Sõja ülevaade: 1025. päev – kinnitust sai Põhja-Korea sõdurite osalemine sõjas
Avaldatud: 14 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. detsember 2024:
hull konveier tõi pisu kaotud asulate nimekirja pikenemist ja sai kinnitust Põhja-Korea soldatite osalemine lahingutegevuses Kurski oblastis.
1. Eilsele hullusele õhus täna vaid sahedi lisa tuli, aga sedagi palju.
2. Miskit ka venemaal, aga ootaks enamat.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis ikka sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: nii Pokrovski sektoris kui Kurahove-Vuhledari vahel vene pool edeneb.
9. Lõunarinne: pisu Velika Novosilka juures edasi saadi.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa alustas oma vägede evakueerimist Süüriast.
12. Z-kanalid teatasid KRDV sõdurite esimesest lahingust Kurski piirkonnas.
13. „Sajad tuhanded mürsud ja tuhanded raketid.” USA alustas „ajaloolist” relvade üleandmist Ukrainale.
14. Lühiuudised
205 vene poole rünnakut ehk siis konveieri töö jätkub ilma raugemise märke näitamata. Pisu üllatusega andis eile Ukraina teada, et nad ühtki soomukit ei tabanud. Tundub, et mitmetes sektorites alanud sajud on mõjutanud numbreid, isegi vene poole jalaväe kaotuste numbrid kahanesid, kuigi sellise rünnakute arvu puhul seda ei eeldakski. Eks ilm vast andis eelduse, et kasutatigi rohkem jalaväge. Kui Pokrovski suunal on konveier töötanud juba palju kuid, siis eile suudeti isegi siin suunal rünnakute arvu tõsta ning kirja läks Ukraina andmetel neid pisu üle 60-ne.
Liugpommidega kuidagi keskmiselt nirusti vene poolel senini, vaid 51 ja neist kolmandik ikka Kurski oblasti pihta. Eile langes lõpuks pisu madalamale vene kaudtuleüksuste töö, mis sinna vana tavapärase juurde (u 3000 laksu). Nende kaotuste numbrid on hetkel selle mahu juureski muutunud hetkel varasema tavapärase perioodiga võrreldavaks.
Siiski pole optimismi kaotanud. Ühtki suuremt läbimurret pole see vene konveier siiski saavutanud ning ühtki varasemat Ukraina suuri vastupealetungide üritusi nii kiirelt ja pikalt korrata pole suudetud. Iga ruutmeetri eest makstakse kõrget hinda ning jätkuvalt arvamusel, et hiljemalt järgmisel suvel hakkab see suuremate torude puudus pitsitama. Lisaks kipub lootma, et peatselt võtab Ukraina ette suurema vene naftataristu ründamise ja kui ikka naftat pole, siis ei soomuk, tank ega veok sõida…
1. Eile hommikul oli üks suuremaid vene raktirünnakuid Ukraina suunal, mis järges terve öö tiirelnud saheedidele Ukraina pihta rakette. Kogu riigis kuulutati välja õhurünnaku häire. Löökide peamiseks sihtmärgiks olid energiarajatised. Saabumiste tagajärjel said tõsiselt kannatada soojuselektrijaamade seadmed, linnades algasid elektrikatkestused, teatas DTEK. Energeetikaminister German Galuštšenko märkis, et rünnaku negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kahjustatud rajatiste ülevaatus viiakse läbi niipea, kui turvaolukord seda võimaldab.
venemaa raketilöök jättis poole Ternopili piirkonnast elektrita, teatas sõjaväeadministratsioon. Odessas seiskus pärast plahvatusi elektritransport ja katkes veevarustus. Kohalikud hädaseiskamised registreeriti Odessa, Primorski, Kiievi, Khadžibei ja Peresõpski rajoonides.
Ukraina relvajõudude õhujõudude teatel ründasid Lääne-Ukraina territooriume Kinžali raketid. Ivano-Frankivski oblastis toimusid plahvatused. Administratsiooni juht Svetlana Onischuk märkis, et Karpaatide piirkond langes sõja ajal kõige massilisema rünnaku alla. Kriitilised infrastruktuurirajatised olid rünnaku all; ohvritest teateid ei olnud.
Lvivi piirkonnas algasid elektrikatkestused. Poola relvajõud tõstsid oma lennukid selle tõttu, et rünnakuid korraldati riigipiiri lähedal asuvatele sihtmärkidele. Plahvatustest teatati ka Poltaava oblastis Krementšugis ja Hersonis.
Kiievis on sisse viidud avariilised elektrikatkestused, ütles energiaettevõtte Yasno peadirektor Sergei Kovalenko. DTEK avaldas omakorda uued elektrivarustusgraafikud pealinna Kiievi, Dnepropetrovski ja Odessa piirkondadesse. Seal pole valgust 4–7 tundi järjest. Ukrenergo teatas ka katkestuse ulatuse laiendamisest. Kohalikud omavalitsused avaldavad üksikasjad. Tunnipõhised seiskamisgraafikud on üle riigi tugevdatud kolmeastmeliseks, mis tähendab, et kuni 50% tarbijatest saab korraga välja lülitada. See on tänavu 12. ulatuslik rünnak Ukraina energiasektori vastu.
venemaa sõjavägi ei rünnanud ballistiliste rakettidega mitte ainult energiasektorit, vaid ka transpordivõrke ja „võtmeobjekte kogu riigis”, teatas USA saatkond Kiievis.
Njah, selle taustal on jätkuvalt väga kurb vaadata, et miks paljud seovad Ukraina käsi löömaks venemaa kriitilist taristut ehk siis Ukraina rahva kannatused nagu eriline argument pole, rääkimata terroristlikust kremli käitumisest… Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur: 5 Ukraina üheksast töötavast tuumareaktorist on energiataristu uute rünnakute tõttu vähendanud võimsust ehk siis suurem tuumakatastroof Ukrainas ja selle ümber tiirleb jätkuvalt õhus ning tõenäosus, et see juhtub on ikka tõusuteel.
Eilsed numbrid: Ukraina õhutõrje tulistas alla 81 vene raketti ja 80 drooni. Kokku lasi venemaa välja 4 raketti Kh-47M2 Kinžal, 2 ballistilist raketti Iskander-M, 1 ballistilise raketi KN-23, 55 tiibraketti Kh-101, 24 tiibraketti Kalbr, 7 tiibraketti Iskander-K, 1 juhitava lennuraketi Kh-59/6 ja 193 Shahed-tüüpi ja muud löögidrooni.
Täna öösel uus saheedi laine, mõni neist ka Odessase jõudis.
2. Orjolis (venemaa) teatati suuremast plahvatustest rafineerimistehases peale arvatavat Ukraina droonide rünnakut.
3. Kursk: surub see vene vägi terve rinde ulatuses ikka hullult, isegi üritati eile Plehovo suunalt saada üle Pseli jõest, isegi said, aga vaid korraks. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta. Mitmete blogijate kaardid näitavad, et Žuravljivka asula (Belgorodi oblast) ja selle ümbruski seni Ukraina kontroll all.
5. Kupjansk-Kreminna: rinne, mille pidamine on jätkuvalt meeldivat üllatust pakkuv, kuigi surve on väga-väga tugev.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vaid Toretskis hull vene jalaväekonveier koos tiheda pommisajuga sammhaaval edu toob. Ukraina omad annavad teada, et kaotused on vene poolel siin linnas ikka hullud, aga hoolimata sellest muudkui tulevad.
8. Donetsk: kaotatud asulate nimekiri pikenes.
Selidove linnast loodes ja Pokrovskist lõunas on see kurivaimu vene pikk eenduv kombits hakanud jälle igas suunas laienema, küll pole sammud pikad ja jäävad enmasti u 500 m kanti, aga et see toimub igas suunas, on päris ohtlikku suundumust näitav ning annab pisu kinnitust mõnede blogijate kirjutistele, et kohati on siinne Ukraina kaitse mitte ainult hõre, vaid liialt olla ebaprofessionaalsust mitmel tasandil.
Hetkel Kurahoves on vähemalt korraks vene poole edenemine linnas pidama saadud.
Hortõtsja operatiiv-strateegiline rühmitus eitab Ukraina Donetski oblasti Romanivka, Hannivka, Uspenivka ja Trudove külade ümberpiiramist Kurahove-Vuhledari vahel. Njah, mitme blogikanali kaardid siiski näitavad, et eilseks langesid neist kolm, Romanivka oli juba varem vene poole kontrolli all. Lisaks jõudis eile vene pool sisse Kostiantõnopolske asulasse (436 elanikku) ja surus sealt kogu asula ulatuses Ukraina omad välja.
Vuhledarist põhja poole pole enam pikalt vene pool edenenud, kuigi konveier töötab siingi suunal.
9. Lõunarinne: ikka pisu Velika Novosilka juures.
Berdjanski suund: jälle olen suutnud pisu prognoosiga eksida Ukraina kasuks Velika Novosilka juures, mille kiiremat kaotust prognoosisin ja nii eksida on üllatavalt meeldiv. Eile suutis asulast edeleas ja lõunas vene pool küll edeneda ja sealt suunalt on enamus Ukraina üksusi taandunud asulasse servani. Kuna vene pool pole seni suutnud püsivalt läbi lõigata ühendusteid asulani, siis seni Ukraina kaitse peab, kuigi konveier töötab vene poolelt täistuuridel. Optimistlik siiski olla ei julge.
Tokmaki suund: veel pole konveier tööle hakanud, aga mõni tugev rünnak ikka.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: ikka saartel ja nende ümber enamus tegevust ja siinsed vene droonioperaatorid jätkavad sihilikult kohalike elanikke tapmist.
11. venemaa kaitseministeerium on alustanud vägede evakueerimist Süüriast. Sellele viitavad Maxar Technologiesi ja Planet Labsi avaldatud satelliidipildid, mida tõstis esile „Olulised lood”. Fotodel on näha Khmeimimi lennubaasi saabuvaid transpordilennukeid, samuti venemaale saatmiseks ettevalmistatud õhutõrjeraketisüsteemi S-400 elemente. Lisaks jäädvustasid satelliidid Tartuse sadamast lahkuvaid vene sõjalaevu.
Ka Saksamaa kaitseministeerium kinnitab vene vägede evakueerimise algust Süüriast, vahendab Bild. Bundeswehr selgitas, et vene rühmitus on Tartuse sadamast juba lahkunud. Financial Times märgib satelliidipiltidele ja Ukraina luureandmetele viidates, et Khmeimimi lennubaasi saabusid suured transpordilennukid – kaks An-124 ja kolm Il-76, aga ka väiksemad lennukid – kolm An-32 ja üks An-72.
Z-kanal „Novorossija miilitsa teated” avaldas video, mis väidetavalt jäädvustas Khmeimimi lennubaasi ja Tartuse sadama poole suunduvaid vene tehnika kolonne.
Bloomberg teatas 12. detsembril allikatele viidates, et venemaa on lähedal Süüria mässulistega kokkuleppele nende baaside ajutise säilitamise osas. Seda kinnitasid hiljem ka TASS-i allikad, kes märkisid, et Moskva sai Süüria uuelt juhtkonnalt oma vägedele „ajutised julgeolekugarantiid”. Kuid nagu Bild kirjutab, puudutavad need garantiid ainult vene vägede ohutut väljaviimist, mitte nende jätkuvat kohalolekut Süürias.
12. venemaa sõjaväe Telegrami kanalid levitavad teateid, et Põhja-Korea väed võtsid Kurski oblasti territooriumil esimest korda osa sõjategevusest. Märgitakse, et 6.–7. detsembril vallutasid nad tagasi Ukraina valduses oleva Plehhovo küla Sudža rajoonis. Põhja-Korea erioperatsioonide üksused (SSO) vallutasid asula kahe tunniga, teatab Telegrami kanal Romanov Light. „Läksid nagu orkaan, vange ei võtnud. Vaenlane kaotas üle 300 sõduri. Nüüd üritavad loorbereid jagada kaks brigaadi – kes sisenes esimesena Korea spetsialistide poolt vabastatud asulasse,” räägib rindereporter.
Endine Ukraina parlamendisaadik ja venemeelne poliitik Oleg Tsarev kirjutas, et kinnitab seda teavet, kuid ei nimetanud oma allikaid. Ta lisas, et operatsioonis osalesid luureüksused kergrelvadega, mitte eriüksused. Kanal Alex Parker Returns kirjutas ka küla hõivamisest Põhja-Korea eriüksuslaste poolt, lisades, et nad korraldasid ka „julge haarangu” Ukrainas Kurštšinaga piirnevas Sumõ oblastis.
6. detsembril Kurski suunas vabastatud Plehhovo vallutasid tegelikult Korea eriväed. Kõndisime 2 kilomeetrit läbi miinivälja, tormasime välgukiirusel lahingusse ja hävitasime Ukrovermachti okupatsioonikontingendi. Operatsioon kestis umbes 2,5 tundi. Nad võtsid oma „200” ja „300” kaasa,” kirjutas „Voenkor Kotjonok”, väites, et KRDV sõdurid vange ei võtnud.
Kanal „kaks majorit” aga väidab, et põhitöö Plehhovo hõivamisel võttis enda peale vene armee. Ja põhjakorealased, kes 7. detsembri hommikul kolmest suunast külla tungisid, võitsid nõrgenenud Ukraina vägesid. „Pole vaja kahandada venemaa relvajõudude teeneid kõige raskemates lahingutes ega tasandada Kimide edu. Tõde on vahepeal,” kirjutab Z-kanal.
vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi 11. detsembri aruandes, millele viitas Plehhovo vallutamist kajastav ametlik venemaa meedia, Põhja-Korea sõdurite osalemisest rünnakus juttu ei olnud. „Põhjagrupi vägede üksused vabastasid pealetungi operatsioonide käigus Darino ja Plehhovo asulad,” teatas ministeerium.
Lääne luureinfo andmetel varustab KRDV vene armeed aastas kuni 3 miljoni mürsuga ning saatis sügisel esimest korda vene Föderatsiooni suure sõjaväelaste kontingendi, mille arvu Kiiev hindas 12 tuhandele, sealhulgas eliitüksuse „Storm Corps”. Need väed saadeti New York Timesi andmetel Kurski oblastisse, mis on alates augustist osaliselt Ukraina relvajõudude poolt okupeeritud.
Novembri keskel ütles mõne G20 riigi hinnanguid tundev Bloombergi allikas, et Põhja-Korea vägede kontingenti võib laiendada 100 tuhande inimeseni. Veidi hiljem teatas CNN Ukraina julgeolekujõudude allikatele viidates, et Põhja-Korea sõjaväe tehnilised nõustajad viibisid juba venemaa poolt okupeeritud Mariupolis ning Harkovi oblasti idaosas nähti ka teisi KRDV sõdureid.
Suvel allkirjastasid venemaa ja KRDV ulatusliku strateegilise partnerluslepingu. Dokumendiga luuakse riikidevaheline sõjaline liit. Lepingu artikli 4 kohaselt kohustub teine osapoole ründamise korral osutama sõjalist abi kõigi olemasolevate vahenditega.
Pisu sellest nn Plehovo vallutamisest: esmalt arvatavalt polnud seal nii suurt Ukraina väge, nagu enamasti suurte liialdustega lähingupäevikusse vene pool märkeid teeb. Juba ammu on möödas aeg, kui eesliinil nii suuri koguseid võitlejaid hoitakse, sest vene poole pommitamine kõigega käib ööpäevaselt. Lisaks vaid kaarti vaadateski ei tundu need kaotuste numbrid õiged olevat. Kui uskuda (seekord siis mälu järgi) viimase nädala kaardi muutusi mitmelt blogikanalilt, siis Plehhovo kippus enamuses olema hallis alas ning ajutiselt oli seal nii üks kui teine.
13. USA teeb Joe Bideni eesistumise viimastel nädalatel suuri jõupingutusi, et suurendada relvatarneid Ukrainale. Sellest teatas Valge Maja kõrge ametnik vestluses CNN-iga. „Kaitseministeerium viib ellu ajaloolist algatust, et viia järgmise viie nädala jooksul Ukrainasse märkimisväärses koguses relvi. Jaanuari keskpaigaks saadame kohale sadu tuhandeid suurtükimürske, tuhandeid rakette, sadu soomusmasinaid ja muud kriitilist varustust,” ütles USA administratsiooni nimetu ametnik. Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan juhib tarnetegevuse koordineerimist. Pentagon kasutab tarnetähtaegadest kinnipidamiseks aktiivselt mere- ja lennuteid, täpsustab CNN.
Sellegipoolest märkis allikas, et Ukraina põhiprobleemiks ei ole relvade, vaid isikkoosseisu puudus. Valge Maja keskendub kaadriküsimuse lahendamisele, et 2025. aastaks oleks Ukraina võimalikult tugeval positsioonil, lisas ametnik: „Oleme valmis mobiliseeritud sõdureid välja õpetama: kui Ukraina otsustab mobiliseerida lisajõude ja saata nad väljapoole oma riiki, pakume vajalikku koolitust. Otsuse mobilisatsiooni laiendamise kohta peab aga tegema Ukraina ise.”
12. detsembril kiitis Biden heaks järjekordse sõjalise abi paketi Ukrainale väärtusega 500 miljonit dollarit. See sisaldab laskemoona HIMARSi jaoks, 105 ja 155 mm suurtükimürskuid, Javelini ja AT-4 tankitõrjesüsteeme, granaate, varustust kaitseks keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohud, samuti lammutus- ja koolitusseadmed.
Varem soovitas Bideni administratsioon Ukrainal alandada mobilisatsioonivanust 25-lt 18-le aastale, et kiirendada armee täiendamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski aga lükkas selle algatuse tagasi märkides, et probleem pole mitte sõdurite arvus, vaid olemasolevate brigaadide ebapiisavas varustuses. Prioriteediks peaks olema relvade tarnimine ja venemaa sõjalise potentsiaali vähendamine, rõhutas Zelenski.
Vahepeal on USA presidendiks valitud Donald Trump varem korduvalt sõna võtnud Ukraina abikulude vähendamise poolt. Ta teatas, et kavatseb üle vaadata Kiievi sõjalise toetuse mahu ja rõhutas, et USA on investeerinud juba 350 miljardit dollarit, Euroopa aga vaid 100 miljardit dollarit. Tema sõnul peavad liitlased võtma endale võrdsed kohustused. USA kaitseminister Lloyd Austin märkis aga detsembris, et alates 2022. aastast on USA abi Ukrainale ulatunud 62 miljardi dollarini ning teised partnerid on abi andnud 57 miljardi dollari ulatuses.
Trump väljendas ka vastuseisu Lääne kaugmaarakettide kasutamisele venemaa territooriumi löömiseks. Samal ajal teatas ta kavatsusest kasutada Ameerika abi Kiievile rahuläbirääkimistel venemaa survestamise hoovana. Lisaks kutsus valitud USA president Euroopa riike saatma oma väed Ukrainasse, et jälgida relvarahu täitmist. Samas, nagu ütlesid Wall Street Journalile anonüümsed Trumpi nõunikud, ei ole Valge Maja tulevasel juhil veel konkreetset strateegiat konflikti lahendamiseks ning tema meeskond alles hakkab välja töötama võimalikke lähenemisviise.
14. Lühiuudised
Itaalia on valmis osalema võimalikul rahuvalvemissioonil Ukrainas, ütles Itaalia kaitseminister Guido Crosetto Euroopa ja Põhja-Aafrika riikide kaitseministrite kohtumisel Madridis. Sellest kirjutab agentuur Ansa. „Loodan varakult dialoogi rahust, rahuvalvemissioonist Ukrainas, aga ka Gazas ja Liibanonis. Oleme valmis täitma seda rolli, rolli, milles oleme riigina alati silma paistnud,” ütles Crosetto ajakirjanikele. Itaalia valitsuse rahuvalvajate küsimuses pole aga ühest seisukohta, märgib Ansa. Välisminister Antonio Tajani nimetas arutelu rahuvalvajate üle „ennatlikuks”. „Vaatame, mis juhtub, millal ja kas sõda lõpeb,” ütles ta ja lisas, et esmalt on oluline saavutada „õiglane” rahu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
