Sõja ülevaade: 1032. päev – maruline vene poole konveier, Ukrainat tabas ulatuslik küberrünnak
Avaldatud: 21 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20-21. detsember 2024:
maruline vene poole konveier pole loodetud edu siiski toonud.
1. Muutusteta ehk siis kõike ja palju ja ikka kõige pihta.
2. Loodan, et mured venemaal hakkavad veelgi tõusma.
3. Kursk: laibaväli andis veel ühe edenemise, aga seis üllatavalt hästi Ukraina kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: sillapea laienes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris sai vene pool vist kesklinnani.
8. Donetsk: eip neid väikseid muutusi miskiks pidanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina droonirünnakud rafineerimistehastele vähendavad oluliselt naftasaaduste eksporti venemaalt.
12. Liiga vähe, liiga hilja. EL ja Ukraina süüdistavad Bidenit selles, et ta ei aidanud Kiievil 2022. aasta sügisel võita.
13. Portugali, Argentina, Albaania ja Montenegro saatkonnad said venemaa löögis Kiievile kannatada.
14. WhatsApp peab FSB-le üle andma venelaste kirjavahetuse ja andmed.
15. Ukraina sooritas esimese rünnaku eranditult robotsüsteemide abil.
16. USA süüdistas Hiinat venemaa Ukraina-vastase agressiooni soodustamises.
17. Kuidas venemaa häkkerid Ukraina registritesse häkkisid (UP lugu).
Juba nädal käib kõrgendatud vene pealetung, üleeile anti teada 191 rünnakust, eile 211. Kurski rindel on rünnakute arv veelgi kõrgemale tõusnud, üleeile oli neid üle 60-ne ja eile 50. Langenud on vene poole rünnakute arv Siverski rindel, aga seegi seal siiski tavapärasest kaks korda kõrgem. Pisu üllatusega langes eile rünnakute arv Donetski rindel ja lõunarinde idasektoris. Põhjust ei tea, võimalik, et osa on põhjustatud ilmast ning reorg peaks ka käima, sest ära kulunud üksusi on vaja kas välja vahetada või ümberstruktureerida.
Ilmast: kui põhja pool enamasti väike miinus ja viskab lumesaju päevi, siis lõuna pool kipub enamasti olema väike pluss ja lume asemel vihm ning annab lootust, et hakkavad põllud oma kandvust kaotama.
Liugpommidega on vist vene pool varustamisraskustest üle saanud, üleeile lausa 112 ja eile 64.
Muret teeb, et vene poole kaudtule tegevus seal tipu lähedal u 5000 lasuga ööpäevas ja nende tabamiste arv on küll tõusmas, aga mitte piisav. Lisaks on tavapärasest kõrgem vene poole mitmikraketiheitjate kasutamine. Lisaks on jätkuvalt väga kõrge vene poole kamikaze droonide kasutamine ning neist üle 2000 igal päeval teada antakse.
Eks sellise marulise ründamisega kaasnevad kaotused ka vastavad. Tõusutrendi näitab uuesti tagala logistikaelemendi tabamiste tõus. Tuleb kõlakaid, et olla vene poolel tõusvaid muresid, sest kõrgele tõusnud kõige transportimise vajadus rindele pole mitte ainult koordineerimismurede käes vaid paljud tagalaüksused hiilivad kõrvale käskude täitmisest ning palju staffi jääb vedelema kuhugi rindest kaugemale, kirja ikka läheb, et kõik kohale viidud. Põhjuseks olla kartus saada õhust miskit kaela.
1. Terve öö tuli teateid droonirünnakutest üle Ukraina. Tundub, et kremlil on tõusnud tahe läbi tsiviiltaristu pommitamise suruda maha Ukraina tahe võidelda, sest rindel nii edukalt siiski ei lähe. Lisaks on tavapärane terroristlik käitumismall, et mina võin teha kõike ja minu vastu ei tohi teha midagi ning sestap kreml isegi iga pilku venemaa poole terrorismiks peab ja ka vastavalt käitub. Sarnaselt on tõusnud netirünnakud Ukraina avaliku sektori vastu.
2. Reede, 20. detsembri pärastlõunal sattus Kurski oblastis asuv Rõlski linn Ukraina relvajõudude tule alla. venemaa võimud teatavad, et löögi korraldas HIMARS MLRS. Telegrami kanalite andmetel hukkus seitse ja sai vigastada umbes kolmkümmend inimest. „Seal on vigastatud inimesi. Me ei tea veel täpselt, kui palju. Sotsiaalsed rajatised… Saabusid raketid, linna massiline pommitamine,” ütles RIA Novostile Rõlski linna juht Andrei Beloussov. Ta täpsustas, et kokku oli rakette umbes 15.
Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksander Hinštein kirjutas oma Telegrami kanalis, et rünnak Rõlskile viidi läbi HIMARS MLRS-i poolt ja mitu raketti peeti kinni. Tema sõnul said pommitamise tagajärjel kannatada kultuurimaja, 1. algkooli hoone, Ganini OMK, kaks Rõlski lennukooli hoonet, kättetoimetamise bürood ja turuplatsid, perekonnaseisuamet, ning kannatada said ka mitmed eramajad ja umbes 15 autot.
„Kahjuks on ohvreid. Esialgsetel andmetel hukkus kuus inimest, sealhulgas üks laps. Rõlski keskhaiglasse viidi kümme kannatanut, nende hulgas 13-aastane laps. Kõik need on arstide järelevalve all. Nende vigastused on klassifitseeritud kergeteks,” seisis avalduses. vene Föderatsiooni juurdluskomitee algatas terrorirünnaku kohta kriminaalasja. „Selle fakti põhjal algatas Venemaa juurdluskomitee kriminaalasja artikli 3 osa 3 lõike b alusel kuriteo alusel. vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 205 (terroriakti),” seisis teates.
Mashi andmetel anti löök ATACMS-i raketisüsteemiga. Tulistamise tagajärjel sai vigastada vähemalt 26 inimest. „ATACMSi lõhkepea plahvatuses hukkus seitse inimest, sealhulgas laps,” teatas Telegrami kanal. Baza teatel on kolmkümmend vigastatud ja neli hukkunut.
Njah, kipun arvama objektide nimekirja vaadates, et tegu oli vene sõjaväeüksuste paiknemiskohtadega (neid seal hetkel eriti tihedalt koos) ja seda tehakse tavapäraselt nii, et ümber on ka tsiviilelu ehk kui rünnata, siis võib tabada ka kohalikke.
Täna öösel töötas Sotšis ja Tuapses õhutõrje.
Kaasanis lendas droon pärast venemaa elektroonilise sõjategevuse tööd 37-korruselisesse eliitmajja. Pealtnägijate sõnul süttis pärast lööki ühes korteris tulekahju. Samal ajal teatavad võimud ka, et kõik Kaasanisse lennanud droonid tulistati alla.
Jakuutiast pärit vene sõdurile anti hoolimata haavata saamisest vaid nädal aega sõjast puhata. Tal polnud aega põhja poole tulla, mistõttu ta tõi oma pere Doni-äärsesse Rostovisse. Pärast pidusööki üürikorteris tappis ta oma 14-aastase tütre, pussitas teda umbes kuus korda, haavas poega ja naist ning sooritas seejärel enesetapu, hüpates aknast välja.
3. Kursk: näib, et põhja-korea/vene väed vallutasid Kruglenkoe asula Kurski oblastis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene pool on suutnud pisu laiendada enda sillapead Kupjanskist põhjas Oskili jõe läänekaldal ning ulatuvat nüüd 2 km kaugusele jõest.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: paaril viimasel päeval on suutnud vene pool edeneda Tšassiv Jaris ja
8. Donetsk: suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanudki.
Pokrovski suunalt tuleb kõlakaid, et ka Ukraina tegevat vasturünnakuid, mis pole paha uudis. Kurahove Vuhledari vahel kohati jätkub Ukraina taandumine arvatavalt Vovtša jõe taha, suuremaid muutusi küll viimasel kahel päeval ei täheldanud aga huvitav kinnitus: Hortõtsja operatiiv-strateegiline rühmitus eitab teavet Ukraina kaitsejõudude ümberpiiramise kohta Kurahove lähedal Uspenivkas ja Trudoves. Paari blogija kaart nädala alguses näitas, et see oli võimalik, sestap see ka ühte loosse sisse sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kuidagi on hetkel siin rinne pidama saadud. Võimalik, et osa panust ka ilmal.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina droonirünnakud on tekitanud tõsist kahju venemaa naftatöötlemissektorile ja eelarvele. Et vältidam,kütusepuudust siseturul, kui kahjustatud rafineerimistehased põlesid ja remonditi, pidi valitsus leppima naftadollarite kaotusega toodete ekspordi vähenemise tõttu. 2024. aastal ulatusid naftasaaduste keskmised päevased meretransporditarned venemaalt umbes 2,2 miljoni barrelini, arvutas Bloomberg analüüsifirma Vortexa andmete põhjal. See on 9% väiksem 2023. aasta mahtudest ja 10% väiksem kui 2022. aastal, mil Euroopa ostis veel vene kütust.
Ukraina droonide edukate rünnakute tõttu on võimud andnud naftafirmadele ülesandeks varustada siseturg piisava kütusega. Seetõttu oli vaja piirata ja isegi ajutiselt tühistada naftasaaduste, eriti bensiini eksport. Vortexa vanemturuanalüütiku Pamela Mungeri sõnul võib ekspordi aastase languse põhjuseks olla droonide rünnakud ning ringlussevõtu tehastes (mis toodavad kütust) remondile ja rutiinsele hooldusele kulutatud rohkem aega.
Kui 2017.–2021. aastal keskmised päevavarud välismaal kõikusid 2,4–2,8 miljoni barreli vahel, siis käesoleval aastal ulatusid need 1,9–2,6 miljonini. Pealegi jõudsid need maksimumväärtusteni 2024. aastal alles aasta alguses ja detsembris.
Jaanuarist detsembrini kaotasid rafineerimistehased droonirünnakutest põhjustatud seisakute ja Lääne sanktsioonide tõttu venemaale tehnotarnete sanktsioonidest tingitud remondiraskuste tõttu kokku 41,1 miljonit tonni ehk 13% tootmisvõimsusest. Seisakud ületasid eelmise aasta oma 14% ehk 5,2 miljoni tonni võrra, arvutas Reuters.
Näiteks tuli droonirünnakute tõttu peatada novembris Gazprom Nefti Moskva rafineerimistehase tootmisvõimsuse töötamine. Tehas, mis varustab iga kolmandat liitrit Moskvas müüdavat bensiini ja on pealinna lennujaamade petrooleumi peamine tarnija, kaotas oma Euro+ naftatöötlemisüksuse, mille võimsus on 6 miljonit tonni aastas ja oli sunnitud lõpetama bensiini hulgimüügikoguste tarnimise. Viimasena kannatas ööl vastu 19. detsembrit Lõuna-venemaa suurim Novošahtinski tehas.
Lisaks põhjustasid pika seisaku Lääne seadmete rikked, mida on praegu raske asendada. Näiteks Lukoilile kuuluv riigi suuruselt neljas naftatöötlemisettevõte ja suuruselt teinemootoribensiini tootja Nizhegorodnefteorgsintez (NORSI) peatas sel aastal sel aastal kahel korral oma tootmisprotsessid.
Ametliku statistika kohaselt vähendasid venemaa rafineerimistehased jaanuaris-mais bensiini tootmist ligi 20% ja diislikütust 11%. Pärast seda salastasid ametivõimud statistika. Energeetikaministeerium lõpetas mai lõpus Rosstatile bensiinitootmise operatiivandmete edastamise, viidates geopoliitilisele olukorrale ja turuga manipuleerimise ohule, ning augusti lõpus sulges andmed diislikütuse kohta.
12. Joe Bideni presidendiaja lõpuni on jäänud kuu ja kuigi tema alluvuses on Washington eraldanud Ukrainale venemaa agressiooni vastu võitlemiseks abi üle 90 miljardi dollari, süüdistavad USA liitlased Ameerika presidenti otsustusvõimetuses. Selle tõttu ei suutnud Ukraina osa eurooplaste arvates 2022. aasta lõpus, kui vene armee lüüa sai ning Harkovist ja Hersonist põgenes, sõja käiku radikaalselt enda kasuks muuta.
Kuigi Valge Maja püüab nüüd anda Ukrainale võimalikult palju sõjalist abi ja on sel sügisel lubanud isegi Lääne kaugmaarakettide rünnakuid sügavale venemaa territooriumile, kordavad Ukraina ametiisikud seda, mille üle nad on sõja-aastatel korduvalt kurtnud: liiga vähe, liiga hilja. Üle aasta kestnud kurnamissõja tulemusena ja Donald Trumpi saabudes ootab Kiievit ees ebameeldiv väljavaade sõlmida rahuleping ilma okupeeritud alade tagastamise ja NATO-sse vastuvõtmiseta. Selline tulemus oleks suuresti Bideni viimase kahe aasta jooksul tehtud või tegemata jätmise tagajärg, ütlesid Ukraina ametnikud Bloombergile.
Mõned Euroopa juhid jagavad sarnast arvamust. Kui USA oleks tegutsenud otsustavamalt ja andnud relvi enam ja varem, oleks sellel olnud kaugeleulatuvad tagajärjed, kuid „on see, mis on”, ütles Läti välisminister Baiba Braze agentuurile.
2022. aasta sügisel viisid Ukraina väed läbi kiire pealetungi, vabastades Harkivi oblasti ja osa Hersoni oblastist. Volodõmõr Zelenski pöördus Bideni poole palvega anda rohkem relvi, et Ukraina relvajõud saaksid oma eeliseid arendada. Kuid Biden kõhkles. putin ja teised kõrged venemaa ametiisikud ähvardasid tuumalöökidega, et nad üritasid tagasi vallutada osa venemaa annekteeritud Zaporižja, Hersoni, Donetski ja Luhanski oblastitest. „See ei ole bluff,” ütles putin, kes pidi rindel saadud kaotuste tõttu isegi mobilisatsiooni välja kuulutama. Valge Maja riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul määras Bideni tegevuse tõepoolest suuresti tuumaeskalatsiooni võimalus. „Ta mõistis kindlasti oma südames, kui oluline on toetada Ukrainat venemaa agressiooni vastu,” ütles endine Briti kaitseminister Grant Shapps. „Siiski käitus ta sageli liiga ettevaatlikult ja kõhklevalt, mis ei võimaldanud tal pakkuda otsustavat tuge, mis oli vajalik rindel olevate jõudude tasakaalu muutmiseks.”
Sullivan vaidleb vastu: ta nimetas USA tegevust Ukraina relvastamiseks nii enne sõda kui ka sõja ajal „erakordseks saavutuseks”. Mitmed teised Ameerika ametnikud omakorda väljendavad rahulolematust Euroopa valitsuste seisukohaga, mis nende sõnul olid esialgu vaatamata USA luureandmetele mitte rutanud tunnistama, et putin tungib Ukrainasse ja siis ei tahtnud relvi tarnida – vähemalt seni, kuni pärast vene vägede väljaviimist Buchast ja teistest linnadest selgusid faktid sõjakuritegudest ja tsiviilisikute tapatalgutest. Euroopa oli sanktsioonide kehtestamisega aeglane ja isegi kui USA seisukoht Ukraina NATO sse kutsumise osas leevenes, jätkasid Saksamaa ja teiste riikide võimud sellele teravat vastuseisu, väidavad ameeriklased.
Külma sõja veteranina, kes on pärit Nõukogude Liiduga peetud relvastuskontrolli läbirääkimistest, oli Biden kinnisideeks tuumaeskaleerumise ohtudest, ütles üks ametnik Bloombergile. Põhiprobleemiks oli kahe staažika eurooplase sõnul see, et Bideni strateegia eesmärk oli vältida Ukraina kaotust, kuid ei suutnud sõnastada võiduteed. Nad usuvad, et see viis Ukraina pikalevenivasse konflikti, mis nõudis kümneid tuhandeid elusid.
Ukraina relvajõudude võidud 2022. aasta sügisel andsid uue võimaluse – pidada venemaaga läbirääkimisi vaenutegevuse lõpetamise üle Kiievile soodsatel tingimustel. Seda ideed propageeris esmalt tollane staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley. „vene väed kannavad tõesti suuri kaotusi,” ütles ta 2022. aasta novembris. „On hea pidada läbirääkimisi ajal, mil teie olete tugev ja teie vaenlane on nõrk.”
Sellised ettepanekud tundusid tol hetkel aga ebareaalsed. Lääne poliitikud on nii avalikult kui ka eraviisiliselt korduvalt väitnud, et ainult ukrainlased ise otsustavad, millal läbirääkimistesse astuda. Bidenil oli kaks strateegilist võimalust: suurendada toetust, et võimaldada Kiievil sõda edukalt lõpetada või suruda peale rahukõnelusi, ütles kõrge Euroopa ametnik. Ta ei valinud ei üht ega teist.
Kuigi Kiiev veenis oma liitlasi, et venemaa ähvardused tuumarelva kasutamisega on tõepoolest bluff, töötas väljapressimine, kirjutas Wall Street Journali rahvusvaheline peakorrespondent Jaroslav Trofimov raamatus „Our Enemies Will Disappear: The Russian Invasion and Ukraine’s War for independence”. USA kõhkles mitu korda Ukrainale relvade tarnimisel, mis võis konflikti kulgu radikaalselt muuta, ütlesid talle Ukraina ja Ameerika ametnikud, sõjaväelased ja luureohvitserid.
13. Portugali võimud on väljendanud teravat hukkamõistu venemaa eilsele õhurünnakule Kiievile, mis kahjustas nii Portugali saatkonda kui ka Argentina, Albaania ja Montenegro diplomaatilisi esindusi. vene suursaadiku puudumise tõttu Lissabonis kutsuti vene Föderatsiooni ajutine asjur ametlikuks protestiks välja, teatas Portugali valitsus.
„vene Föderatsioon allutas Kiievi väga intensiivsetele mürskudele, põhjustades suhteliselt vähe materiaalset kahju mitme riigi diplomaatilistele rajatistele, sealhulgas Portugali saatkonnale,” ütles Portugali välisminister Paulo Rangel. Välisminister selgitas, et teised mõjutatud diplomaatilised esindused asuvad samas majas Portugali saatkonnaga. Ta rõhutas, et rünnakud, mis kahjustavad või sihivad diplomaatilisi rajatisi, on täiesti vastuvõetamatud.
Küsimusele võimalike meetmete kohta juhtunule reageerimiseks vastas Rangel, et Portugal astub lähitulevikus samme „teisel tasemel”.
20. detsembri hommikul ründas vene armee ballistiliste rakettidega Kiievit. Alla kukkunud mürskude rusud põhjustasid tulekahjusid neljas linnaosas. Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul hukkus üks inimene, üheksa sai vigastada, kellest neli viidi haiglasse.
14. WhatsApp on ametlikult kantud teabelevi korraldajate registrisse (ORI), teatab Roskomsvoboda. See annab föderaalsele turvateenistusele (FSB) võimaluse nõuda sõnumitoojalt võtmeid kasutaja kirjavahetuse dekrüpteerimiseks. Kui keeldutakse krüpteerimisvõtmeid andmast, võidakse WhatsApp blokeerida, nagu nad üritasid 2018. aastal Telegramiga teha. Teenuse olemasolu registris ei tähenda aga kasutajate kirjavahetuse andmete automaatset edastamist. ARI registrisse kandmine võib toimuda kas Roskomnadzori ja FSB otsusega või ettevõtte enda algatusel.
ORI staatus kohustab teenuseid ka salvestama kasutajaandmeid, sealhulgas teavet nende tegevuse, kirjavahetuse, fotode, heli- ja videokõnede kohta. Need andmed tuleb nõudmisel edastada FSB-le ning pidev juurdepääs teabele on tagatud spetsiaalsete seadmete abil, mille levitatava teabe korraldaja peab paigaldama oma kuludega.
Eelmisel suvel kaebasid kasutajad venemaal WhatsAppi tõrgete üle. Internetikaitseühingu direktor Mihhail Klimarev pakkus, et need probleemid võivad olla seotud venemaa võimude poolt kiirsõnumite võimaliku blokeerimise testimisega. Roskomnadzor teatas, et väidetavalt põhjustasid tõrked DDoS-i rünnakud telekomioperaatoritele välismaalt.
Detsembris seisid Dagestani, Tšetšeenia ja Inguššia elanikel probleeme Interneti-juurdepääsuga. Energoinformi pakkuja töötajate sõnul põhjustas tõrkeid Roskomnadzori algatatud blokeering. See ei mõjutanud mitte ainult WhatsAppi, vaid ka Telegrami, aga ka mitmete teiste Interneti-ressursside tööd Põhja-Kaukaasias.
WhatsApp jääb ainsaks Meta-teenuseks, mis pole venemaal blokeeritud. Facebook ja Instagram on peaprokuratuuri otsusega kantud keelatud teabe registrisse alates 2022. aastast.
Augustis teatas Vorstka allikatele viidates, et venemaa võimud on alustanud ettevalmistusi WhatsAppi võimalikuks blokeerimiseks. Väljaande andmetel on venemaal plaanis messenger asendada kodumaise analoogiga, mille VK on välja töötanud Mail,Ru Groupi TamTami platvormil.
15. Esimest korda korraldasid Ukraina väed maapealse rünnaku eranditult mehitamata maismaasõidukeid ja FPV-droone kasutades. Operatsioon rõhutab Ukraina pühendumust tehnoloogilistele uuendustele, et toetada lahingutegevust. Sõjauuringute Instituut tsiteerib oma 20. detsembri aruandes Ukraina rahvuskaardi hartabrigaadi esindajat seersant Vladimir Degtjarevi, kes teatas Ukraina kaitseväe rünnakust vene okupantide positsioonidele Liptsy külas, mis asub Harkovist põhja pool.
Rünnaku kuupäev pole teada, samuti pole teada täpsed asukohad, kus lahingud toimusid. Märgitakse, et Ukraina väed kasutasid vaenlase positsioonidele miinide paigaldamiseks ja puhastamiseks kümneid robotsüsteeme, eelkõige kuulipildujatega varustatud mehitamata sõidukeid, aga ka droone. Operatsiooni tulemusena hävitati edukalt vene positsioonid.
„See rünnak oli näide asümmeetrilise löögivõime kasutamisest, mida Ukraina aktiivselt arendab, et kompenseerida inimressursside piiratust,” märgivad analüütikud.
Tsitaat: „Ukraina ametnikud on korduvalt rõhutanud Ukraina püüdlusi kasutada tehnoloogiat ja asümmeetrilist löögivõimet inimressursi piiratuse kompenseerimiseks, vastupidiselt venemaa valmisolekule tuua olulisi ohvreid väiksemate territoriaalsete edusammude nimel.”
Üksikasjad: aruandes märgitakse ka, et Ukraina kindralstaap teatas fiiberoptiliste kaablite külge kinnitatud uute droonide testimise lõpetamisest. Sellised seadmed on vastupidavamad elektroonilisele sõjapidamisele, mida venemaa aktiivselt kasutab.
Ukraina droonifirma teatas, et pani hiljuti kokku esimese FPV drooni prototüübi, mis on valmistatud täielikult Ukrainas valmistatud komponentidest.
16. USA on süüdistanud Hiinat venemaa toetamises Ukraina-vastases sõjas, märkides, et Pekingi tegevus on vastuolus rahu puudutavate avaldustega.
Allikas: USA alaline esindaja ÜRO juures Robert Wood ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul
Üksikasjad: Ameerika diplomaat rõhutas, et Hiina toetus venemaale on vastuolus ÜRO põhikirja põhimõtetega.
Tsitaat: „Hiina teatas selles nõukogus, et suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleks austada, kuid kui ta seda tõsiselt võtaks, kasutaks ta oma mõjuvõimu, et peatada venemaa Föderatsiooni Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine.”
Üksikasjad: Tema sõnul jätkab Hiina venemaale tarnimist kahesuguse kasutusega kaupadega, mis toetavad venemaa sõjatööstuskompleksi. Räägime nii pommide valmistamise materjalidest, autode varuosadest, relvatehaste sisseseadest kui ka droonide ja rakettide tehnoloogiast.
Diplomaat rõhutas, et venemaa kasutab Hiina tooteid Ukraina tsiviilobjektide ja infrastruktuuri ründamiseks. Lisaks aitavad Hiina ettevõtted venemaal pikamaadroone arendada ja toota.
„Pekingi jätkuv eksport näitab vaikivat heakskiitu venemaa sõjale,” ütles Wood.
Wood rõhutas ka, et Hiina ei kasuta oma mõjuvõimu konstruktiivselt, pakkudes venemaale poliitilist katet, korrates kremli propagandat ja ignoreerides sisuliselt ÜRO põhikirja.
Tsitaat: „Kui Hiina tõesti soovib „rahumeelset lahendust” venemaa sõjale Ukraina vastu, peab ta lõpetama venemaa sõjamasina toetamise, kehtestama sanktsioonid venemaa Föderatsioonile, kutsuma Moskvat oma vägesid välja viima ja näitama juhtpositsiooni rahvusvahelisel tasandil. kogukond selle nõukogu alalise liikmena, kes vastutab ÜRO põhikirja põhimõtete järgimise eest.”
17. 19. detsembril toimus üks suurimaid venemaa küberrünnakuid Ukraina riiklike registrite vastu. Rünnati Ukraina justiitsministeeriumi registreid, peatades sisuliselt kümnete andmebaaside töö. Küberrünnak halvas olulise osa riigi majandustegevusest. Ohus olid finantstehingud, vastaspoolte kontrollimine, riigihanked ja juurdepääs olulistele valitsusteenustele. Alates 20. detsembrist taandub notarite töö peamiselt dokumentide kinnitamisele.
Praegu on käimas uurimine, mis peaks välja selgitama juhtunu võtmeasjaolud: kuidas õnnestus häkkeritel süsteemidesse tungida, kas toimus andmelekke ja kui palju registreid kahjustati. Justiitsministeerium kinnitab, et Ukraina juriidiliste ja eraisikute kohta teabe varguse fakte pole tuvastatud ning andmebaaside varukoopiad võimaldavad neil kiiresti oma töö taastada.
EP räägib üksikasjad ühest suurimast küberrünnakust riiklike registrite vastu ja selle tagajärgedest ukrainlastele.
Mis juhtus
19. detsembri hilisõhtul teatas Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister ning justiitsminister Olga Stefanišina küberrünnakust justiitsministeeriumi registritele. Tema sõnul seiskus rünnak ajutiselt ministeeriumi pädevusse kuuluvate riiklike registrite, eelkõige juriidiliste isikute, üksikettevõtjate ja avalik-õiguslike koosseisude ühtse riikliku registri töö.
Ukrainlased seisid aga juba varem silmitsi süsteemikahjustuste tagajärgedega: isegi päevasel ajal ei töötanud osa riiklikke registreid, mistõttu oli notariteenuste osutamine tegelikult võimatu.
Justiitsministeerium selgitas probleeme esialgu mastaapse rikkega registrite toimimist tagavas võrgutaristus. Ministeeriumi registrite haldamisega tegeleb riigiettevõte „Riiklikud Infosüsteemid” (NAIS), mis eelmisel päeval teatas kavandatavate tehniliste tööde teostamisest, eelkõige seoses ühtse riikliku registri, kodanike perekonnaseisuregistri riikliku registriga ning süsteemiga „Pankrot ja maksejõuetus”.
Kavas oli, et ööl vastu 20. detsembrit kell 22.00-02.00 registrid ei tööta. Plaanitud tehniline töö aga peatus juba 19. detsembri lõunaajal. Sel ajal, kui NAIS teatas ametlikult tehnilistest probleemidest, ilmus venemaa Telegrami kanalis XakNet Team teave NAIS-i vastu toimunud küberrünnaku kohta.
Kas Venemaa häkkerid said ukrainlaste isikuandmeid?
Kella 20.00 paiku ilmunud teates öeldi, et NAIS-i rünnaku tulemusena jõudsid häkkerid kõigi Ukraina justiitsministeeriumi andmetega infrastruktuuri. Ta väitis, et pärast ministeeriumi infrastruktuuri sattumist varastati ja kustutati rohkem kui 1 miljard rida andmeid, eriti need, mis olid salvestatud Poolas asuvasse varuserverisse.
Juba järgmisel päeval, 20. detsembril, teatas Stefanišina hommikusel briifingul, et justiitsministeerium peatas ajutiselt kõigi enda hallatavate registrite töö, et tõkestada rünnaku edasist levikut. Ta lisas, et töö registrite taastamisega jätkub ja kinnitas, et teisi riigi infosüsteeme see ei mõjuta. „Püüdlused registrite taastamiseks käivad praegu registritega seotud sündmused ei mõjutanud teisi riigi infosüsteeme,” lisas ta.
20. detsembri keskpäeva seisuga jäid ligi 60 erinevat registrit sisaldavad NAISi, justiitsministeeriumi ja ühtse riikliku registri veebilehed kättesaamatuks. Lisaks ei ole ajutiselt saadaval 27 teenust.
GRU eskalatsioon detsembris
SBU oletab, et justiitsministeeriumi registrite vastu suunatud rünnaku taga võib olla vene Föderatsiooni luure peadirektoraadi (GRU) häkkerirühmitus. „Peamine versioon, mida SBU kaalub, on see, et selle küberrünnaku taga on vene Föderatsiooni luureteenistused, eriti vene Föderatsiooni peastaabi GRU häkkerirühmitus,” ütles SBU küberturvalisuse osakonna juhataja Vladimir Karastelev.
Ta ei saanud ümber lükata infot, et andmeleket ei olnud, kuna vastav uurimine on pooleli. Kuid Stefanišina märkis riigi eriteenistusele viidates, et andmeleket pole veel kinnitatud. Tema sõnul oli tegemist massilise rünnakuga kogu infrastruktuuri vastu, mida oli ette valmistatud kuid. Tähelepanuväärne on, et ligi aasta tagasi ründasid venemaa GRU üksusena peetava SandWormi grupi häkkerid Ukraina suurima mobiilioperaatori Kyivstari võrgutuuma.
Mis juhtus Kyivstariga?
Nagu selgitas ED avaandmete valdkonna vestluskaaslane, oli see rünnak oma võimalike tagajärgede poolest palju ohtlikum. „Suure sõja ajal on mobiilside kriitilise tähtsusega – sellest sõltub ka ligipääs registriinfole, kuid eelkõige selleks, et säilitada andmete terviklikkus ,” märkis ta.
ED küsitletud küberturvalisuse eksperdid märgivad, et registritele suunatud küberrünnakut kavandati ja viidi läbi pikka aega. Veelgi enam, ründajad võivad teatud perioodiks jääda süsteemi sisepiirkonda.
„Reeglina tekivad sellised rünnakud koos andmete kalastamise, sotsiaalse manipuleerimise ja siseringi inimeste kaasamisega. Pole veel teada, kui kaua ründajad süsteemis olid, kuid kui mõned andmed kustutati, siis esmatähtis on andmete varukoopiad registritest,” ütleb Kübersõjauuringute Instituut.
Iga küberrünnak koosneb tavaliselt mitmest etapist. Esimene etapp on süsteemi tungimine. Selle ettevalmistamine võib kesta erinevat aega: mitmest tunnist mitme kuuni. Sageli on siin määravaks teguriks inimene.
Teine etapp, üks raskemaid, on süsteemisisene luure.
„Häkkerite tegevust süsteemis võib võrrelda majja sisenemisega, teadmata selle planeeringut ja seal olevatest inimestest. Sellises olukorras hakkavad ründajad ettevaatlikult liikuma, et neid ruumi uurides mitte märgata. Selleks kulub vähemalt mitu kuud, et mõista, kuidas see süsteemi toimib,” selgitab küberturbefirma 10Guards direktor Vitali Jakušev.
Kolmandas etapis liiguvad häkkerid aktiivsete tegevuste juurde: eelkõige hakkavad nad varastama väärtuslikke andmeid või manipuleerima süsteemiga oma eesmärkide saavutamiseks.
Jakušev märgib, et viimane etapp on nn küberterrorism, kui ründajad hävitavad teavet, põhjustades süsteemile maksimaalset kahju.
Häkkerite võimalik eesmärk oli hävitada registrites olevad andmebaasid, et halvata riigi võtmevaldkondade töö. Osaliselt see neil õnnestus: nüüd on notarite töö, aga ka Ukrainas kinnisvara ostu-müügi protsessid ajutiselt blokeeritud.
„Häkkerite tõenäoline eesmärk võib olla valitsuse teenuste halvamine, luureandmete kogumine ja majandusliku kahju tekitamine,” lisab Kübersõja uurimise instituut.
Kinnisvaraspetsialistide liidu president Elena Gaidamahha ennustab, et lähima 2-3 nädala jooksul on kinnisvaraturul tehingu sõlmimine võimatu. Ühe notaribüroo esindaja kinnitas ED-le, et 20. detsembri keskpäeva seisuga saavad notarid dokumente vaid kinnitada, kuna juurdepääs registritele jääb suletuks.
Mis on kahjustatud ja millised riigiasutused ei tööta?
Praegustes tingimustes on oluline osa Ukraina majandustegevusest tegelikult seiskunud. See puudutab finantstehinguid, vastaspoolte kontrollimist ja muid registritele juurdepääsust sõltuvaid protsesse.
Eraldi tekivad probleemid riigihangetega Prozorro süsteemi kaudu, mis kasutab ühtse riikliku registri andmeid. Nagu märgib YouControli asedirektor õigusküsimustes Daniil Globa, korraldatakse osa pakkumisi avatud pakkumiste vormis, kus kliendid on kohustatud iseseisvalt kontrollima registrites osalejate andmeid.
Nüüd registreeritakse perekonnaseisuaktid (abielu, lahutus, sünd või surm) paberkandjal. Sotsiaaltoetuste saamine, näiteks seoses lapse sünniga, on võimalik alles pärast seda, kui kodanikud pöörduvad vastavate ametiasutuste poole.
Ka notarite töö jätkub, kuid kõiki tegevusi ei saa teha. Seega on ukrainlastel praegu võimalus pöörduda notari poole, et teha notaritoiminguid, mis ei ole seotud riiklikus kinnisvaraõiguste registris ja ühtses riiklikus registris sisalduva teabe kontrollimisega. Eelkõige on saadaval järgmised notariaalsed toimingud:
testamentide ja volikirjade kinnitamine;
notari toimikutesse salvestatud notaridokumentide duplikaatide väljastamine;
dokumentide ja nende väljavõtete koopiate (fotokoopiate) õigsuse tõendamine;
dokumentidel oleva allkirja õigsuse tõendamine, sealhulgas lapse ühe vanema saatjata välisriiki reisimise nõusolekul oleva allkirja õigsuse tõendamine;
dokumentide ühest keelest teise tõlkimise õigsuse tõendamine;
täitedokumentide täitmine.
Lisaks on ministeerium võimaldanud notaril pärija soovil pärimisasja avada.
Justiitsministeerium märgib, et nad ei võta notarite suhtes mingeid sanktsioone andmete ja teabe õigeaegse sisestamata jätmise eest ühtsesse riiklikusse registrisse. Seda saab teha määrusega, mille valitsus võttis vastu juba 2022. aasta veebruaris.
Rikke tõttu pole saadaval lai valik valitsusteenuseid:
mis tahes registreerimistoimingud kinnisvara ja ettevõtluse valdkonnas, eriti juriidiliste isikute riiklik registreerimine, nende sümbolid, avalik-õiguslikud koosseisud, millel ei ole juriidilise isiku staatust, üksikettevõtjad ja juriidilise isiku eraldiseisvad üksused jne; ettevõtete likvideerimine või üksikettevõtjate sulgemine. Näiteks tähendab see, et üksikettevõtjat ei saa sulgeda enne, kui USR tegevust jätkab. Kui see register ei hakka tööle enne 2025. aasta algust, peavad üksikettevõtja tegevuse lõpetajad tõenäoliselt tasuma ühekordse sotsiaalmakse ja ühekordse maksu vähemalt 2025. aasta jaanuari eest; sotsiaaltoetuste saamiseks avalduse esitamine, kodanike perekonnaseisuaktide riiklikust registrist (GRAGS) väljavõtete saamine, igakülgse abi saamiseks taotluse esitamine eMalyatko, dokumentide esitamine apostilli kinnitamiseks; keskhaldusteenistuse kaudu perekonnaseisuregistri teenuste saamine (kohaliku omavalitsuse organid jätkavad aga delegeeritud volituste raames sünni, surma, abielu riikliku registreerimise teenuste osutamist); võlgnike ühtsest registrist teabe saamine isikute kohta, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Sellist teavet edastavad teabekirjade vormis Justiitsministeeriumi piirkondadevahelised osakonnad selle üksuse asukohas, mille kohta teavet taotletakse, vastava nõudmise korral (selle päringu nõuded avaldab osakond);
Samuti puudub endiselt juurdepääs automatiseeritud täitemenetluse süsteemile, kuhu sisestatakse teave kõigi sellistes menetlustes tehtud otsuste kohta. Registritele juurdepääsu puudumisel kasutavad täitjad menetluses alternatiivseid menetlusdokumentide väljastamise viise.
Justiitsministeerium on avaldanud kontaktid, kus kodanikud saavad konsulteerida õigusküsimustes, eelkõige mittetoimivate riiklike registrite osas. Lisaks soovitavad nad ühendust võtta vihjeliiniga (0800 213 103) või tasuta õigusabikeskustega,
Mis edasi
Praegu tegeleb probleemi lahendamisega suur meeskond erinevate valdkondade spetsialiste. ED sai teada, et registrite toimimise taastamiseks kaasati lisaks NAIS-i töötajatele Side riigi eriteenistuse, riigiettevõtte Diya esindajad, aga ka varem mõjutatud süsteemide väljatöötamises osalenud ettevõtted.
Justiitsministeeriumist teatatakse, et eelkõige tegeletakse ühtse volikirjade registri, notariaalsete dokumentide erivormide registri ja pärimisregistri andmete taastamisega, mis tagab nõuetekohase raamatupidamise ja minimeerib ebaõiged notaritoimingud perioodil, mil volikirjad on registreeritud.
Järgmisena on ministeeriumil kavas taastada kodanike, juriidiliste isikute ja üksikettevõtjate perekonnaseisuregistrid, samuti õigused kinnisvarale ja vallasvara koormatised.
Peaminister Denis Šmõhal ütles, et registrite taastamiseks võib kuluda üks kuni kaks nädalat. Selline prognoos on aga võimalik ainult siis, kui andmete varukoopiad ei ole kahjustatud – see on eduka taastamise põhitingimus.
Justiitsministri sõnul on riigil 2024. aasta 19. detsembri seisuga registrite andmetest varukoopia ja ta saab kogu info taastada. Kõiki andmeid aga probleemideta ei taastata.
Seega 19. detsembrist 2024 mõne tunni jooksul registrites tehtud muudatused – hetkest, mil valitsus märkas registrites ebatüüpilist tegevust kuni nende töötamise lõpetamiseni – taastatakse valitsuse eraldi otsustega.
„Otsuse teeme nendes küsimustes eraldi. Samas taastatakse ka registritesse saadetud ja läbi vaatamata jäänud pöördumised, avaldused ja taotlused ning täna valitsuse istungil otsustame arvestuse peatamise kõigist tähtaegadest kuni registrite toimimise taastamiseni,” lisas minister.
Kui EP küsis võimalike probleemide kohta andmete taastamise õigsusega, kinnitas Stefanišina, et varukoopiad on salvestatud ja kogu teave taastatakse korralikult. Registrid oleks saanud varem käivitada, kuid oluline on kontrollida kõiki süsteemi sisenemispunkte ja kõrvaldada võimalikud haavatavused, mille kaudu rünnak läbi viidi, märgib ED-allikas avaandmete vallas.
Praegu on raske hinnata kõiki võimalikke tagajärgi, mis võivad tekkida mittetoimivate registrite tõttu. Ettevõtete ja eraisikute andmetele ligipääsu võimaldav analüüsiplatvorm YouControl annab teada salvestatud avalike andmete kättesaadavusest 19. detsembri seisuga.
„Meie teenus töötab tavapäraselt. Kõik justiitsministeeriumi registrite andmed, mis kehtivad 19. detsembri kella 15.00 seisuga, on salvestatud,” märgib Globa. Samal ajal kaotavad andmed järk-järgult oma tähtsuse, kuna neid pole veel võimalik värskendada.
Lõpuks võivad valitsusasutused proovida andmete kontrollimiseks kasutada alternatiivseid allikaid, nagu YouControl. See võib aga tekitada küsimusi kontrolliasutustes seoses pakkumistingimuste võimalike rikkumistega.
Küberrünnak justiitsministeeriumi registritele sai järjekordseks näiteks, kui tõsised tagajärjed võivad olla kogu riigile. Riikliku registri andmete kahjustamine halvas osaliselt äritegevuse Ukrainas ja muudes valdkondades tekitas muret selle juhtumi võimaliku mõju pärast nende tööle.
Erilist tähelepanu juhitakse asjaolule, et selline vahejuhtum toimub aasta jooksul pärast Kyivstari rünnakut teist korda. 2023. aasta detsembris, kui pooled ukrainlastest jäid suhtluseta, oleks see sündmus pidanud saama signaaliks meetmete kasutuselevõtuks, mis muudaksid sellised rünnakud võimatuks või minimeeriksid. Ja kuigi rünnak justiitsministeeriumi registrite vastu kodanike elule nii otsest mõju ei avalda, on selle tagajärjed majandusele juba märgatavad.
Lõpetuseks, juba tõsiasi, et venemaa luureteenistused on võimelised selliseid rünnakuid läbi viima, peaks nõudma kõigilt Ukraina küberjulgeoleku eest vastutavatelt isikutelt riigi digitaalse julgeoleku suunal vähemalt hetkeseisu üle vaatama.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
