Sõja ülevaade: 1027. päev – eduta pole ka Ukraina
Avaldatud: 16 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. detsember 2024:
eduta pole ka Ukraina ja „keelebarjääri” ületamine 100 aastat ja enam vana taktikaga Kurski oblastis toob seni vaid kaotuste numbreid vene poolele, hm kuidas neil põhja-korea surnukehade transport mõeldud on?
1. Muutusteta ehk siis sadu jätkus.
2. Mitu olulist sihtmärki pihta sai ja uputi seekord ise.
3. Kursk: vene poole taktika muutus pole edu toonud, kaotusi aga ikka.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina üllatas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka on vene poole edenemisi.
9. Lõunarinne: olukord Velika Novosilka ümber üha pingelisem.
10. Herson: muutusteta.
11. vene riigiduuma tegi ettepaneku võtta kogu venemaal kasutusele toidukaardid vähekindlustatute jaoks.
12. Kertši väinas uppus kaks vene tankerit, mis vedasid tuhandeid tonne kütteõli.
13. venemaa partnerid Lähis-Idas kardavad pärast Assadi režiimi langemist Süürias oma riikides ülestõususid.
14. Lõuna-Aafrika Vabariik ei kutsu putinit G20 tippkohtumisele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse tõttu.
15. Rospotrebnadzor teatas, et igal aastal sureb 30 tuhat tööealist venelast HIV-i.
16. Valus „Ukraina Pravda” lugu: Inseneride perekond. Sõjaväe mõnitamine, raha nõudmine, onupojapoliitika ja muud 211. pontoonsilla brigaadi saladused.
Ilm Ukrainas: kipub meenutama enamus rindel sarnast seisu meie ilmaga, ehk temperatuur võib olla pisu miinuses või plussis ning sajab kas lund, lörtsi või vihma ning sellist ilma jagub vähemalt veel nädalaks. Sestap on pisu lootust, et põllud enam pehmenema hakkavad ning enamus liikumist kõvakattega teedel olema hakkab. Seni siiski saab tehnikaga üle põldude. Aga veekogud pole tugeva jääkaane all, sestap sealt veel lihtsalt üle ei saa. Õhust seirega ning droonide kasutamisega sihtmärgi tabamiseks peab olema veelgi kiirem ning kasutama ära sadude vahelisi hetki… Küll reedab lumel olev jäljerada väga kergelt ära ka hästi varjatud positsioonid ning kui ikka oled ka vaid ühes kohas lohakas, siis see kipub saama ära karistatud.
Eilegi suutis vene pool hoida lakke tõusnud tempot ja kirja läks 228 rünnakut. Lisaks tavapärastele pingelistele sektoritele on tõusnud rünnakute arv Harkivi rindel ning jätkub üleeilsest alanud tugev surve Siverski rindel, ka Kurski sektoris tõusis rünnakute arv (38) kõrgemale. Selline maruline surumine pole veel kuskilt läbimurdeid toonud ja kui Ukraina selle hulluse suudab enam-vähem kontrolli alla hoida siis võib-olla on järgmise aasta jaanuari lõpus juba pisu kergem.
Numbritest: eks sektoriti on vene poole taktika erinev ning kuskil rohkem soomust, kuskil rohkem jalaväge ja kuskil rohkem miskit kerget maastikusuutliku tehnikat kasutatakse. Eile tõusis oluliselt tankide kaotuste arv, soomuse ja kaudtuleüksuste kaotused tavapärased ning langenud on isikkoosseisu kaotuste number. Liugpomme 65 ja u 4000 kaudtulelööki.
1. Õhtust alates uus saheedide lainetus algas.
2. Tšetšeenia pealinna Groznõi linna tabasid droonid nädala jooksul teist korda. Rünnaku sihtmärkideks olid märulipolitsei baas, politsei erirügemendi kasarmud ja sõjaväebaas, mida kasutati inimeste saatmiseks Ukraina sõtta, teatab opositsiooniline Tšetšeenia kanal Niyso. Ta avaldas mitu videot, mis tabasid kokkupõrke hetke: lennukitüüpi droon sukeldub, kukub ja plahvatab. Tšetšeenia juht ramzan kadõrov ütles hiljem, et vabariigi pealinna ründas kolm drooni. Tema sõnul tulistasid õhutõrjejõud neist kaks alla ja kolmas kukkus AHMAT-Groznõi märulipolitsei baasi territooriumile. kadõrov väidab, et inimohvreid ega vigastatuid pole. Pealtnägijate teatel toimus Groznõis umbes kell 7.45 mitu plahvatust. Enne seda kuulsid kohalikud elanikud droonile iseloomulikku heli, kirjutab Baza. Rünnaku võidi sooritada suure kaugmaa kamikaze-drooni E-300 Enterprise abil, mis on võimeline kandma kuni 300 kg lõhkeainet.
venemaa kaitseministeerium teatas eile hommikul, et õhutõrjejõud hävitasid öösel 15 Ukraina drooni: 13 neist tulistati alla Musta mere kohal ning veel üks Kurski ja Belgorodi oblasti kohal. Ministeerium ei maininud rünnakut Tšetšeeniale.
Ukraina sõjaväeluure väitis, et Uljanovskis toimunud plahvatase tagajärjel kahjustus raudteesild.
Ukraina rünnak venemaa kütuserongile Zaporižja oblastis Oleksiivka lähedal. Peale HIMARS-i lööki olla kütuse tsisterne lausa 40 hävinud.
3. Kursk: njah, siin rindel on juba mitmes päev vene pool kasutamas Teise ja Esimese maailmasõja taktikat, kus laial alal ilma soomuse toetuseta vene ja põhja-korea soldatid ahelikus ründavad üle avatud väljade. Kohati ei mõjuta liikumise kiirust ka lähedusse kukkuv pommisadu… lisaks tundub, et aheliku juhtimine puudub ning kui ühel jupil on juba enamus hukkunud, siis alles jäänud jätkavad liikumist… kahtlustab tugevat joovet, vähemalt ühelt videolt oli näha üli sinkadi-vonkadi sõitvat kergsõidukit.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: Ukraina omad üllatasid.
Kurjavaimu vene sillapead Kupianskist põhjas Oskili jõe läänekaldal seni alles, eile nende suurenemist ei tuvastanud.
Ukraina kaitseväelased on saavutanud edu Kolesnikovka asulas oma varasemate positsioonide taastamisel. Päris suure üllatusega suudeti Oskili jõe idakaldal suruda end lõuna suunas u 2,5 km ja vähendada sellega rinde keskmises sektoris olevat vene poole eenduvat kontrollitavat ala. Läks nii õnneks, et suruti lausa asulast lõunas asuva Oskili lisajõe taha.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka on vene poole edenemisi.
Eile sai vene pool 1,5 km sammu otse edasi Pokrovski poole Datšens’ke külani ning pool sellest enda kontrolli alla said. Külast põhja pool asub risti ees Solonõi jõgi. Siin läheb otse Pokrovski poole põhja-lõunasuunaline pikalt sirge suur maantee ja mis seisukorras on seal sild, on endal hetkel teadmata. Mujal Pokrovski suunal siiski rinne pidas. Ukraina suudab vähemalt pimedas üllatada oma vasturünnakutega ning nii mõnigi varasem vene eesmine possa likvideeritakse. Tundub, et öövaatlusvõimekus on siiski parem Ukrainal.
Hirnõki suunalt Sontsivka asula juures suutis vene pool üle saada Solona jõest ja jõuda sealt edasi kuni poole maani Petropavlivka külani. Miks siin Ukraina omad ei suutnud jõe joont hoida ning lasid tekkida sillapeal?
Kurahoves ja sealt lõunas eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll hakkasid seal venelased kasutama sabotaaži- ja luurerühmitusi, eriti tsiviilisikute varjus. Sellest teatas vägede operatiiv-strateegiline rühm „Hortitsa”. Sõjavägi kirjutab, et Kurahove iga hinna eest vallutamiseks viivad venelased läbi aktiivseid rünnakuoperatsioone linna kaguservas, püüdes samal ajal vallutada teeristmikku ja selle lõunaosas asuvat kortermaja. Selle saavutamiseks, aga ka Kurahove kesklinnas asuvate oluliste haldus- ja tööstusrajatiste ja -struktuuride hõivamiseks üritavad venelased tungida diversantidena edasi – Ukraina väed registreerivad juhtumeid, kus tsiviilisikute varjus kasutatakse DRG-sid.
Kui eile kirjutasin, et miski pärast pole vene pool enam Vuheldarist põhjas edenenud, siis eile üks pikem edenemine juba tuligi. Vallutati 4 km pikka sammuga Zelenivka küla Suhõi Jalõ läänekaldal. Miks nii pikk edenemine õnnestus, ei tea, võimalik, et kohati on hakanud siiski Ukraina omad end tõmbama siingi suunal 5 km kaugusel oleva Vovtša jõe taha. Pisu ikkagi üllatav ja murelikuks tegev.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: vene väed ründasid uuesti Novõi Komari Velika Novosilkast põhja pool ja vähemalt pool sellest enda kontrolli alla said ning sellega lõigati jälle läbi mõlemad põhjasuunalised suuremad maanteed. Asulast läänesuunas minev on veel Ukraina kontrolli all, aga siingi suunal suutis vene pool suurte ponnitustega u 1 km lähemale saada, kasutades selleks kõike, mis liigub alates soomusest kuni tsikliteni välja. Huvitaval kombel pole senine väga tihe vene poole edenemine siiski toonud neile loodetud edu. Prognoosisin, et edenevad kiiremini, aga hoopis suuri kaotuse seni põhiliselt saadakse ja pole jõutud veel isegi järgmise jõejooneni.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. vene riigiduuma finantsturu komitee juht Anatoli Aksakov toetas ideed taastada toidutalongid nagu NSV Liidus. Varem on sellistest meetmetest teatanud Kaliningradi oblasti kuberner Aleksei Besprozvannõh. Aksakovi sõnul on „algatusel kindel alus” ja seda tuleb laiendada kogu venemaale: nii saavad abivajajad igal juhul teada, et neile on tagatud piisav miinimum vajalikke tooteid ja kaupu eluks ajaks. „Selline praktika oleks kasulik sotsiaalselt haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks,” ütles saadik „Paragrahvile”, märkides, et riik võiks maksta piirkondadele ja tootetarnijatele toetusi, kompenseerides vähemalt osa kuludest. Samas ei täpsustanud Aksakov, milline võiks olla sellise kupongi kuulimiit.
Besprozvannõh ütles, et toidukaardid hakkavad piirkonnas toimima 2025. aastal. Eelkõige jagatakse need pensionäridele, kelle sissetulek on alla toimetuleku piiri. Samuti sisaldab adressaatide loend tõenäoliselt paljulapselisi perekondi ja muid haavatavaid kodanike kategooriaid. Majandusarengu ministeeriumi andmetel ulatus aastane inflatsioon venemaal 9. detsembri seisuga 9,2%-ni, mis on kõrgeim tase alates 2023. aasta veebruarist. Alternatiivsed mõõdikud näitavad aga oluliselt suuremaid numbreid. venemaa majapidamiste tegelike ostude ja laekumiste põhjal hinnatõuse hindava Romiri andmetel ulatus igapäevaste tarbekaupade inflatsioon ainuüksi selle aasta jaanuaris-septembris 13,7%. Eriti järsult on tõusnud toiduainete hinnad. Näiteks on kartuli hind aasta algusest tõusnud juba 85%. Sibul kallines 40%, kapsas 34%, piim, hapukoor ja õunad 17%. Või hinnatõus, mis on rekord alates 2007. aastast, kiirenes 33%-ni, lambaliha hinna tõus 22%ni, leiva hinnatõus ületas 13%.
Varem on mitmes venemaa piirkonnas võimud juba proovinud toidutalonge kasutusele võtta. Aastal 2023 väljastati Amuuri oblasti linnades, nagu Svobodnõi ja Tsiolkovski kaarte limiidiga 2000 rubla (18 eurot) inimese kohta, kui sissetulek jäi alla elatuspiiri. Käivitati 2023. aastal Jamalo-Neenetsi autonoomses ringkonnas katse elektrooniliste toidusertifikaatidega. Ja hiljuti võeti Kamtšatkal kasutusele kalakaardid.
Eksperdid märgivad, et sellise praktika föderaalseks programmiks muutmiseks on vaja kindlaks määrata madala sissetulekuga inimeste täpne arv ja arvutada, kui palju eelarvest raha nende toetamiseks vaja läheb. Seda tuleb teha ausalt, kuna ametlikud andmed ei peegelda alati tegelikkust, märkis investeerimisnõustaja Julia Kuznetsova. „Rosstat näitab, et vaeste venelaste arv on vähenenud. Kuid venemaal elab 11,8 miljonit inimest sissetulekuga, mis jääb alla toimetulekupiiri, mis 2024. aasta kolmandas kvartalis on 15 679 rubla(142 eurot) kuus. See on üsna suur arv,” ütles ta Moskovski Komsomoletsi kommentaaris.
Rahvusvahelise Tarbijaühingute Konföderatsiooni (ConfOP) juhatuse esimehe Dmitri Janini sõnul võib toidutalongide taastamine aidata 18 miljonit vaesuses elavat venelast. Ta usub, et programm oleks edukas, kui iga selline inimene saaks toidu ostmiseks 3000 rubla (27 eurot) kuus ja selle raha saaks kulutada ainult toidule. Ta hindas riigi iga-aastasteks kulutusteks selleks otstarbeks 720 miljardit rubla (6,54 miljardit eurot), mis on eelarve jaoks teostatav.
Ettevõtte OFFLINE asutaja Nikita Sennikovi arvates peaks eluks vajalik komplekt sisaldama leiba, piima, teravilja, liha, kala, võid, köögivilju, puuvilju, aga ka imikutoitu, kui me räägime peredest lapsega. Sellise toidukorvi maksumuseks inimese kohta hindas ta 5000–6000 rubla kuus. Seega tuleb riigil 15-20 miljoni inimese ülalpidamiseks kulutada 900 miljardit kuni 1,2 triljonit rubla aastas ja see on juba muljetavaldav summa, rõhutas ekspert.
12. Kertši väinas uppus kaks naftasaadusi vedanud tankerit. Video järgi otsustades murdus üks neist pooleks. Eriolukordade ministeeriumi sõnul oli põhjuseks halb ilm. Jutt käib Volgoneft-tüüpi tankeritest numbritega 212 ja 239. Esimene sai viga ja sõitis madalikule, teine hakkas triivima. Avariikohale lendas helikopter Mi-8 ja päästepuksiir Mercury lahkus Kamõsh-Buruni lahest.
Volgoneft-212 uppus kaheksa kilomeetri kaugusel väina kaldast, pardal 13 inimest ja 4,3 tuhat tonni kütteõli. Teisel laeval oli 14 madrust ja umbes 4 tuhat tonni naftasaadusi. Osa masuudist lekkis mahutitest merre. Interfaxi merepääste- ja otsinguteenistuse allikas ütles, et vraki piirkonnas oli tugev torm ja meeskonnad ei pruukinud ilmastikuoludega toime tulla, kuna nad tegid juhtimisvigu. Selle tulemusena sai üks laev vöörist kriitilisi vigastusi, teine sai samuti tõsiselt kannatada” märkis agentuuri allikas.
Baza teatab, et 27 inimesest päästeti 12: nad evakueeriti helikopteriga. Veel üks meremees sai surma. Mash kirjutab, et õnnetuse ajal trümmis viibinud nelja mehaaniku saatus jääb teadmata. Kuigi neid ei leitud, surid nad tõenäoliselt. Uurimiskomisjon algatas kaks kriminaalasja liiklusohutuse eeskirjade rikkumise ja meretranspordi toimimise kohta.
Juhtunust teatati putinile. Pärast eriolukordade ministeeriumi juhi aleksandr kurenkovi ning loodusvarade ja ökoloogiaministri aleksandr kozlovi ettekandeid andis riigipea korralduse luua töörühm hädaolukorra tagajärgede likvideerimiseks. Seda hakkab juhtima asepeaminister vitali saveljev.
Vahepeal hoiatas Greenpeace suure inimtekkelise katastroofi ohu eest Mustal merel Kertši väinas kokku põrganud tankerite tõttu, mis vedasid umbes 8 tuhat tonni kütteõli. Organisatsioon meenutas, et 2007. aastal uppus samas kohas veel üks Volgonefti tüüpi tanker. Ametlikel andmetel sattus toona merre 1,6 tuhat tonni kütteõli. See õnnetus viis kümnete kilomeetrite rannajoone reostamiseni ning põhjustas tõsist kahju taimestikule ja loomastikule.
Kokku põrganud tankerid vedasid Rosnefti tooteid, selgitas välja „Tähtsad lood”. Viimased kuus kuud on nad sõitnud Kavkazi sadama ja Volga naftatöötlemistehaste vahel. Tanker Volgoneft-212 laaditi Saratovi naftatöötlemistehases kaks korda kütteõliga ja üks kord transporditi rasket kütteõli Syzrani naftatöötlemistehasest. Volgoneft-239 vedas Rosnefti tooteid Volgatransneft CJSC sõlmitud viieaastase lepingu alusel väärtusega 3 miljardit rubla.
Mõlemad tankerid on ehitatud kaheksakümnendatel. Esialgu kavandati need jõetankeritena, millel oli vaiksete ilmastikutingimuste korral piiratud juurdepääs rannikuäärsetele merevöönditele, kuid 90ndatel viidi need ümber „jõgi-meri” klassi. Torm võis tekitada liigset pinget ja kered lihtsalt ei pidanud vastu. Statistika kohaselt on viimase 30 aasta jooksul sellistel tankeritel hukkunud juba 1097 inimest.
13. Egiptuse, Saudi Araabia, Jordaania ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) liidrid kardavad rahutusi oma riikides pärast president Bashar al-Assadi kukutamist Süürias, kirjutab Washington Post ametnikele ja diplomaatidele viidates. Möödunud nädalal meenutas olukord vabariigis araabia kevade helgemaid päevi: mässulised kukutasid diktaatori, tänavatel tantsiti. Samal ajal avasid süürlased vanglad, vabastades oma lähedased ja sadu teisi poliitvange.
Revolutsioonilised meeleolud piirkonnas, mida valitsevad endiselt autokraadid, valmistab Araabia juhtidele muret. Üks väljaande vestluskaaslane ütles, et venemaal keelatud terroriorganisatsiooni Hayat Tahrir al-Sham (HTS) mõju laienemine kujutab endast erilist ohtu Egiptuse presidendile Fattah al-Sisile, kes haaras võimu sõjategevuse tulemusena. 2013. aasta riigipööre, mille käigus kõrvaldati vennaskonna-moslemite valitsus, mis valiti pärast „araabia kevadet”. Diplomaadi sõnul tunneb „enamik elanikkonnast endiselt vaikivalt kaasa” ja väljavaade islamistlike rühmituste tugevnemisest Süürias kujutab Sisile „ideoloogilist, eksistentsiaalset ohtu”.
Egiptuse endise diplomaadi Hesham Youssefi sõnul jagavad Saudi Araabia ja AÜE neid muresid. Tegelikult said kaks Pärsia lahe monarhiat pärast araabia kevadet piirkonnas vasturevolutsiooni liikumapanevaks jõuks, kasutades oma tohutut rikkust rahvaliikumiste ohjeldamiseks ja autoritaarsete valitsuste toetamiseks Bahreinis, Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja Jeemenis. Praegu lähenevad Araabia riigid Süüria sündmustele ettevaatlikult, püüdes leida võimalusi olukorra mõjutamiseks ja uurida, kas pärast Assadi režiimi langemist on võimalik ebastabiilsust ohjeldada. Nende juhid kutsuvad oma avalikes avaldustes süürlasi üles säilitama riiklikke institutsioone ja tagama kaasava poliitilise ülemineku.
„Me ei taha, et Süüria sukelduks kaosesse või anarhiasse,” ütles Jordaania välisminister Ayman Safadi laupäeval Aqabas peetud kõnes, kuhu kogunesid tema kolleegid piirkonna teistest riikidest ja USA välisminister Antony Blinken saabus arutama üleminekuperioodi vabariigis.
Araabia riigid on mures Süürias valitseva võimuvaakumi pärast, kommenteeris olukorda Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli rahvusvaheliste suhete professor Fawaz Gerges. Tema sõnul on nad mures islamistide suutlikkuse pärast see vaakum täita, Süürias jalad alla saada ja oma mõjuvõimu levitada.
„Tavaliselt näeme diktaatori langemisel kaost,” ütleb Dubais asuv poliitikaanalüütik Abdulkhaleq Abdullah. Tema sõnul kardavad ka AÜE ja selle liitlased, et Süürias võib narkootikumide tootmine sattuda ühe paljudest riigis praegu tegutsevatest relvarühmitustest. Assadi ajal eksportis vabariik aastas 10 miljardit dollarit Captagonit, mida nimetatakse „džihaadi uimastiks”, millest suur osa veeti salakaubana läbi Jordaania ja Saudi Araabia.
Samal ajal väidavad analüütikud ja ametnikud, et vaatamata kahtlustele pole Araabia valitsustel muud valikut kui HTS-iga suhelda. „Kui soovite oma piire säilitada, peate tegelema Süüria de facto võimudega,” ütles Jordaania poliitikaanalüütik Tarek al-Namat.
Selle nädala alguses kohtusid seitsme araabia riigi suursaadikud Damaskuses HTS-i esindajatega. Viimased püüdsid oma külalistele rahustada, et nad on ohutud, ütles vestlusega kursis olev allikas. Üks diplomaatidest omakorda ütles, et piirkonna riigid tahavad HTS-iga „positiivseid suhteid luua” ja grupi esindajad ei ole ohus.
14. putin ei saa kutset G20 tippkohtumisele Lõuna-Aafrika Vabariigilt (RSA), mis peaks üritust võõrustama, kuna ta juhib alates 1. detsembrist seda ülemaailmset ühendust. Põhjuseks on Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrus, mis nõuab putini vahistamist Ukraina laste sunniviisilise väljasaatmise tõttu, mis liigitatakse sõjakuriteoks, teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Vincent Magwenya ametlik esindaja TASS-ile.
„Õiguslik olukord ei ole muutunud pärast BRICS-i tippkohtumist Johannesburgis. Me ei saa Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust kuidagi mõjutada,” ütles ta, vastates küsimusele, kas Lõuna-Aafrika Vabariik kavatseb kutsuda venemaa presidendi G20 tippkohtumisele. Vabariik on ratifitseerinud Rooma statuudi, mille alusel Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegutseb, ning on kohustatud putini tema territooriumile ilmumisel vahistama. Vastavalt eelkokkulepetele toimub G20 tippkohtumine Johannesburgis 21.–22. novembril 2025.
Varem takistas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljastatud order putinil reisida augustis Lõuna-Aafrikasse BRICS-i tippkohtumisele. See reis pidi olema tema esimene suurem välisvisiit pärast Ukraina sõja algust, kuid ta otsustas sellega mitte riskida ja saatis sinna välisminister sergei lavrovi. putin pidi ära jätma ka reisi G20 tippkohtumisele, mis toimus 18.–19. novembril Brasiilias. Ta ise märkis, et ei soovi oma kohalolekuga foorumi normaalset tööd häirida, märkides, et vastasel juhul käiks kogu jutt vaid tema vahistamismäärusest. lavrov esindab tippkohtumisel taas venemaa delegatsiooni.
Rooma statuudi on ratifitseerinud juba 124 riiki, Armeenia on viimane, kes selle ratifitseeris. kreml nimetas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust ebaoluliseks ja putini vahistamise küsimuse sõnastust nördimapanevaks ja vastuvõetamatuks. Riigipea pressisekretär dmitri peskov märkis, et Moskva ei tunnusta kohtu jurisdiktsiooni. Mullu aprillis kirjutas putin aga alla seadusele, mis kriminaliseerib venemaa poolt ebaseaduslikuks peetavate rahvusvaheliste organite abistamise otsuste täitmisel.
15. Igal aastal sureb inimese immuunpuudulikkuse viirusesse (HIV) umbes 30 tuhat tööealist venelast, ütles Rospotrebnadzorile alluva AIDSi ennetamise ja tõrje föderaalse metoodikakeskuse direktor Vadim Pokrovski intervjuus TASSile. Tema sõnul kulub HIV-i nakatunute ravile juba praegu umbes 70 miljardit rubla (636 miljonit eurot) aastas ning haigestumiste arvu suurenedes peavad need kulud kasvama. Lisaks mõjutab suremus sellesse viirusesse üldist majandusolukorda venemaal, kus on terav personalipuudus, märkis Pokrovski. „Kui me kaotame aastas 30 tuhat inimest, kes on noored, töövõimelised ja kes saavad töötada veel 20-30 aastat, siis lisandub kaotusi,” selgitas ta.
Pokrovski tunnistas ka, et riigis on probleem HIV-i ebaõige või enneaegse raviga. Kogu uurimisperioodi jooksul leiti see nakkus 1,7 miljonil venelasel, neist umbes 500 tuhat suri. Varem ütles ta, et igal aastal registreeritakse riigis ligikaudu 60 tuhat uut nakatumist. Zdravresursi sõnul vähendas tervishoiuministeerium eelmisel aastal järsult HIV-i diagnoosimise testide ostmist: eelkõige kulutati nendele 2,88 miljardit rubla – peaaegu 30% vähem kui vaja.
Pokrovski väitis omakorda, et HIV-i suhtes kõige haavatavamate elanikkonnarühmade esindajad – uimastitarbijad, geid ja seksitöötajad – said vähem testitud. Samas märkis ta, et kõige sagedamini nakatuvad inimesed heteroseksuaalse kontakti kaudu.
Novembris sai teatavaks, et mitmetes piirkondades on HIV-i vastu võitlemiseks mõeldud ravimite levitamises olnud mitu kuud katkestusi. Eelkõige registreeriti selline probleem Komis ja Baškortostanis. Sügise alguses kurtsid HIV-i haiged ühe populaarseima ravimi – venemaal Briti ravimifirma GlaxoSmithKline (GSK) poolt Tivicay kaubamärgi all toodetava dolutegraviiri – puudumise üle. See juhtus pärast seda, kui tootjatevahelise konflikti tõttu tühistati kaks pakkumist selle tarnimiseks piirkondadesse.
16. Vabandused tõlke kvaliteedi pärast, Ukraina keelt kohe sugugi ei oska, et seda paremaks teha…
8. juuli hommikul 2024 märkas Ukraina kaitseväe toetusjõudude 211. pontoonsillabrigaadi ühe pataljoni kompaniiülem, et Ternopili oblastis on alalises dislokatsioonipunktis kadunud sõdur. Kombat (pataljoni ülem) korraldas kohe otsingud, kuid need ei õnnestunud.
Seejärel otsustasid kaks SZH ametliku juurdlusega tegelenud ametnikku kontrollida, kas põgenik peidab end registreerimiskoha taga. Ja me läksime Ternopili piirkonna külla. Selgus, et ta oli tõepoolest koju tagasi jõudnud. Ohvitseridele tuli vastu sõduri 75-aastane ema. Naine pisarsilmil rääkis, et kuna poeg koju tuli, ei suhtle ta kellegagi ja ei söö peaaegu midagi, vaid joob ainult viina. Ta palus oma poega aidata. Ohvitserid läksid üles pööningule, kus sõdur peitis end. Ja nad nägid kohutavat pilti.
„Mees oli kriitilises seisus: kõhn, kahvatu, kurnatud, hirmunud. Oli näha, et ta on purjus. Ta puges nurka ja keeldus alguses üldse meiega suhtlemast. Ja siis hakkas karjuma, et mitte naasta oma väeosasse, sest ta tapetakse seal, kui ta ei viska raha staabiülema pojale,” meenutas endine personali psühholoogilise toe osakonna ohvitser Tõmofi Ostafitšuk vestluses Ukraina Pravda (UP) ajakirjanikuga.
„SZChshnyk” osutus esimese pataljoni tollase rühmaülema Vladõslav Pastuhhi ähvarduste ja peksmise ohvriks, kes on sama staabiülema poeg. Selle sõduri ja teiste sõdurite väärkohtlemine brigaadis sai teatavaks ametlike kontrollide käigus, mis jätkusid 2024. aasta kevadest. Kuid selle asemel, et karistada õiglaselt süüdlasi, peaaegu kõiki sisejuurdlustega seotud isikuid, sealhulgas ohvreid ja Ternopili oblastis PPD-s teeninud ohvitsere, viidi brigaadi juhtimine üle jalaväeüksustele.
Sügisel sai Ukraina Pravda osa materjale olukorra kohta 211. pontoonsillabrigaadis ühelt ametikontrolliga tegelenud ametnikult. Töötasime selle tekstiga peaaegu kaks kuud. Küsitleti mitukümmend inimest – ohvreid, väärkohtlemise tunnistajaid, ohvitsere ja seersante, kes osalesid ametlike kontrollidega. Enamik vestluskaaslasi avaldas soovi anonüümseks jääda.
Spoileri hoiatus: lugu on jube. Seni pole kedagi karistatud. Süüdlased ülendati ja tüli tekitajad saadeti jalaväkke. Siiski kõigest kordamööda.
Selle materjali avaldamisega ei ürita me mingil juhul diskrediteerida sõdureid, kes teenivad Ukraina relvajõudude tugijõudude brigaadides.
Usume, et teadaolevat teavet on täiesti võimatu varjata. Karistamatus sünnitab ju seadusetust.
Täname siiralt Ukraina relvajõudude tugijõudude kõigi brigaadide kaitseväelasi nende raske töö eest.
Kallid sõbrad ja kallis pere
Kõnealuse brigaadi ajalugu sai alguse 2022. aasta aprillis. Just siis moodustati 48. inseneribrigaadi baasil 210. pontoonsillarügement. 2023. aasta augustis sai sellest 211. brigaad.
See väeosa kuulub nende kategooriasse, kes unistavad mobiliseerimisest ja võitlejad kutsuvad neid „paksuks”. Tegelevad ju brigaadi kaitseväelased puhtalt insenertehniliste töödega, nagu pontoonülesõidukohtade ehitamine või kaitsepositsioonide korrastamine.
Insenerid ei osale lahingutes maapinnal, seega on vigastuste või surma oht väiksem kui jalaväelastel.
Üks anonüümseks jääda soovinud kompanii ohvitseridest räägib UP-ile, et üksuse lõid sõjaväelased, kellest enamik teenis varem koos 128. mäerünnakbrigaadi pataljonis „Tõsa”. Eelkõige on ülem kolonel Oleg Poberežniuk.
„Hiljem liitusid üksusega Kamianets-Podilski inimesed, kellest paljud lõpetasid kohaliku sõjatehnika instituudi. Poberežnjuk on üks selle ülikooli lõpetajatest. See tähendab, et tekkis inimeste ring, kellel olid pikaajalised sõprus- või perekondlikud suhted või olid koos teenitud,” ütles ta UP-le.
Imeliku kokkusattumusega töötas brigaadikindral Poberežnjuki abikaasa Irõna alates 2023. aastast Kamianets-Podilski TCC-s, mis on märgitud tema deklaratsioonis.
„Meie brigaadis on mehed ja naised, isad ja pojad, ristiisad, kauged sugulased, armukesed, sõbrad, klassikaaslased, naabrid ja kõik teised, keda oma keskkonnast meelitada saab. Selge on see, et see ei saanud juhtuda juhuslikult. Inimesed teevad seda mitte mobiliseerida konkreetses külas konkreetses brigaadis. Sinna jõuavad nad kuidagi, kellegi valvsa pilgu all,” lisab UP-ga anonüümses vestluses teine ohvitseride seast.
Ukrainas pole sugulaste ega klassikaaslaste registrit, seega on võimatu allikate sõnu 100% kontrollida. Arvestades peresidemete koondumist brigaadi, pole aga põhjust neid mitte uskuda.
UP sai 211. pontoonsilla brigaadi koosseisu. Kirjeldame lühidalt mõningaid tähelepanekuid.
Väeosa isikkoosseisu hulgas on tõepoolest palju perekondi – kontrollida oli võimalik ligi kümmekonda. Reeglina on need isad ja pojad, mehed ja naised.
Enamasti teenivad kõik sugulased huvide konflikti vältimiseks 211. Pontoonsilla brigaadi erinevates üksustes.
Pastuhhid olid brigaadi kõige omapärasem perekond. Isa Valeri on staabiülem, brigaadiülema asetäitja. Poeg Vladõslav on maleva esimese pataljoni ühe rühma ülem. Nüüd ei teeni Pastuhh juunior enam 211. pontoonsilla brigaadis, vaid oli mõnda aega oma isa alluv. Teatavasti keelab „Korruptsiooni tõkestamise seadus” lähisugulaste otsese alluvuse.
Pastuhi perekond
Ternopili sõjaväelise korrateenistuse (VSP) töötajad küsisid 2024. aasta kevadel 211. pontoonsillabrigaadilt teavet haldusprotokollide koostamise kohta 2023. aasta jooksul alkoholi või narkootikume tarvitanud sõdurite kohta. Selles pole midagi erakordset, sest VSP on kohustatud selliseid andmeid aeg-ajalt kontrollima.
Ametlik kontroll on alanud. UP tutvus tunnistuse ja korraldusega selle tulemuste kohta. Nagu selgus, ei koostanud teine pataljon osade alkoholijoobes sõdurite kohta protokolle, mida kinnitasid tervisekontrollid. Sel ajal oli pataljoni ülem kolonelleitnant Valeri Pastuhh. 2024. aasta mais ülendati ta keset ametlikke kontrolle staabiülemaks – brigaadiülema asetäitjaks. Enne seda täitis Pastuhh vastavaid ülesandeid umbes pool aastat. Sellel ametikohal on ta siiani.
Et mõista: sõjaseisukorras teenimise ajal alkoholi või narkootikumide tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga 17-34 tuhat grivnat (390-780 eurot). Protokollide koostamata jätmine võimaldas sõjaväel vältida haldusvastutust sellise süüteo eest ja jätkata preemiate saamist. „Ametliku kontrolli käigus ütlesid sõdurid mulle, et selleks, et mitte teie vastu protokolli koostada, on vaja rikkumise avastajale maksta 5-20 tuhat grivnat,” ütles psühholoogilise toe ohvitser Ostafitšuk isikkoosseisu osakonnast, kes teenis seejärel 211. brigaadis ja tegeles sisekontrolliga.
„Samuti tuvastasin palju ebaseaduslikke fakte, sealhulgas sõdurite peksmist, kui nad alkoholi tarvitasid, kuid ei maksnud raha. Staabiülema Pastuhhi poeg ja brigaadikindral Poberežnjuki ristipoeg – tol ajal vanemleitnant ja nüüd kapten, Vladyslav Pastuh, olid peamiselt seotud sõdurite kuritarvitamisega, kes oli ühe rühma ülem esimeses pataljonis,” räägib ta.
„Väike Pastuh ähvardas, et tema isa on staabiülem ja ristiisa brigaadikindral, kes saab sõdurid jalaväkke üle viia, kus nad kohe „lihaks” visatakse. Nende ähvarduste tõttu õnnestus tal nõuda raha poistelt”“ lisab ta anonüümsust soovides teine UP-i vestluskaaslane seersantide seas.
Brigaadi viie endise ohvitseri ja seersandi sõnul nõudis Pastuhh juunior sõjaväelt raha ja kuritarvitas neid tööreisidel, et ehitada kindlustusi Donetski oblastis, Harkivi oblastis ja Dnipropetrovski oblastis. Lahingutsoonis oli tal juurdepääs erinevate pataljonide, eriti teise pataljonide sõjaväelastele.
See on oluline täpsustus, sest Vladõslav Pastuhh oli esimese pataljoni rühmaülem ja kaebajate hulgas oli peamiselt teise pataljoni insenere. Oma sõnade kinnituseks esitasid UP vestluskaaslased Pastuhhi filmitud fotod ja videod ning ohvrite selgitused, aruanded ja ütlused.
Avaldame osa dokumente varjatud sõjaväelaste isikuandmetega.
Sõna-sõnalt seletusest koos stilistika ja kirjavahemärkide säilitamisega: „Mina, …, andsin sõdur Udodile raha üle, et see annaks üle härra Sõrile, et mind ei võetaks tuvastamiseks. Raha kanti pangakaardile ja anti üle sularahas.
Ja ka Pastuhh V.V. organiseerisid nn „puuri”, kuhu loobiti lahti riietatud sõjaväelasi (sealhulgas mind), et edaspidi “puurist” vabastamise eest raha nõuda.
Sõnasõnaline seletus koos stiili ja kirjavahemärkide säilitamisega: „Annan selgituse oma peksmise kohta lahinguülesannete täitmise piirkonnas Donetski oblastis. Minu peksmise korraldas vanemleitnant Pastuhh, nagu näitab foto, ja vanemleitnant Pastuhh nõudis minult 8. märtsil 2024 raha 5000 gr…”
On raske uskuda, et sellised julmused pani toime Ukraina relvajõudude esindaja. Aga kui tundub, et hullemini enam minna ei saa, on see vale mulje.
Ühes viga saanud sõjaväelase avalduses on öeldud: „Ma, …, olles rotatsioonil Dnipropetrovski ja Donetski oblastis, tarbisin alkohoolseid jooke, mille eest karistas mind korduvalt rahaliselt ja füüsiliselt vanemleitnant Pastuhh Vladõslav Valeriovitš minu kallal toore füüsilise jõu kasutamisega karistati mind ka „seoti puuristi külge ja väärkoheldi mind füüsiliselt…”.
Lisatud sõjaväelase avaldus raha väljapressimise ja peksmise kohta.
Vladõslav Pastuhh on pildistatud risti külge seotud sõduri taustal.
Ohvitser Ostafitšuki sõnul viidi Pastuhh juunior pärast seda teatavaks saanud ja brigaadis suurt vastukaja tekitanud lugu üle teise üksusesse teenima. Ja isa maksis raha viga saanud sõduritele, kes kirjutasid aruandeid ja tõendasid ülekandeid kviitungitega.
UP-i allikad ohvitseride ja seersantide seas väidavad, et sõjaväe kuritarvitamise kriminaalmenetlust ei alustanud ei prokuratuur ega riigiuurimisbüroo. See tähendab, et Pastkh Jr ei kandnud oma tegude eest mingit vastutust.
Prokuratuur uuris hoopis sõjaväelaste kohta haldusprotokollide vormistamata jätmise juhtumit.
„Vastavalt kohtueelse uurimise tulemustele lõpetati selle aasta 9. septembril kriminaalmenetlus kuriteo puudumise tõttu. Samas tuvastati, et kaitseväe ohvitser (tegemist on kolonelleitnant Valeri Pastuhhiga – UP) ei võtnud haldusvastutusele kümmet joobes tööl olnud alluvat, mistõttu määrati neile alusetult ligi 140 000 grivnat,” teatab Lääne regiooni kaitsevaldkonna prokuratuuri pressiesindaja Julija Ševtšenko.
10. septembril 2024 tunnistas Ternopili piirkonna Husjatini ringkonnakohus Pastuhh Sr.-i süüdi sõjaseisukorra ajal ettevaatamatus teenistuses. Ta maksis maksimaalse trahvi – 34 tuhat grivnat. Ja kohtueelse uurimise staadiumis hüvitas ta riigile ligi 140 tuhande grivna suuruse kahju.
„Pastuhhi vastutust toimepandud süüteo eest kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid,” seisab Ternopili oblasti Husjatini ringkonnakohtu määruses, mis koostati 17. septembril.
Ukraina Pravda pöördus brigaadiülema Oleg Poberežnjuki poole kommentaari saamiseks brigaadis toimunud rikkumiste kohta. Ta keeldus telefoni teel küsimustele vastamast.
Hiljem võttis UP-ga ühendust brigaadi sideosakonna ohvitser Olha Adamovitš. Autor teatas kohe, et soovib võtta kommentaare nii Poberežnjukilt kui ka staabiülemalt – brigaadiülema asetäitjalt Valeri Pastuhhilt, ning tõi selgelt välja ka vestluste teemad. Adamovitš ütles, et tuleb varsti vastusega tagasi. Mõni tund hiljem kirjutas ta: „Saame kommentaare anda ainult pärast ametlikku palvet.”
Järsku muutis brigaad sama päeva õhtul meelt. Pärast kella 21.00 saatis Adamovitš lühiteesid igal küsitud UP teemal. Avaldame need sõna-sõnalt.
Sideosakonna ohvitseri vastus Valeri Pastuhhi teemal (säilitades stiili ja kirjavahemärgid):
„Seoses isikkoosseisu eraldamisega eraldi asukohta protokolle ei vormistatud. Otsused preemiate kohta tehti otse kompaniide ja üksikute malevate ülemate poolt antud aruannete alusel. Aga kuna ta oli omal ajal pataljoniülem ( jutt on kolonelleitnant Valeri Pastuhh – UP ), vastutas ta, kohus mõistis ta süüdi haldusõiguserikkumises ja mõistis trahvi.
Valeri Vasyliovitši poeg on 26-aastane, see tähendab, et ta on täiskasvanud ja vastutab oma tegude eest. Valeri Vasiljovitši poeg polnud kunagi otseselt ega otseselt tema käsutuses. Süüdistused tema vastu selles olukorras on alusetud.”
Brigaadi pressiteenistuses ei kommenteerinud nad brigaadikindral Poberežnjuki nimel juhtumit, mis puudutas protokollide koostamata jätmist, raha väljapressimist ja sõjaväelaste väärkohtlemist Vladõslav Pastuhhi poolt.
UP saatis päringu ka Ukraina relvajõudude toetusvägede väejuhatuse avalike suhete talitusele. Postitame KSP-lt vastuse kohe pärast selle saamist.
Maja kambale
2023. aasta sügisel hakkas üks brigaadi vanemseersantidest märkama remondifirma teenindajat, kes saadeti ülesandeid täitma Hersoni piirkonda Ternopoli oblastis asuva üksuse territooriumil.
„Oktoobrist detsembrini 2023 saadeti neli sõjaväelast komandeeringusse merejalaväerühma „Katran”, mille ülem oli tollal kindralleitnant Juri Sodol, ülesandeid täitma. Tegelikult neid seal ei olnud.”
Aga neile maksti sõjatsoonis viibimise eest. Meie, toetusväed, aitame võitlejaid – ehitame pontoone või kindlustusi, nii et saame tavaliselt „kolmkümmend”. Aga dokumentide järgi olid need neli sõdurit üks päev päris „nullis”, et nad saaksid igaüks 100 000,” meenutab endine pontoonsilla brigaadi vanemseersant UP-iga vesteldes.
UP-i poolt läbi vaadatud 2023. aasta detsembri lisatasude aruande kohaselt määrati tõepoolest neljale sõjaväelasele 100 000 grivna suurune lisatasu ühe nulliga töötamise päeva eest.
„Siis selgus, et need kaitseväelased ei ole üldse valves, vaid ehitavad Hmelnõtski oblastisse maja meie brigaadikindral Poberežnjuk Oleg Volodõmõrotšile. „Jumala teenistus” (see on SBU – UP) pani valve alla ja salvestas kõik,” räägib ta anonüümsuse tingimustes UP-i allikas maleva endiste seersantide seas.
UP küsis selle asja kohta kommentaari brigaadikindral Poberežnjukilt. Adamovitši brigaadi sideosakonna ohvitser saatis järgmise vastuse: „Selle fakti uurimine on pooleli, seega ei saa me kommentaare anda. Info täpsustamiseks võite pöörduda vastavate asutuste poole.”
Katsed korrakaitsjatelt selle juhtumi üksikasju välja selgitada meenutasid pingpongi. Ukraina julgeolekuteenistus suunas Ukraina Pravda küsimuse riigi juurdlusbüroole, sest see on nende kohustus.
SBI vastas, et nad ei saa kohtueelse uurimise ajal teavet anda. Aga sellest võib järeldada, et kriminaalmenetlus on pooleli.
Riikliku Juurdlusbüroo vastus Ukraina Pravda palvele
Alles ÜP Lääne regiooni kaitsevaldkonna eriprokuratuur kinnitas, et käimas on kohtueelne uurimine selle kohta, et 211. pontoonsillabrigaadi sõjaväelased ehitasid Hmelnõtski oblastisse oma lahinguülesannete täitmise aja lähetusel maja.
„Kahtlusaluseid ei ole avalikustatud. Kogutakse tõendeid, kahjude tuvastamiseks oodatakse majandusekspertiisi tulemusi ning kontrollitakse ka teiste isikute seotust kuriteoga,” valdkonna eriprokuratuuri pressiesindaja Julia Ševtšenko Lääne piirkonna kaitsest, märkis UP.
Tema sõnul on juhtumis hetkel väljaselgitamisel kolonel Poberežnjuki brigaadiülema staatus.
UP-i allikas õiguskaitseasutustes ütles anonüümseks jääda soovinud, et kahtlustused tehakse teatavaks lähinädalatel.
Kriminaalmenetluses osalemine ei takistanud Poberežnjukil medalikandjaks saamast. 1. novembril 2024 autasustas president 211. pontoonsilla brigaadi komandöri Bohdan Hmelnõtski III järgu ordeniga – „isikliku julguse eest, mis on üles näidatud Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel, ennastsalgava sõjalise kohustuse täitmise eest.”
Volodõmõr Zelenski kinkis Poberežnjukile Ukraina relvajõudude päeva pidulike sündmuste ajal isiklikult lahingulipu.
venemaaga peetud sõja üheteistkümnendal aastal on Ukraina sõjavägi kaitseta. Nagu näitab Ukraina kaitseväe toetusjõudude 211. pontoonsilla brigaadi näide, võivad võitlejad silmitsi seista ohtudega mitte ainult rindel, vaid ka üksustes, kus nad teenivad.
Ombudsmani sekretariaat teatas vastuseks UP palvele, et 2024. aasta üheteistkümne kuuga saatsid võitlejad 3807 kaebust oma õiguste rikkumise kohta, millest ligikaudu kolmandiku moodustasid kaebused väeosade vastu.
See tähendab, et sõjaväelaste õiguste rikkumise juhtumid teenistuse ajal ei ole üksikud.
President Volodõmõr Zelenski on juba mitu aastat teatanud sõjaväe ombudsmani instituudi loomisest Ukrainas, et kaitsta sõdurite õigusi. Kuid tänaseks pole asi avalikest väljaütlemistest kaugemale jõudnud.
„Ukraina kaitseministeerium ja väejuhatus peavad valima ja määrama sõjaväeombudsmani – inimese, kes omab eelkõige sõjaväe ja ühiskonna usaldust. Ootan seda lähiajal. Kaitseväes vajame sõduritele konfidentsiaalseid võimalusi õiguste rikkumistest tulenevate probleemide lahendamiseks,” ütles Zelenski 19. novembril 2024 Ülemraadas sisevastupidavuse plaani esitlusel.
Peaasi, et see instituut oleks tõhus, mitte nominaalne.
Selle aasta juuli lõpus Vladõslav Pastuhhi kiusamise tõttu SZCH-sse julgenud sõdur naasis teenistusse. Brigaadi meedik suunas ta alkoholisõltuvusravile ja taastusravile. Pärast paranemist jätkas sõdur teenistust 211. pontoonsilla brigaadis.
Kuid juba sügisel sai sõdur teada, et ülem kavatseb temast lahti saada – viia ta jalaväkke. Ta põgenes uuesti Loode poole.
Angelina Strashkulych, UP
17. Lühiuudised
Iisraeli sõjaväelennundus sooritas ööl vastu 16. detsembrit rea võimsaid õhulööke sõjaliste sihtmärkide pihta Süüria sadamalinnas Tartuses, kus asub oluline venemaa mereväebaas ja laevaremonditehas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
