju (272 ja 282 miljardit rubla) kui novembris, mis oli palju aktiivsem kuu. Hüpoteeklaenuportfelli kasv aeglustus 0,4%ni võrreldes 0,7%ga oktoobris. Nii soodus- kui ka turulaenude väljastamine on aeglustunud, märgib keskpank, 12% vähem laene (166 miljardit rubla) – see on osaliselt tingitud limiitide ajutist ammendumist. Turu hüpoteeklaenude emissioonid langesid intressimäärade tõusu tõttu 40% (71 miljardi rublani). Tarbimislaenu portfell kasvas keskpanga esialgsetel andmetel pärast oktoobris 0,3% kahanemist tagasihoidlikult 0,1%.
Kui eraisikutele laenuandmine on olnud aeglane juba kuid, siis ettevõtete laenuandmise aeglustumine tuli üllatusena. Kuuga kasvas portfell vaid 0,8% pärast paari eelneva kuu enam kui 2% kasvu (oktoobris 2,3%). Portfelli kasv aeglustus 2,8 korda ja ulatus 0,7 triljoni rublani, mis vastab aastate 2018–2021 keskmisele ajaloolisele tasemele, märgib keskpank, kuid võttes arvesse viimase kolme aasta ligikaudu 30% inflatsiooni, tähendab see portfelli tugevat langust.
Keskpank põhjendab laenuandmise jahenemist kõrgete intressimääradega – oktoobri lõpus tõstis ta baasintressi 19%-lt 21%-le – ja laenutingimuste karmistamist. Lisaks hakatakse aasta lõpus traditsiooniliselt riigilepinguid sulgema ja laenuvajadus väheneb. Lõpuks on peaaegu kaks aastat kestnud laenubuum tähendanud, et „pangad on suures osas kasutanud oma varem kogutud kapitalipuhvreid kiire kasvu rahastamiseks” ja on nüüd „sunnitud oma kasvu ettenägelikumalt planeerima”. Lisaks hoiatas keskpank laenueufooria jahutamiseks pankade kapitalinõuete suurendamise (nn vastutsüklilise puhvri kehtestamise) eest ning lükkas selle seejärel juulist veebruarisse.
Peaaegu kolmandiku novembrikuu laenukasvust andsid laenud elamuarendajatele, ülejäänu erinevate tööstusharude ettevõtetelt, kes kogusid vahendeid peamiselt töölaenamiseks, sealhulgas riigilepingute täitmiseks. Investeerimisprojektide laenudest keskpank enam ei räägi. Nagu hindasid võimudele lähedase analüüsikeskuse TsMAKP eksperdid, võrdus kasumlikkus enamikus tööstusharudes OFZ-de tootlusega või langes alla selle, mis on riskivaba raha hoiustamise viis.
Aastases arvestuses aeglustus ettevõtete laenukasv 21,8%-lt 20,3%-le. Aasta algusest on ettevõtete võlakirju arvesse võttes kasvanud nõuded ettevõtetele 13,7 triljoni rubla võrra ehk 17,6%.
Keskpank nimetas laenukasvu määra üheks kahest peamisest tegurist koos praeguse inflatsiooniga, mis tema otsuseid määravad. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina ja tema asjaomane asetäitja Aleksei Zabotkin viitasid baasintressi oodatavast tõusust keeldumist selgitades „teabe-eelisele”: viimase 1,5–2 kuu jooksul on nad tugevdanud kontakte ettevõtjatega, kes rääkisid laenuandmise tugevast aeglustumisest. Tõenäoliselt muutus aeglustumine detsembris veelgi teravamaks: Zabotkin ütles, et keskpank näeb „15. detsembri andmetes laenuaktiivsuse olulist aeglustumist”.
Keskpank püüab pakkuda majandusele „pehmet maandumist”: aeglustada inflatsiooni ilma majanduslanguseta. „Meie poliitika on suunatud äärmuslike stsenaariumide vältimisele,” ütles Nabiullina pärast intressimäära kohtumist, „see tähendab, et me ei saa lubada majandusel jätkuvat ülekuumenemist, vajame ülekuumenemise leevendamist. Samal ajal peate vältima seda, mida nimetatakse hüpotermiaks”.
12. Kaubanduse erakorralisest ümberorienteerumisest ida poole põhjustatud logistikaprobleemid venemaal süvenevad. Tänavu toodi venemaale Kaug-Idast raudteed pidi plaanitust vähemalt veerandi võrra vähem importi.
Raudtee kaubaekspordi probleemide tõttu ei suutnud venemaa 2024. aasta jaanuaris-oktoobris importida ligikaudu 80 miljonit tonni kaubavedu – just nii palju eksporditi Kaug-Ida sadamatest planeeritust vähem, teatas Kaubandusliit. Organisatsiooni ekspertide hinnangul jäi riigiettevõte kogu selle aja oma igakuisest veograafikust maha vähemalt 25%. Detsembri seisuga on mahajäämus alles, nii et aasta lõpus on tulemus sama: miinus veerand, ütleb Kaug-Ida sadamaterminali operaatori tippjuht.
venemaa Raudtee aeglustab
Turuosaliste hinnangul on raudteevedu idasuuna madala läbilaskevõime tõttu muutunud vähem atraktiivseks nii hinna kui ka kauba kohaletoimetamise kiiruse osas, märkisid keskpanga analüütikud viimases piirkonna majanduse ülevaates. Vaatamata asjaolule, et novembris kasvas rongide arv Kaug-Ida sadamates ning lao- ja kaubandusterminalide koormus langes augustiga võrreldes veerandi võrra, jätkasid Vladivostokist Moskvasse suunduva raudteetranspordi hinnad suure nõudluse tõttu tõusu, kaubandus- ja transpordiettevõtted märkisid, et novembris lepiti kokku ligikaudu kolmandiku võrra vähem raudteevedude taotlusi kui oktoobris, kirjutab keskpank.
venemaa Raudtee on pärast 2008. aasta majanduslangust viimase 16 aasta sügavaimas kriisis: monopol on eksporti tabanud sanktsioonide ja pidevalt kasvavate liikluskorraldusraskuste taustal vähendanud veomahtusid juba kolmandat aastat järjest, eksperdid tööstuse ressursist Railfreight märgivad pärast 10 kuu jooksul venemaa riikliku korporatsiooni aruandluse uurimist.
Sellest järeldub, et selle aja jooksul vähenes laadimine 4,4% ja see protsess mõjutas kõiki laste ning novembris ulatus kuu langus 5,8%ni. Söe tarned, mis moodustavad kolmandiku saadetistest, langesid ekspordi vähenemise tõttu 10 kuuga 6,2% ja mustad metallid ligi 10%.
Vedurite massiliste rikete tõttu kasvas mahajäetud rongide arv 2023. aastal 2,4 korda 42 600-ni. Ettevõte peab vanad rongid kasutusest kõrvaldama. Sel sügisel hakkasid kaubaomanikud veelgi sagedamini kokku puutuma mahajäetud rongide probleemiga, mille tõttu võib kauba kohaletoimetamine kesta kaks kuud.
Lisaks valitseb ettevõttes terav personali puudus. Vedajate sõnul oli venemaa Raudtee levinuim probleem vedurite puuduse kõrval personalipuudus. Monopolil puuduvad vedurimeeskonnad ja peaaegu kõik tehnilised töötajad. Keskpank kirjutab, et Föderaalse raudteevedaja Kaug-Ida filiaal (keskpank ei nimeta kunagi konkreetseid ettevõtteid – TMT) teatas, et tutvustas novembris toetuste maksmist neile, kes varem töötasid ettevõttes ja on valmis tagasi tulema, ning hakkas ka täielikult kompenseerima vedurimeeskondade töötajate eluaseme üürikulusid.
Selle tulemusel kasvasid Kaug-Ida sadamates laaditud konteinerite seinad ja keskregioonide jaamades kasvasid tühjad konteinerid, mida polnud miski viimaks itta tagasi.
Esimese poolaasta tulemuste põhjal oli kaubarongi keskmine kohalik kiirus venemaa Raudtee infrastruktuuril 36,5 km/h. Alates 2020. aastast on see venemaa Raudtee statistika järgi langenud ja selle aasta detsembris oli see 37,1 km/h – mis on 10% madalam kui 2020. aasta samal kuul ja on 1990ndate keskpaiga taseme lähedal. Kohalik kiirus oli maksimaalne 2010. ja 2022. aastal – siis ületas see 40 km/h.
Maanteetransport: kallim, kuid kiirem
Ettevõtjad nimetavad üheks põhiprobleemiks raskusi toodete tarnimisel raudteel, raskusi rahvusvaheliste lepingute alusel tarnete eest tasumisel ja jätkuvat personalipuudust, näitas detsembrikuu keskpanga ettevõtete seire (selles osales 15,8 tuhat ettevõtet), et tõenäoliselt olukord ei parane.
venemaa Raudtee on juba teatanud, et kavatseb 2030. aastani hinnanguliselt 12,4 triljoni rubla suurust pikaajalist investeerimisprogrammi vähendada 36% võrra 7,93 triljonile ning majandusarengu ministeerium tegi ettepaneku vähendada seda veel 2,2 triljoni rubla võrra. Minister maxim reshetnikov nimetas septembris riigiettevõtte võla suurust „ohtlikuks”. Vähendamine mõjutab ka idapoolset leviala, mille arendamine onvenemaa Raudtee jaoks üks prioriteete. Sellegipoolest teeb ettevõte ettepaneku kärpida investeeringuid oma arendusse 3,8 triljonilt rublalt 2,3 triljonile rublale. Vähenemine mõjutab ka teisi väliskaubandusvoogude suundi: tehakse ettepanek vähendada investeeringuid loodesuuna arendamisse 883 miljardilt 106 miljardile rublale ning lõunas, Aasovi-Musta mere basseini sadamate kõrval. – 211 miljardilt 151 miljardile.
Nende probleemide tõttu loovutab venemaa Raudtee järgmisel aastal olulise osa oma kaubast maanteetranspordile. „Me oleme sisenemas nn nõudluse ja pakkumise kääride tsooni, kui tõeliselt majanduslikult põhjendatud kulud ilma juurdehindlusteta ületavad taseme, mida klient on võimeline oma lasti äraviimise eest maksma,” ütles Aleksander. Sinev, Looduslike Monopolide Probleemide Instituudi peadirektor. Ta meenutas, et looduslike monopolide tariifide indekseerimine on inflatsiooni panuse poolest teisel kohal. „Looduslike monopolide tariifide kiiremas tempos indekseerimine tähendab endale jalga tulistamist. Niipea, kui tõstame looduslike monopolide tariife, tõusevad kohe tarnijate kulud ja tarnijad tagastavad selle 1–3 kuu jooksul looduslike monopolide kuludele. Ehk siis me ütleme, et suure tõenäosusega juuni-juuliks tekib küsimus täiendava indekseerimise vajalikkusest,” ütles Sinev.
Alates 1. detsembrist on iga-aastase tariifide indekseerimise tulemusena raudteevedu kallinenud 12%. Logistikafirma Tradest andmetel on keskmiselt novembriga võrreldes hinnad tõusnud juba 350-650 dollarit konteineri kohta ja see pole piir. Praegu läheb Kaug-Ida sadamatest 40-jalase konteineri raudteel Moskvasse toimetamine maksma 8700 dollarit ja sadamad on endiselt konteinereid täis (oktoobris saavutas Kaug-Ida sadamate konteinerkäive uue rekordi, märgib keskpank ), seega ulatuvad tarneajad 60 päevani. Augustis maksis kohaletoimetamine 7500 dollarit.
Otsevedu maanteel on kallim – veok maksab üle 14 000 dollari, kuid Moskvasse jõuab see 20-27 päevaga, vahendab Tradest.
13. Economist: Ukraina vabatahtlikud insenerid loovad uue raketi Trembita, mis suudab jõuda venemaa pealinna Moskvasse. Arendus on juba testimise viimases etapis ning masstootmisega on plaanis alustada lähiajal. Märgitakse, et Trembita on kaasaegne tiibrakett, mis kasutab impulssreaktiivmootori uusversiooni, mida kasutati esmakordselt Saksa V-1 pommil 1944. aastal. Raketi baasmudel suudab läbida 200 km distantsi kiirusega 400 km/h, kuid insenerid töötavad nüüd täiustatud versiooni kallal, mis võib jõuda Moskvasse.
„Ei ole teada, kui kaua saab Ukraina loota suuremahulisele välismaisele sõjalisele abile. Seetõttu on Trembita üks mitmest raketiprojektist, millest Ukraina loodab tõuke kodumaise tööstuse elavdamiseks.”
Raketti arendamisel pööratakse rõhku madalatele kuludele ja suurele mobiilsusele. Tänu sellele suudab Trembita tõhusalt ammendada vaenlase õhutõrjet. Ühe raketi maksumus koos 20–30 kg kaaluva lõhkepeaga on vaid 15 tuhat dollarit ja peibutusversioonis kolm tuhat dollarit.
„Kuid Ukraina vajab veel aega, millest ei pruugi piisata. Üks kõrge julgeolekuametnik ütles, et riigil on vaja vähemalt aasta, et toota rakette sellisel hulgal, laskekaugusel ja võimekusega, mis ohustaks tõsiselt venemaad.”
Trembita arendamine on vastus Ukraina piiratud võimele kasutada välismaa kaugmaarakette. Enamik lööke on koondunud rindejoone lähedusse, mis võimaldab vene vägedel end suhteliselt turvaliselt tunda. „Trembita” eesmärk on seda olukorda muuta, muutudes odavaks ja tõhusaks lahenduseks venemaa territooriumi taga asuvate strateegiliste sihtmärkide tabamiseks.
2023. aasta mais sai teatavaks, et PARSi vabatahtlike projekteerimisbüroo insenerid ja ühiskondliku organisatsiooni „Vidsich” vabatahtlike osalusel töötasid välja lahingurakett „Trembita”, mille hävitamisulatus on 140 km. Vabatahtlikud soovivad laiendada kogu Ukrainas üksikute raketiosade ja -komponentide tootmist garaažitöökodades.
14. Sihtasutuse „Elusna tagasi” juht Taras Tšmut teab üksikasjalikult, millised on tõsised probleemid rindel. Järjekordses intervjuus Ukraina Pravdale (UP) rõhutab Tšmut mitu korda: võimudel on hädasti vaja langetada raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, et olukorda lahinguväljal parandada. „Mobilisatsiooniseaduse edasilükkamisega, adekvaatsete isikkoosseisu määramiste, üksikute ohvitseride suuremate üksuste ambitsioonide toetamisega, vigade kasvatamisega – tekitasime vägede juhtimises kaose,” selgitab vabatahtlik emotsioone tagasi hoides.
Taras Tšmut selgitab UP uues intervjuus, miks venemaal õnnestub nii aktiivselt edasi liikuda. Hindab ohte Hersonile, Dniprole, Harkivile ja Zaporižjale. See räägib sõjaväe ametnike hirmust tippu tõest teatada.
Kritiseerib NATO riike nõrkuse pärast. Räägib sõja külmutamise ohust. Ja pakub ka välja, et läbirääkimiste protsess vene-Ukraina sõja lõpu osas võib alata järgmisel aastal.
Siin on Tšmutiga peetud vestluse lühendatud versioon. Kui tunned huvi täisversiooni vastu, vaata intervjuud videoformaadis.
„Me jätkame taganemist ja keegi ei saa sellega midagi ette võtta, kuna juhtkonnas valitseb kaos.”
Tulenevalt järgmise aasta alguses toimunud võimuvahetusest Ameerika Ühendriikides, samuti Ukraina võimude ja mõnede Euroopa liidrite retoorika järkjärgulisest muutumisest ühiskonnas on 2025. aastaks erinevad ootused. Kas teile tundub, et liigume sõja lõpu poole?
Seda juhtub igal aastal – me kõik ootame, et järgmine aasta on kuidagi parem.
Kui taandada kõik spetsiifikale, siis tuleb kevadeni elada sooja, valguse ja millegi kaela kukkumise võimalusega.
Novembris rääkisite olukorrast rindel järgmiselt: „Me elame läbi kõige raskema perioodi alates täiemahulise sõja algusest.” Kas olukord läheb praegu hullemaks või tasapisi tasaneb?
Dünaamika on kurb. Näiteks kui rääkida operatiiv-taktikalisest rühmast „Donetsk” – see on suund, kuhu me aasta jooksul kogu rinde ulatuses taganesime -, siis selle aasta juunis kaotasime ainuüksi seal umbes 100 km² territooriumi. Septembris on see juba 400 km², novembris – 610 km².
Vaatamata sellele, et kõik presidendist pataljoniülemateni mõistavad, et tegemist on prioriteetse ja aktiivseima sõjategevuse valdkonnaga, jätkame taganemist sinna ja keegi ei saa sellega midagi ette võtta.
Miks õnnestub venemaal nii aktiivselt edasi liikuda?
Nad skaleerivad oma tugevusi ja me ei tee midagi või ei suuda oma nõrkustega probleeme lahendada.
venelased loobivad meid modifitseeritud õhupommidega. Kahjuks pole sellele probleemile selget lahendust. venelased viskavad sisse jalaväge, kasutavad infiltratsioonitaktikat, edukalt soomusmasinaid, et seda sissetungi skaleerida. Väikesed jalaväegrupid, 3–5 inimest ja minimaalselt kõike: üks raadiosaatja, vesi, kuulipilduja, ilma kaitseta.
Ülesanne on lihtsalt jõuda dessandile või näiteks asulasse ja peita end kuhugi keldrisse, istuda ja mitte midagi teha. Me hävitame kellegi ja üks või kaks saabuvad. Nad kogunevad ja siis ühel hetkel alustavad rünnakut kahelt poolt – tagant ja eest. Kusagil võitleme vastu, kuskil kaotame positsioone, kuid naaseme nende juurde ja kuskil oleme sunnitud taganema. Ja nii meeter-meetri haaval, maandumine dessandi haaval, küla küla haaval ajavad venelased meid välja.
Kui me räägime Donetski oblastist, siis kui tõsine on oht, et venelased jõuavad Dnipropetrovski oblastisse?
(Paus.) Vägedel on jäänud oblasti piirini kakskümmend kilomeetrit (intervjuu salvestatud 19. detsembril – UP).
Olgu siis: kas vaenlasel on potentsiaali proovida võtta kontrolli alla sellised linnad nagu Zaporižja, Herson, Dnipro ja Harkiv?
Käime siis kõik läbi.
Hersonis: seal on suur veetakistus – Dnipro jõgi. Viimastel kuudel on aktiivselt räägitud nende võimaliku jõedesassandi ettevalmistamisest. Krõnki on selles sõjas kahemõtteline lugu. Kuid samal ajal uurisid venelased seda hästi ja tegid järelduse.
Kui vaadata nende sõjastrateegiat, kus inimelu pole midagi väärt, võib see olla nende jaoks edukas. Miks? Sest peegel Krõnki meie suhtes seob relvajõudude tohutu ressursi, millest niigi napib. Ja kaotused, mida venelased seal kannavad, on nende jaoks täiesti vastuvõetavad.
Me ei räägi kogu Hersoni hõivamisest. Ja asjaolu, et ettevalmistusel võimalikuks jõedessandiks praegu ja kuus kuud tagasi on erinev ilming ja nüüd on see tõenäolisem – see on ühelt poolt.
Teisest küljest tühjendavad venelased Hersoni, hävitades tsiviilinfrastruktuuri, logistikat, väikebusse, kiirabiautosid, lihtsalt pillates Mavikist rakette otse tänavale inimestele. Nende ülesanne on teha surnud linn. Nad teevad seda praegu. Ja kahjuks viib Dnepri saarte kaotamine, kontaktliini nihkumine paremale kaldale selleni, et saartelt saab lihtsalt Mavikuid ja FPV-sid linna lasta.
Zaporižja?
Kui me räägime Zaporižjast, siis linn on tule all, venelased üritavad selle poole liikuda.
See pole põhisuund, kuigi veel paar kuud tagasi ootasime seal suuri pealetungi aktsioone, pole saladus – pool armeest oli kohal. Ja venelased räägivad igal pool, et tahaksid sinna jõuda. Kuid see pole nii lihtne, kui tundub, sest vahemaad pole ikkagi väikesed. Kuid nagu Herson, muudavad nad tule mõjul linna inimtühjaks.
Dnipro ja Harkiv?
Dniproga on olukord veidi parem, sest vahemaa on suurem. Aga sarnane lugu. Ja sama ka Harkiviga.
Praegu pole venelastel ilmselgelt potentsiaali ühtki neist neljast linnast lennult vallutada.
Aga kaos vägede juhtimises viib selleni, et saame rindel nii laiali paisata, et tegemist ei ole dessantidega ja kilomeetritega, vaid brigaadi kaitsealadega, kümneid kilomeetreid korraga.
Ja kui see, mis praegu on, kõlas aasta tagasi nii, et „sina lükkad ümbrikut”, siis nüüd vaatavad kõik kaarti ja mõtlevad: „Mis toimub? Miks keegi midagi ei tee?”. Mitte et keegi midagi ei teeks. Nad lihtsalt ei saa seda teha.
Miks nad ei saa seda teha?
Juhtimiskaos on viimastel aastatel tehtud otsuste tagajärg.
Mobilisatsiooniseaduse edasilükkamine, piisavate isikkoosseisu määramiste edasilükkamine, üksikute noorte ohvitseride suuremate üksuste ambitsioonide toetamine, tekitasime vägede juhtimises kaose.
Näiteks ühel brigaadil, kellega koos töötame, on 24 allüksust. See tähendab, et brigaadiülemal, kellel on kaitseriba piki rinnet, on kaitsealal 24 erinevat üksust või üksust, mida ta peab juhtima. Kas seda on võimalik tõhusalt teha? Mitte kunagi. Kas sellise inimeste, üksuste ja võimete kaosega on võimalik tõhusalt läbi viia sõjalisi operatsioone, isegi kaitseoperatsioone? Võimatu.
(Paus.) Sulgeme kaasavaraühikutega ees olevad augud, nullime need inimesed, selle aja jooksul leiame kuskilt järgmised, mobiliseerime, treenime, võtame taastumisjärgus olijatelt ja sulgeme need samad augud uuesti. Probleem on selles, et sõjalise juhtimise probleemi ei saa strateegiliselt lahendada.
Paberil on eesliinil palju inimesi, palju relvi, palju varustust ja laskemoona antakse neile – ja rinne laguneb. Mitte sellepärast, et inimesed tülitseks. Vaid juhtimises valitseva kaose tõttu.
Kes peaks seda otsustama?
Kogu sõda juhiv vertikaal: president, kaitseminister, ülemjuhataja, peastaabi ülem, juhtkond (vist peastaabi), liikide, OSUV, OTU jne komandörid langesid. Peame selle probleemi lahendama. „Ametnikud kardavad oma juhti häirida ja räägivad, mida ta kuulda tahab.”
Milles näete kaitseväes 2024. aasta lõpu seisuga suurimaid probleeme?
Esiteks, see on kaos juhtimises, millest me rääkisime.
Lisaks on väljaõppe ja inimeste väljaõppe kvaliteet suurepärane valdkond meie sisemise efektiivsuse tõstmiseks. Kogu laskemoona, vara ja tehnika puudus – autod, side, Starlinkid, Mavicid – kõik, mida kaitseväele pakume.
Järgmine on struktuuride põhjendamatu kasv.
Lubage mul selgitada, mida ma mõtlen. Tekkisid ründedroonide ettevõtted, hakkasid tööle ja andma tulemusi – „teeme kõigis brigaadides RUBAK-i ettevõtted”. Nad tegid. „Teeme pataljone.” Oleme teinud pataljone – teeme juba rügemente. Rügemendid tehti – kuskilt ilmub juba brigaad.
Kas kõik need sõjaväeosad on varustatud inimeste, varustuse, laskemoona, kulumaterjalidega või oleme nende potentsiaali 100% täitnud? Ilmselgelt mitte. Aga seal on ametikohad, kuskil on need täidetud, kuskil teevad mõnel ametikohal inimesed midagi. Riik eraldab selleks kõigeks vahendeid.
Ja see toob kaasa asjaolu, et meie väes on tohutult palju erinevaid üksusi, kuid nende lahinguvõimekuse tase tekitab suure küsimuse. Kahjuks jätkame nende üksuste aretamist selle asemel, et liikuda vägedes kvantiteedilt kvaliteedile, selle asemel, et lõpetada üksteise dubleerimine ja selgelt määratleda igaühe vastutusala, andes piisaval hulgal ressursse ja nõudes tulemusi.
Nüüd on meie sisemine, partner, vabatahtlik, riiklik ressurss kõigile õhukese kihiga määritud. Selle tulemusena on kõigil natuke, kuid mitte piisavalt
Kas täiemahulise sõja ajal Nõukogude armee suurenes või vähenes?
Sellest pole saanud rohkem ega vähem, kuid sõjaväe ökosüsteem on muutunud. Mille arvelt? Tsiviilsektorist tulid superlahedad inimesed, kes polnud varem kaitseväge tööturul enda jaoks valinud. Nad teevad seal ebareaalseid asju.
Ja kuhugi vastupidi, vanad kaadrid on tagasi tulnud, tuues kaasa kultuuri, millega nad kunagi teenisid, vana armee, kus sildi olemasolu on olulisem kui sisu, kus lahinguväljaõppe logi on olulisem kui käitumine lahinguväljaõppes.
Ja selliseid inimesi on kahjuks palju. Ja kahjuks on nad tavaliselt millegipärast juhtivatel kohtadel.
Valed ja massiline usaldamatus. Nagu Kyrylo Veres ütleb, „ringikujuline jama”. Miks on see sõjaväes tänapäevani nii levinud?
Sest ametnikud kardavad oma juhti häirida ja ütlevad seda, mida ta kuulda tahab, mitte seda, mis seal tegelikult on.
Sest see juht tahab tõe tajumise asemel kuulda positiivset. Ja kes negatiivsust toob, see lastakse ametist lahti, olenemata sellest, kas see on objektiivne või mitte. Seetõttu loob see ringikujulise teabe moonutamise ja selle tulemusena territooriumi, inimeste, seadmete ja muu vara kaotamise. Osaliselt seetõttu on meil praegu lahinguväljal selline olukord.
Sest kombeks on kõikidel tasanditel tippudele aru anda, et kõik on hästi, kõik püsib, positsioonid on meie. Ja tegelikult see nii ei ole. Sest sõjaväes on väga vähe inimesi, kes suudavad ülemjuhatajale või teistele ametnikele julgelt tõtt rääkida. Kõrõlo Veres on üks neist.
Meedia otsib pidevalt sõja mängu muutjat. Omal ajal loodeti, et mängu muutjaks saavad Lääne soomusmasinad, hiljem – uusimad droonid, siis olid F-16 lennukid. Kuid me ei leidnud kunagi „hõbekuuli”. Kas mõni tõeline sõjamuutus on tänapäeval üldse võimalik?
See on võimalik ja tema nimi on inimesed. Me vaatame tehnoloogiat, aga me peame vaatama inimesi. Inimesed otsustavad sõja, inimesed võitlevad, inimesed kasutavad tehnoloogiat – kõik taandub inimesteni. Peame kardinaalselt muutma väljaõpet ja peame läbi viima suure kaadrireformi ja kaitseväe ümberkujundamise.
Tuleb lõpetada lootmine imetehnoloogiatele ja investeerida ressursse imeinimestesse, kes on endiselt motiveeritud ja suudavad veel anda imetulemuse nii lahinguväljal kui ka strateegilises sõjas.
Küsisime Valeri Zalužnilt sõja võimaliku mängu muutuse kohta. Vägede endine ülemjuhataja vastas: „Tänaseks on selles vastasseisus peamine tehisintellekt.” Kui lähedal oleme inimeste asemel võitlevatele robotitele?
Mitte lähedal. Jällegi, sõda on siin ja praegu. Sel ajal, kui me lobiseme, sureb keegi, keegi võitleb siin ja praegu.
Need on keerulised tehnoloogiad, millest räägib endine ülem Zalužnõi. Need mõjutavad lahinguvälja ei homme, kuu pärast, veebruaris ega isegi juunis. Ja kogu selle aja peame võitlema. Nagu USA kogemus näitab, omades parimaid relvi, parimaid tehnoloogiaid ja suurimaid eelarveid, ei võitnud nad millegipärast ei Iraagis ega Afganistanis. Nii et väike ja mitte rikas Ukraina peab midagi välja mõtlema ja alistama suure ja rikka venemaa?
Peame pöörama oma näo inimeste poole. Valeri Zalužnõi ütles seda kord, kui asus juhi kohale. Aastad on möödas ja me peame taas tegema inimesest liidri lahinguväljal ja juhiks kaitseväe süsteemis.
„Ukraina julgeoleku peamine garant on ühtne ühiskond, mis toetub tugevale majandusele ja lahinguvalmidusele armeele.”
USA tulevane Ukraina ja venemaa eriesindaja Keith Kellogg ütles, et Kiiev ja Moskva on rahuläbirääkimisteks valmis. Mis te arvate?
Kui me räägime siin ja praegu, siis usun, et Moskva on valmis meie lüüasaamisega leppima ja Ukraina ei ole valmis alla andma.
Kui vaadata olukorda sellisena, nagu see on, siis millised trumbid meil praegu käes on, kui peame laua taha istuma?
Vau (üllatunult). Raske küsimus (pausid). Meie peamine trump on see, et oleme tublid ja võitleme õige eesmärgi eest. Ja hea peab alati võitma kurja.
venemaa ei võitle eraldi piirkondade eest, mida keegi maailmakaardilt kunagi ei leia. venemaa sõdib kollektiivse läänega, et muuta maailmakorda ja teha kindlaks, kas tulevikku juhib jõud või seadus. Kui Ukraina kaotab, tähendab see, et selline globaalse julgeolekuraamistiku vorm lakkab olemast. See tähendab, et kõik riigid peavad minema militariseerimisele, tuumarelvadele ja muudele enesekaitseliikidele. Sest kõik lepingud ja kogu rahvusvaheline õigus on väärtusetud. Ja see on maailmakorra täielik muutus. Kui lääs tahab maksta palju kõrgemat hinda ja meid ei toeta, saab ta õigel ajal oma sõja. Kuni Ukraina võitleb, püsib maailmas demokraatia.
Kas USA-l ja Euroopal on piisavalt jõudu, et tuua putin meile vastuvõetavatel tingimustel läbirääkimiste laua taha?
Jõudu on piisavalt. Julgust pole. Nende valitsused ja ühiskonnad on nõrgad. Paljud mugavat eluaastad on pannud nad kartma sõda. See on normaalne. Aga nad kardavad seda nii, et ei taha näha seda reaalsust, millesse me juba sisenesime – et ühel hetkel võivad nad kõigest ilma jääda. Neil on raha, neil on varustus, neil on relvad, neil on inimesed. Kuid kõige selle juures, kõigega, mida me neilt saame, peame keerulises bürokraatias kuude ja vahel aastaid peksma, pigistama, kerjama. Kuigi nad saavad seda kõike kiiresti teha siin ja praegu.
Volodõmõr Zelenski kordab sageli oma partneritele, et Ukraina tuleb kaasata NATO-sse. Kas Ukraina liitumine NATO-ga on tõesti tõhus garantii, et venemaa ei ründa?
Mul pole midagi NATO vastu, mul pole midagi nende inimeste vastu, kes teevad oma tegudega midagi, et Ukraina sinna siseneks. Kuid minu arvates on Ukraina julgeoleku peamine garant ühtne Ukraina ühiskond, mis toetub tugevale majandusele ja võitlusvalmile armeele.
Kas ma saan õigesti aru, et peate Ukraina ootusi NATO suhtes ülehinnatuks?
Usun, et see on paralleelne rada. Kui tahame NATO-ga liituda, siis lähme sinna. Kuid peame mõistma, et meie julgeoleku tagatis on ühiskond, majandus ja kaitsevägi.
„venemaa ajab meid на*бе (no ei suuda tõlkida)”
Mis on meie jaoks võit praegustes oludes?
(Pikk vaikus). Ukraina riikluse säilitamine, iseseisvus ja oma iseseisev nägemus tee edasisest arengust.
Mis on siis lüüasaamine? Millised on kaotuse parameetrid?
Omariikluse kaotus, riigi territooriumide kaotamine, iseseisvuse kaotus otsuste tegemisel, kuhu ja kuidas peaksime liikuma.
Kas sõja külmutamine on kaotus?
See on meie jaoks väga halb stsenaarium. venemaa ajab meid “на*бе”.
Ükskõik kui raske see meil ka poleks, peame edasi pingutama. Sest vaherahu teisel päeval hakkame vaidlema: kes sõdis rohkem, kes sõitis rohkem ja kes on patrioot, hakkame moodustama poliitilisi nimekirju, püüdlema võimu poole. Ja venemaa jätkab relvastamist.
Möödub mõni aeg ja ta ründab uuesti. Ja ta ei korda 2022. aastal tehtud vigu.
Peame riigina hakkama valmistuma järgmiseks sõjaks päev pärast vaherahu. Ja ma kardan väga, et me ei tee seda järeldust, mille pidime tegema 2015. aastal. Võitsime aega ja me ei kasutanud seda aega ära. venemaa võitis aega ja kasutas ära. Kuid ta tegi mitu suurt viga. Ja loopisime. Ta alahindas meie ühiskonda, hindas ennast üle.
Kas te ei usu, et sõda järgmisel aastal lõppeb?
Usun, et saab läbirääkimisprotsessi alustada. Miks? Sest seal on Ameerika tugev positsioon, Ukraina on kurnatud, venemaa soov on teada. Kuid jällegi on tingimused igaühe jaoks erinevad. Ameerika jaoks võib see olla „iga hinna eest”. Kuid me ei ole valmis mingit hinda maksma. Ja venemaa võib veel aega võtta. See tähendab, et see on mäng, kus on palju sisendeid, millest igaüks mõjutab lõpptulemust.
Küsisite trumpide kohta, millega saame läbi rääkida. Meie jaoks on oluline, et neid oleks palju. See on strateegiline ülesanne, mitte mingi maandumine, millega ei peaks tegelema. Kursk on riigi jaoks strateegiline lugu. Aafrika on strateegiline lugu. Shadow Fleet on strateegiline lugu.
Seni kuni kogu meie tähelepanu on suunatud maandumistele ja üksikutele positsioonidele, mille kaotamise eest kambad ära võetakse – ja mitte kõige hullemad, aga võib-olla kohati parimad -, ei juhtu midagi.
Roman Kravets, UP
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
