Sõja ülevaade: 1033. päev – väga raske on Ukraina omadel
Avaldatud: 22 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. detsember 2024:
rindejoon muutusteta, eip mäleta, kunas päris nii sai kirjutatud… aga raske, väga raske on Ukraina omadel…
1. Sadu…
2. Ukraina on võtmas asja pisu tõsisemalt.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Guardian: Ukraina relvajõudude peastaap nõuab rindel olevate inimeste puudumise tõttu õhutõrjeüksustelt personali saatmist jalaväkke. Loo lõpus Ukraina vastus artiklile.
12. Moskva piirkonna elanikud hakkasid avalikes kohtades ilutulestikku plahvatama kasutama „Ukraina kuraatorite juhiste järgi”.
13. Vucic: Fico läheb putini juurde Ukraina keeldumise tõttu gaasi transiidist.
14. Zelenski määras 30 uut suursaadikut.
15. Vahelduseks blogikanali dva majora ülevaade, saab päris hea mõistmise, kuidas vaenlane mõtleb…
186 vene poole rünnakut ei näita siiski veel surve langust, sest tankide kaotuse arvu järgi tundub, et rõhku pisu enam läks rünnakute tugevusele. Hakkas tulema paarist rindelõigust lisaks piltidele kõlakaid, et vene pool on hakanud rünnakutel kasutama tsiviilsõidukite kolonne. Põhjuseks võib olla nii kohatine soomuse puudus (kas tõesti?) või proovitakse uue taktika edukust pikemate vahemaade läbimisel jõudmaks kiiremini jalaväega Ukraina possadeni. Seni on need üritused kiirelt läbi kulunud.
Liugpommidega ikka 70 ehk siis juba mitu päeva on vene pool tarneraskustest üle saanud. Kaudtulelööke ikka 5000 kanti ja nende endi tabamine on seal tavapärasel tasemel.
Ikka veel näeb liialt vähe vene poolel talviseid valgeid maskeerimisülikondi ja see pole paha.
Tundub, et Ukrainal võib-olla tõusnud kaugemale venemaale ründamise võimekus, sest see juba päris mitmes päev, kui seal kandis olulisi sihtmärke tabatakse. Loodan, et seda suudetakse hoida kõrgel igapäevaselt. Eile õhtune Zelenski kõne selle isegi viitas…
Üritan hetkel poliitikamaailmas toimuvale mitte suurt tähelepanu pöörata, sest eks ootab seda 20. jaanuari, siis vast edasi miskit enam selge, seni enamuses kas arvamuse avaldused, spekulatsioonid või pisu sisutud lubadused. Njah, eks valijale peab ka meeldima ja kui enamuses oluline vaid endi sissetuleku kasvamine, kama kaks mis ümberringi toimub, siis karm küll, on ka pisu ülekohtune neil nõuda, et poliitikud, tehke rohkem…
1. Ööl vastu 21. detsembrit jätkasid vene väed ulatuslikku rünnakut Ukrainale, lastes välja raketi S-400 ja 113 drooni. Ukraina õhujõudude teatel tulistati droonide koguarvust alla 57 ja veel 56 läks kaduma. Droonide allatulistamine leidis kinnitust 11 Ukraina piirkonnas: Poltaavas, Sumõs, Harkovis, Kiievis, Tšernihivis, Tšerkassõs, Žõtomõris, Hmelnõtskis, Donetskis, Dnipropetrovskis ja Zaporižjas. Harkivi ja Zaporižja piirkonnas kahjustasid allatulistatud UAV droonide rusud era- ja kortermaju. Oli vigastuid. Samal ööl ründasid venemaa relvajõud kahe lugpommiga Hersonis asuvat onkoloogiakliinikut, ütles Hersoni regionaalse sõjaväevalitsuse (ROA) juht Aleksandr Prokudin. „Õnneks patsiendid ega meditsiinitöötajad vigastada ei saanud. Hoone sai aga märkimisväärset kahju. See on järjekordne tsiviilisikute vastu suunatud terroriakt,” kirjutas ta oma telegrammi kanalis.
Eile õhtul peale pimenemist algas uus droonide laine ja viimased teated neist tulid alles täna peale kella 2. Teatati kokku 42 droonist viie oblasti kohal.
vene sõjaväelased ründasid Hersoni piirkonda 11 juhitava pommiga, eelkõige lasti välja 7 KAB-i Antonovka küla pihta.
2. Kaasanis toimusid pärast Ukraina droonide rünnakut kohalikus püssirohutehases plahvatused. Sellest teatas linna Kirovi ja Moskovski linnaosa administratsioon. Ametnikud väidavad, et plahvatuste põhjuseks oli ettevõttes „rutiinne testimine”. „Jääge rahulikuks,” ütlesid võimud ametlikus avalduses. 21. detsembri hommikul ründasid Ukraina relvajõud Kaasanit, kasutades mehitamata õhusõidukeid (UAV). Tatarstani juhi Rustam Minnikhanovi pressiteenistus registreeris kaheksa saabujat. Üks droon tabas tööstusettevõtet, kuus – elumaju. Veel üks kukkus tiiki. venemaa kaitseministeerium teatas Tatarstanis droonide ründamise katse ärahoidmisest. Kaasani linnapea teatel tekkis reidi tagajärjel tulekahju linna Sovetski, Privolžski ja Kirovski linnaosas asuvates elumajades. Võimud väidavad, et inimohvreid ei olnud, kuid Telegrami kanal Podjom kirjutas varem kolmest haavatust. Kaasani lennujaam on droonirünnaku tõttu ajutiselt tegevuse peatanud. Lisaks on Tatarstanis ära jäetud kõik eelolevaks nädalavahetuseks planeeritud avalikud üritused. Njah, vene meedias algas jälle rünnaku järgne hala, et milline terrorist Ukraina on ja lubati teha mida iganes…
Ööl vastu 22. detsembrit toimusid venemaa Orjoli piirkonnas plahvatused, sotsiaalvõrgustikud teatasid rünnakust naftabaasi vastu. Seejärel teatas Klõtškov (piirkonna juht) väidetavalt massilisest droonirünnakust piirkonnas.
Rostovis toimus mitu plahvatust peale pimeduse saabumist.
3. Kursk: 41 vene poole rünnakust Ukraina teada andis. Muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi vene pool ise sellest teada andis. Seni jätkab vene pool põhja-korealaste aktiivset kasutamist. Kui rinde enamuses sektorites proovitakse soomusega piki teid edeneda ja jalaväeahelikes üle põldude või läbi metsade, siis rinde idaservas üritab vene pool saada üle Pseli jõe. Vahel isegi jalaväe üksus saab jõest (arvatavalt paatidega) üle jõe ja jüõuab kuni paari kilomeetri kaugusele ja siis oma eksistentsi lõpetab. Tundub, et põhja-korea sõdurite motivatsioon on ahelikus liikudes üllatavalt kõrge aga droonide mõju kardetakse vist enam.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rinde põhjasektoris langes vene poole rünnakute arv lausa neljale vaid. Küll on alles veel vene jalaväe sillapea Oskili jõe läänekaldal Kupjanskist põhjas, mida Ukraina pommitab.
Suurem surve rinde keskmises ja lõunasektoris. Mida varem pole nii suures mahus (üle 10 korraga) näinud, on tsiviilsõidukitega rünnakud piki teed kolonnis, mille likvideerimine ei valmistanud Ukraina omadele raskusi.
6. Siversk: rünnakute arv langes siingi rindel ning vaid kahest teada anti.
7. Bahmut: siingi sektoris vene poole rünnakute arv väikses languses.
8. Donetsk: Pokrovski suunal surve ei vähenenud, aga Kurahove kandis küll.
Ka siin on hakanud vene pool rünnakukolonne sisustama vaid tsiviilsõidukitega. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: siin sektoris siiski surve täie hooga jätkus, mis küll eile mutuusi rindejoones ei toonud..
Tokmaki suund: kahest rünnakust teada anti..
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Peaaegu kolm aastat kestnud sõjast kurnatud Ukraina armee seisab üha enam silmitsi terava personalipuudusega. Üha suurem osa mobiliseeritutest on eakad mehed ning kaadrikriis on jõudnud nii kaugele, et Ukraina Relvajõudude Peastaap (AFU) andis käsu viia sõjaväelased õhutõrjeüksustest jalaväkke. Sellest kirjutab väljaanne Guardian, viidates allikatele Ukraina armees. „Olukord on jõudmas kriitilise piirini. Me ei saa olla kindlad, et õhutõrje korralikult toimib. Need inimesed olid Läänes koolitatud ja neil olid tõelised oskused. Nüüd saadetakse nad jalaväkke, kus neil pole ei väljaõpet ega kogemusi,” märkis üks väljaande allikatest Ukraina õhutõrjes.
Samuti on oht, et sellised sõdurid võivad tabamise korral olulist teavet edasi anda. Allikad ütlevad, et jätkuv isikkoosseisu vähendamine muudab õhutõrjeüksuste juhtimise keeruliseks. „See on kestnud juba aasta, kuid see läheb hullemaks. Mul on jäänud alla poole meeskonnast. Hiljuti tuli komisjon ja nad nõudsid veel kümneid võitlejaid. Mul on endiselt üle 50-aastaseid ja haavatuid,” ütles anonüümseks jääda soovinud õhutõrjeohvitser.
Selle taustal on Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastu mobilisatsiooni vanuse alampiiri vähendamisele 25-lt 18-le aastalt, hoolimata USA survest. Zelenski usub, et noorte meeste sõtta saatmine võib süvendada Ukraina ühiskonnas niigi teravalt tuntavat demograafilist kriisi.
Guardian märgib, et Kiievi keeldumine mobilisatsiooni vanusepiirangu muutmisest on Washingtoni ärritanud. USA presidendi Joe Bideni administratsioon väidab, et Kiiev võib vanusekünnise langetamise korral kiiresti oma armee suurust suurendada. Kuid isegi Ukraina sõjaväelaste seas on sellele meetmele vastaseid.
„Küsimus pole vanuses, vaid tingimustes ja motivatsioonis. 18-aastased on ikka lapsed. Võib-olla oleks võimalik vanust langetada 23 aastani, aga Kiievis on piisavalt inimesi, keda saab mobiliseerida, aga nad lihtsalt ei taha minna,” rääkis 114. brigaadi sõdur.
USA kutsus varem Ukrainat üles alandama mobilisatsiooniiga 18 aastani, et suurendada Ukraina armee suurust. Zelenski tõi vastuseks välja, et Ukraina relvajõudude peamine probleem pole mitte sõdurite arv, vaid tegutsevate brigaadide ebapiisav varustus. Sotsiaalvõrgustikus X kirjutas ta: „Prioriteediks peaks olema rakettide tarnimine ja venemaa sõjalise potentsiaali vähendamine, mitte ajateenistusea vähendamine Ukrainas. Eesmärk peaks olema võimalikult paljude elude päästmine, mitte relvade varude hoidmine.”
Hetkel võetakse Ukraina relvajõududesse mehi vanuses 25–60 aastat. Ukraina riikliku julgeolekunõukogu sekretäri Aleksandr Litvinenko sõnul plaanivad Ukraina võimud aasta lõpuks mobiliseerida 160 tuhat inimest. Ülemraada kaitsekomitee sekretär Roman Kostenko usub, et Ukraina peab mobiliseerima 500 tuhat inimest, et parandada olukorda rindel. Samas tekitab raskusi isegi praegune plaan värvata 160 tuhat uut sõdurit, kuna värbamise määr on oluliselt langenud, märgib Kostenko.
Ukraina vastus loole:
Briti ajaleht Guardian avaldas artikli, milles väideti, et Ukraina relvajõudude peastaap andis õhuväejuhatusele korralduse saata rindele õhutõrjeüksuste sõjaväelased, kes pole selleks valmistunud. Kindralstaap nimetas selliseid väiteid ebaõigeteks. „Väide „õhutõrje üleandmise kohta jalaväele” on ebausaldusväärne ja vale,” öeldakse sõnumis.
Samas märkis peastaap, et formeeritavate ja lahinguvõimet taastavate väeosade kvaliteetse komplekteerimise tagamiseks on kaitseväe üksustest tõepoolest teatud hulk sõjaväelasi ümber paigutatud ametikohtadele, mis pole nende sõjalised erialad.
See aga ei kehti sõjaväe sõnul professionaalsete õhutõrjespetsialistide kohta, kes kaitsevad Ukraina taevast. Peastaap teatas, et kaitseväes on erinevate sõjaliste erialade kaitseväelasi.
„Räägime osade sõjaväelaste ümberpaigutamisest ja ärasaatmisest Ukraina relvajõudude turvafirmadest, mõnedest tagala liikuvatest tuletõrjegruppidest, aga ka kõrgtehnoloogiliste relvade ja sõjatehnika hoolduse ja käitamisega mitteseotud töötajatest,” märkis kindralstaap.
Nad lisasid, et olukord lahinguliinil on keeruline ning praegu on peaasi rindest kinni hoida. Selle ülesande täitmiseks otsustati osa sõjaväelasi tagalaüksustest lahinguüksustesse üle viia.
„Samas ei ole allatulistatud vene enesetaputerroristide(droonide) arv sugugi vähenenud. Ukraina relvajõudude õhutõrje täidab oma ülesandeid tõhusalt, eristades tegelikke vaenlase ründedroone ja tundmatut tüüpi UAV-sid – enamasti valesihtmärgid, mida õhurünnakute tõrjumise teabes nimetatakse kõige sagedamini „kohalikult kadunuks”,” lisas sõjavägi.
Materjalile vastas Ukraina relvajõudude õhuväe kommunikatsiooniosakonna juhataja ajutine kohusetäitja Juri Ignat. Ta märkis, et kõik Ukraina relvajõudude harud ja filiaalid saadavad inimesi maaväe üksustesse ja üksustesse, sealhulgas relvajõududesse, mis on Ukraina relvajõudude suuruselt teine haru. See on üldteada tõsiasi, lisas kaitseväe esindaja. „Muidugi tekitab jalaväkke üleminek probleeme õhuväes isikkoosseisuga ja see on ka üldtuntud fakt,” ütles Juri Ignat.
Küll aga ei nõustunud ta väitega, et õhusihtmärke oli vähem. Õhutõrje on riigi õhutõrjesüsteem, mis hõlmab kõigi kaitsejõudude õhusihtmärke tulistavaid üksusi, jalaväge, madruseid ja kopteripiloote.
„Õhutõrje efektiivsus vaenlase UAV-de vastu jääb 95% tasemele, võttes arvesse ka ise või elektroonilise sõja mõjul alla tulistatuid ja kukkujaid. Mis puudutab rakettide puhul, siis loomulikult on see protsent madalam, arvestades ballistika kasutamise kasvu,” nentis ta.
Juri Ignat ütles: ta täpsustas personalikeskuses, et välismaal Patriotil, NASAMS-il või IRIS-T-l väljaõppe saanud sõjaväelasi ei saadetud kunagi jalaväkke (selline juhtum oli üks ja seda teatud asjaolude tõttu).
„Samas ütlen, et õhuvägi on kõrgtehnoloogiline kaitseväe haru, unikaalsete erialadega, suure töökogemusega inimesi on tõesti palju ja kedagi asendama ei tule. Seetõttu on „maale” üleviimine kaitseväe jaoks üsna valus protsess, see kehtib ka lahingubrigaadide ja tugiosade kohta,” märkis kaitseväe esindaja.
12. Moskvas ja Moskva oblastis oli mitu vahejuhtumit pürotehnika kasutamisega avalikes kohtades. Propagandaressursi Mash hinnangul võivad nende sündmuste taga olla „Ukraina kuraatorid”.
Esimene juhtum oli Otradnoe linnaosas Forti kaubanduskeskuses. Üks pensionär lasi seal ilutulestikku, tekitades külastajates paanikat. Naine teatas ülekuulamisel, et kandis „Ukraina petturitele” 120 tuhat rubla (1090 eurot), misjärel sundisid nad teda väidetavalt selle ilutulestiku korraldama. Juhtunu tagajärjel suleti kaubanduskeskuses kauplused ja külastajad evakueeriti.
Moskva oblastis Korolevis plahvatas 63-aastane mees Heliose kaubanduskeskuses asuvas MFC juures ilutulestikku. Keegi viga ei saanud, kuid aknad said kannatada ja lagi süttis põlema. Pärast seda üritas mees samasugust „etendust” politseijaoskonnas lavastada, kuid peeti kohapeal kinni. Teine juhtum oli Himkis, kus tundmatu lasi vene Posti ruumides ilutulestikku. Shoti sõnul põgenes mees sündmuskohalt. Keegi viga ei saanud ja tõsiseid vigastusi suudeti vältida.
Samal ajal toimus Peterburis Krasnogvardeiski linnaosas Sberbanki filiaalis plahvatus. Shoti hinnangul võis juhtunu põhjustada ka pürotehnika.
20. detsembril, nagu Mash kirjutab, registreeriti Moskvas kaks sularahaautomaatide vastu suunatud süütamist, mis väidetavalt pandi toime „Ukraina kõnekeskuste juhiste järgi”. Üks intsident oli Tušino linnas, teine Korovinskoje maanteel pangas.
Päev varem juhtus Kljazminskaja tänaval teine sarnane juhtum. Lisaks lasi 19-aastane tudeng Železnodorožnõi linna pangas õhku ilutulestiku. Mashi sõnul petsid „Ukraina petturid” temalt välja 600 tuhat rubla (5450 eurot), misjärel noormees selle teo toime pani.
13. Slovakkia peaminister Robert Fico sõidab 23. detsembril venemaale, et kohtuda putiniga. Seda ütles Serbia president Aleksandar Vucic, rõhutades, et visiit on seotud Ukrainat läbiva venemaa gaasi transiidi lõpetamisega alates 1. jaanuarist 2025. Slovakkia, kes saab seda marsruuti pidi kütust, on mures tarnete peatamise tagajärgede pärast, selgitas Vucic.
„Nagu ma mitteametlikult teada sain, läheb Fico esmaspäeval (23. detsembril TMT) putini juurde EL-i riigi juhina. Pole vaja selgitada, millist reaktsiooni see teiste juhtide seas põhjustab, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks,” ütles Vučić (tsiteerib Pink TV).
20. detsembril süüdistas Robert Fico Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit altkäemaksukatses. Slovakkia peaministri sõnul küsis Zelenski vastuseks tema märkusele, et Bratislava kaotab gaasitransiidi lõpetamise tõttu aastas umbes 500 miljonit eurot, kas Slovakkia hääletaks Ukraina NATO-ga liitumise poolt, kui talle antaks külmutamisest 500 miljonit eurot venemaa vara. „Ma vastasin: „Mitte kunagi!”,” ütles Slovakkia valitsusjuht.
Fico nimetas seda ettepanekut „absurdseks” ja rõhutas, et Ukraina „kahjustab tema arvates EL-i liikmesriigi majandust”.
2019. aastal sõlmitud lepingu kohaselt peaks vene gaasi transiit läbi Ukraina territooriumi lõppema 2024. aasta detsembri lõpus. Zelenski on varem korduvalt teatanud, et Kiiev ei kavatse lepingut pikendada.
putin märkis 19. detsembril, et venemaa on valmis transiidi peatama: „Seda lepingut ei tule, kõik on juba selge. Noh, olgu, me jääme ellu, Gazprom elab selle üle.” Zelenski omakorda rõhutas samal päeval, et igasugused alternatiivsed variandid – näiteks Euroopa ettevõtete gaasi ostmine venemaa-Ukraina piiril koos järgneva transpordiga – tähendaks Ukraina vastu sõda pidava venemaa jätkuvat rahastamist.
Ukrainat läbiva transiidi lõppedes jääb Gazpromile viiest sõjaeelsest gaasitarneteest Euroopasse ainult üks – Türgi vool. Ukraina marsruudi peatamine 2025. aastal toob venemaa ettevõttele kaasa ligikaudu 5,3 miljardi dollari suuruse aastatulu kaotuse, võttes aluseks venemaa majandusministeeriumi prognoositava ekspordihinna 350 dollarit 1000 kuupmeetri kohta.
Enne kui putin sõda alustas, andis venemaa üle kolmandiku EL-i gaasitarnetest. Nüüd on see osakaal langenud alla 10%, kusjuures Gazpromi torugaas moodustab vaid umbes 5%.
Slovakkia, Ungari, Austria ja Itaalia energiaettevõtted ja suured tööstusgaasitarbijad on pöördunud Euroopa Komisjoni poole deklaratsiooniga, milles nõutakse võimalust pikendada gaasitransiiti läbi Ukraina. Euroopa Komisjon teatas aga peagi Bloombergile, et ta „ei ole huvitatud venemaa gaasi transiidi jätkamisest läbi Ukraina”. EL usub, et piirkond on valmis transiidi peatama ja tal on alternatiivsed tarneallikad.
14. Ilmusid dekreedid Ukraina suursaadikute vallandamise ja ametisse nimetamise kohta. Õhtuses videosõnumis ütles Zelenski, et on kokku leppinud enam kui 30 suursaadiku määramises. Nii vallandas president 21. detsembri dekreetidega:
Suursaadik Sloveenias Andrej Taran, kes oli kaitseminister 2020. aasta märtsist 2021. aasta novembrini;
suursaadik Leedus Pjotr Beštu;
Suursaadik Jaapanis Sergei Korsunski;
Suursaadik Indoneesias ja Ukraina esindaja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioonis Vassili Gamjanin;
suursaadik Hiinas Pavel Rjabikin;
Ukraina alaline esindaja ÜRO esinduses ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis Jevgenia Filippenko;
Suursaadik Keenias ja samaaegselt Rwandas, Andrei Pravovõi;
Sergei Kislitsa, Ukraina alaline esindaja ÜRO juures, erakorraline ja täievoliline suursaadik Bahama Ühenduse juures ning osalise tööajaga suursaadik Trinidadi ja Tobago Vabariigis.
Lisaks tühistati määrus Emine Džaparova nimetamise kohta Ukraina alaliseks esindajaks rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis.
Zelenski määras:
Vjatšeslav Jatsjuk uueks suursaadikuks Rwandas;
Julia Fedive suursaadikuks Filipiinidel;
Olga Nikitšenko suursaadikuks Leedus;
Feodor Sandor suursaadikuks Ungaris;
Pjotr Beštu suursaadikuks Sloveenias;
Vassili Gamjanin suursaadikuks Kongos;
Jevgenia Tsõmbaljuk Ukraina alaliseks esindajaks ÜRO esinduses ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis.
Päev varem ütles Zelenski, et kokku leppis ta kokku üle 30 uue kohale määramise.
15. dva majora: Lõputute avalduste ja arutelude taustal „läbirääkimistest” tappis vaenlane eelmisel nädalal terrorirünnaku tagajärjel RCBZ vägede juhi, andis NATO relvadega raketilöögi Kurski oblastis ja Rostovi oblastis asuvale Rõlskile, ja vaenlase mehitamata õhusõidukid lendasid Kaasani kõrghoonetesse. Terminit „vastus” kasutas venemaa kaitseministeerium sel nädalal korra, tähistades kättemaksu 18. detsembril 2024 Rostovi oblastis Kamenski kombinaadi ettevõttele rünnaku eest. Veelgi enam, ainuüksi 2024. aastal kasutas meie kaitseministeerium umbes 17 korda sõnastust „vastusena”, kui kommenteeris massilisi lööke vaenlase territooriumile.
▪️ Võimalike läbirääkimiste osas peaks keskenduma kõrgeima ülemjuhataja (putin) kommentaarile otseliini ajal. venemaa ei keeldu kunagi dialoogist ja nende aluseks võivad olla Istanbuli kokkulepped, kuid võttes arvesse Moskva selgeid praeguseid nõudmisi, mis põhinevad kohapealsetel reaalsustel: vene armeel on initsiatiiv ja see juhib pealetungi. On oluline, et ülemjuhataja, tuginedes Ukraina seadusandlusele, andis kindlalt mõista, et meie riik ei allkirjasta Zelenskiga midagi: ta on ebaseaduslik. Allakirjutanu rolli (loodetavasti Kiievi kapitulatsioonile) saab täita Ülemraada juht.
▪️ NATO riigid aga jätkavad vaatamata kõikidele oma avaldustele läbirääkimiste soovist Ukraina relvajõudude varustamist relvade ja varustusega ning suurendavad sõjalisi ettevalmistusi, laiendavad sõjatööstuslikku kompleksi. USA omakorda suurendab Euroopa sõjalist arengut: Pentagon viis üle Saksamaal Grafenwoehris asuvasse sõjaväebaasi (seal paikneb juba USA armee 41. välisuurtükiväebrigaad) 321. välisuurtükiväerügemendi 3. pataljoni kasutusel oleva HIMARS MLRS-i. Samuti kuulutati sel nädalal välja järjekordne abipakett Ukraina relvajõududele Ühendkuningriigist, mis sisaldab väikepaate, millel vaenlane on juba sooritanud DRG ebaõnnestunud maandumisi Hersoni piirkonnas ja Krimmis.
▪️ Rindel jätkab vene armee pealetungi mitmes sektoris ja see on ainus asi, mis moodustab tegeliku poliitilise rahvusvahelise päevakorra.
▪️ Rasked lahingud Kurski oblastis annavad tulemusi. Vaenlane saab lüüa Novoivanovkas (vabastatud), Malaja Lokna lähenemisel, edust teatatakse Kruglenkoes. Vaenlane osutab aga ägedat vastupanu ning paiskab jalaväe ja tehnika vasturünnakutele.
▪️ Kurahove on peaaegu täielikult vabastatud, kuigi eeslinnade puhastamiseks on veel palju tööd teha. „Uspenovski tasku” on suletud, venemaa relvajõud hõivasid peaaegu kogu jõe kalda Suhõi Jali juures, võttes terve piirkonna.
▪️ Pokrovskist (Krasnoarmeiskist) lõuna pool asuv kontrolltsoon laieneb, samuti on hõivatud hulk asulaid.
▪️ Velika Novosilkast põhja pool vallutati Uus-Komar, mis loob tingimused vaenlase ümberpiiramiseks Vremevski serval.
▪️ Zaporižja rindel viivad venemaa relvajõud Orehhovski suunal läbi eraldi pealetungioperatsioone, vallutatud on mitu vaenlase tugipunkti.
▪️ Vaenlase oodatud Dnepri ületamine pole veel toimunud venemaa armee sel nädalal Ukraina rannikul toimunud võimas suurtükituli, mis tekitas piirkondlikes kanalites paanikat.
▪️ Eeloleval lühiajalisel perioodil ootavad mõlemad konflikti pooled otsustavat tegutsemist. Kiiev püüab kindlasti luua uut pingepunkti, et kujutada „tugevat positsiooni”, Zelenski aga selgelt oma sõdurite eludega ei arvesta. Nii et vaenlase operatsioonide ennustamisel võetakse arvesse sellist tegurit nagu „see on üheotsapilet!” Võib julgelt ümber lükata, et Ukraina relvajõudude juhtkond on rohkem kui korra näidanud oma sõjaväelaste tähtsusetut väärtust selle jaoks.
Seega jätkub mõlemal poolel kurnamissõda, mille Kiiev ressursside vähenemise tõttu ilmselgelt kaotab, sellest annab tunnistust vähemalt selle maffiapotentsiaal ja TCC (värbamisametnike) poolt kodanike sundvangistamine. Teisest küljest teostavad vaenlase väed organiseeritud kaitset ning karm režiim (sealhulgas tõkkesalkade kasutamine Ukraina väikesuurtükiväe ja ründe-UAV droonide näol) ei võimalda vaenlase sõduritel isegi operatsioonikeskkonnast taanduda. Kiiev jätkab Ukraina relvajõudude piiramise probleemi lahendamist meie sõjalisest ja majanduslikust potentsiaalist, mis nõuab venemaalt üha rohkem pingutusi initsiatiivi säilitamiseks rindel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
