Sõja ülevaade: 1023. päev – vene pool sai lähemale võtmelinnale
Avaldatud: 12 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. detsember 2024:
veelgi Pokrovskile vene pool lähemale sai ja Kurski oblastis pidi Ukraina pisu taanduma.
1. Ilmateates muutusi pole.
2. Läks kuumaks nii venemaal kui Krimmis.
3. Kursk: vene pool on suutnud idaserval pisu edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis sammhaaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: samm veelgi Pokrovskile lähemale.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin laenas „sõbralikele” riikidele rekordsumma, vaatamata augule eelarves.
12. Rosstat hakkas varjama andmeid tarbekaupade müügi kohta.
13. vene rahandusministeerium laenas triljonit ja kordas riigivõla paigutamise rekordit.
14. Prantsusmaa ja Poola arutavad 40 tuhande Euroopa sõduri saatmist Ukrainasse.
15. Gruusias meeleavaaldused jätkusid ja nüüd ühinesid ka avaliku sektori töötajad.
16. Lühiuudised
Väga-väga tugev rünnakutelaine (203 rünnakut) seni aktiivsetes rindelõikudes jätkus ning lisaks on tõusutrendis seni rahulikemas sektorites vene poole rünnakute arv. Vaatamata sellele, et vene poolel oli eile mõningaid edusamme, saab lugeda päeva siiski Ukraina omade jaoks korda läinuks. Eks paneb imestama, et päris paljudes sektorites ei suuda vene pool ka taktikat muutes ning väga tugeva eelneva töötlusega õhust Ukraina kaitset murda.
Kas Ukrainal võib-olla varuks reserve mingi uue üllatuse jaoks, ei oska öelda, sest Ukraina suudab sellist infot hästi kontrolli alla hoida, aga kuidagi kõhutunne ütleb, et äkki miskit siiski Ukraina täiendavalt plaanib.
Eile taastus vene soomukite hävimise numbrite „normaalne” tase ja ikka on kõrge isikkoosseisu kaotuste number. Kahjuks seni pole Ukrana suutnud parandada enda suutlikkust tabada kaudtuleüksusi ja õige pisu siiski tõusis vene tagalatoetuselemendi tabamiste arv.
Ikka pole vene pool saanud üles liugpommide heitmise kõrget taset, 24 kipub juba sinna viimase aja negatiivseks rekordiks. Pisu on hakanud langema vene poole kaudtulelöökide arv ja kamikaze droonide kasutamine. Võimalik, et sademed on hakanud siingi mõju avaldama.
1. venemaa saatis Aasovi merelt Dnipropetrovski oblastisse välja kaks juhitavat õhk-maa raketti Kh-59/69. Mõlemad tulistati alla.
Ukraina energiaministri asetäitja Roman Andaraki sõnul ootavad ukrainlasi plaanilised elektrikatkestused vähemalt kevadeni. Elektrikatkestused on igapäevased, ulatudes neljast neljateistkümneni tunnini ööpäevas.
Ilmas muutusi rindejoone ega piiri läheduses polnud. Tundub, et ilm on mõjutamas sahedide kasutamist.
2. Ukraina relvajõud (AFU) ründasid annekteeritud Sevastoopolit. Eile kella 21 paiku kuulutati linnas välja õhurünnaku hoiatus ja kostis mitmeid plahvatusi. venemaa poolt ametisse nimetatud Sevastopoli kuberner Mihhail Razvozžajev ütles, et Ukraina relvajõud lasid välja seitse lennukitüüpi drooni. Tema sõnul püüti neist kaks kinni Musta mere kohal ning veel kaks lasti alla Balaklava ja Inkermani piirkonnas. Ka ülejäänud kolm suruti maha või hävitati, kuid kus täpselt, Razvozžajev ei täpsustanud. Kohaliku päästeteenistuse teatel „linnas ükski objekt kannatada ei saanud”. Samuti puuduvad andmed vigastatute kohta. venemaa seirekanalid kirjutavad, et Ukraina relvajõudude sihtmärgiks oli Balaklava soojuselektrijaam (TPP). Pärast kella 22.30 piirangud tühistati. Lisaks kuulutati õhtul välja raketioht Belgorodi ja Kurski oblastis.
Enne seda, ööl vastu 11. detsembrit, rünnati Taganrogi. Venemaa kaitseministeerium süüdistas Ukraina relvajõude Ameerika ATACMS-rakettide kasutamises linnas asuva sõjaväelennuvälja ründamiseks, teatas „personali hulgas” hukkunutest ja lubas võtta vastumeetmeid (siiski juba tilgub infot, et tabati miskit enamat). Pärast seda teatas Pentagon, et venemaa võib lähipäevil ballistilise raketiga Orešnik Ukrainat uuesti tabada, kuid ei osanud konkreetset kuupäeva öelda.
Krasnojarskis suri linna rohelise ehituse osakonna (UZS) endine juht Aleksandr Lapin. Ta kukkus ülekuulamisel välja juurdluskomitee (IK) kabineti aknast, kirjutab Prospekt Mira viitega õiguskaitseorganite allikale.
Kurski oblasti uus kuberneri kohusetäitja Aleksander Hinštein kartis turvaprobleemide tõttu oma naist ja lapsi uude teenistuskohta Kurski oblastisse kaasa võtta.
Teatatakse plahvatustest Kurskis.
venemaal Brjanski oblastis plahvatas Družba torujuhtme kütusejaotusjaam.
venemaa lennuagentuur Rosaviatsiya kehtestas Sotši lennujaamas piirangud (võimaliku droonirünnaku tõttu).
Tšetšeenia Vabariigis Groznõis tulistati väidetavalt alla kadõrovi nimelise politsei erirügemendi kasarmute kohal Ukraina droonid. Kadõrovi bla-blad lisama ei hakka.
3. Kursk: Võimalik, et Sudžast kagus on suutnud vene pool teha pikema sammu (3-4 km) vähendamaks Ukraina poolt kontrollitavat ala. Tundub, et Ukraina võis siin suunal pikemalt end tõmmata jõejoone taha. Kas päriselt vene pool ka seal kanna maha sai, ei tea veel.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka üllatusega ei ole tervel rindel tihe rünnakutekonveier muutusi rindejoones toonud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis vaid pisu vene pool edenemist jätkas.
8. Donetsk: üldiselt ei too väga tugev vene konveierilaadne töötlus neile soovitud tulemusi.
Pokrovski linnale vene pool veel u 1,5 km lähemale sai läbi surudes juba end läbi Ševtšenko asula ning sai kanna maha asulast u 1 km põhja pool.
Kurahoves tasapisi vene pool siiski edeneb.
Jätkuvalt on juba mitmes päev pakkunud meeldivat üllatust, et Kurahove-Vuhledari vahel olevast ümberpiiramise ohuga alas ei suuda vene pool teha pikki hüppeid ning kõlakaid tuleb, et mõni Ukraina vasturünnak on surunud mõnes kohas hoopis vene poolt tagasi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: survet jagus, mutuusi mitte, pingeline olukord Velika Novosilkas siiski jätkub.
Tokmaki suund: veel pole vene poole rünnakud muutusi rindejoones toonud.
Melitopoli suund: tundub, et rahulikum aeg siingi sektoris on lõppemas ja miskit rünnakut ka siin kirja läks..
10. Herson: muutusteta.
11. kreml jätkab Nõukogude tava valada miljardeid dollareid lojaalsetele režiimidele välismaal, hoolimata föderaaleelarve puudujääkidest ja kulutuste kärpimisest kodanike sotsiaaltoetustele ja suurtele tervishoiuprojektidele. Välisriikide võlg venemaale on püstitanud rekordi alates 1999. aastast – 30,1 miljardit dollarit, vahendab RIA Novosti Maailmapanga statistikat viidates. Maailmapanga andmetel väljastas venemaa viimase aasta jooksul laene ja krediite enam kui 2,5 miljardi dollari väärtuses ning andis andeks ja kirjutas maha mitme riigi kohustused.
Kõige rohkem laene sai Egiptus Moskvast: võlg kasvas 1,45 miljardi dollari võrra kreml laenas Bangladeshile 745 miljonit, Indiale 363 miljonit. Lisaks sai Usbekistan 41,3 miljonit dollarit, 19,9 miljonit dollarit – Talibani valitsus Afganistanis, 16,9 miljonit – Nicaragua. Veel umbes 26 miljonit dollarit läks kokku Sambiale, Jeemenisse, Sri Lankale, Ecuadorile ja Sudaanile.
venemaa on kustutanud Somaaliale umbes 700 miljonit dollarit võlga, sealhulgas kohustused, mis on jäänud alles nõukogude ajast. Samal ajal vähenes Valgevene võlg Maailmapanga andmetel 487 miljoni dollari võrra, millega putin lubas 2023. aastal laenumakseid 2029.–34. Lisaks vähendati Serbia võlga 117 miljoni dollari võrra ja Armeenia oma 40 miljoni dollari võrra.
Uute laenude kogumaht rublades senise kursi järgi (11. detsembri seisuga keskpanga andmetel 103,27 rubla) ulatus 257 miljardi rublani. See on võrreldav suure venemaa piirkonna, näiteks Irkutski piirkonna eelarvega (270 miljardit rubla) ja kogu riikliku projekti „Tervishoid” aastaeelarvega (290 miljardit rubla).
kreml andis “sõbralikele” riikidele laene vaatamata eelarvedefitsiidile: eelmisel aastal ulatus see 3,2 triljoni rublani ja tänavu rahandusministeeriumi hinnangul 3,3 triljoni rublani.
12. vene võimud jätkavad statistika summutamist. Seekord on avalikkusest kadunud andmed jaemüügi struktuuri kohta, mis ei tundu olevat nii tundlikud kui naftatootmine, suremus või migrandid. Müügiinfo varjamine on seni teinud võimude endi elu keeruliseks – keskpanga analüütikud on selle üle kurtnud. „Alates oktoobrist on Rosstat lõpetanud üksikute kaupade ja teenuste jaemüügimahtude andmete avaldamise, mille põhjal see jaotus arvutatakse,” kirjutavad nad bülletäänis „Millest trendid räägivad” (see ei ole ametlik seisukoht). Räägime arvutustest, mis aitavad mõista inflatsiooni olemust: milline on nõudluse ja pakkumise tegurite panus sellesse. Sellest sõltub otsus baasmäära kohta: kas seda tõsta ja kui palju nõudlust piirata või teiste põhjuste domineerimisel vaoshoitust näidata. Seega on vea hind kõrge.
„Raske on nimetada sobivat aega nende andmete avaldamise lõpetamiseks,” märgib Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov. „Praegu on eriti oluline mõista inflatsiooni olemust, selle põhjuseid: milline on laenunõudluse panus, milline on pakkumisšokkide/sanktsioonide panus – eriti keskpanga jaoks, kelle otsused määra kohta sõltuvad arusaamist hinnatõusu olemusest. Ta kutsub Rosstatit üles andmete avaldamist taastama – „palun, see on tõesti vajalik” ning kaasanalüütikuid Rosstat selliste taotlustega üle ujutama.
Alates sõja algusest on võimud üha rohkem andmeid varjanud. Peaaegu kogu tollistatistika on salastatud – föderaalne tolliteenistus on lõpetanud üksikasjaliku teabe avaldamise kaubanduse kohta, esitades ainult üldandmed. Sama juhtus rahvusvaheliste reservidega – keskpank avaldab nende suuruse ja kõige üldisemad andmed nende struktuuri kohta. Teave 2023. aasta nafta- ja gaasitootmise kohta venemaal liigitati salajaseks ning sel aastal lõpetas Rosstat pärast mitmeid Ukraina droonide rünnakuid bensiini ja diislikütuse tootmise statistika avaldamise. Rosstat vähendab suremusandmete avaldamist, mis võimaldaks hinnata sõjaohvrite arvu. Praeguseid andmeid migrantide sisse- ja väljavoolu kohta enam ei avaldata. Tundliku teabe avalikustamise vältimiseks lubati sanktsioonidega ettevõtetel mitte avalikustada aktsionäre, tippjuhte ja finantsnäitajaid.
Keskpank on endiselt sunnitud töötama puudutusega. „Neljandas kvartalis hakkasid pakkumise tegurid hinnakasvu tõenäoliselt rohkem mõjutama,” oletavad tema analüütikud. „Selle trendi algust võib näha septembri andmetes.” See avaldub peamiselt toiduainetes. Andmete puudumise tõttu ei oska nad öelda, kuidas sündmused edasi arenesid, võib vaid oletada, et „toidukaupade müügi pidev kasv nende tootmise stagnatsiooni ajal viitab sellele, et kiirenenud hinnatõus selles tarbijakorvi osas on suuresti tingitud pakkuma tegureid”.
13. Vajadus rahastada hiiglaslikke eelarvekulusid sunnib vene rahandusministeeriumi laenu võtma rekordtempos. Teist nädalat järjest paigutas ta föderaalseid laenuvõlakirju (OFZ) väärtuses üle triljoni rubla. Seekordne eelarve oli 953 miljardit rubla. (väärtpabereid müüakse alla nimiväärtuse), 4. detsember – 957 mld. Mõlemal korral tagasid edu uued emissioonid ujuva kupongiga (floaters) mahuga 1 triljon rubla. Nende jaoks on kupong arvutatud uudsel meetodil, mis annab senisest kõrgema määra. Neid müüdi täies mahus, triljon – ühe oksjoni rekord. Nõudlus oli samuti rekordiline – 1,8 triljonit rubla.
Enne seda jäid paigutused intressimäärade tõusu tõttu seisma. Laenuplaani suutis rahandusministeerium täita alles esimeses kvartalis ja siis algas defitsiit. Rahandusministeerium paigutas vähe väärtpabereid ja mõnikord isegi tühistas oksjonid „vastuvõetava hinnaga taotluste puudumise tõttu”. Ta ei soovinud ujuvrahasid emiteerida ja pideva kupongiga võlakirjad ei olnud nõutud. 11. detsembril müüdi selliseid väärtpabereid vaid 12,3 miljardi rubla eest. nominaalväärtuses (tulu – 9,3 miljardit).
Laenudega pikemalt viivitada ei saanud. Eelarve puudujääk on 11 kuu tulemuste põhjal minimaalne – 390 miljardit rubla, kuid aasta lõpuks kasvab see 3,3 triljonini: detsembris on plaanis kulutada 6,6 triljonit rubla.
Pangad valmistusid selleks ja ootasid just selliseid väärtpabereid. VTB ostis üle kolmandiku esimesest emissioonist („Nad võtsid selle 340 miljardi eest,” ütles VTB president Andrei Kostin) ja sooviks osta rohkem.
Rekordpaigutused aitasid rahandusministeeriumil laenuprogrammi peaaegu täielikult täita: ülejäänud kahe oksjonipäeva jooksul on vaja laenata vähem kui 100 miljardit rubla.
Keskpank aitas rahandusministeeriumi edule kaasa. Detsembris jätkas ta igakuiseid repooksjoneid: pangad saavad talle ostetud OFZ-sid pantida, et osta uusi. 6. detsembril kogusid nad sel viisil 850 miljardit rubla. Keskpank kinnitab, et oksjonite eesmärk on vältida likviidsuse kõikumisi, mil rahandusministeerium jagab ühe käega raha (kulutamise tippaeg aasta lõpus) ja teisega teeb rekordlaene. Keskpank korraldab oksjoneid märtsini. Rahandusministeerium ja keskpank kasutasid selliseid skeeme juba 2020. ja 2022. aasta lõpus, mil oli vaja ka kiirelt eelarvesse kulude finantseerimiseks suuri summasid kaasata.
14. Euroopa kaalub aktiivselt Ukraina rahumeelse lahenduse leidmist, kartes, et USA uus president Donald Trump võib kehtestada Kiievile ebasoodsad tingimused konflikti lahendamiseks. Sellega seoses tõstatatakse Ukraina julgeoleku tagamiseks üha enam küsimus Lääne vägede paigutamisest pärast relvarahu.
Poola ja Prantsusmaa arutavad Pariisi ettepanekut paigutada pärast sõjategevuse lõppu Ukrainasse rahuvalvemissioon, et vältida venemaa relvarahu ja tulevikus kehtestatava demarkatsioonijoone rikkumist, vahendas ajaleht Rzeczpospolita. Prantsusmaa rahvusvaheliste suhete instituudi julgeolekuuuringute keskuse direktor Eli Tenenbaum, kes töötab sellise missiooni projekti kallal, selgitas ajalehele, et kontingent võiks koosneda viiest brigaadist (umbes 40 tuhat sõdurit). Poola võiks ühe neist üle võtta.
President Emmanuel Macron ja peaminister Donald Tusk arutavad seda küsimust neljapäevasel kohtumisel, kirjutab Rzeczpospolita.
Seda kinnitasid Politicole EL-i diplomaat ja Prantsusmaa ametnik. „See on tõsi,” vastas diplomaat küsimusele kahe riigi vaheliste läbirääkimiste kohta 40 000-liikmelise välisriikide rahuvalvejõudude võimaliku paigutamise kohta Ukrainasse. Ta ei täpsustanud, millistest riikidest sõdurid pärit võivad olla. Macron ja Tusk kavatsevad seda teemat arutada, väidavad Politico allikad.
Üks kõrge Poola ametnik oli aga Macroni ettepanekust üllatunud. „See ei ole valem, mis lubaks meil sellist otsust teha,” ütles ta ja lisas, et otsus rahuvalvemissiooni kohta tuleks teha ÜRO või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni egiidi all, mitte läbi kahepoolsed läbirääkimised Prantsusmaa presidendiga. Tema sõnul oleks Poola vägede saatmisel Ukrainasse „ainult NATO formaadis mõtet”.
Kiiev nõuab, et võimaliku rahulepingu sõlmimiseks peab Ukraina saama suveräänsuse ja julgeoleku garantiid NATO liikmelisuse näol. USA ja Saksamaa on aga tema kutsumisele alliansi vastu.
Euroopa vägede saatmiseks Ukrainasse tuleb valmistuda muu hulgas selleks, et rahulepingu sõlmimise korral kaitsta seda venemaa uue agressiooni eest, ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna novembris. Kui USA keeldub jätkuvalt Ukrainat NATO-sse kutsumast, peab Euroopa pärast sõjategevuse lõppu oma territooriumile vägede paigutamise teel üle võtma selle kaitsmise missiooni, ütles ta.
Ideed saata Lääne väed Ukrainasse, mille Macron esimest korda veebruaris välja tõi, arutati tema kohtumisel Briti peaministri Keir Starmeriga novembri lõpus. Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrault kutsus seejärel lääneliitlasi Ukraina toetamise küsimuses „mitte seadma punaseid jooni”. Küsimusele Prantsuse vägede sinna saatmise võimaluse kohta vastas ta: „Me ei välista ühtegi võimalust.”
Detsembri alguses puudutas seda teemat ka Saksamaa välisminister Annalena Bärbock. „Saksa pool annab endast parima, et toetada kõike, mis teenib rahu tulevikus,” vastas ta küsimusele Saksa rahuvalvajate võimaliku paigutamise kohta Ukrainasse.
Tõsi, Saksamaal ilmselt valitsus peagi vahetub. Kantsler Olaf Scholz palus kolmapäeval Bundestagil hääletada valitsuse usalduse üle pärast valitsuskoalitsiooni kokkuvarisemist novembris. Veebruaris toimuvad ennetähtaegsed valimised ja nende tulemusena peaks kantsleriks saama Kristlik-Demokraatliku Liidu liider Friedrich Merz. Ta võtab venemaa suhtes karmima seisukoha kui Scholz, kuid detsembri alguses nimetas ta juttu Saksamaa rahuvalvemissioonist „vastutustundetuks”.
15. Tbilisis ühinesid riigiteenistujad meeleavaldusega parlamendi juures. Nad väljendavad mittenõustumist valitsuse otsusega Euroopa integratsiooni edasi lükata ja mõistavad hukka surve avaliku sektori töötajatele, teatas „Kaukaasia kaja”. Gruusias on massimeeleavaldused kestnud 14. päeva. 11. detsembril liitusid aktsiooniga riigiasutuste töötajad. Nad väidavad põhiseaduse rikkumist ja võimude hirmutamist.
„Oleme avaliku teenistusega inimesed ja meie protesti eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas neile, kes täna esindavad meie tööandjaid, meie häält, et jääme truuks põhiseadusele ja ühiskonnale, oleme jätkuvalt pühendunud Euroopa kursile. Samas kutsume neid üles lõpetama meie vastu suunatud vägivalla, erinevate hirmutamise vormide kasutamise, mida viimasel ajal on olnud palju,” ütles linnavalitsuse töötaja Giga Sopromadze.
Meeleavaldajad on eriti mures 11. detsembril parlamendis vastu võetud avaliku teenistuse seaduse pärast. See dokument piirab ekspertide hinnangul oluliselt riigiteenistujate õigusi ja seda saab kasutada poliitilisteks repressioonideks. „Muudatuste põhieesmärk on lihtsustada ümberkorraldamise protsessi nii, et mis tahes, sealhulgas poliitilistel põhjustel vallandatud riigiteenistujal ei oleks võimalik riigiteenistusse naasta või tal tekivad vähemalt äärmuslikud raskused.”
Eksperdid usuvad, et nende muudatustega nõrgendab valitsev partei Gruusia Unistus riigiteenistujate õigusi ja kasutab seadusi karistusvahendina, eriti pärast seda, kui Euroopa-meelsete protestide ajal kirjutasid sajad riigiteenistujad alla avaldustele, milles kritiseerisid valitsuse otsust Euroopa integratsioon kuni 2028. aastani
16. Lühiuudised
Tulevane FBI direktori kandidaat Kash Patel, keda Trump toetas, kavatseb tema podcasti Kash’s Corner andmetel „Zelenski tegevust uurida”. Pateli eesmärk on uurida, kuidas Ukraina on USA maksumaksja raha kasutanud, sealhulgas seda, kas Zelenski liialdas ähvardustega läänele, et saada Washingtonilt rohkem raha.
EL kiitis heaks 15. venemaa-vastase sanktsioonipaketi, mille sihtmärgiks on 45 „varilaevastiku” tankerit ja üle 80 Venemaa sõda toetava isiku/üksuse. Paketiga pikendatakse ka Tšehhi venemaa naftatoodete impordilitsentsi veel 6 kuu võrra.
Austria OMV lõpetas lepingu Gazpromiga, mis algselt kehtis 2040. aastani, selgub ettevõtte pressiteatest.
Ukraina luure mängis rolli Süüria mässuliste hiljutises võidus Damaskuses, andes droone ja operaatoreid, et aidata Bashar Al-Assadi kukutada, vahendab Washington Post. See samm oli osa Kiievi strateegiast õõnestada venemaa mõju Süürias.
kreml: putin ja Orban arutasid telefonikõnes olukorda Ukrainas.
The Insideri, Investigace.cz, IrpiMedia ja Vlast,kz ühisuurimine näitab, kuidas viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Liidu, USA ja Türgi ettevõtted suurendanud relvaeksporti Kesk-Aasia riikidesse nagu Armeenia, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan. Just nende riikide kaudu reeksporditakse tõenäoliselt relvi venemaale, mis võimaldab sanktsioonidest mööda hiilida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
