Sõja ülevaade: 1028. päev – kolmas päev on vene poole rünnakute arv rekordkõrgusel
Avaldatud: 17 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. detsember 2024:
kolmas päev on vene poole rünnakute arv rekordkõrgusel ning suurem edenemine toimus Kurski oblastis, mujal väiksemad muutused.
1. Ikka kõik sama.
2. Üks kindral Moskvas surma sai.
3. Kursk: suurem vene poole edenemine.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis on jäänud päris väike osa linnast Ukraina kontrolli alla.
8. Donetsk: üks edenemine Pokrovski juures.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseminister tegi ülesandeks valmistada armee ette sõjaks NATO-ga.
12. putin nõudis kolmandat korda nelja kuu jooksul Ukraina relvajõudude Kurski oblastist väljalöömist.
13. putini ja medvedjevi numbrid kaitseministeeriumiga lepingute sõlmijate arvu kohta ei klapi sugugi.
14. Ukraina relvajõud teatasid, et neil on laserrelvad.
15. Lühiuudised
Järjest enam tuleb Euroopa suunalt vaherahu teemalisi sõnavõtte ja arutelusid meediakanalites. kremli retoorikale tähelepanu ei pööraks, sest see muutunud pole: ikka võtan selle mis saan, teen mis tahan ja kõik, mis teised teevad on paha-paha… seni ka ootel, milline hakkab olema tegelik Trumpi tegevus, kui võimule saab…
Juba kolmas päev oli vene rünnakute arv tipus, Ukraina andis teada 245-st. Vaid Pokrovski suunal anti teada 52 rünnakust ja Kurski oblastis 68-st. Oluliselt langes surve Siverski rindel, aga see siiski kõrgem tavalisest.
Kui Kurski suunal ja linnades surub vene pool põhiliselt jalaväega, siis Donetski rindel rohkem soomusega. Kui selline põhja-korealaste kulumine jätkub, siis peatselt peab putin uue portsu neid küsima. Jätkuvalt teeb muret vene kaudtuleüksuste kehv tabamise number, mis langes väga madalale. Õnneks sama seis liugpommide heitmisega (30) ja neist pooled Kurski kanti läksid. Küll ei vähene kaudtulelöökide arv (4200) ega kamikaze droonide kasutamine (2200).
1. Täna öine droonilaine üle Ukraina algas kella 23 ajal ja viimased uudised lainest tulid veel peale kella 6 hommikul.
2. SBU droonid hävitasid eile öösel okupeeritud Donetskis suure vene laskemoonalao, vahendab Suspilne. Terve öö möllasid plahvatused ja tulekahju. Hävitati ka lähedal asuv kütusehoidla.
Moskvas hukkus plahvatuses kindralleitnant igor kirillov ja tema autojuht. Sellest teatasid vene Telegrami kanalid, venemaa propagandaväljaanne RT, viidates õiguskaitseorganite allikatele. Plahvatuse tagajärjel hukkusid venemaa relvajõudude kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse väeosade juht kindralleitnant igor kirillov ja tema autojuht (teise versiooni järgi assistent). Lühikese aja järel teine juhtum Moskvas…
Krimmis polnud eile internetti, põhjust ei tea. Ka ei tea, miks õhuhäire eile sealkandis keset päeva töötas. Lubab aga kaks päeva veel sinna suurt tormi…
3. Kursk: rinde põhjapoolsemas sektoris suutis eile vene pool vähemalt 3 küla tagasi enda kontrolli alla saada. Seda massi seal ikka tuleb väga laialt. Videosid, kuidas mass tuleb üle põldude ikka jagub. Tundub, et põhiliselt põhja-korealased tulevad ilma soomuse toetuseta ja vene elukutselised (kas dessantnikud või merejalavägi) enamasti ikka soomuse toetusel. Kipub arvama, et eilne edenemine tuli suuresti tänu sellele, et Ukrainal lihtsalt ei jagunud korraga nii laial alal vahendeid, et kõik rünnakud tagasi lüüa. Huvitaval kombel pole enamasti põhja-korealastel peal talve maskeeringuga riietust, vaid kiivritel neid nägi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta. Kahjuks on ka vene sillapead Kupianskist põhjas Oskili jõe läänekaldal alles.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis on jäänud Ukraina kontrolli alla vaid pisu linna loode-põhjasektorist.
8. Donetsk: üks kombits sirutus Pokrovskist lõunas lääne poole u 1 km kuni sealse paisjärveni, loodan et risti ees olev jõgi seda suunda pisugi pidurdab. Mujal rindel põhiliselt hallis alas võttis vene pool enda kontrolli alla uusi maa-alasid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: survet jagus, muutusi mitte.
Tokmaki suund: muutusteta..
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa peab olema valmis „järgmisel kümnendil” võimalikuks sõjaliseks konfliktiks NATO-ga Euroopas, ütles venemaa kaitseminister andrei beloussov. Tema sõnul viitavad kokkupõrke tõenäosusele Põhja-Atlandi alliansiga sõjalise bloki viimased otsused. „See kajastub ka USA ja teiste NATO riikide doktrinaalsetes dokumentides,” ütles beloussov venemaa kaitseministeeriumi juhtkonna laiendatud koosolekul (tsiteerib Interfax).
Sõjaväelastega rääkis ka putin, kes ütles, et NATO riigid suurendavad sõjalisi kulutusi ning Ameerika sõdurite arv Euroopas on ületanud 100 tuhande inimese piiri. „venemaa piiride lähedal moodustatakse ja koondatakse alliansi vägede löögirühmi,” märkis putin. Tema sõnul on NATO püüdlused juba ammu väljunud alliansi „ajaloolise vastutuse tsoonist”. „Lisaks nn idatiivale suurendab allianss oma kohalolekut Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. USA õhutusel luuakse uusi sõjalis-poliitilisi liite, mis õõnestavad aastakümnete jooksul välja kujunenud julgeolekuarhitektuuri,” ütles putin.
Ta märkis ka, et Ameerika Ühendriigid loovad ja valmistuvad paigutamiseks ettepoole suunatud tsoonidesse kuni 5500 km laskekaugusega rakette, „samal ajal kui nende raketisüsteemide ülekandmine ja paigutamine Euroopasse ning Aasia-Vaikse ookeani piirkonda on juba väljatöötamisel.” putin tuletas meelde, et need tegevused on keelatud 1987. aastal USA ja NSV Liidu vahel sõlmitud keskmaa tuumajõudude lepinguga (INF-leping). „Oleme korduvalt väitnud, et selle lepingu rikkumine toob kaasa negatiivsed tagajärjed kogu globaalsele julgeolekule,” ütles putin ja lubas, et kui USA hakkab selliseid süsteeme kasutusele võtma, tühistab venemaa oma vabatahtlikud piirangud ja vastab samaga.
NATO peasekretär Mark Rutte kutsus varem alliansi liikmeid valmistuma keskpikas perspektiivis võimalikuks sõjaks venemaaga. „Me ei ole valmis selleks, mis meid nelja kuni viie aasta pärast ees ootab. See, mis praegu toimub Ukrainas, võib juhtuda ka meiega,” ütles ta Brüsselis esinedes.
Enne seda hoiatas Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl, et venemaa võib rünnata NATO riike 2030. aastaks. Ta märkis: putin ei püüa mitte ainult laiendada venemaa mõju Euroopas, vaid ka tõrjuda kontinendilt välja USA sõjalist kohalolekut. Moskva eesmärkide hulka ei kuulu mitte ainult Ukraina hõivamine, vaid ka uue maailmakorra loomine, ütles Kahl.
12. venemaa kaitseministeeriumi laiendatud juhtkonna koosolekul nimetas putin Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse „kuriteoks vene rahva vastu”, kutsudes üles kolmandat korda nelja kuu jooksul vene relvajõudude „vaenlane välja lüüa” piirkonna territooriumilt.
„Relvajõudude püha kohus on lüüa vaenlane meie territooriumilt välja, sõjaliste justiitsorganite ülesanne on kõik need kuriteod fikseerida,” rõhutas putin. Ta keskendus tsiviilisikute kannatustele, nimetades Ukraina relvajõudude rünnakut „sõjalisest vaatenurgast avantüüriks”. Samal ajal pani putin eriteenistustele ülesandeks „kurjategijate leidmise ja karistamise”.
putin on varemgi sarnaseid avaldusi teinud. Nii rõhutas ta 5. septembril vajadust „vaenlane välja lüüa” ja „kodanikke usaldusväärselt kaitsta”. Seejärel märkis president, et vene armee „stabiliseeris olukorra” Kurski oblastis, ja väitis, et venemaa relvajõud hakkasid vaenlast piirialadelt „järk-järgult välja tõrjuma”.
12. augustil, kuus päeva pärast Ukraina relvajõudude pealetungi algust, nõudis putin kaitseministeeriumilt „vaenlase väljalöömist” venemaa territooriumilt ja usaldusväärse piirikaitse tagamist. Lisaks anti FSB-le ja vene kaardiväele korraldus tugevdada terrorismivastast operatsiooni ning tõhusalt võidelda sabotaaži- ja luurerühmade vastu.
Vaatamata putini nõudmistele jääb osa Kurski oblasti territooriumist endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli alla. Augusti alguses alustasid Ukraina väed pealetungi Venemaa piirkonnale, mille käigus hõivasid nad Kiievi andmetel nädalaga umbes 1300 ruutkilomeetrit ja umbes 100 asulat.
Alates septembrist alustasid venemaa relvajõud aktiivseid sõjalisi operatsioone eesmärgiga tõrjuda Ukraina relvajõud välja. Reutersi allikate sõnul Ukraina peastaabis olid Ukraina relvajõud novembri lõpuks kaotanud umbes 40% varem okupeeritud aladest, kuid nende kontrolli alla jäi umbes 800 ruutkilomeetrit. Ukraina sõjavägi ütleb, et kavatseb neid positsioone hoida vähemalt jaanuari lõpuni, mil USA-s saab võimule valitud president Donald Trump, kes lubab Ukraina sõja peatada.
11. novembril ütles tol ajal Kurski oblasti kuberneri ametit pidanud Aleksei Smirnov, et piirkonna taastamiseks võib vaja minna üle 700 miljardi rubla. Võrdluseks kinnitati piirkonna 2024. aasta eelarve kuludega 88,7 miljardit rubla ja tuludega 83,2 miljardit, mis tähendab 5,5 miljardi rubla suurust puudujääki. 2025. aastaks on piirkondlikud võimud kavandanud kulutusteks 79,2 miljardit rubla, kuid 7. novembril pöördus regionaalduuma spiiker Juri Amerev föderaalvõimude poole palvega saada täiendavat finantsabi summas 24,9 miljardit rubla.
13. 2023. aastal sõlmis vene kaitseministeeriumiga lepingu üle 300 tuhande venelase, ütles putin sõjaväe juhtkonna laiendatud koosolekul. „Tulid sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ning sõlmisid lepingud kaitseväeteenistuseks. Üle 300 tuhande,” märkis ta. See arv erineb aga julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri medvedevi varem teatatud arvust. Jaanuaris väitis medvedev, et 2023. aastal sõlmis kaitseministeeriumiga lepingu Ukraina-vastases sõjas osalemiseks 420 tuhat inimest ja veel 80 tuhat läks rindele vabatahtlikena.
Saksa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teaduri Janis Kluge sõnul on vene armee värbamismäärad viimasel ajal märgatavalt aeglustunud. Detsembri alguses teatas Kluge pärast venemaa föderaaleelarve analüüsimist, et kolmandas kvartalis sõlmiti keskmiselt umbes 700 uut lepingut päevas, mis on ligi kolmandiku võrra vähem kui teises kvartalis. Siis astus armeesse iga päev umbes 1020 inimest ja kvartaliks värvati kokku 92,9 tuhat inimest.
Briti kaitseministeeriumi hinnangul ulatuvad vene armee kogukaotused Ukraina täiemahulise sõja ajal 610 tuhandeni, millest 200 tuhat hukkus ja 400 tuhat sai haavata. Pentagon esitab sarnased arvud: 615 tuhat inimest (115 tuhat hukkunut, 500 tuhat haavatut). Novembri lõpu seisuga hindas Ukraina relvajõudude peastaap venemaa kogukahjudeks 735 tuhat inimest.
BBC Russian Service’i NATO-allika sõnul kaotas venemaa armee novembris iga päev kuni 1500 inimest, mis on sõja algusest saadik rekordiline tase. Eelmine maksimum registreeriti septembris, mil Briti kaitseministeeriumi hinnangul oli vene Föderatsiooni keskmine päevakahju 1271 inimest. Enne seda registreeriti maksimumnäitaja mais: 1262 inimest päevas.
Kahjude korvamiseks on venemaa võimud oluliselt suurendanud makseid relvajõududega lepingu sõlmimise eest. „Oluliste lugude” arvutuste kohaselt ulatus 2024. aasta lõpuks regionaalne ühekordne makse 897 tuhande rublani (8154 eurot), mis on 5,3 korda rohkem kui aasta tagasi (168 tuhat rubla). Võttes arvesse 400 tuhande rubla suurust föderaalset makset, saab uus lepinguline töötaja nüüd keskmiselt 1,3 miljonit rubla (11 000 eurot) – summa, mis võrdub keskmise venelase jaoks pooleteise aasta tööga.
14. Ukrainal on laserrelv nimega „Trizub”, mis suudab alla tulistada õhusihtmärke rohkem kui 2 kilomeetri kõrgusel. Seda ütles Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülem kolonel Vadim Suhharevski. „Täna võime öelda, et Ukrainast on saanud, kui ma ei eksi, viies riik maailmas, millel on laserrelvad. Hetkel suudame selle abil juba lennukeid alla tulistada rohkem kui 2 kilomeetri kõrgusel,” vahendab Interfax-Ukraine Suhharevskit.
Kolonel märkis, et mehitamata süsteemide väed töötavad nende relvade võimekuse suurendamise nimel. „See on reaalselt olemasolev ja töötav kompleks,” rõhutas ta.
Briti kaitseminister Grant Shapps ütles aprillis, et London kavatseb kiirendada DragonFire’i kauglaserrelvade kasutuselevõttu Ukrainale üleandmiseks. Süsteem pidi algselt tööle hakkama 2027. aastal, kuid Ühendkuningriigi kaitseministeerium kavatseb selle protsessi varem lõpule viia.
Vahetult enne seda avaldas Briti kaitseministeerium sotsiaalmeedias video DragonFire’i testimisest. Esitatud materjal demonstreeris süsteemi kasutamise mudelit: laser lülitab kaatri välja, pimestab ühe drooni ja hävitab teise.
Njah, relva eeliseks on see, et vajab vaid energiat, mitte moona, ja see ikka väga odav võrreldes ükskõik millise samaväärse võimekuse moonaga.
15. Lühiuudised
USA ametisse astuv president Donald Trump ütles, et kaalub üle vaadata ametisoleva presidendi Joe Bideni otsus lubada Ukrainal kasutada ATACMS-i rakette venemaa territooriumi löömiseks. „Jah, ma võin seda otsust uuesti kaaluda,” ütles Trump oma Mar-a-Lagos asuvas elukohas ajakirjanikega vesteldes vastavale küsimusele vastates. See kanti üle Fox5 YouTube’i kanalil.
venemaal tõusevad 1. jaanuarist 2025 kangete alkohoolsete jookide jaemüügi miinimumhinnad. Viin kallineb rahandusministeeriumi korraldusel 50 rubla (349 rubla versus 299) ehk 17% 0,5 liitri kohta.
23 veebruaril järgmisel aastal toimuvad Saksamaal erakorralised valimised. Friedrich Merz on tõenäoliselt suurimate võimalustega saamaks uueks kantsleriks. Kas ja kui palju suunamuutust seoses Ukraina abistamisega tuleb, on kuidagi kõhklema panev, eilne imelike loosungitega vehkimine ja mõningased varasemad sõnavõtud on olnud kohati väga vastandlikud, eks näis, hetkel viimane lubadus on, et Ukraina saab Taurused.
Ungari välisminister Peter Szijjártó ütles, et Ungari blokeeris Moskva ja kogu venemaa patriarh kirilli kaasamise EL-i sanktsioonide 15. paketti. „Sanktsioonid vaimulike vastu võtaksid viimase rahulootuse,” rõhutas Szijjártó (tsiteerib Magyar Nemzet). See on teine kord, kui vene õigeusu kirikupea on tänu Budapesti jõupingutustele sanktsioonidest pääsenud.
Ukraina kaitseministeeriumi esindaja Dmitri Lazutkin ütles, et kaitseministeerium ei ole saanud teateid Ukraina relvajõudude 211. pontoonsillabrigaadi sõjaväe kuritarvitamise juhtumitest. „Me ei saa öelda, et see on massiline nähtus, kuid see nähtus on kindlasti häbiväärne, mis on vastuolus tänapäevase Ukraina armee arendamise aluspõhimõtetega. Ukraina armee koosneb enam kui miljonist sõjaväelasest. Meil polnud nende juhtumite kohta teavet”. Kaitseminister Rustem Umerov teatas pärast Ukrainska Pravda uurimist raha väljapressimise ja sõjaväelaste kiusamise kohta Ukraina relvajõudude 211. pontoonsillabrigaadis, et tema korraldusel ministeeriumi peainspektsioon kaitseamet kontrollib neid fakte.
Uus Ukraina rekord. GUR-i snaiper võttis 2069 meetri kauguselt maha vene sõjaväelase.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
