Sõja ülevaade: 1030. päev – 250 vene poole rünnakut on vist uus rekord
Avaldatud: 19 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. detsember 2024:
250 vene poole rünnakut on vist uus rekord, suuri edenemisi siiski selle tagajärjel ei tuvastanud.
1. Sadu jätkub ja ikka sobib sihtmärgiks kõik.
2. Läks õite palavaks nii Krimmis kui Rostovi kandis.
3. Kursk: ikka muutusteta, aga väga kõrge vene poole kulumisega.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks rindejoone sirgenemine vene poole kasuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis sammhaaval.
8. Donetsk: väikeste muutustega.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa alustas õhutõrje viimist Süüriast Liibüasse.
12. Sudaan keeldus võõrustamast venemaa mereväebaasi.
13. „Kellelgi pole turvaline, isegi mitte Moskvas.” Ukraina luureteenistused järgivad Iisraeli Mossadi eeskuju.
14. ÜRO Peaassamblee nimetas esimest korda venemaa sissetungi Ukrainasse vallutussõjaks.
15. EL arutab kuni 100 tuhande sõduri saatmist Ukrainasse, ikka peale vaherahu või sõja lõppu.
16. „Inflatsioon on kontrolli alt väljas.” Toiduhindade tõus venemaal püstitas uue kahe aasta rekordi.
17. Lühiuudised
250 vene poole rünnakut on juba 5. päev väga kõrget survet. Kõige pingelisemad sektorid Kursk (68 rünnakut ja lausa 31 liugpommi üldse 35-st), Kupiansk-Kreminna (50 rünnakut), Donetsk (73 rünnakut) ja Velika Novosilka kant 25. Oleks oodanud sellise marulise surve viiendal päeval pikemaid edenemisi, aga no on kuidagi suutnud Ukraina omad siiski vastu pidada. Pisu teeb murelikuks, et sellise rünnakute arvu tõusuga pole lakke hüpanud vastavad vene poole kaotustenumbrid. Võimalik, et enamuses lõikudes on kahanenud ründavate üksuste suurused. Sama mure jätkuvalt tugevat pommitamist jätkavate vene kaudtuleüksuste tabamisega ehk siis nendegi number võiks oluliselt kõrgem olla.
Jätkuvalt arvamusel, et putinil on miskit enamat vaja uusaasta kõneks ja sestap hullult surutakse. Võimalik, et ei suudeta ka prognoosida ettearvamatu Trumpi võimule saamise järgseid käike ning loodetakse saada max maad enda kontrolli alla.
1. Sadu, sadu, sadu…
2. Sevastoopolis teatati plahvatustest. Tuli kõlakaid, et olla liikvel ka mereelukaid.
Taganrogis, Rostovis, Aksais ja Aasovis toimusid plahvatused. Hetke info järgi, et nii droonid kui ATACMS.
Teatati tulekahjust pärast droonide rünnakut Rostovi oblastis Novošahtinskis asuvas naftatöötlemistehases ning üheks sihtmärgiks võis olla Taganrogi metallurgiatehas, kust olla peale rünnakud hakkanud suitsu tulema.
Kamensk ja Rostov Doni ääres, plahvatused.
Zaporižja oblastis Tokmakis toimus plahvatus. Lisaks Donetski kandis. On juba vist üle nädala, kui pisu on paranenud Ukraina tabamused vene logistikaahela pihta okupeeritud aladel. Kas on põhjuseks paranenud seire ja tabamise võimekus või on suur rünnakute surve toonud logistikaahelasse suuri ummikute kuhjumisi…
FighterBomberi andmetel kukkus vene Ka-52 alla, väidetavalt nende endi õhutõrje tegevuse tõttu.
Kertši silla juurde on jäänud vaid 11 poomipraami, teatab Crimean Wind seirerühm, viidates satelliidipiltide andmetele. Tavaliselt on neid seal vähemalt 18 tagades vene sõjatehnika ja staffi ülevedu. Osaliselt on põhjuseks alanud tormide hooaeg.
Naftareostuse tõttu sattus saastunud alale umbes 10 tuhat lindu, enamik neist hukkub. Seda arvamust avaldas Venemaa Ornitoloogiaühingu direktor Vladimir Romanov. Katastroof Kertši väinas toimus 15. detsembril.
venemaal põrkas kaubarong kokku Murmansk-Peterburi reisirongiga. Kokkupõrge oli Kandalakša lähedal asuva Knjažaia jaama territooriumil.
3. Kursk: eilsest päevast muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kuigi maruline rünnakulaine tervel rindel jätkus, siis hetkel tundub, et kuna vist proovitakse tulenevalt ülalt tulnud käsule massiga suruda, siis läbikulumise aste kõrge nii erinevaid lugusid järjest enam ringleb nii põhja-korealaste kui dessantnike kui merejaväe üksuste kiirest kahanemisest, mida toetab ka ringlev videomaterjal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahjuks on vene sillapead Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe seni alles. Võib-olla on ei taha Ukraina omad liialt kaotusi, et kiiremini alasid oma kontrolli alla tagasi saada ja pigem töötlevad põhiliselt õhust piirkonda ning üritavad saada tõhusamat kontrolli jõe ületuse mõjutamiseks. Eks näis.
Rinde keskmises sektoris sirgendas 7 km laiuselt ning 1,5 m sügavuselt vene pool rindejoont Krugljahivka asula juures.
Eks päris pikka perioodi olnud meeldivalt üllatunud, et Ukraina omad suudavad siin sektoris nii edukalt vene poolt siiski ohjes hoida, kuigi massi nii maapeal kui õhust kaelasadavat jagub. vene üksuste paiknemise kaart on ikka väga punane ja lisaks motolaskurüsustele on palju nii dessantüksusi kui toetuselemente. Küll on paljus siinne maastik Ukraina kaitsele toeks oma metsade ja jõgedega.
6. Siversk: siin rindel on vaid motolaskurüksused ja seni need nn tavaväed ei ole juba neljas päev kestva tugeva rünnakutekonveieriga edasi saadud.
7. Bahmut: Miski pärast on olulsielt vähenenud vene poole rünnakud Tšassiv Jaris. Põhjust ei tea ja seda juba mitmes päev. Toretskis seni vene pool kas kvartali või hoone kaupa edeneb.
8. Donetsk: ikka sammhaaval, aga mitte loodetult tugevalt.
Pokrovski suunaline eenduv vene kombits jätkas oluliselt tüsenemist ning põhiliselt hõivati peenikeste eenduvate väiksemate kombitsate vahelisi territooriume. Loodan, et pisugi on Pokrovski suunal siiski abi erinevatest jõgedest, mida sel õnneks leidub.
Kurahove linnas jätkab vene pool kvartali kaupa linna üle kontrolli võtmist, läänepoolsemasse tööstusalade tsooni seni sisse saadud pole.
Kurahovest lõunas on lõpuks see varasem ümberpiiramise ohuga ala tervenisti vene poole kontrolli all ning viimasena saadi enda kontrolli alla Uspenivka asula. Kahjuks aga on suur oht, et järgmine võimalik ümberpiiramise ohuga ala on 12×8 km ala Vovtša ja Suhõi Jalõ jõe vahel, mis asub Kurahove linnast läänes-edelas. Hetkel ei ole vene pool saanud kummastki jõest üle tekitamaks seda ümberpiiramise ohtu, aga kipub arvama, et need katsed kohe hakkavad. Pigem arvamisel, et Ukraina peab siin taandumist jätkama, et jõuda parema võimaliku kaitseliinini, kus jõgedest, reljeefist ning loodetavasti veel rajatavatest kindlustustest jne on enam abi. Lisaks väheneks tuntavalt rindejoone pikkus, mis seni on laastavama mõjuga Ukrainale, kel ressursse vähem.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: nii pisu muutus, et jätab kirjeldamata. Kahjuks pole Ukraina omad suutnud vene poollt välja suruda Novõi Komari asulast, mis asub Velika Novosilkast põhjas ja on lõptenud selasete maanteede kasutamise võimaluse. Hetkel on ainukeseks suuremaks maanteest asulast läänesuunaline, aga selleni on korra vene pool juba jõudnud ja kindlasti proovib veel ehk siis oht maha jätta Velika Novosilka on siiski kõrge ja taanduda tuleb asula taga oleva jõe läänekaldale, aga sellest pole palju abi, sest otse lõunast pole põhja-lõunasuunalisest jõest kaitsel abi ning pigem usun, et Ukraina omad peavad siingi taanduma, kui neil rünnakute tagasi löömiseks ressursse ei jagu
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Hetkel vaid kõlakaid, et vist kehva suusailma ära kasutades on vene pool teinud ka mõned suuremad dessandiüritused paatidel, et saada kand maha Dnepri läänekaldal, aga polevat õnnestunud.
11. Venemaa viib täiustatud õhutõrjesüsteemid ja muud relvad Süüriast Liibüasse, kirjutab Wall Street Journal viidates Ameerika ja Liibüa ametnikele. Nende sõnul loodab kreml sel viisil säilitada mõju Lähis-Idas pärast Bashar Assadi kukutamist rühmitusest Hayat Tahrir al-Sham (HTS) islamistide poolt.
venemaa kaubalennukid viisid maa-õhk raketisüsteemide S-300 ja S-400 elemente, sealhulgas radareid Ida-Liibüas asuvatele objektidele, mida kontrollib Moskva toetatud feldmarssal Khalifa Haftar. Samuti viidi Süüriast välja väed, lennukid ja relvad, mis vähendas oluliselt venemaa sõjalist kohalolekut riigis. Samas märkis Ameerika ametnik, et veel pole selge, kas õhutõrjesüsteemid jäävad Liibüasse.
Süüria baasid, sealhulgas Tartuse sadam, mis andis venemaale ainsa otsese juurdepääsu Vahemerele, on pikka aega olnud võtmepunktiks tema mõju levimisel Lähis-Idas ja Aafrikas ning vägede liikumise keskus palgasõduritele ja relvadele. Nüüd tahab kreml kasutada maha kantud Assadi asemel oma vana partnerit Liibüas, et hoida oma positsiooni ja säilitada mereväe kohalolek NATO baaside asukohas. Wagneri PMC palgasõdurid on selles riigis viibinud pikka aega, pärast grupi asutaja jevgeni prigožini surma sattusid nad kaitseministeeriumi jurisdiktsiooni alla. Neil on tihedad sidemed Haftariga, kelle Liibüa rahvusarmee kontrollib vabariigi idaosa. Varem kasutasid wagnerilased tema lennubaasi palgasõdurite ja relvade transportimiseks teistesse Aafrika riikidesse.
venemaa kõrged ametiisikud kohtusid Haftariga eelmisel aastal, et arutada pikaajalisi õigusi dokkidele Benghazi või Tobruki sadamates, mis asuvad Kreekast ja Itaaliast vähem kui 640 km kaugusel. Muuhulgas tuli Liibüasse kaitseministeeriumi juhataja asetäitja yunus-bek jevkurov.
venemaa kaalub ühe USA ametniku sõnul Tobruki sadamarajatiste uuendamist, et oma sõjalaevad ära mahutada. Haftar on aastaid nõudnud Moskvalt õhutõrjesüsteeme, et tugevdada kontrolli riigi idaosa üle ja astuda vastu Türgi toetatud Tripoli vägedele. Tõenäoliselt ei luba Lääs aga venemaal oma kohalolekut Liibüas laiendada. USA on Haftari korduvalt hoiatanud, sealhulgas CIA direktori William Burnsi kaudu, kremli mõju suurendamise lubamatuse eest.
Liibüas asuvad baasid ei suuda aga Süürias kaotatud positsioone täielikult kompenseerida, väidavad analüütikud. Kunagi Khmeimimi lennubaasis teeninud endise vene õhuväe ohvitseri Gleb Irisovi sõnul piiraks Liibüa tankimispunktina Aafrikas tõsiselt kaasaskantavate relvade kaalu.
Samuti püüab venemaa tagada püsiva juurdepääsu Suessi kanalile, India ookeanile ja Araabia poolsaarele, pidades läbirääkimisi Sudaani Punase mere kaldale mereväebaasi loomise üle. Kuid Sudaani võimud, keda Moskva kodusõjas toetab, ei ole siiani sellele vastu tulnud.
12. venemaa ei loobu katsetest saada Sudaani mereväebaas, mis muutub tema jaoks eriti oluliseks viimaste sündmuste valguses Süürias, kus Bashar al-Assadi kukutamise tõttu võib ta sellisest baasist ilma jääda. Kuid siiani ei ole Sudaani võimud, keda Moskva (nagu Süürias) kodusõjas toetab, poolel teel, kuigi on kokku leppinud relvade ja naftatoodete ostmises.
vene laevastiku baasi rajamist Punase mere rannikule Port Sudaani on arutatud alates 2019. aastast, mil riigid sellekohase lepingu sõlmisid. Kuid siis puhkes riigis kodusõda ja lepingut ei ratifitseeritudki. venemaa aitas algul Wagneri PMC abiga mässuliste liikumist Rapid Support Force (RSF), kuid hakkas seejärel toetama valitsusvägesid. 2024. aasta veebruaris ütles venemaa suursaadik Andrei Tšernovol, et baasi ehitamine lükati määramata ajaks edasi.
Isegi kui lahingud jätkuvad, sealhulgas pealinnas Hartumis, on venemaa ja Iraan viimastel kuudel pidanud valitsusarmeega kõnelusi Port Sudaani sõjaväebaaside ehitamise üle, ütlesid kaks Sudaani luureametnikku ja neli lääne ametnikku Bloombergile. Need läbirääkimised on eriti olulised, kuna venemaa võib kaotada oma mere- ja õhuväebaasid Süürias, kaotada silla Aafrikasse ning Iraani on nõrgestanud Iisraeli rünnakud tema sõjaliste objektide ja Hizbollah rühmituse vastu, mida ta toetab Liibanonis.
Ühe Sudaani luureametniku sõnul pakkus venemaa mereväebaasi rajamises kokkuleppele jõudmiseks kohalikele võimudele isegi kaasaegset õhutõrjeraketisüsteemi S-400. Sudaan aga ettepanekut vastu ei võtnud, kartes, et see võib esile kutsuda USA ja teiste lääneriikide vastureaktsiooni, teatasid luureohvitser ja kaks Ameerika ametnikku.
venemaa hakkas suurendama sõjalist ja majanduslikku abi Sudaani võimudele. Vahetult pärast seda, kui Sudaani väejuhi Abdel Fattah al-Burhani asetäitja Malik Agar külastas juunis venemaad, et pidada läbirääkimisi relvaostu üle, saades vastutasuks loa avada Punase mere rannikul vene tankla, algasid relvasaadetised. Bloombergile ütlesid kaks sadamaametnikku, kes on viimastel kuudel näinud mitut sellist lasti saabumas.
Lisaks taastusid pärast seitsmekuulist pausi kütusetarned: aprillist oktoobrini eksportis venemaa Sudaani 2,8 miljonit barrelit diislit ja bensiini, mis moodustas 47% kogu Sudaani impordist. Novembri lõpus pidasid kohaliku energeetikaministeeriumi esindajad läbirääkimisi Gazpromi juhtkonnaga kahjustatud naftataristu taastamiseks, naftaväljade arendamiseks ning uue torujuhtme ja naftatöötlemistehase ehitamiseks Port Sudaanis, teatas ministeerium avalduses.
venemaa pakub ka armeele luuretoetust, ütlesid üks Sudaani luureohvitser ja kaks välisametnikku. Sudaani ja Ukraina sõdu jälgiva konfliktivaatluskeskuse teadur Justin Lynch lisab: venemaa vajab raha ja mereväebaasi Punasel merel ning liit armeega tähendab võimalust müüa relvi ja potentsiaalselt saada rajatis Port Sudanis.
13. Moskvas hukkunud kindral igor kirillovist sai kõrgeim ohver nende seas, kes toetasid venemaa agressiooni Ukrainas. Kuid Ukraina eriteenistused on vaenlaste jahi hoo sisse pannud ja mängivad endiselt üle oma endisi KGB kaaslasi, sest nad õpivad uutelt õpetajatelt.
Ukraina hakkas jahtima neid, kes tema suveräänsust õõnestasid juba 2014. aastal: pärast Krimmi annekteerimist ning Donetski ja Luhanski oblastis „rahva”vabariikide moodustamist langesid eriteenistuste ohvriteks „vene kevade” osalejad ja kollaborandid. Kuid alates täiemahulise invasiooni algusest 2022. aastal on venemaa sõjaväekomandörid ja propagandistid muutunud sihtmärkideks. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) modelleerib oma tööd Iisraeli luureteenistuse Mossad eeskujul, mis on tuntud vaenlaste väsimatu tagaajamise poolest välismaal, ütlesid Ukraina eriteenistuste esindajad Wall Street Journalile.
Peamised eesmärgid
„Selline kuulsusetu lõpp ootab kõiki, kes ukrainlasi tapavad,„ ütles üks SBU ohvitseridest kirillovi kohta. „Sõjakuritegude kättemaks on vältimatu.” Ameerika konsultatsioonifirma Teneo Kesk- ja Ida-Euroopa nõunik Andrius Tursa lisab: Kiiev on selgelt öelnud, et isegi kõige kõrgemad venemaa sõjaliste tegevuste ja kuritegude eest vastutavad ametnikud ei saa end isegi Moskvas turvaliselt tunda.
kirillov on Ukraina luureteenistuste sihtmärkideks langenute reas uusim. Alles viimase kuu jooksul on nende arvu täiendanud kapten 1. auaste, raketilaevade brigaadi staabiülem Valeri Trankovski, kelle sõiduk Sevastoopolis õhku lasti (SBU teatas, et ta andis käsu saata rakette tsiviilsihtmärkide pihta ); Sergei Jevsjukov, endine Olenovskaja koloonia juht, kus piinati Ukraina sõjavange (tema auto lasti õhku Donetskis); Marsi projekteerimisbüroo peakonstruktori asetäitja Mihhail Šatski, kes osales vene armee üle Ukraina välja laskvate rakettide moderniseerimises (teda tulistati Moskvas operatsiooni ajal, mille arvatavasti viis läbi teine luureagentuur, luure peadirektoraat Ukraina kaitseministeerium – GUR).
Varem kuulusid kõrgetasemeliste likvideerimise ohvrite hulka eelkõige „vene maailma” ideoloogi Aleksandr Dugini tütar Daria Dugina (võib-olla oli sihtmärgiks tema isa) ja sõjaväekorrespondent Vladlen Tatarski.
Operatsioonid kellegi teise kätega
Ukraina luureteenistuste esindajate sõnul palgatakse täideviijaid peamiselt venemaal toimuvateks operatsioonideks. Võimaliku tapjaga (tavaliselt kuritegelikust maailmast) võetakse sageli ühendust Telegrami või darkneti kaudu; Nad pakuvad raha ülesande täitmise eest või otsivad osalust ähvardustega, ütles selliste operatsioonidega seotud inimene. „Tihti ei tea osalejad, mida nad teevad,” kuna ühte operatsiooni võib kaasata mitu erineva ülesandega inimest, ütles WSJ allikas. Sihtmärkide hulka kuuluvad propagandistid, sõjaväelased ja venemaale põgenenud endised Ukraina ametnikud.
venemaa õiguskaitseorganid teatasid, et Usbekistani kodanik peeti kinni kahtlustatuna kirillovi mõrvas. Nende sõnul tunnistas ta, et nõustus 100 000 dollari eest kinnitama kindrali maja sissepääsu juures motorollerile lõhkeaineid. Samuti paigaldas ta autojagamisautosse turvakaamera, mille kaadrid edastati Dnepri linna terrorirünnaku korraldajatele, teatas venemaa uurimiskomitee.
Tatarski mõrva puhul väitis Daria Trepova, et tal paluti talle kinkida kujuke (sõjaväekorrespondendi enda büst), mis sisaldas kuulamisseadet. „Ma ei teadnud, et kujukeses on lõhkeseadeldis, ma arvasin, et see on lihtsalt kuulamisseade,” ütles ta. Operatsiooniga tuttav inimene ütles WSJ-le: Sees oli tõesti mikrofon. Nii et operatiivtöötaja teadis, millal see õhku lasta.
SBU-l on venemaal tegutsevad oma agendid, kuid sabotaaži ja isegi mõrvade läbiviimiseks värbavad nad ka putini režiimile vastanduvaid venelasi, ütles Financial Timesile Ukraina luureohvitser.
Kasvas KGB-st välja
Kuigi nii SBU kui ka FSB pärivad Nõukogude Riikliku Julgeolekukomitee, on Ukraina luureteenistus tema tegevuse tulemuste põhjal otsustades nüüd tõhusam. venemaal on raske sellele vastu astuda, ütles Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur, vene luurespetsialist Andrei Soldatov FT-le: „FSB on väga hea juba juhtunu uurimisel, kuid mitte eriti hea luureandmete kogumises selle kohta, mis võib juhtuda. See on teistsugune oskuste kogum.” Toimuva ennustamiseks peab luureteenistus olema väga hea teabe kogumises, „see tähendab, et peab olema usaldus, peab toimuma tõhus teabevahetus – see, mida venemaa agentuuride seas ei täheldata,” selgitab Soldatov.
SBU „kogus palju vastuluureteavet ja -andmeid” venemaa relvajõudude ja luureteenistuste juhtide kohta, ütles kaks korda luureteenistust juhtinud ülemraada asetäitja Valentin Nalõvaitšenko FT-le. Ta ütles, et ta on leidnud viisid muttide istutamiseks, vaenlase territooriumil side häkkimiseks ja vene luurevõrgu haavatavuse tuvastamiseks.
vene eriteenistused ei teinud sõja ajal Ukraina territooriumil kõrgetasemelisi operatsioone, kuigi ilmselt üritasid: SBU teatas mais, et hoidis ära Volodõmõr Zelenski mõrvakatse. Samuti teatati ebaõnnestunud katsest kõrvaldada luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov. Enne sõda, 2017. aastal, õnnestus vene eriteenistustel Kiievis õhku lasta GUR-i erireservi juht Maxim Shapoval. See operatsioon korraldati FSB vastuluureoperatsioonide osakonna juhi Dmitri Minajevi käsul. Riigireetmise ja spionaaži vastu võitlemise sildi all on osakonnast saanud viimastel aastatel venemaal poliitiliste repressioonide korraldamise peamine jõud, selgitas hiljuti välja WSJ.
SBU sai pärandina KGB-lt suuremahulised ressursid: ametlikult on tal üle 30 000 töötaja, mis on neli korda rohkem kui Mossadil ja võrreldav FBI töötajatega (35 000). Pärast 2014. aastat viis SBU juhtkond läbi ulatuslikke puhastusi, et vabaneda vene agentidest ja lõi tihedad sidemed CIA-ga, mis kulutas miljoneid dollareid Ukraina agentide koolitusprogrammidesse. „See, mida me 2014. aastal alustasime, annab nüüd tulemusi,” rääkis Nalõvaitšenko FT-le koostööst lääne agentuuridega.
SBU konkureerib GUR-iga. Mõnikord jahivad nad isegi sama sihtmärki, rääkis luureoperatsioonidega seotud isik WSJ-le. Eelmise aasta lõpus jahtisid kaks meeskonda endist Ukraina seadusandjat Ilja Kivat, kes põgenes venemaale ja mõisteti riigireetmises süüdi. Kui Kiva detsembris Moskva lähedal maha lasti, ei saanud eriteenistused kohe isegi aru, kelle meeskond likvideerimise läbi viis. Siis aga saatis tapja tõendi, sealhulgas foto lumes lebavast Kiva surnukehast. WSJ allikas nimetab seda „terveks konkurentsiks”.
14. ÜRO Peaassamblee (GA) võttis teisipäeval, 17. detsembril vastu resolutsiooni venemaa inimõiguste rikkumiste kohta ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel. Dokumendi vastuvõtmise poolt anti 81 häält, vastu oli 14 ja erapooletuks jäi 80 riiki.
ÜRO Peaassamblee resolutsioon Ukraina kohta võeti esmakordselt vastu 2022. aasta märtsis pärastvenemaa sissetungi algust. venemaa tegevust hukka mõistva dokumendi autoriks oli 96 riiki. Pärast seda võeti vastu veel mitu resolutsiooni, milles hinnati venemaa agressiooni tagajärgi. Peaassamblee uuest resolutsioonist sai esimene ÜRO dokument, milles venemaa sissetungi Ukrainasse nimetatakse „agressioonisõjaks Ukraina vastu”.
Dokumendis nõutakse, et venemaa peataks agressiivse sõja ja viiks oma väed Ukraina territooriumilt välja, ütles riigi välisminister Andrei Sõbiha.
Ukraina välisministeeriumi juht märkis, et resolutsioonis rõhutatakse eriti venemaa poolt vangi langenud Ukraina sõdurite väärkohtlemist ja piinamist, samuti küüditatud Ukraina laste tagasisaatmise vajadust. „Rahvusvaheline üldsus seisab kindlalt Ukraina ja rahvusvahelise õiguse poolel. Ülemaailmne toetus Ukrainale jääb muutumatuks,” kirjutas minister.
Peaassamblee mõistis hukka venemaa jätkuva rahvusvaheliste inimõigusstandardite eiramise, Ukraina kodanike ebaseadusliku kinnipidamise, piinamise ja piinamise kasutamise ning okupeeritud alade elanike diskrimineerimise, vahendab Interfax-Ukraine viidates riigi välisministeeriumile.
venemaad kutsuti üles esitama vastutavatele ÜRO teenistustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele nimekirjad kõigist väljasaadetud Ukraina lastest, sealhulgas nendest, kelle staatust muudeti, kes on lapsendatud või antud kasuvanemate hoole alla, ning korraldama nende laste turvaline tagasisaatmine Ukrainasse, nende kodumaale.
Lisaks märgitakse resolutsioonis, et venemaa kannab täielikku vastutust Kahhovka hüdroelektrijaama hävitamise tagajärgede eest piirkonna majandusele, põllumajandusele ja ökoloogiale. Dokumendis mõistetakse hukka see, et agressorriik blokeerib ÜRO humanitaarabi juurdepääsu ohvritele. Samuti nimetasid autorid vastuvõetamatuks rünnakuid Ukraina sadamataristu vastu, sadamablokaade ja ohtusid laevandusele, mis kahjustavad ülemaailmset toiduga kindlustatust.
Valgevene, Burkina Faso, Burundi, Hiina, Kuuba, Põhja-Korea, Eritrea, Iraan, Mali, Nicaragua, Niger, venemaa, Sudaan ja Zimbabwe hääletasid resolutsiooni vastu.
Novembris võtsid G20 juhid vastu ühisavalduse, milles kutsuti üles saavutama Ukrainas kõikehõlmavat, õiglast ja kestvat rahu. Küll aga hoidusid nad venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust otseselt hukka mõistmast. India tegi eelmisel G20 kohtumisel ettepaneku mitte kasutada venemaa sõjast Ukrainas rääkides G20 tippkohtumise ametlikes dokumentides sõna „sõda”. Selle asemel tehti ettepanek kasutada mõistet „kriis”.
15. Euroopa riigid peavad üksikasjalikke läbirääkimisi sõjaväelaste saatmiseks Ukrainasse, kui sõda venemaaga lõpeb või külmub, väidavad allikad Reutersile. Agentuuri vestluskaaslaste hinnangul on sellise missiooni minimaalne suurus hinnanguliselt 40 tuhat sõdurit. Siiski ollakse arvamusel, et Ukraina kaitsmiseks venemaa agressiooni kordumise eest on vaja 100 tuhat sõdurit, teatas Euroopa julgeolekuteenistuste esindaja.
Kontingendi tuumiku võiks moodustada viie kuni kaheksa riigi, sealhulgas Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola sõjaväelased. Selle lõplik suurus sõltub vormingust, mida praegu arutatakse. Seega toetab Itaalia rahuvalvemissiooni, Prantsusmaa ja Ukraina aga keskenduvad venemaa ohjeldamisele.
Riigid arutavad ka selle üle, kelle egiidi all kontingent lähetatakse. Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles, et rahuvalvajad peaksid tegutsema ÜRO egiidi all. Kuid teised ametnikud ütlevad, et see annaks venemaale liiga palju mõjuvõimu, kuna ta on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Analüütikute sõnul peavad eurooplased veenma ka USA-d missioonil osalema, vähemalt luure- ja muu operatiivabi näol. Samal ajal välistas USA presidendiks valitud Donald Trump hiljutistel läbirääkimistel Prantsusmaa ja Ukraina presidentide Emmanuel Macroni ja Vladimir Zelenskiga Ameerika vägede kasutamise relvarahu jälgimiseks.
Samuti viitavad allikad, et vägede saatmine Ukrainasse suurendab otsese konflikti ohtu venemaaga ja suurendab koormust Euroopa riikide relvajõududele, kes on harjunud USA toetusele lootma. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi töötaja Franz-Stefan Gadi arvates sunnib 100 tuhande rahuvalvaja eraldamine EL-i riike oma maavägesid venitama ja vähendama osalemist teistel missioonidel, näiteks Balkanil.
Paljud muud küsimused, sealhulgas relvade kasutamise võimalikud tingimused, jäävad ebaselgeks. „Mis juhtub, kui Euroopa sõdurit tulistatakse?” küsib Reutersi intervjueeritud Prantsuse sõjaväeametnik.
venemaa välisluureamet teatas novembris, et Lääs kavatseb paigutada Ukrainasse 100 tuhandest sõdurist koosneva sõjaväekontingendi. Amet nimetas seda sammu Ukraina „de facto okupatsiooniks”, märkides, et NATO püüab konflikti külmutada, et taastada Ukraina relvajõudude lahinguvõime ja valmistada neid ette „kättemaksukatseks”. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov rõhutas neid teateid kommenteerides, et rahuvalvajate paigutamine on võimalik ainult kõigi sõjaga seotud osapoolte nõusolekul.
16. Inflatsioon venemaal jätkab kiirenemist, hoolimata keskpanga intressitõusust ja võimude püüdest reguleerida hindu jaekettide tasemel. Rosstati andmetel lisandus nädala jooksul 10.-16.detsembrini tarbijahinnaindeks veel 0,35% ning aastane inflatsioon kiirenes 9,52%-ni, mis on uus tipp alates 2023. aasta jaanuarist. Veidi enam kui kahe kuu nädalaga tõusid hinnad ametliku statistika järgi 0,97% – kolmandiku võrra rohkem kui kogu eelmise aasta detsembris.
Toiduinflatsioon jätkab „domineerivat”, nendib GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Rosstati andmetel ulatus toiduainete hinnatõus aastases arvestuses 10,93%-ni ja oli kõrgeim alates 2022. aasta novembrist.
Kartul on aasta algusest kallinenud ligi kaks korda (88,8%), kuna külmad, üleujutused ja kuumus hävitasid 20% saagist ehk 1,6 miljonit tonni. Sibula hinnatõus kiirenes 45,4%, kapsa hinna tõus 40,3%ni, peedi hinnatõus 30,8%ni.
Või on Rosstati andmetel kallinenud alates detsembri algusest veel 1,8% ja alates aasta algusest 34,4%, hoolimata valitsuse otsusest avada import Indiast, Iraanist, Türgist ja AÜE-st. Piima hinnatõus kiirenes 19,1%ni, hapukoore hinnatõus 18,5%ni. Lambaliha maksab 22,6% rohkem kui aasta alguses; veiseliha – 12,4%, leib – 14,3%, porgandid – 14,1%, õunad – 18,4%.
Inflatsioon „on kontrolli alt väljas, hinnakasv mitte ainult ei pidurdu, vaid isegi ei stabiliseeru, vaid ainult kiireneb”, nendib Ärikapitali fondivalitseja investeerimisstrateeg Sergei Suverov. „Väljavaated võidelda inflatsiooniga kaupade pakkumise suurendamise kaudu, nagu võimud arutavad, on endiselt ebamäärased,” märgib ta: tööstuse ja majanduse ressursid visatakse tankide ja pommide tootmisesse ning impordivõimalustesse. tarbekaubad vähenevad sanktsioonide ja makseprobleemide tõttu.
Valuutakursside hüpe lisab õli tulle. „Inflatsioonisurve on kasvanud, sealhulgas rubla nõrgenemise mõju tõttu, mis sel nädalal taas tunda andis,” märgib Rosselkhozbanki analüütik Aleksandr Fetisov.
Reutersi ja Interfaxi küsitletud majandusteadlaste ja analüütikute hinnangul reageerib keskpank inflatsioonitõusule uue baasintressi tõstmisega – detsembris vähemalt 23%-ni. Alates 2023. aasta suvest on keskpank intressimäära tõstnud juba kaheksa korda, kuid tegelikkuses suudab ta vähe teha: inflatsiooni peapõhjus on sõda ning sellele järgnenud sanktsioonid ja majanduse militariseerimine, kirjutab Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra. Prokopenko ja CEPA vanemteadur Aleksandr Koljandr: „Finantsasutustel pole volitusi seda probleemi lahendada – nad kardavad isegi sellest avalikult rääkida.”
2025. aasta alguses võib keskpank tõsta intressimäära 25%-ni – tasemele, millel see oli venemaal viimati 2000. aastal. Kuid isegi see märk ei paista enam piirina, usub Suverov: „Näeme äritegevuse aeglustumist ja stagflatsiooniriske. Türgi majandusarengu stsenaarium muutub üha realistlikumaks.”
17. Lühiuudised
Zelenski kohtus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. „Arutasime peamisi prioriteete Ukraina kaitse tugevdamisel Venemaa agressiooni vastu, keskendudes õhutõrjevõimekuse tõstmisele. Täname Prantsusmaad ühe brigaadi väljaõppe eest meie armeele ja nõustusime teise väljaõppega. Loodame, et ka teised partnerid ühinevad nende jõupingutustega, et varustada täiendavaid Ukraina brigaade.” Njah, kuidagi vähemalt tundus, et pisu rõõmsameelsem nägu oli Zelenskil sel kohtumisel, kuigi õhtuse kõne ajal ikka murelik…
Üle pika aja gerassimov välja ilmus ja pikema kõne sõjaväe juhtkonnale pidas. Lugu sai juba niigi pikk, sestap siia seda ei pane. Olla seal nii numbritega liialdamist kui muid suuri ootusi, mida tegelikkuse pähe esitati.
Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa tunnevad muret Iraani tuumaprogrammi arengu pärast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
