Sõja ülevaade: 1022. päev – kuratlikult palju venemaalasi on nõus siiski sõtta minema…
Avaldatud: 11 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. detsember 2024:
päev ilma suuremate muutuseta rindejoones, kuigi rünnakuid lausa 208 ja kuratlikult palju venemaalasi on nõus siiski sõtta minema…
1. Vaid saheede ei tuvastanud.
2. Miskit hakkaski sadama.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ikka kvartali kaupa Toretskis.
8. Donetsk: Kurahove kesklinnas mõned hooned.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisluureteenistuse juht ütles, et riigid üle maailma nõuavad massiliselt venemaalt Ukraina sõja jätkamist.
12. Dmitri Nekrassovi (poliitik, majandusteadlane ja ettevõtja, Euroopa analüüsi- ja strateegiakeskuse kaasasutaja ja direktor) arvamuslugu: Võidelda raha või idee eest: mida vene rahvas räägib.
13. vene dva majora blogikanali eilse päeva sündmuste kokkuvõtte rindelt.
14. Lühiuudised
Praegused mobilisatsioonimäärad ei kata isegi kaotusi, ütlesid BBC-le väidetavalt Ukraina kindralstaabi allikad. Raport hoiatab, et võitlema ei pea mitte ainult vanem põlvkond, vaid seab kahtluse alla, kui kaua suudab Ukraina olemasolevate ressurssidega sõda pidada.
Lisaks igapäevasele vene poole elavjõu kaotuste kõrgele arvule hakkas taas tõusma soomukite kaotuse arv. Küll on jätkuvalt ülimadal vene kaudtuleüksuste tabamine ning vähem tabatakse ka tagalatoetuselementi kuigi pole märgata nende kummagi tegevuse vähenemist. Ikka osa süüst kipub ilma kaela ajama, aga eks osa ka ressursside nappusele Ukraina poolel ning jätkuvalt kõrgele vene poole droonide kasutamisele, mis sarnaselt Ukraina omadele jahib ka kõike rindejoonest taga pool.
Seni vene pool suutnud seni tõsta kõrgele tasemele tagasi liugpommide kasutamist, eilegi vaid 42.
1. vene väed tabasid ballistiliste rakettidega Zaporižja erakliinikut, tappes 6 ja vigastades 2 inimest. Veel on rusude all lõksus tsiviilisikuid…
Venelased tulistasid rakettidega Harkivi oblastis Zlatopoli linna – 10 elanikku sai vigastada ja kahjustusi.
Saheede ei tuvastanud.
Piiri- ja rindelähedus ikka sajus.
2. Brjanskis süttis peale droonirünnakut naftabaas põlema.
Väidetavalt rünnati Rostovi oblastis Taganrogis (Aasovi mere ääres) rakettidega (4) sõjaväeettevõtet. Võimalik, et Berijevi lennundusuuringute kompleksi.
Saraatovi oblasti kuberneri sõnul tõrjuti üleeile õhtul droonirünnak piirkonna lennuvälja vastu.
3. Kursk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Üllatavalt kõrge on siin rindel tsiviilsõidukite kasutamine vene soldatite poolt.
Ukraina piirivalveteenistus ja Sumõ piirkondlik administratsioon eitavad venemaa sissetungi Sumõ piirkonda, mitu blogijad siiski kinnitab, et see nii on.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: ikka Toretskis kvartali kaupa.
8. Donetsk: eile suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, vaid Kurahove kesklinnas mõned hooned vene poole kontrolli alla läksid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta aga hakkas tõusma vene poole rünnakute arv ja tugevus. Ukraina relvajõud teatasid, et venemaa valmistub intensiivistama pealetungi Zaporožja piirkonnas, eelkõige Orehhovski suunal.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. vene poole pingutused saamaks kontrolli Dnepri deltas olevate saarte üle jätkusid. Järjest enam näeb uuemaid sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivaid metallpaate, mida vene üksused kasutavad ehk siis kõrgem tahe on olemas, sest muidu sellised alused siia ei jõuaks.
11. Paljud USA partnerid on selle vastu, et venemaa lõpetaks sõja Ukrainaga, et ameeriklastele meeldida, ütles venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktor sergei narõškin. „Washingtoni autoriteet maailmas langeb üha enam. <…> Te ei kujuta ette, kui paljud USA partnerid Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidest meiega suheldes paluvad meil, nagu öeldakse, mitte peatuda Ukraina konfliktis poolel teel,” ütles ta ühes intervjuus ajakirjale Razvedtšik. Samas ei täpsustanud narõškin, millistest riikidest sellised taotlused laekusid.
Tema vaatenurgast on USA kinnisideeks Ukraina sõda ja see riik hakkab avaldama hävitavat mõju kogu Washingtoni ehitatud ülemaailmsele finants- ja sõjalis-poliitilisele süsteemile. „Selle tulemusena kaotavad riigid initsiatiivi kõigil rindel: Lähis-Idast Aasia ja Aafrikani ning postsovetlikus ruumis on nad täielikult läbi kukkunud,” märkis narõškin ja tõi näiteks Gruusia, mille võimud teatasid Euroopa integratsiooni peatamisest.
Välisluureteenistuse juht kutsus inimesi üles uskuma, et „isegi ameeriklaste lähimad liitlased vaatavad üha enam tagasi Valge Maja arvamusele ja püüavad avardada poliitikas ja majanduses võimaliku piire”. Tema hinnangul on Lääs ise süüdi selles, et ta on hakanud tapma oma „pühasid lehmi” nagu eraomandi puutumatuse põhimõte ja nüüd on „kõigile ilmselge”, et venemaa asemele võib astuda iga teine riik.
putini enne sissetungi püstitatud ülesanded Ukrainas on praktiliselt täidetud, ütles narõškin. „Olukord rindel ei ole Kiievi kasuks. Kõigi valdkondade strateegiline initsiatiiv kuulub meile, oleme eesmärkide saavutamisele lähedal,” ütles ta ajakirjale Razvedtšik antud intervjuus. narõškini sõnul on Ukraina relvajõud (AFU) „kokkuvarisemise äärel ja president Vladimir Zelenski režiim on täielikult kaotanud oma legitiimsuse ja sellest tulenevalt ka läbirääkimisvõime”.
Samal ajal kordas SVR-i juht putini teesi, et sõda Ukrainas on osa võitlusest „kollektiivse läänega” venemaa „vabaduse ja suveräänsuse” eest. narõškini sõnul lootsid USA ja Suurbritannia „kehtestada pikaleveninud kurnamissõja”, mis loob tingimused „värviliseks” revolutsiooniks ja lõhestab riigis ühiskonna ning kui Ukrainast selleks ei piisa, siis sunnitakse sõdima Balti riigid, idaeurooplased ja tulevikus sakslased.
putin teatas 24. veebruaril 2022 sissetungi algusest Ukrainasse, kuulutades selle eesmärkideks „demilitariseerimise ja denatsifitseerimise”. Kuna tal ei õnnestunud „Kiievit kolme päevaga vallutada”, keskendus ta Donbassi ja riigi lõunapoolsete piirkondade hõivamisele. Sõda, mida kreml nimetab erioperatsiooniks, on kestnud 1021 päeva.
venemaa presidendi pressisekretär pmitri peskov ütles 19. novembril, et NWO on nii kaua kestnud, kuna see on eskaleerunud sõjaks „Venemaa ja NATO vahel”. Tal oli aga raske vastata, kui kaua võitlus kestab. „Ainus, mida võin teile öelda, on see, et see lõpeb niipea, kui saavutame oma eesmärgid,” rõhutas ta.
12. Meie CASE-keskuse kõige pikemat aega kestnud uuring on „Elu hind”. Idee selleks tekkis arvukate intervjuude käigus: pidin pidevalt tegema reservatsiooni, „aga ma ei tea, kui palju on venemaal inimesi, kes on valmis raha pärast võitlema”. Miks täpselt, ma ei tea? Ja me püüdsime teada saada.
Selle raporti koostamiseks viisime läbi küsitluse, milles osales 2000 meest vanuses 18–60 aastat 7 venemaa piirkonnakeskuses – küsisime nende valmisolekut Ukrainas sõjategevuses osaleda ja ka seda, kui suure raha eest on nad nõus võitlema. Nagu te mõistate, pole venemaal nii tundlikul teemal laiaulatusliku tänavaküsimuse pidamine iseenesest lihtne ülesanne. Me pidime mobilisatsiooni huvides jäljendama valitsusmeelset küsitlust.
Veelgi keerulisemaks osutus õppetulemuste tõlgendamine. Kui sõnastate kümmekond hüpoteesi, otsite saadud tulemustes korrelatsioone ja ükski neist hüpoteesidest ei leia kinnitust, langete masendusse. Ainus järeldus, mille võib julgelt teha, on see, et vene inimesed on mõnevõrra kummalised. Isegi näiliselt ilmne oletus, et mida vaesem on inimene, seda tõenäolisemalt nõustub ta tasu eest sõjas osalema, ei leidnud kinnitust. Mitte midagi sellist. Võitlemisvalmiduse ja sissetuleku vahel pole praktiliselt mingit seost.
Küsitlus viidi läbi kohtades, kust lootsime leida mitte just kõige jõukamaid venelasi – neid, kes meie kinnitamata oletuste kohaselt peaksid rohkem võitlema. Kuid vastajate vastused oma sissetulekute kohta osutusid palju kõrgemaks kui Rosstati andmed riigi sissetulekute struktuuri kohta. Mis on ka üsna kummaline. Teatud loogikat oli võimalik tuvastada, kuid teen veel kord reservatsiooni, et tulemused ei langenud sõna otseses mõttes kõigis punktides kokku meie esialgsete eeldustega.
Aruanne valmis peaaegu kuu aega tagasi, kuid me kulutasime kaua aega, et jõuda lääne suurimate väljaannetega kokkuleppele eksklusiivsuse ja lähtekoodide kontrollimise osas. Kulutasime palju aega ja vaeva, aga jällegi ei õnnestunud.
Loetlen kõige olulisemad järeldused.
Esiteks
61% vastanutest ei ole mingil juhul valmis SVO-s osalema (seda sõja nimetust kasutati küsitluses arusaadavatel põhjustel). Rohkem kui 30% tunnistab seda võimalust: 13% ütleb, et on praegustes oludes valmis võitlema ja ülejäänud – kui teatud lisatingimused on täidetud.
Ettevaatlik tuleks olla nende tulemuste ekstrapoleerimisel kogu sõjaväeealiste vene meeste populatsioonile. Kui küsimustele vastanud ei tundnud ohtu sattuda kohe rindele, pidasid küsijaid ametlike avaliku arvamuse küsitluste esindajateks ja kaldusid andma sotsiaalselt heakskiidetud vastuseid ning küsitlus ise viidi läbi peamiselt madalama keskklassi esindajate poolt külastatud kohtades. Venelaste tegelik osakaal, kes on teatud tingimustel valmis SVO-s osalema, on palju väiksem. Arvestades aga tõsiasja, et sõjaväeealiste meeste arv venemaal on 39 miljonit, võib julgelt väita, et potentsiaalselt sõjaks valmis olevate venelaste arvu arvestatakse miljonites.
Ja sellest piisab praeguse ulatusega konflikti jätkumiseks mitu aastat.
Teiseks
Soovitav lepingutasude tõus, mis võiks meelitada rindele uusi sõdureid, tundub väga mõõdukas. Soovitud kuupalga mediaan lepingu alusel on 400 tuhat rubla (3600 eurot). Teisisõnu, pooled neist, kes võivad olla motiveeritud võitlema, on valmis seda tegema, kui palk tõuseb praegusest tasemest vähem kui kaks korda ( hetkel on see 210 tuhat rubla kuus). Muud tüüpi maksete mediaannõuded ületavad Moskva tegelikke makseid veelgi vähem. Vaatamata sellele, et oleme lepingu sõlmimisel näinud järsult ühekordsete maksete kasvu, keskendusid meie vastajad eelkõige kuumakse suurusele, mis on nende jaoks olulisem ja milleganad on paremini kursis.
Võttes arvesse asjaolu, et otseses lahingutegevuses osaleva rühma maksimaalne hinnang on 700 tuhat inimest, saab sõjalistes operatsioonides osalejate igat tüüpi maksete kahekordistamist tagada sõjaliste kulutuste suurendamine mitte rohkem kui 1% SKT-st. Teisisõnu on putini režiimil võimalus rohkem kui rahuldada nende inimeste rahalisi soove, kes on potentsiaalselt valmis raha pärast Põhja sõjaväeringkonda minema.
Kolmandaks
57% SVO-s juba osalevatest vastajatest teatas oma soovist kaitseministeeriumiga lepingut pikendada. Raske on aru saada, kas seda on palju või vähe. Ühest küljest tahaksid peaaegu pooled võitlejatest oma teenistuse lõpetada – ja see on kõrge näitaja. Teisest küljest on vale arvata, et enamikku sõjategevuses osalejatest hoitakse oma piirkonnas vägivalla või ähvarduste abil. Lõplikumate järelduste tegemiseks tuleb seda näitajat aja jooksul hinnata.
Neljandaks
Mitterahaliste stiimulite tähtsus SVO-s osalemisel oli ootamatu. Omaste ja lähedaste arvamust nimetas ainsa stiimulina 16–24% potentsiaalselt sõjaks valmis olevatest vastajatest, maksete taset nimetas ainsaksstiimuliks vaid 13%. Jällegi ei tohiks alahinnata vastajate orientatsiooni sotsiaalselt heakskiidetud vastustele, mis võis panna nad liialdama idealistlike stiimulite suhtelist tähtsust. Sellele vaatamata näitab tulemus sõjategevuses osalemise valmisoleku suurt sõltuvust vastaja lähiringkonna toetusest sõjale isegi juhul, kui raha on kõige olulisem motiiv.
Teisisõnu ei tohiks sõtta minejaid pidada palgasõduriteks, keda motiveerib ainult raha. Sõja toetamise vähenemine ühiskonnas vähendab ka selles osalema soovijate arvu olenemata maksete suurusest, nii nagu selle populaarsuse kasv toob kaasa ka sõdida soovijate arvu suurenemise isegi maksete praegune tase.
Kui minna uuringu kvantitatiivsetest hinnangutest kaugemale ja üldistada paljude võitlusvalmis venelastega suhelnud intervjueerijate isiklikke tundeid, siis tasub arvestada järgmisega: mõned Ukraina või Lääne meediasse postitatud materjalid aitavad kaasa mobilisatsioonipotentsiaali suurendamisele palju suuremal määral kui kõik putini propaganda jõupingutused kokku. Võitlusvalmiduse põhjustena tõi osa vastajaid otseselt välja vihakõne kõigi venelaste vastu vahet tegemata, kas jutt oli venemaa lõhestamisest või reparatsioonidest. Üldhumanistlik ja patsifistlik propaganda võiks pigem kaasa aidata mobilisatsioonipotentsiaali vähendamisele.
Viiendaks
Mittemateriaalsete tegurite rolli kinnitab kaudselt oluliste seoste puudumine inimese sotsiaal-demograafilise staatuse ja sõjavalmiduse vahel. Ükski selles osas kontrollitud hüpotees ei leidnud uuringuandmetega kinnitust. Ainus enam-vähem selge järeldus on, et valmisolek SVO-s osalemiseks on kõrgem vanuserühmades 18–22 ning 40-aastased ja vanemad. See võimaldab väita, et sõtta on valmis nii need, kes pole veel oma kohta elus otsinud, kui ka need, kes pole seda ilmselt leidnud ning on saavutatud tulemustes või keskkonnas pettunud.
Neid, kes „aktiivselt otsivad”, köidab kõige vähem kiire surm. Ja rühmades vanuses 40–44 aastat ja vanemates on tendents, et vanuse kasvades suureneb valmisolek SVO-sse minna ja materiaalsed nõudmised soovitud tasu suhtes vähenevad.
Kuigi uuringu tulemused on äärmiselt vastuolulised, võime julgelt väita kahte asja.
Esiteks: kremli inimressursside ammendumine on lähitulevikus ebatõenäoline. vene ühiskond ei ole sõjast veel päris väsinud ja on suur kiht neid, kes on valmis selles osalema.
Teiseks: hoolimata ilmsest soovist suurendada oma heaolu sõjas osalemise kaudu, ei mõtle keskmised venelased nagu elukutselised palgasõdurid, kes on valmis surema ja tapma üksnes raha pärast. Oluliseks jääb ideoloogiline tegur, mis tähendab, et mõlema konflikti poole propaganda avaldab putini mobilisatsioonipotentsiaalile tõsist mõju.
Allikas The Moscow Times
13. Ilma muutmata tekst ehk siis vene poole vaates: Eile laekus Kursk Bulge’ilt andmed vene relvajõudude sisenemise kohta Sumõ oblasti territooriumile. Meil õnnestus võtta Sumõ piirkonna Aleksandria küla lähedal asuv piiriala. Sündmused leiavad aset vabastatud Plehhovost ja selle lähedal asuvatest metsaaladest lõuna pool – piirkonna pärast käisid rasked lahingud. Manöövrit võib seletada maastiku keerukusega Plehhovo-Sudža suunas: Pseli jõgi blokeerib meie „Põhja” vägede rühmituse tee pärast küla vabastamist. Novoivanovka jätkas edenemist ida suunas ja lõi tugevate lahingutega Ukraina relvajõud mitmelt positsioonilt metsaistandustes välja. Vaenlane sooritas 3 ebaõnnestunud vasturünnakut eliitüksustega kokku kuni 30 inimesega kolmel jalaväe lahingumasinal Bradley, mida toetasid 2 tanki Abrams ja Leopard. Rünnakute tõrjumisel hävitati kuni 20 sissetungijat, 3 jalaväe lahingumasinat ja mõlemad tankid. Nad kirjutavad, et vene relvajõudude ründetegevust toetavad raketisuurtükid ja Solntsepeki TOS.
▪️ Toretskis (Dzeržinsk) kontrollivad venemaa relvajõud nüüd enesekindlalt Zabalka mikrorajooni ja Keskkaevandust koos jäätmehunnikutega. vene armee suundub läände Štšerbinovka ja Leonidovka poole.
▪️ Pokrovski suunal halveneb olukord vaenlase jaoks jätkuvalt. Petrovkast põhja pool on meie omad „tasku” sulgenud ja jätkavad rünnakuid Datšenski ja Zelenõ suunas. venemaa relvajõud ehitavad oma edule Ševtšenkos ja liiguvad prügimäe (oluline kõrgus) poole. Edusamme on Novotroitskist lõuna pool, Novoolenovkast põhja pool, Sontsovtskis, Voznesenkast lõunas. vene armee liigub laial rindel, venitades vaenlase vägesid ja võttes talt võimaluse kanda abiväge mööda LBS-i.
▪️ Harkivi oblastis hõivasid vene relvajõud Voltšanskis 5 hoonet ja tõrjusid vasturünnaku. Käivad rasked lahingud.
▪️ Kurahoves hõivasid venemaa relvajõud kesklinnas elevaatori (märkimisväärne kõrgus) ja liikusid edasi Južnõi mikrorajooni. Veehoidla loodeosas jätkuvad kokkupõrked väljaspool korrusmajade kvartalit ja Starõ Ternõ lõunaosas, kus venemaa rünnakrühmitused pressivad Datšnoje-Kurahove maantee suunas, et ära lõigata Ukraina relvajõude tee linna.
Öösel süttis Brjanskis droonirünnaku tagajärjel põlema tootmisüksus, kirjutati põlengust naftabaasis. Kuberner teatas, et tulekahju on kustutatud. Rostovi oblastis Taganrog sattus öösel raketirünnaku alla. Kannatada sai tööstusettevõte ja põles 14 parklas olnud autot.
DPR-s Gorlovkas, kuna Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukilt kukkus tänavale IED. 1987. aastal sündinud mees Bolotnikov sai raskelt vigastada.
14. Lühiuudised
USA rahandusamet teatas G7 50 miljardi dollari suuruse algatuse raames Ukrainale 20 miljardi dollari suuruse laenu andmisest, mida rahastatakse venemaa külmutatud varadest saadavatest tuludest.
Bulgaaria ähvardab peatada venemaa gaasitransiidi Euroopasse, kui Gazprom ei suuda pärast Gazprombanki sanktsioone maksetingimusi täita. Aastas transporditakse Bulgaaria kaudu Serbiasse ja Ungarisse ligi 18 miljardit kuupmeetrit gaasi. Pärast Gazprombanki suhtes kehtestatud sanktsioone võib Bulgaaria gaasivood peatada, kui ei lepita kokku uues maksemehhanismis.
„Ruta” – uut Ukraina raketti katsetati edukalt, ütles Zelenski. Ta mainis ka Paljanõtsa sisenemist seeriatootmisse, drooniraketi „Peklo” edukat kasutamist ja uuendatud „Neptuun-i”, mis saab peagi venemaa jaoks reaalsuseks.
CDU juhi Merzi sõnul ei tarni Saksamaa Tauruse rakette Ukrainale ühepoolselt, vaid ainult koostöös järgmise USA administratsiooni ja Euroopa liitlastega. Rääkides pärast kohtumist Zelenskiga, märkis Merz, et süsteemialane koolitus kestab 4 kuud – selleks ajaks võib Trump ametis olla. „Peame neile küsimustele vastama koos USA ja Euroopaga, mitte üksi,” ütles ta. Merz kahtleb aga, et ükski relvasüsteem võib sõda põhjalikult muuta.
Macron arutab Tuskiga Euroopa rahuvalvemissiooni loomist Ukrainasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
