Sõja ülevaade: 1024. päev – olukord nii Pokrovski kui Kurahove juures üha kriitilisem
Avaldatud: 13 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. detsember 2024:
210 vene poole rünnakut ning olukord nii Pokrovski kui Kurahove juures üha kriitilisem.
1. Terve öö saheede ja ports rakette hommikul otsa.
2. Nii venemaal kui Krimmis kipub jälle sajuilmaks.
3. Kursk: kahetised sõnumid, sestap rindejoones muutusi kirja ei lähe, aktiivsust jagub siin ka Ukrainal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kõlakad, et vene sillapeasid jälle rohkem Oskili jõe läänekaldal.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: nii Pokrovski kui Kurahove sektor murede küüsis.
9. Lõunarinne: muutusteta, aga suurema uue pealetungi ootel.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõudis venemaa söetööstuse kiiret päästmist.
12. vene riigiduuma kiitis heaks armee diskrediteerimises kahtlustatavate kontode blokeerimise.
13. Bloomberg: venemaa on lähedal kokkuleppele Süüria võitlejatega sõjaväebaaside säilitamise osas.
14. Trump annab loa Euroopa vägede paigutamiseks Ukrainasse.
15. NATO peasekretär kutsus üles valmistuma sõjaks venemaaga viie aasta pärast.
16. venemaal tsiviillennukitega üha nirum.
17. Tundub, et Hiina on nõus toetama kremlit, et okupeeritud alad jääks venemaa osaks.
18. CNN USA abist Ukrainale.
President Zelenski külastas 65. brigaadi vägesid Zaporižja rindel. Ta käsitles mobiliseeritud sõdurite väljaõppe parandamist ja võimalust viia läbi sõjaline algõpe otse brigaadide sees.
Aktiivsetel rindelõikudel tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ja vastavaks tõusis uuesti nende soomukite kaotuste arv. Ikka pole aga Ukraina suutnud hakata uuesti tabama rohkemaid vene kaudtuleüksusi ja tagalatoetuselementi. Võimalik, et palju ressurssi kulub selle konveieri peatamisele possade ees ja tähelepanu ega ressurssi kaugemale ei jagu (5-25 km rindest). Pisu küll tõusis liugpommide kasutamine (69) aga see rekorditest poole väiksem. Neist 18 ikka Kurski oblastisse. Kaudtuleüksuste aktiivne töö jätkus tavapärasel kõrgel tasemel. 98 rünnakud oli Donetski rindel ja see jätkuvalt kõige kuumem lõik.
Eks enamuses rindelõikudes suudab siiski Ukraina vene rünnakud blokkida ning tundub, et mõne sektori vene kõrgem juhtkond on pisu hädas, et kuidas siiski näidata, et nemad ka tublid on ja sestap jätkatakse ka seal surumist… kuigi suuremat edenemise lootust (vähemalt enda arvates) pole. Jätkuvalt arvamusel, et suuremate ja pikemate torudega (tankid ja kaudtulerelvad) ning muu soomustehnikaga läheb vene poolel kitsamaks alles järgmisest suvest, aga sinnani on vaja vastu pidada… lihtsat talve tulemas ei ole ja ilm kahjuks ka ei kipu seekord Ukrainat soosima ja külmab see maa seal enne põhjatuks muutumist.
Ikka jagub eestlasi, kes aktiivselt kremli valeinfot levitavad tõe pähe. Kas tehakse seda teadmatusest, ollaksegi vandenõuteoreetikud, soovitakse tähelepanu või on miskit enam kaalutletut selle taga…
1. Eile õhtul alates kella 17-st hakkas saheede Ukraina poole tulema kestis see kuni hommikuni (eks paar ööd oligi juba rahulikum) ulatuti kuni Lääne-Ukrainani ning hommikul tõusid kahel venemaa lennuväljal õhku Tu-95MS pommitajad, sestap ootab peatselt rakette… nii, hakkaski infot tulema üle Ukraina õhuhäiretest seoses raketiohuga.
Muidu ikka sajab, sajab, sajab…
2. Lipetski kandis venemaal õhuhäirealarm Ukraina UAV-de tõttu.
Donetski oblastis Markõnes, umbes 50 km Mariupolist idas sai väidetavalt pihta ja hävitati suurem venemaa laskemoonaladu.
Moskvas tapeti Ukrainat tabanud vene tiibrakettide moderniseerimisega tegelenud vene insener.
Eile hommikul tuli uudis, et venemaal Novosibirskis põlevad sõjaväe varustuslaod. Tulekahju on levinud 7000 ruutmeetrile.
Rostovi oblastist tuli täna öösel erinevatest kohtadest sõnumeid seal lendavatest Ukraina droonidest.
vene armee hakkas kasutama Kertši silda, mis ühendab venemaa territooriumi annekteeritud Krimmiga, tsisternidega kütuse transpordiks, mida varem polnud juhtunud. Seda ütles Ukraina mereväe esindaja Dmitri Pletentšuk. „See on selle rajatise jaoks märkimisväärne koormus ja selle kahju tõttu oli see varem üsna riskantne. Oli aeg, mil need tsisternid seisid kuid ega saanud sillale sõita. Sest nende vedamise põhiliseks viisiks olid praamid. Ja parvlaevad ei tööta tänu meie pingutustele. Ja vastavalt sellele on neil üsna väike valik,” ütles ta. Samuti andis esindaja mõista, et venelased võtavad riski, lasevad tsisternid üle silla.
Sevastoopoli lähedal asuva Belbeki lennuvälja piirkonnas kostis eile tulistamist nagu üleeilegi, teatavad kohalikud. Samal ajal pole õhus ühtegi vene lennukit.
3. Kursk: vene poole blogijad ja vene kaitseministeerium küll teatas eilsetest edusammudest, aga seni neid kas Ukraina või kolmandate osapoolte blogijate kaartidelt ega sõnumitest ei tuvastanud. Paljus on seni rindejoon seal nn dünaamiline ja eesmised possad ei kipu kummalgi poolel olema eriti püsivad. Eks koosseisu peab neis hoidmagi minimaalse, sest kaela sajab kõike. Küll jagub vene poolel kurtmist, et Ukraina jätkab vasturünnakutega. Mõnest videost järeldab, et paljus panustab Ukraina nii ATV-dele kui bagidele, mida õhust kaetakse drooniga ja nii nad seal ka vene eesmiste possade taga toimetavad.
4. Harkiv: Vovtšanski linnas enamus rünnakuid, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel vene poole väiteid, et siiski vähemalt ühte sillapead Kupjanskist põhjas olla uuesti laiendatud. Läbi on lipsanud ka paar infokildu, et neid sillapeasid võib seal veel paar lisaks olla. Mujal rindejoone muutustest infot ei tulnud, kuigi konveier päris aktiivselt töötas.
6. Siversk: mõni rünnak ikka ilma muutusi rindejoones toomata.
7. Bahmut: suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: Pokrovski suund ja Kurahovest lõunas muret jagub.
Pokrovski suuna olukorras selguse saamisega läks keerulisemaks. Väga erinevad on nii blogikanalite kaardid kui sealt tulevad infokillud. On sõnumeid, et vähemalt ühes lõigus jõudis vene pool isegi linnani. Enamus blogijate kaarte siiski näitab, et linnale eile lähemale ei saadud. Pisu olla edenetud lääne suunas, aga ei miskit murrangulist. Küll on tõusnud mõnede Ukraina blogijate arvamus, et miskit Ukraina kaitse võimaliku lagunemisega võib tegu olla ning osa sellest pakutakse olevat puuduliku koordineerimise süüks. Linn ise tugeva pommitamise all ja igapäevaselt ports liugpommegi sinna läheb. Kahjuks ei taha osa kohalikke linnast välja kolida ja põhjustavad sellega linna kaitsjatele ja ka avaliku teenuse osutajale (vesi, pääste, toit, med.abi jne) parajalt peavalu oma kangelasliku kangekaelsusega. Hetkel isegi pisu kõhklev, et mis suunas siin arengud lähevad. Kuna päriselt kuhugi sisse ei näe, sestap peab tuginema nii blogijate arvamusele kui kaartidele. Peamine sõnum on blogijatelt, et linna kaitseehitised peaks päris tugevad olema. Küll on kaartidelt näha, et linnast lõunas möödumine koos peale linnast möödumist keeramisega põhja suunal lõikamaks läbi linnast väljuvad läänesuunalised ühendusteed on oluliselt lihtsam, sest ees ootab palju avatuid alasid. Pole risti ees olevaid jõejooni ja reljeef ka toetust ei paku.
Kurahoves ikka sammhaaval vene pool edeneb, aga olla see neile päris suurte kuludega.
Väga vastuolulist infot tuleb Kurahove-Vuhledari vahel olevast sektorist selle ümberpiiramise ohuga ala seisust. vene pool suutis jõuda eilseks põhja suunalt Uspenivka asulasse, mis jääb Suhõi Jalõ jõe põhjakaldale, lõigates läbi sealse piki kallast mineva ida-läänesuunalise asulaid läbiva maantee. Enamus ümberpiiramise ohuga alas olevatest asulatest jääbki jõe põhjakaldale. Jõe lõunakaldal jõudis vene pool Veselõi Hai asulani, kust jookseb ka läbi ida-läänesuunaline maantee ning see veel jäi halli alasse. Blogijad on erinevatel seisukohtadel, kas selles juba peaaegu kotti jäänud alas on veel Ukraina üksusi ja kui on, siis kui palju. Teoreetiliselt saaks veel kaotustega arvatavalt sealt välja murda (pisu võib aidata veel täna hommikune lumesadu ja järjest tõusev tuul). Sealsete asulate kaotusega juba varasemalt leppinud, sest võimalust neid kaitsta kahjuks ei olnud erilist lootust. Esimese suurema jõe jooneni minna u 10 km, mis peaks pakkuma paremat rinde pidama saamist.
9. Lõunarinne: venemaa väed viivad Krimmist Zaporižja oblastisse sõjavarustust, toetades tõenäoliselt nende eelseisvat pealetungi. Konvoi koosseisu kuuluvad soomusmasinad, tankid, BMP-d, BTR-id, aga ka sõjaväe traktorid ja veoautod.
Berdjanski suund: rünnakuid jagus, rindejoone muutust ei tuvastanud. Tõusnud on siit rindelt tulevate vene soomukite kaotuste videod.
Tokmaki suund: hetkel veel mõnede rünnakutega aga eks arv ja suurus tõusma hakkab.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõudis erakorraliste meetmete võtmist, et toetada venemaa söeettevõtteid, mis kannavad mitme miljardi dollari suurust kahju ja on riikliku analüüsikeskuse FEC Energeetikaministeeriumi andmetel massilise pankroti äärel. putin andis korralduse söekaevurite abipaketi väljatöötamiseks „nii kiiresti kui võimalik”, ütles energiaminister sergei tsivilev. Tema sõnul sündis otsus neljapäeval presidendi ja valitsuse kohtumisel.
Omaette teema oli tsivilevi sõnul ka venemaa peamise söepiirkonna Kuzbassi sotsiaalmajandusliku arengu programm, mis moodustab 60% kivisöe tootmisest ja 80% koksisöest. Samuti kästi programm võimalikult kiiresti lõpule viia ja heaks kiita, ütles minister (teda tsiteeris Interfax).
Olles kaotanud lääneturud ja seisnud silmitsi nõudluse järsu langusega „sõbralikes” riikides, lõpetasid venemaa söeettevõtted 2024. aasta 9 kuu 91 miljardi rubla suuruse puhaskahjumiga, mis on kõigi majandussektorite rekord. Rosstati andmetel on pooled tööstuse ettevõtetest, kuhu kuulub üle 30 ühe tööstusega linna ja sadu tuhandeid töötajaid, muutunud kahjumlikuks. Finantsprobleemide taustal asusid ettevõtted söe tootmist vähendama: kivisöel oli septembri lõpus langus 4,9% ja pruunsöel 4,7%.
Söe kogueksport venemaalt vähenes jaanuaris-juulis 11,4%, 112,6 miljoni tonnini. Ja pärast sanktsioone söekaevurite peamiseks kliendiks saanud Hiina tarned langesid esimesel poolaastal 8% ja nende kasvu pole oodata, kurtis tsivilev septembris. Fakt on see, et Peking on kehtestanud tollimaksud vene söele, selgitas minister. Samal ajal ei kaasatud neisse teisi tarnijaid – Indoneesiat ja Austraaliat, kuna nad on osa Hiinaga vabakaubandustsoonist.
Energeetikaministeeriumi alla kuuluv valitsuse mõttekoda AC TEK hoiatas oktoobri lõpus, et kogu söetööstus on pankroti äärel. Riiginõukogu energeetikakomisjon hoiatas, et aasta lõpuks saavad valdkonna ettevõtted negatiivset rahavoogu 450 miljardit rubla, mis kataks kogu aastatel 2020–2021 teenitud kasumi.
12. vene riigiduuma võttis teisel ja kolmandal lugemisel vastu seaduse, mis lubab Rosfinmonitoringul lisada terroristide ja äärmuslaste nimekirja isikud, keda süüdistatakse vene armee diskrediteerimises. Sellesse nimekirja sattumisega kaasnevad pangakaartide blokeerimine, varaga finantstehingute keeld, pärandi sõlmimise võimatus ja mitmed muud piirangud. Dokumendi kohaselt saab registrisse kanda ka huligaansuse, mõrva, tahtliku tervisekahjustuse, piinamise või raske kehavigastuse tekitamise eest, kui loetletud kuriteod pandi toime poliitilise, rahvusliku, rassilise või usulise vihkamise alusel.
Isiku nimekirja kandmise aluseks võib olla mitte ainult jõustunud kohtuotsus, vaid ka uurija otsus kriminaalasja algatamiseks. Seega võib nende tegude toimepanemises kahtlustatavaid venelasi juba kohtuprotsessi etapis oodata pangakontode blokeerimine ja muud piirangud.
Samuti võrdsustab dokument äärmuslike tegevuste rahastamise terrorismi rahastamisega. Rosfinmonitoringil on juurdepääs äärmusluse rahalises toetamises kahtlustatavate isikute pangakontode andmetele, samuti saab ta küsida pankadelt teavet selliste kodanike finantstehingute kohta. Äärmuslike tegevuste rahastamine tähendab rahaliste vahendite eraldamist, annetuste kogumist ja finantsteenuste osutamist, mille eesmärk on toetada äärmuslikke organisatsioone või kogukondi.
venemaa „terroristide ja äärmuslaste” registris on novembri lõpu seisuga ligi 16,1 tuhat nime, mida on viis korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Nimekirjas ei ole mitte ainult terrorismis süüdistatud isikud, vaid ka poliitiliste kuritegude eest süüdi mõistetud kodanikud. Nende hulgas on sellised kuulsad avaliku elu tegelased nagu kirjanik Boriss Akunin, maletaja Garri Kasparov, Disserneti kaasasutaja Andrei Zajakin, Shaninka õpetaja Boriss Kagarlitski ja Memoriali kaasesimees Sergei Davidis.
13. venemaa võimud on lähedal Süürias võimu haaranud radikaalidega kokkuleppe sõlmimisele, et säilitada kontroll kahe riigis asuva sõjaväebaasi üle. Sellest rääkisid Bloombergile Moskva, Euroopa ja Lähis-Ida läbirääkimiste edenemisega kursis olevad allikad. Praegu käivad läbirääkimised, et vene väed jääksid Tartuse meresadamasse ja Khmeimimi lennubaasi. venemaa kaitseministeerium usub, et nad on Hayat Tahrir al-Shami (HTS) juhitud islamistlike rühmitustega selles küsimuses jõudnud mitteametlikule kokkuleppele. Bloombergi allikad märgivad aga, et olukord võib muutuda piirkonna poliitilise ebastabiilsuse tõttu.
kreml on kasutanud neid 2017. aastal 47-aastase rendilepinguga omandatud baase suhtlemiseks sõbralike Aafrika režiimidega. Juba 2018. aastal võimaldas Khmeimimi õhubaasi läbiv õhusild Wagneri PMC võitlejatel jõuda Kesk-Aafrika Vabariiki (CAR), et kaitsta sealset presidenti mässuliste eest. Aasta hiljem osalesid wagnerilased Ida-Liibüa väejuhi Khalifa Haftari ebaõnnestunud katses vallutada riigi pealinn Tripoli. Lisaks üritab venemaa oma osa mängida Sudaani sõjalises konfliktis. Personali ja sõjavarustust transporditakse läbi Süüria Malisse, Burkina Fasosse ja Nigerisse, kus viimastel aastatel on toimunud relvastatud riigipöörded ja uued võimud on katkestanud sidemed läänega.
Nüüd jäävad lennubaasi vene lennukid, helikopterid ja tehnika, kuid laevad on viimastel päevadel sadamast lahkunud, kuigi kaks fregatti on rannikust 7-12 kilomeetri kaugusel, kirjutas Bloomberg varem Maxari satelliidipiltidele viidates. Sel viisil eemaldatakse varustus ja materjal võimaliku rünnaku eest. Evakueerimisi veel ei ole.
Kesk-Aafrika Vabariigi presidendi nõuniku Fidel Guanjica sõnul on Moskval „plaan B”, mis võimaldab tal mitte kaotada oma mõju Aafrika piirkonnas. Need on õhusaadetised Liibüa kaudu või juurdepääs Kesk-Aafrika Vabariiki Kameruni või Kongo-Brazzaville’i sadamate kaudu. Guanjica lisas, et CAR on valmis aitama kremlil toimetada venemaalt lasti ja sõdureid teistesse Saheli riikidesse.
14. USA presidendiks valitud Donald Trump kutsus Euroopa riike paigutama oma väed Ukraina territooriumile, et jälgida relvarahu järgimist. Sellest algatusest teatati Pariisis toimunud kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, vahendab Wall Street Journal, viidates läbirääkimistega kursis olevatele allikatele.
Trump rõhutas, et Ameerika sõjavägi sellel missioonil ei osale, kuna tema hinnangul peaks Ukraina toetamise ja kaitsmise põhiroll kuuluma Euroopale. Väljaande ühe vestluskaaslase sõnul kutsus valitud president ka Euroopa riike üles suurendama survet Hiinale, et venemaad mõjutada. Eelkõige soovitas ta eurooplastel kaaluda Hiina kaupadele tariifide kehtestamist, kui Peking keeldub sõja lõpetamiseks kasutamast oma mõjuvõimu Moskvale.
Välisvägede paigutamise idee Ukraina territooriumile pakkus esmakordselt välja Emmanuel Macron veebruaris. Mais toetas Eesti seda algatust, täpsustades, et on valmis saatma oma väed Lääne-Ukrainasse, et pakkuda Ukraina relvajõududele logistilist tuge. Novembri lõpuks arutati teemat Macroni ja Briti peaministri Keir Starmeri kohtumisel. Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrault kutsus seejärel lääneliitlasi vältima punaste joonte kehtestamist Ukraina sõjalise toetuse küsimuses. Küsimusele Prantsuse vägede saatmise võimaluse kohta märkis ta, et Prantsusmaa ei välista ühtegi võimalikku varianti.
Detsembri alguses võttis sel teemal sõna ka Saksamaa välisminister Annalena Bärbock, kes ütles, et Saksamaa on valmis toetama kõiki jõupingutusi, mis on suunatud rahu saavutamisele. Samas kutsus Eesti välisminister Margus Tsahkna Euroopa riike üles olema valmis saatma Ukrainasse vägesid, kui Trumpil õnnestub jõuda kokkuleppele relvarahu osas. 11. detsembril sai teatavaks, et Poola hakkas arutama Pariisi ettepanekut korraldada pärast sõjategevuse lõppu rahuvalvemissioon.
7. detsembril tegi Donald Trump oma esimese välisreisi pärast valimisvõitu, külastades Pariisi, kus kohtus Volodõmõr Zelenski ja Emmanuel Macroniga. Sellel kohtumisel kutsus Trump üles viivitamatult sõlmima relvarahu ja alustama rahuläbirääkimisi, rõhutades vajadust anda Ukrainale julgeolekugarantiid. Pärast kõnelusi ütles ta, et venemaa on juba kaotanud, olles kandnud olulisi kaotusi ning putin peaks valmistuma sõja lõpetamiseks. Samas märkis Trump: Zelenski on valmis rahu sõlmima.
Trump teatas oma valimiskampaania ajal korduvalt, et suudab venemaa ja Ukraina sõja lõpetada kohe pärast võimuletulekut. Konkreetset plaani ta aga veel esitanud ei ole. On vaid teada, et Trump kavatseb kasutada topeltultimaatumi taktikat: ta ähvardab lõpetada sõjalise abi andmise Ukrainale, kui läbirääkimistest keeldutakse ja lubab Moskvale, et tugevdab Ukraina relvastust, kui ta dialoogiga ei nõustu.
Anonüümsust palunud Trumpi nõunikud ütlesid WSJ-le, et konkreetset strateegiat konflikti lahendamiseks veel pole ning vabariiklaste meeskond on just alustanud sellesuunaliste ideede sõnastamist.
Njah, eks ootab esmalt ära Trumpi võimule saamise, ennegi on juhtunud, et retoorika muutub, kui võimule saadakse (mitte ainult Trump), küll on pisu eeldused valed arvates, et putin tunnistab kaotust…
15. NATO peasekretär Mark Rutte kutsus alliansi liikmeid valmistuma keskpikas perspektiivis võimalikuks sõjaks venemaaga. Brüsselis esinedes rõhutas ta, et praegused jõupingutused kaitse tugevdamiseks on ebapiisavad. „Me ei ole valmis selleks, mis meid nelja või viie aasta pärast ees ootab. See, mis praegu Ukrainas toimub, võib juhtuda ka meiega,” selgitas ta (tsiteerib DW).
Kuigi Rutte sõnul venemaa otsest sõjalist ohtu hetkel ei kujuta, on Moskva tema hinnangul valmistumas pikaajaliseks vastasseisuks Ukraina ja lääneriikidega. NATO peasekretär rõhutas vajadust minna üle „sõjaaegsele mõtteviisile” ja tegi ettepaneku suurendada sõjalisi kulutusi, nimetades seda ainsaks võimaluseks vältida suurt sõda alliansi riikide territooriumil: „Kui me praegu rohkem ei kuluta, et ennetada, maksame hiljem palju rohkem – mitte miljardeid, vaid triljoneid eurosid. Ja kui me üldse võidame.”
Saksamaa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl hoiatas oktoobris, et venemaa võib rünnata NATO riike 2030. aastaks. Ta märkis: putin ei soovi mitte ainult laiendada venemaa mõju Euroopas, vaid ka tõrjuda kontinendilt välja USA sõjalist kohalolekut. Moskva eesmärkide hulka ei kuulu mitte ainult Ukraina ülevõtmine, vaid ka uue maailmakorra loomine, lisas Kahl.
Tšehhi luure juht Michal Koudelka ütles omakorda, et venemaa võib järgmise 10-15 aasta jooksul rünnata Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kui Ukraina kaotab sõja või allkirjastab ebasoodsa rahulepingu. Ta rõhutas, et venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal peaks tuletama lääneriikidele meelde, et Moskva jääb „ambitsioonidega keiserlikuks jõuks”, näidates samas „absoluutset põlgust” inimohvrite, sealhulgas enda omade vastu.
Novembris teatas Frankfurter Allgemeine Zeitung, et Saksa relvajõud (Bundeswehr) on alustanud ettevalmistusi võimalikuks sõjaks venemaaga. Selle töö raames said ettevõtte esindajad selgitusi tegevuse kohta sõjaaja tingimustes. Väljaanne selgitas ka välja, et Saksamaa valitsus on välja töötanud saladokumendi, mis loetleb erikaitset vajavad infrastruktuurirajatised ja kirjeldab meetmeid sõjalise sissetungi korral.
Samal kuul märkis NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer, et allianss kaalub eskaleerumise korral täppis-ennetuslöökide andmist venemaa vastu. Tema sõnul on NATO-l vaja täiendada oma relvareserve, moderniseerida õhutõrjesüsteeme ja täppislöögisüsteeme.
16. venemaa reisilennukite ehitamise plaanid on läbikukkumise äärel – teatas BBC. Väljaanne kirjutab, et pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse plaanis vene Föderatsioon ehitada 108 reisilennukit, kuid neist selgus vaid umbes 7 – need on sõjaeelsetest modifikatsioonidest valminud SuperJet 100.
Samuti suutis venemaa peaaegu 3-aastase sõja jooksul toota ühe uurimismudeli Il-96−400M ja Il-114, mida kasutatakse ainult katsetamiseks. Samal ajal sõltuvad paljud vene Föderatsiooni kaugemad piirkonnad täielikult lennundusest, mistõttu on kohalikele liinidele mõeldud piirkondlikud lennukid muutunud venemaa tsiviillennunduse kõige problemaatilisemaks osaks.
Agressorriik üritab Superjettides ja MC-21-s välja vahetada välismaiseid mootoreid ning tagastab vananenud lennukid Il-96-300 ja Tu-214 tootmisse. Ressursid, mis võiksid minna tsiviillennunduse ehitamiseks, kulutatakse eelkõige lahingulennukite tootmisele ja remondile. Valida pole aga millegi vahel, kuna venemaal pikamaaprojekte pole.
17. Sõjauuringute instituudi analüütikud märkisid oma 12. detsembri raportis, et Xi toetab jätkuvalt kremli retoorikat, mis õigustab Ukraina-vastast agressiooni ja nõuab Ukraina kapitulatsiooni. Läbirääkimistel medvedjeviga kordas Xi Hiina tavapärast seisukohta Ukraina sõja suhtes, kutsudes üles „deeskaleerima” ja reklaamides Hiina-Brasiilia rahusõprade algatust, mis toimib tõhusalt venemaale toeks.
medvedjev omakorda ütles, et venemaa on valmis läbirääkimisteks Ukrainaga, kuid ainult tingimusel, et Ukraina valitsus tunnistab „reaalsust kohapeal” – see tähendab de facto kapitulatsiooni venemaale. medvedjev toetas neid nõudmisi viitega putini 2024. aasta juuni avaldusele, milles ta teatas, et Ukraina väed peavad „täielikult taganema” Ukraina kontrolli all olevatelt Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni piirkondade territooriumilt, enne kui venemaa nõustub ühinema läbirääkimistega.
18. CNN: USA teeb ajaloolise katse saata Ukrainale rohkem relvi. Anonüümse ametniku sõnul pole Ukraina probleem mitte relvad, vaid sõdurite puudus. USA teeb nüüd „ajaloolist katset” suurendada relvatarneid Ukrainale Joe Bideni ametiaja viimastel päevadel. USA presidendi administratsiooni kõrge ametnik rääkis sellest CNN-ile. Varem välja kuulutatud relvade teisaldamiseks kulutatakse ressursse.
„Kaitseministeerium teeb ajaloolisi jõupingutusi, et viia järgmise viie nädala jooksul Ukrainasse tohutul hulgal relvi. Praegusest jaanuari keskpaigani tarnime sadu tuhandeid suurtükimürske, tuhandeid rakette, sadu soomusmasinaid ja muud kriitilised võimed Ukrainale,” ütles administratsiooniametnik.
Teatatakse, et Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan juhib ministeeriumide koordineerimist relvade tarnimise küsimustes.
Ametnik leiab aga, et Ukraina suurim probleem pole mitte relvavarud, vaid sõdurid. Asjaga kursis olev isik ütles, et Bideni administratsiooni rõhuasetus „personaliprobleemide lahendamisele” on osa suuremast tõukest Ukraina positsiooni parandamiseks enne 2025. aastat.
„Praegu ei mobiliseeri ega koolita Ukraina piisavalt sõdureid oma rindeüksuste mehitamiseks,” ütles anonüümne ametnik, märkides, et USA on valmis mobiliseerituid välja õpetama.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
