Sõja ülevaade: 1026. päev – 292 vene poole rünnakut on uus rekord
Avaldatud: 15 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. detsember 2024:
292 vene poole rünnakut on uus rekord, see tõi mõningaid edenemisi, aga ilma eduta pole ka Ukraina. Siverski rinne on uus karmilt kuum sektor. Põhja-Korea soldateid on hakanud rohkelt surma saama.
1. Ikka õhtust alates ja terve öö…
2. Ulatuti kuni Groznõini.
3. Kursk: vist muutusteta.
4. Harkiv: Ukrainal olla pisu edu olnud.
5. Kupiansk-Kreminna: vene sillapead laienesid Kupjanskist põhjas ja üks pikem samm keskmises sektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis ikka sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: Pokrovski suunal vist pisu siia-sinna ja Kurahoves pikem vene poole samm.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Njah, enda heaolu kipub ikka tähtsam olema kui inimeste suremine Ukainas…
12. Reuters: venemaa suurim LNG tootja otsustas enne sõja lõppu suhteid USA-ga parandada.
13. Euroopa Liit kehtestab esimest korda sanktsioonid Venemaa hübriidoperatsioonide korraldajate vastu.
14. Reuters: Zelenski kohtub Euroopa liidrite ja NATO peasekretäriga, et arutada toetust Ukrainale.
15. Gruusia presidendivalimised võitis „Gruusia Unistuse” kandidaat. Tema oli ainuke kandidaat sellele kohale.
16. Lühiuudised
Eilne päev on vist vene rünnakute arvult päris suur rekordi kasvatamine ehk siis aastalõpu kõneks on putinil siiski edusamme vaja…
Kuna mitmetes sektorites hakati jälle rohkem soomust kasutama ja ilm näitas pisu paranemise märke ehk siis sademeid vähem, sestap ka soomuse kaotuste numbrid jälle kõrgemale tõusid.
Liugpomme suudeti juba heita 99 ning kaudtuleüksuste laske olla u 5000, mis sinna viimase aja tipu lähedale küünib. Muret teeb ka väga kõrgele tõusnud vene kamikaze-droonide kasutamine, neist Ukraina lausa 3000 korral teada andis, mis ka uus rekord. Küll pakkus üllatust vene tagala ja toetuselemendi ühikute hävimise number, mille põhjuseks võib ollagi nii kõrgele tõusnud rünnakute arv, mille toetamiseks ja tagamiseks toimetabki rohkem staffi rinde läheduses ning eks koordineerimis-juhtimisraskused panevad tihti ja selle elemendi liikumise seisma oodates kas täpsemaid juhiseid, seistakse kauba ootejärjekorras, eksitakse ära või ollakse kuskil troppis koos ummikus.
Kui kaua suudab vene pool hoida nii kõrgele tõusnud tempot… vastaks kui oskaks… kõhutunde järgi siiski selliselt üle kuu ei usu… eriti kui Ukraina suudab edaspidigi lõhkuda vene tarneahelat… kas aga Ukraina suudab vastu pidada, on sarnane küsimus õhus… peaks nii mehi kui staffi jaguma…
1. Ukraina õhuväe andmed: Ööl vastu 15. detsembrit tulistasid Ukraina kaitsjad alla 56 vaenlase mehitamata õhusõidukit, veel 49 jäid asukohal kadunuks ning kolm naasis vene Föderatsiooni. Märgitakse, et okupandid ründasid Ukrainat Kurski, Orjoli, Brjanski ja Millerovo piirkondadest õhutõrje juhitava raketi S-300 ja 108 mehitamata õhusõidukiga. Allakukkunud mehitamata õhusõidukite tõttu sai mitmes Ukraina piirkonnas kannatada infrastruktuuriobjekt, korterelamud ja eramajad, autod ja kodanike vara ning on kannatanuid. Mehitamata õhusõidukeid tulistati alla Tšernigovis, Suõs, Kiievis, Poltasvas, Tšerkassõs, Hmelnõtskis, Mõkolaivis, Harkivis, Donetskis ja Dnipropetrovskis.
2. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) teatas venemaa hävitaja Su-30 hävitamisest Krasnodari territooriumil Krõmski linna lennuväljal. Telegrami ametlikus teates öeldakse: „14. detsembril põles Venemaal Krasnodari territooriumil Krõmski linnas otse lennuväljal maha vaenlase hävitaja Su-30.” Lisaks viidi rivist välja 13. detsembril Krasnodari raudteejaamas süütamise tagajärjel kolm vene vedurit. Ukraina luure andmetel kasutati neid rajatisi aktiivselt venemaa Föderatsiooni sõjalisteks vajadusteks sõjas Ukraina vastu. Luure peadirektoraat avaldas ka video, mis väidetavalt salvestas vedurite ja Su-30 põlema süütamise hetked.
Tuapse, venemaa, õhutõrje oli aktiivne. Teatatakse plahvatustest. Tõenäoliselt on aktiivsed Ukraina UAV droonid.
Õhutõrje töötas Krasnodari krais Sotšis.
Droonid on rünnanud Rosgvardia baasi Groznõis. Kirjutatakse ka OMON-i ja spetsnazi paiknemisaladest…
3. Kursk: 810. merejalaväe ja/või Põhja-Korea rünnak Kremjanoje lähedal Kurskis näib olevat praegu kõneaineks. Praegu pole lõplikku tõestust kummagi poole versioonide üle olukorrast ja toimunust. Kõlakatejärgi olla nii vene kui Põhja-Korea soldatite kaotused päris kõrged olnud ning eks ootab siin selgust. Järjest enam tuleb videosid Põhja-Korea soldatite tegevusest rindejoonel ja kiputakse neid kasutama ka suurtel lagedatel aladel, kus hõredalt paigutuv mass lihtsalt hakkab liikuma. Arvata võib, et vene soldatite tegelik suhtumine neisse on sarnane vene sõjaväes levinud dedovšinale ehk siis neid vaid kõige madalama järgu kahurilihana võetakse. Vähemalt ühes videos oli näha, et soomukitki ei olnud neil toetuseks ehk siis liiguti ilma katteta…
Ukraina andmetel oli siin rindel 57 vene poole rünnakut, mis selgi rindel rekord.
4. Harkiv: pisu tuli kinnitust, et Ukraina vasturünnakud Hlõboke asula juures on toonud viimase nädala jooksul mingeid rindejoone muutusi Ukraina kasuks, kohti siiski rindejoones tuvastada ei suutnud.
5. Kupjansk-Kreminna: terve rinde ulatuses vene poole tugevad rünnakud jätkusid.
Hakkas uuesti tulema kinnitust, et sillapeasid üle Oskili jõe Kupjanskist põhja pool on mitu ja vähemalt paari blogikanali info järgi suudeti saada enda kontrolli alla ka nende vaheline ala ja hetkel olla sillapea laiuseks piki jõge u 4 km ja ulatub jõest kuni 1,5 km kaugemale. Eks näis, arvan, et pontoonsildu sinna rajada on vene poolel siiski keeruline, et soomust lihtsamalt piisavad koguses üle tuua, aga paras kogus jalaväge ning miskit kergemaid liikumisvahendeid ka lisaks ja hakatakse läbi lõikama Ukraina siinseid varustusahelaid… ohtlik see sektor juba on…
Keskmises sektoris Lozova asulast lõunas üks 4 km pikkune vene poole edenemine kirja läks. Seal põllud koos metsatukkade ja siiludega, Oskili jõeni siit minna veel 10 km. Egas ei imesta, et kuskil selle surumise peale siiski mõnes kohas mingi aja tagant ka edenetakse.
6. Siversk: vene pool tõmbas siingi surve lakke, Ukraina andis teada lausa 55 rünnakust tervel rindel. Suuremt survet ootas, aga mitte nii kõrget. Eile veel muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga eks nende oht kõrgemaks läks.
7. Bahmut: Toretskis näib rohkem venemaa edusamme, mõnede blogijate arvates on väga tõenäoline, et Toretsk kukub praeguses tempos enne 2025. aasta jaanuari lõppu.
8. Donetsk: Pokrovski lähedal liiguvad vene väed Ševtšenkost kaugemale, samm oli paarsada meetrit. Mõned Ukraina blogijad siiski arvavad, et siinne Ukraina kaitse peaks olema piisavalt tugev, et vastu pidada. Enamuses Pokrovski suunas pole juba paar kuud siiski vene pool edasi saanud, kuigi kõike sel suunal kulub igapäevaselt väga palju.
Pištšane lähedal toimus Pokrovski suunal tugevam vasturünnak– Ukraina kaitseväel õnnestus vaenlane taanduma sundida, väidab DeepState.
Kurahove linnas suutis vene pool jõuda pisu pikema sammuga edasi ning kontrollib nüüd enamust linna. Vaid linna lääneserval olevad tööstushoonete kompleksid (neid seal siiski jagub 4 km ulatuses) on Ukraina kontrolli all.
Kurahove-Vuhledari vahel läks vist enamus auru saadud alade üle kontrolli tugevdamisele ning võimalike miiniväljade likvideerimisele.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: nii Velika Novosilkast kirdes kui edelas vene pool tõstis soomusühikute arvu rünnakukolonnides ja rekord oli 17 ühikut korraga, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud. Ikka veel põllud neid elukaid veel kannavad, isegi kolonn suudab üksteise järgi liikuda….
Tokmaki suund: muutusteta aga oluliselt on tõusnud vene poole töötlus nii lennukitelt kui kaudtulevahenditega.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Türgi tõstatas venemaa Gazprombanki (GPB) vastaste sanktsioonide leevendamise teema läbirääkimistel USA välisministri Antony Blinkeni juhitud Ameerika delegatsiooniga. Hurriyeti teatel on Ankara saatnud ametlikud taotlused Gazprombanki sanktsioonide nimekirjast väljajätmiseks, mis heakskiidu korral võimaldab Türgil jätkata finantstehingute tegemist läbi Gazprombanki. Väljaande korrespondendi Hande Firati sõnul teatas Ameerika pool, et on sellistest taotlustest teadlik ja kaalub seda küsimust juba praegu.
Türgi energia- ja loodusvarade minister Alparslan Bayraktar ütles varem, et USA sanktsioonid Gazprombanki vastu mõjutavad otseselt Türgit. Ta meenutas, et venemaa jääb riigi üheks peamiseks gaasitarnijaks, mistõttu koostöö Gazprombankiga on eriti oluline.
Novembris kehtestas USA piirangud enam kui 50 venemaa pangale, sealhulgas Gazprombankile, ning enam kui 40 venemaa väärtpaberiregistripidajale. Sanktsioonid jõustuvad 20. detsembril. Gaasi eest tasuti Gazprombanki kaudu, sealhulgas nn ebasõbralike riikidega.
Piirangute kehtestamine ei tekitanud muret mitte ainult Türgis. Detsembri alguses kutsus Euroopa Liit USA-d üles kaaluma võimalust Gazprombanki suhtes leebemaks muuta, arvestades selle võtmerolli venemaa gaasitarnete tagamisel. Bloombergi andmetel hoiatasid Euroopa võimude ja ettevõtjate esindajad, et GPB-vastased sanktsioonid võivad ohustada piirkonna gaasitarnete stabiilsust. Selle tulemusena hakkasid EL ja USA arutama piirangute leevendamise võimalike vormide ja ulatuse üle.
Pärast Gazprombanki kandmist sanktsioonide nimekirja kirjutas putin alla määrusele, millega tühistati Gazprombanki kohustuslik kasutamine gaasimaksete tegemiseks. Varem pidid välisostjad 31. märtsi 2022. aasta määruse kohaselt avama Gazprombankis rublakontod, kandma raha välisvaluutas, mis seejärel Moskva börsil rubladeks konverteeriti. Need rublad kanti ostja rublakontole ja nendega maksti gaasi eest. Pärast muudatusi muutusid maksed paindlikumaks: nüüd saavad venemaa tarnijad vastu võtta makseid kolmandatelt isikutelt ning gaasimaksekohustusi saab tasuda vastastikuste võlgade sularahata tasaarveldamise teel.
12. venemaa suurim veeldatud maagaasi (LNG) tootja Novatek teeb aktiivset koostööd lobistidega, et leevendada USA sanktsioonide mõju oma olulisele Arctic LNG 2 projektile. Sellest teatas Reuters, viidates informeeritud allikatele. Agentuuri teatel loodab Novatek luua dialoogi lääneriikidega Ukraina sõja lõpu ootuses. Üks allikatest väidab, et ettevõtte juhatuse aseesimees Denis Solovjov külastas hiljuti Washingtoni läbirääkimistel Ameerika lobifirmaga. Lähinädalatel plaanib ettevõte ühendust võtta USA valitsusasutustega, et saavutada Arctic LNG 2 väljajätmine sanktsioonide nimekirjast.
2023. aasta novembris kehtestatud sanktsioonid viisid Arctic LNG 2 tootmise peatamiseni ja tarnete suhtes vääramatu jõu väljakuulutamiseni. 2019. aastal käivitatud projekt viiakse ellu Gydani poolsaarel Prantsuse, Hiina ja Jaapani investorite osalusel. 60% aktsiatest kuulub Novatekile, kaasomanike hulgas on putini lähedane sõber miljardär Gennadi Timtšenko.
Allikate sõnul kavatseb ettevõte kasutada oma maksustamise eristaatust läbirääkimiste elemendina. Erinevalt teistest venemaa gaasifirmadest on Novatek tänu Jamali LNG projektile kuni 2030. aastani ettevõttemaksust vabastatud. Ettevõte loodab Läänt veenda, et ta ei rahasta sõda, rõhutab Reuters.
Välisministri asetäitja Geoffrey Pyatt ütles, et välisministeerium on Novateki esindaja visiidist USA-sse teadlik. Samas on Pyatt ise venemaa ettevõtte väljavaadete suhtes skeptiline. „Praegu pole aeg venemaaga tavapäraselt äri ajada. venemaa peab jääma trahvikasti, vähemalt seni, kuni illegaalne sõda jätkub. Ja minu ülesanne on see tagada,” selgitas ta.
Sanktsioonid otseselt Novatekki ei puudutanud, küll aga Arctic LNG 2. Lisaks piirangutele on projektil veeldatud gaasi transportimiseks spetsiaalsete tankerite puudus, mis nagu Reuters teatas, oli lisategur tootmise peatamisel 2024. aasta aprillis.
Deniss Solovjov keeldus kommentaaridest. Samuti ei andnud ettevõte ise agentuuri päringutele vastuseid.
13. Euroopa Liidu võimud valmistavad ette sanktsioone isikute vastu, kes osalevad venemaa hübriidoperatsioonides ja teabemanipulatsioonis üle maailma. Sellest teatasid „Current Time” ja „Radio Liberty” loodud uurimisprojekt „Süsteem”. Sellised piirangud kehtestatakse esmakordselt, märgib Süsteem. Uurijateni jõudnud dokumendi eelnõust selgub, et sanktsioonid puudutavad 16 inimest ja kolme ettevõtet.
Nende hulgas, kelle suhtes kohaldatakse piiranguid:
Tina Kandelaki on telesaatejuht ja Gazprom Media peadirektori asetäitja, keda EL-i ametnikud peavad süüdi venemaa agressiooni Ukrainas õigustava propaganda levitamises.
Nikolai Tupikin on GC Structural LLC juht. EL-i teatel juhtis ta operatsiooni Doppelganger. Selle kampaania raames levitati võltsuudiseid veebisaitidel, mis jäljendasid suuri rahvusvahelisi meediaväljaandeid.
Sofia Zahharova on venemaa presidendi administratsiooni töötaja, keda seostatakse Doppelgangeri desinformatsioonikampaania ja venemaa opositsiooni diskrediteerimise projektidega.
Juri Sizov ja Vladimir Liptšenko on GRU ohvitserid, keda süüdistatakse sabotaaži- ja hübriidrünnakute korraldamises, sealhulgas süütamises ja rünnakutes EL-i ja Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu.
Artjom Kurejev on FSB ohvitser, kes koordineeris desinformatsiooni levitamise operatsioone Euroopas ja Aafrikas.
Andrei Averjanov on GRU kindralmajor, kes dokumendi kohaselt juhib Aafrikas demokraatiat õõnestavaid operatsioone. Sanktsioonide eelnõus väidetakse, et vene väed võisid nende operatsioonide rahastamiseks kaevandada Malis kulda.
Sanktsioonide nimekirja kantud juriidiliste isikute hulgas on GRU sõjaväeosa 29155. Seda venemaa kaitseministeeriumi luure peaosakonnale alluvat üksust juhib Andrei Averjanov. Üksuse 29155 töötajad on seotud mitmete GRU tegevustega Euroopas.
EL-i välisministrid kiidavad uue sanktsioonide nimekirja heaks esmaspäeval, 16. detsembril.
Njah, kuidagi siiski see tundub paljus asendustegevusena ja mannetuna… vaid õige pisu jäämäe tipu üht sektorit vähe-vähe puudutatakse.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab 18. detsembril Brüsselit, kus kohtub Euroopa võtmetähtsusega liidritega. Läbirääkimistel osalevad Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Suurbritannia peaminister Keir Starmer, itaallane George Meloni ja Poola Donald Tusk, samuti NATO peasekretär Mark Rutte. Sellest teatas Reuters, viidates informeeritud allikatele. Peamiseks arutelu teemaks on edasised sammud Ukraina toetamisel USA poliitika võimalike muutuste ees pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja.
Agentuur meenutab, et mitmed Lääne liidrid tegid varem ettepaneku paigutada pärast relvarahu Ukraina territooriumile Euroopa rahuvalvejõud, et vältida venemaa uut agressioonilainet. Eelseisev kohtumine on aga pigem poliitilist laadi ning konkreetseid otsuseid pole veel oodata. „See arutelu keskendub järgmiste nädalate ja kuude strateegilisele planeerimisele,” ütles kohtumise üksikasjadega kursis olev allikas.
EL-i tippkohtumine toimub Brüsselis 18.–19. detsembrini. Nagu ütles anonüümsust palunud Euroopa diplomaat Raadio Libertyle, kavatseb Emmanuel Macron tõstatada Ukraina rahuvalvemissiooni küsimuse, kui Kiievi ja Moskva vahel saavutatakse relvarahu. Kuigi idee on kontseptsiooni staadiumis, muutub see üha aktuaalsemaks, arvestades vajadust valmistuda võimalikeks läbirääkimisteks Donald Trumpiga Ukraina sõja üle, märkis allikas.
USA valimised võitnud Donald Trump on korduvalt väljendanud oma valmisolekut Ukraina ja venemaa konflikt võimalikult kiiresti lõpetada. Samal ajal rääkis ta oma valimiskampaania ajal Kiievile antava sõjalise abi võimalikust vähendamisest. 7. detsembril tegi Trump Pariisis läbirääkimistel Volodõmõr Zelenski ja Emmanuel Macroniga ettepaneku kaaluda võimalust saata Ukrainasse Euroopa rahuvalvajad. Samas andis vabariiklane mõista, et on vastu Ukraina NATO-sse astumisele ega kavatse saata piirkonda Ameerika vägesid.
Rzeczpospolita teatel arutasid Prantsusmaa ja Poola stsenaariumi, mis hõlmab kuni 40 tuhande sõduriga potentsiaalses rahuvalvemissioonis. Selle idee algatas Emmanuel Macron, kes arutas seda novembris Briti peaministri Keir Starmeriga. Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles 13. detsembril Madridis Euroopa ja Põhja-Aafrika riikide kaitseosakondade juhtide kohtumisel, et Itaalia on valmis missiooniga liituma. Lisaks märkis Saksamaa välisminister Annalena Bärbock NATO Brüsseli tippkohtumisel, et jätkusuutliku vaherahu tagamiseks võiks Saksa väed saata Ukrainasse.
15. Gruusia presidendiks sai valitseva partei Gruusia Unistus (njah, õige oleks vist kremli unistus) kandidaat Mihheil Kavelašvili, kes kogus valimiskogu korraldatud valimistel 200 häält 300 võimalikust. Sellised andmed esitas riigi valimiste keskkomitee. Kavelašvili oli ainus kandidaat sellele ametikohale.
Esimest korda toimusid presidendivalimised muutunud süsteemi alusel. 2017. aastal heaks kiidetud põhiseaduse muudatuste kohaselt ei vali Gruusias riigipead kõik riigi kodanikud otsehääletamise teel, vaid erivalimiskogu. See koosneb 300 esindajast: kõik 150 parlamendiliiget; 20 Abhaasia autonoomse vabariigi kõrgeima esinduskogu liiget; 21 Adžaaria esindajat; 109 kohalike omavalitsusorganite delegaati, kes määratakse erakondade poolt Keskvalimiskomisjoni kvootide alusel.
Hääletamine toimus Gruusia parlamendihoones kohaliku aja järgi kell 9.00-14.00. Võitmiseks pidi kandidaat saama vähemalt 151 häält 300-st. Enamik delegaate (211 inimest) esindas valitsevat Gruusia Unistuste erakonda.
Mihheil Kavelašvili on endine elukutseline jalgpallur. Varem mängis ta Gruusia koondises, aga ka klubides Tbilisi Dynamo, Manchester City ja Spartak-Alania. Pärast sportlaskarjääri lõpetamist 2006. aastal astus ta poliitikasse. 2022. aastal lahkus Kavelašvili parteist Gruusia Unistus ja temast sai üks liikumise Rahva Võim asutajatest, millest sai hiljem osa parlamendi enamusest. Rühm saavutas kuulsuse tänu läänevastasele retoorikale ja kõrgetasemelisele „välisagentide” seaduseelnõule. Kuigi see seadus võeti 2023. aastal avalikkuse survel algselt tagasi, võeti see vastu 2024. aastal, mis peatas Gruusia EL-i integratsiooniprotsessi.
Samal aastal muutus liikumine „Rahva võim” erakonnaks, kus Kavelašvili asus poliitilise sekretäri kohale. 2024. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta Gruusia Unistuste nimekirjas ning 27. novembril esitas võimupartei ta presidendikandidaadiks.
Parlamendivalimiste tulemused, kus Gruusia Unistus võitis, tekitasid ühiskonnas proteste. Opositsioonierakonnad süüdistasid valitsevat jõudu pettuses ja teatasid, et nad ei tunnista hääletustulemusi. Ka praegune president Salome Zurabišvili keeldus tunnistamast parlamendi legitiimsust. Muuhulgas ütles ta, et vaatamata ametiaja lõppemisele ei lahku ta oma kohalt, kuna „ebaseaduslik parlament ei saa uut presidenti valida”.
Vahepeal algasid Tbilisi tänavatel meeleavaldused. Parlamendihoone juurde kogunesid kodanikud, kes väljendasid mittenõustumist Kavelašvili valimisega, kirjutab News Georgia. Mõned aktivistid tõid kaasa diplomid, et rõhutada uue presidendi puudulikku kõrgharidust. Mõned protestijad tulid jalgpallipallidega, viidates, et Kavelašvili on presidendina sama pädev kui jalgpallurina.
16. Lühiuudised
Saksamaa kantsler Olaf Scholz on taas keeldunud Tauruse rakettide tarnimisest Ukrainale, viidates vajadusele vältida NATO-vene sõda, edastab n-tv. „Oleks viga pakkuda pikamaarelvi, mis võiksid lüüa sügavale venemaale,” ütles ta ja kordas Saksamaa rolli Ukraina suuruselt teise sõjalise tarnijana.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
