Sõja ülevaade: 1021. päev – ühel suunal olukord järjest halveneb
Avaldatud: 10 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. detsember 2024:
Pokrovski suunal olukord järjest halveneb ning Kurski oblasti servalt samm üle Ukraina piiri.
1. Sademed…
2. Mõni saab ka karistatud…
3. Kursk: rinde kagunurgas jupi Ukrainast vene poole enda kontrolli alla sai.
4. Harkiv: muutusteta aga surve Harkivi suunal tõusis.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovski suunal suudab vene pool edenemist jätkata.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. 2 miljardit rubla tunnis ehk eelarve kulutused sõjale püstitasid uue rekordi.
12. venemaa keskpank selgitas rubla kokkuvarisemist. Eksportijad müüsid novembris minimaalses koguses valuutat alates 2023. aasta juulist.
13. Kolmandal sõja-aastal püstitas venemaa natsionaliseerimise rekordi.
14. venemaa on leidnud võimaluse tellida USA-st kiipe veebisaidi kaudu ja toimetada need Aerofloti lendudele läbi Hongkongi.
15. venemaa saatis sel sügisel Ukrainasse neli korda rohkem droone ja rakette kui aasta varem.
16. Lühiuudised
Kuna valget aega järjest vähem, siis palju lahingutegevust on kandunud pimedasse. vene poolel on lihtne, kas soomukid või jalavägi käega näidatud suunas minema ja kas siis läheb õnneks või mitte. Sellega on tõusetunud termovaatluse võimekuse osakaal edukaks lahingupidamiseks. Küll teeb olukorra pisugi lihtsamaks Ukraina omade jaoks see, et vene pool peab saatma pimedas üksusi piki maanteid, et need ära ei eksiks ning seetõttu üksteist ründama ei hakkaks ehk siis neid tuvastada lihtsam.
Pisu siiski kaebusi vene soldatitelt tuleb. Mured ikka selles, et haavatutega ei tegeleta, rääkimata nende evakueerimisest, kogu varustamisega on nirusti, isegi naaberüksustega polevat sidet ning jooksvast olukorrast polevat mingitki ülevaadet. Siiski veel ei loodaks Süüria sarnasele pöördele, julgeoleku kontroll liialt tugev ja väiksemad ilmingud koheselt nn maha joostakse.
Numbritest: kui vene poole isikkooseisu kaotuste numbrid ikka „normaalsel” tasemel, siis soomuse, tagalatoetuselemendi (kaasa arvatud kaudtuleüksuste) kaotused siiski rekordiliselt madalad ja see juba mitmes päev ning ikka kipub osa süüst ajama ilma kaela, aga ka võimalik, et ei jagu Ukraina omadel siiski piisavalt mõjutusvahendeid. Lisaks kõrge vene kamikaze droonide arv õhus.
Ilm on tugevalt sajune enamuses rindesektorites ja tuleb vihmast lumeni. Põhiliselt põhjasektoris kipub lubama sadu isegi vähemalt nädalaks ja pole ime, kui kohati paksu lume maha viskab. Lõuna pool siiski nii suurt sadu ei luba ning plusskraadegi kipub mingitel päevadel olema. Eks näis, kumb pool suudab seda edukamalt ära kasutada… muresid seetõttu on kummalgi poolel ja initsiatiiv võib tuua edu kasutamaks ära tuntavalt halvenenud seiret rääkimata visuaalsest võimekusest miskitki tuvastada.
Loo kirjutamise ajaks sahedidest info puudus. Rinde- ja piirilähedus ikka sajus.
1. Suremus on Ukrainas maailma kõrgeim ja sündimus madalaim, – NV. 2024. aasta jaanuarist juunini sündis Ukrainas 87 655 kodanikku ja suri 250 972 kodanikku. See tähendab, et suremus on Ukrainas kolm korda kõrgem kui sündimus.
2. 2022. aasta Ukraina sõjavangide veresauna eest vastutav Olenivka vanglakoloonia ülem Sergei Jevsjukov hukkus Donetskis autopommirünnakus. Tema naine sai raskelt vigastada. Jevsjukovile esitati süüdistus sõjakuritegudes, sealhulgas piinamises ja vangidele arstiabi viivitamises.
Ukraina sõjaväeluure näitas videosid Kertši silla juures 6 detsembril toimetanud meredroonidest, olla ka üks silla toetuseks mõeldud alus pihta saanud.
Kipub vist ootama uut sadu venemaa kohal, ajavahemik sealmaal.
3. Kursk: eile suutis vene pool edeneda rinde kaguservas ning võtta enda kontrolli alla jupi Ukrainast. Tegu looduskaitse alaga, kus asustust pole. Kuniks lääne suunal Pseli jõest vene pool siin üle saa, pole oht suur Kurski rindele, aga võimalik on vene poolel hakata uue suunana suruma Mõropillia asula (2800 elanikku) suunas järjest enam Ukrainasse sisse. Udava jõgi on küll seal risti ees, aga üllatuse võimalus on olemas.
Mujalt tuleb vaid infot, et vene poole rünnakud jätkusid, põhjustades suuri elukutseliste kaotuste numbreid.
4. Harkiv: vene pool on hakanud tugevamalt surma otse Harkivi peale. Neil on olnud juba pikalt väike jupp Ukraina maad enda kontrolli alla Žuravljivka asulast läänes (mille üle seni täpsem teadmine puudub, kelle kontrolli all asula tänaseks on). Muutusi küll rindejoones ei tuvastanud aga eks võimalik ole, et üle vene piiri võidakse järjest enam suuremate jõududega proovida kasvõi selleks, et siduda enam Ukraina üksusi… Harkivini jõudmist siiski ei prognoosiks, lihtsalt sellist massi piiri taga ei kipu veel nägevat.
5. Kupiansk-Kreminna: hakkab järjest enam korduma, et vene poolel ressurssi jagub, konveier töötab aga edasi saama ei kiputa. Siin rindel peaks olema päris tugev nii kaudtule kui lennunduse toetus Ukraina omade eesliini ja tagala suunal aga pole aidanud seegi. Siiski on muutused tulevikus võimalikud, sest soomust ja soldateid jagub veel palju.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: seni Tšassiv Jaris rindejoon muutusteta ning Toretskis peaks veel u 1/3 linna olema Ukraina kontrolli all.
8. Donetsk: Pokrovski suunal suudab vene pool edenemist jätkata.
Eenduv kombits Selidove suunalt Pokrovski poole hakkas eile päris kiiresti laienema ja 3 km laiuselt 6 ja enama kilomeetri laiuseks see saadi ning osa uusi eenduvaid kombitsaid ka sellesse lisandus. Otse Pokrovski poole osades lõikudes rindejoon kombitsate vahel sirgenes. Lisaks suruti eilse päeva jooksul Ukraina omad välja väikesest Novõi Trudi külast ja Ševtšenko asulast, kus eile vene pool jõudis asula keskusesse.
Kombitsa lääneservas suruti Ukraina omad välja Novotroitske asulast ja mitu uut kombitsat saadi piki põldude vahelisi metsasiile kand maha saades.
Kuna Ševtšenko asula suunalt pole enam kuni Pokrovski linnani ees piisavalt laiasid jõgesid, siis kipub arvama, et selle suuna edenemine kipub vähemalt enne linna kokku kukutama mujal jõgede taga seni edukalt püsiva kaitse. Seal küll jõgede vahelised koridorid pole suured (lisaks sillad), ning peaks pisugi andma Ukraina omadele lihtsama vastase tuvastamise neid koridorides aga hetkel tundub, et jõudude vahekord liialt suurelt vene poole kasuks.
Kurahove ja Vuhledari sektoris on vene poole edenemise samm tugevalt aeglustunud ning jätkuvalt kuidagi väga aeglaselt isegi hallis alas, mille Ukraina omad on maha jätnud ja vene pool pole kontrolli üle võtnud. Videode järgi kuskiltki siit suunalt on näha senist edukat soomuse, kaudtule ja seiretehnika tabamist avaratel väljadel ning kipub arvama, et miine ka jagub. Kurahove linnas on hetkel rindejoon pidama saadud, mis on meeldiv üllatus, sest poleks prognoosinud linna kaitse pidamist tänaseni.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: miks juba mitmeid päevi pole tugev rünnakutelaine vene poolele ühtki edenemist toonud, on endale teadmata. Võimalik, et Ukraina tõi siia täiendavaid reserve nii isikkoosseisu kui vahendite näol.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa armee sügisene pealetung Donbassis, mis tõi kaasa sissetungi algusest peale rekordiliselt inimohvreid, pani föderaaleelarvele raske koormuse. Kolmandas kvartalis ulatusid riigikaitse eelarvekulud enneolematult 4,328 triljoni rublani (39 miljardit eurot), arvutas Saksamaa Rahvusvaheliste Julgeolekuuuringute Instituudi teadur Janis Kluge „Elektroonilise eelarve” andmete põhjal. Võrreldes teise kvartaliga kasvasid sõjalised eelarvekulud 80% ja aasta arvestuses 53%. Keskmiselt kulutas venemaa valitsus juulis-septembris armee ülalpidamisele ja relvade ostmisele 329 miljardit rubla nädalas, 47 miljardit rubla päevas ehk 1,96 miljardit rubla (17 miljonit eurot) tunnis.
Nii avalikud kui ka salajased kulutused hüppasid kümneid protsente, nagu Kluge arvutustest järeldub: juuli-septembri eelarve avalikus osas kulutati kaitsele 1,381 triljonit rubla (+71% võrreldes II kvartaliga), suletud aga osa – 2,947 triljonit (+131 %).
Selle tulemusena sõi „sõjamasin” ühe kvartaliga ära peaaegu kolm riigi kogu kõrgharidussüsteemi aastaeelarvet (1,546 triljonit rubla), 15 riikliku projekti „Tervishoid” aastaeelarvet ja ligikaudu 15 suurtepiirkonnade aastaeelarvet, nagu Irkutski oblast (270 miljardit rubla) või Novosibirski piirkond (333 miljardit).
Kulutused sõjaväepalgale, sh miljonidollarilised preemiad sõtta minevate lepinguliste sõdurite eest, kasvasid aastaga 26% – kolmandas kvartalis 614 miljardi rublani.
Kvartalikulud rubriigis „sõjaline koostöö välisriikidega”, mis võivad sisaldada Iraani droonide ja Põhja-Korea mürskude ostukulusid, kasvasid uue rekordini – 173 miljardi rublani. Alates aasta algusest on eelarves selleks otstarbeks eraldatud 1,884 triljonit rubla ja eelmisel aastal 2,15 triljonit rubla.
Jaanuari-septembri kumulatiivne kogusumma kulus Kluge arvutuste kohaselt militaarkaupadele 7,1 triljonit rubla ehk 27% kõigist föderaaleelarve kuludest ning aasta lõpuks võib see summa kasvada 11,5 triljonini. Esialgu oli käesoleva aasta eelarveseaduses kaitsekuludeks ette nähtud 10,7 triljonit rubla, kuid tegelikud kulutused ulatuvad selle taseme üle, on Kluge kindel.
2025. aasta eelarvesse on valitsus lisanud sõjaliste kulutuste täiendava suurendamise veerandi võrra, 13,49 triljoni rublani. Sõjaliste kulutuste osakaal eelarves – 32,5% – on Nõukogude Liidu aegadest peale pretsedenditu. Võrdluseks: esimesel sõjaaastal Ukrainaga kulutasid võimud armeele ja relvade ostmisele 17% eelarvest, 2023. aastal 19% ja tänavu 29,5%.
12. venemaa keskpank selgitas, kuidas sanktsioonid viisid rubla kokkuvarisemiseni. Novembri lõpus ulatus dollari ametlik vahetuskurss 109,58 rublani, pankadevahelisel turul 112,1 rubla ja Forexil 114 rubla (euro kurss oli siis 119 rubla aga tänaseks langes see siiski tavapärasele 105,5 rublale).
29 suurima eksportija välisvaluuta netokäive (müügi ja ostude vahe) langes novembris 23%, 8 miljardi dollarini, teatas regulaator. See on miinimum alates 2023. aasta juulist, mil tema andmetel küündis netokäive tänu madalale naftahinnale ja ettevõtete soovile valuutat hoida vaid 6,9 miljardi dollarini. Siis oli rubla juba kuus kuud langenud ja ettevõtted et mitte valuutat müüa, võttis maksude tasumiseks rublalaene.
Novembri läbikukkumise põhjustasid USA 21. novembril Gazprombanki ja veel enam kui 50 panga vastu kehtestatud sanktsioonid, mis peatasid mõneks ajaks eksporditulu voo. TsMAKP analüütikud märkisid, et Gazprombank oli välisvaluuta turulevoolu seisukohalt võtmetähtsusega. Finantssektori vastased sanktsioonid mõjutasid rahvusvaheliste maksete infrastruktuuri ja eksporditulu laekumise ajastust, teatab keskpank. Novembri viimasel kümnel päeval oli suurimate eksportijate müük maksustamisperioodi kohta ebatavaliselt madal – ligikaudu kolm korda väiksem kui oktoobris.
Selle taustal novembri lõpus rubla nõrgenemine kiirenes ning valuutaturu volatiilsus suurenes, kirjutab Keskpank: selle tulemusena nõrgenes kuuga rubla dollari suhtes 11% ja 8,4 võrra % jüaani suhtes.
Keskpank märgib, et kokkuvarisemisel oli veel üks põhjus: eksporditulu müügi vähenemine kandus „üksikute mittefinantsettevõtete välisvaluuta ostudele”. Osa 29 suurimast eksportöörist, kelle tehingute kohta keskpank kogub andmeid, vajasid regulaatori kommentaari kohaselt venemaa pankadele välisvaluutalaenud tagasimakseid: ta järeldab, et kõik see kokku tõi kaasa „ajutise netokäibe vähenemise välisvaluuta suurimate eksportijate poolt”.
Novembris vähenesid välisvaluutahoiused venemaa pankades ligikaudu 6,5 miljardi dollari võrra, hindab majandusteadlane Jegor Susin keskpanga andmeid rahapakkumise kohta. See võib tema hinnangul viidata sellele, et tõepoolest osa välisvaluutalaenusid konverteeriti rubladeks.
Detsembri alguses normaliseerus valuutaturg, märgib keskpank rahuloluga: 1. detsembrist 7. detsembrini tugevnes rubla dollari suhtes 7,7%, kompenseerides nõrgenemise täielikult, jõudes tagasi tasemele, mis oli alla sanktsioonide jõustumise päeva. Sellele aitas kaasa välisvaluuta ostude peatamine aasta lõpuni, et peegeldada rahandusministeeriumi tegevust, kirjutab keskpank, ning eksporditulu jõudis koju. Kuid keskpank jäi selle otsusega selgelt hiljaks, mida turg nõudis. „Osa sellest volatiilsusest ei olnud vajalik, seda oleks saanud vältida,” ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov. Nüüd on keskpangal keerulisem kurssi vahetuskursile mõjutada, kuna kõik ei võta arvesse ainult vahetuskursi väärtust ja erinevate instrumentide kursse, vaid ka volatiilsust, selgitas majandusteadlane Dmitri Polevoy.
Rubla kurss hakkas langema septembris, mil suurimate eksportijate netokäive langes 30% ja oli veidi suurem kui novembris – 8,3 miljardit dollarit. Oktoobris, kui käive tõusis 10,3 miljardi dollarini, oli rubla kurss suhteliselt stabiilne. Ilmselgelt ei piisa 8 miljardist dollarist kuus vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks, järeldab Susin: „Rubla nõrkus sügisel on suuresti tingitud suurimate eksportijate eksporditulu müügi vähenemisest 8-10 miljardi dollarini kuus ja sellest lihtsalt ei piisa valuutanõudluse kompenseerimiseks.”
Osa sellest kompenseeris elanikkond kogu sügise jooksul. Viimastel aastatel müüvad venelased reeglina valuutat, kui rubla kurss langeb ja ostavad, kui kurss tõuseb. Nii oli see ka novembris, märgib keskpank: elanikkond jätkas novembris välisvaluuta müüki ja tegi seda kogu kuu jooksul pärast sanktsioonide kehtestamist, kodanike netokäibe suurus ei muutunud. Novembris müüsid venelased valuutasid 68 miljardi rubla väärtuses võrreldes 56 miljardi rublaga oktoobris ja 58 miljardit septembris.
13. 2024. aastal natsionaliseeriti venemaal vähemalt 67 ettevõtet, mille kogutulu oli üle 807,6 miljardi rubla ja varade väärtus üle 544,7 miljardi rubla. 2023. aastal oli natsionaliseeritud ettevõtete varade koguväärtus umbes 483,5 miljardit rubla, 2022. aastal – 280,5 miljardit rubla. Kõige sagedamini natsionaliseeriti 2024. aastal toiduainetööstuses (19 ettevõtet), kinnisvarategevuses (12 ettevõtet) ja kaubanduses (6 ettevõtet) tegutsevaid ettevõtteid. Enamik ettevõtteid on registreeritud Tšeljabinski ja Sahhalini oblastis (vastavalt 18 ja 8) ning Moskvas (13 ettevõtet).
Natsionaliseerimise põhjuseks oli kõige sagedamini korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumine (29 ettevõtet), ebaseaduslik erastamine 90-ndatel (8 ettevõtet), kahju hüvitamine (11 ettevõtet), samuti osalemine äärmuslikus tegevuses (2 ettevõtet) või äärmuslaste ühendus (3 ettevõtet). Samas langetati kinniste uste taga otsused riigistada vähemalt 64% ettevõtetest (43 ettevõtet).
Natsionaliseeritud ettevõtete nimekirja koostamiseks kasutati kohtute ja peaprokuratuuri kodulehekülgedelt olevat nõudeinfot. Tulu ja varade väärtust hinnati ettevõtete SPARK-Interfaxi finantsaruannete järgi.
venemaal korruptsiooniga võitlemise ettekäändel toimub turu ümberjagamine, ütleb ärimees Dmitri Potapenko: „Ma nimetaks seda mitte natsionaliseerimiseks, sest miski ei lähe lõpuks rahvusele, vaid vara ümberjagamiseks teatud gruppide sees. See protsess oli alati kestnud, kuid see vaibus. Nüüd on see hullemaks läinud, sest toiduvarud on hakanud vähenema. Temaga nõustub ka politoloog Ilja Graštšenkov: „Ma arvan, et praegu pole korruptsioonivastast võitlust. Lihtsalt selle kastme all jaotatakse turg paljudes piirkondades ümber. Ehk siis, kui on vähegi vihje, et ettevõttel pole poliitilist katust või kui omanikke saab kuidagi läänega siduda.” „Kogu protsess, mille käigus otsustatakse, milline ettevõte üle võtta, sõltub sageli sellest, kes sinna esimesena jõuab. Sa tuled juhi juurde ja juht annab sulle piiramatu ressursi ja sa kogud kõik kokku ja ongi kõik,” märgib Potapenko.
Kümme 12 endisest natsionaliseeritud ettevõtete omanikust on seotud kriminaalasjadega, sealhulgas ekstremismiga. Nii algatati Ukraina ärimehe Jevgeni Tšernjaki, holdingu Global Spirits asutaja (tootis viina kaubamärkide Khortytsya, Morosha, Pervak jt all) vastu kriminaalasi: ärimeest süüdistati terrorismi sponsorluses. Ärimees kandis venemaal terroristliku tegevuse läbiviimiseks Ukraina relvajõudude struktuuridele 500 miljonit rubla ning 2023. aasta juunis tarnis Tšernyak Ukraina sõjaväele lahingutegevuseks mõeldud kaupu enam kui 90 miljoni rubla väärtuses, selgub peaprokuratuuri väitest.
2024. aastal algas ka Ukraina ettevõtjate varade natsionaliseerimise protsess okupeeritud Zaporožje piirkonnas. Naftakeemiaettevõte Azmol ja põllumajandusseadmete tootja Berdyansk Harvesters on juba läinud venemaa omandusse.
Suurimad 2024. aastal natsionaliseeritud varad kuuluvad Yugra panga endise omaniku Aleksei Khotini (üle 100 miljardi rubla), kunagise suurima automüüja Rolfi (üle 68 miljardi) ja Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (ChMEK) tehase (üle 100 miljardi rubla) ettevõtetele. 61 miljardit). Ugra Khotini eksomaniku vastu algatati kriminaalasi omastamises juba 2021. aastal ning 2024. aastal muudeti mitmed kontorikompleksid riigituluks. Neid hooneid omavate ettevõtete varasid hinnatakse enam kui 104 miljardile rublale. 2012. aastal oli pank varade poolest kolmandas sajas, kuid 2013. aastal sai temast Ööliiga, milles mängis putin, ametlik sponsor. Peagi kasvasid panga varad märkimisväärselt ja 2016. aastaks oli Ugra venemaa suurima panga 30 parema hulgas, kuid aasta hiljem kaotas pank tegevusloa ja Khotin peeti kinni. 2024. aasta märtsis mõistis Zamoskvoretski kohus talle omastamises süüdistatuna üheksa-aastase üldvangistuse.
Rolfi automüüja asutaja Sergei Petrov oli kaks korda riigiduuma saadik Õiglasest venemaast. Ta hääletas „Dima Jakovlevi seaduse” ja „Jarovaja paketi” vastu; mitmed valitsusmeelsed meediaväljaanded nimetasid teda üheks FBK sponsoriks. 2019. aastal algatati Petrovi suhtes kriminaalasi ettevõtte raha ebaseadusliku väljavõtmise eest välismaal. Ta lahkus venemaalt ja asus elama Austriasse. Rolfi ainus venemaale jäänud tippjuht Anatoli Kairo mõisteti 2023. aastal 8,5 aastaks üldvangistusega. Rolf natsionaliseeriti 2024. aasta veebruaris pärast peaprokuratuuri hagi, milles väideti, et ettevõtte vara saadi rikkudes korruptsioonivastaseid seadusi. Nende ettevõtete varade koguväärtus ületas 97 miljardit rubla, tulud – üle 339 miljardi rubla, selgub Sparki andmetest.
Venemaa suurim ferrosulamite tootja ChMEK natsionaliseeriti 2024. aasta veebruaris kinniste uste taga pärast peaprokuratuuri hagiavaldust, milles väideti, et ettevõte erastati ebaseaduslikult, kuna see kuulub sõjatööstuskompleksi. Koos ChMEC-iga natsionaliseeriti samasse kontserni kuulunud Serovi raudsulamitehas ja Kuznetski ferrosulamid. Ettevõtete varade koguväärtus on 88,2 miljardit rubla, kogutulu on üle 139,1 miljardi rubla. Firma omanik, Uurali ärimees Juri Antipov vabastati pärast ülekuulamist, ta on asjaga seotud tunnistajana.
Natsionaliseerimine venemaal jätkub, on politoloog Graštšenko kindel, ja tõenäoliselt tunneb riik huvi ka teiste tööstusharude ettevõtete vastu: “Odav transport on praegu väga oluline. Näiteks vaguniomanikud monopoliseerivad turgu ja hoiavad mitu korda kõrgemaid tariife, kui venemaa Raudtee soovitab. See tähendab, et näiteks riik võiks efektiivsuse tõstmiseks otsustada vagunite väljaostmise või nende omanikega muul viisil tegeleda.
14. Kuigi lääneriigid üritavad elektroonikakomponentide voogu katkestada, saavad venemaa relvatootjad neid sanktsioonidest hoolimata jätkuvalt. Ukraina uurijad on leidnud rakettidest, droonidest ja pommidest üle 4000 lääne komponendi ning üks suurimaid tootjaid on Texas Instruments. Bloomberg uuris täpselt, kuidas kiibid venemaale jõuavad.
Protsess on seatud suures plaanis ja samal ajal väga lihtne. Mõned venemaa edasimüüjad on oma kauplemisplatvormidesse integreerinud Texas Instrumentsi veebipoest, TI poest, pärineva teabe, mis võimaldab klientidel näha konkreetsete kiipide saadavust ja hindu. Spetsiaalse nupu kaudu saavad nad esitada tellimuse, mille täidab mitte-vene ettevõte.
Ühel Bloombergi läbi vaadatud juhtumil esitas üks suur venemaa turustaja selle aasta algusest kuni augustini enam kui 4000 tellimust sadade tuhandete TI toodete jaoks umbes 6 miljoni dollari väärtuses, millest umbes 4 miljonit dollarit läks lõpuks relvatootjatele. Kaup tarniti venemaale Hongkongi või teiste riikide kaudu. TI-l on oma tooteid keerulisem jälgida osaliselt seetõttu, et ta toodab nii palju odavaid kiipe.
Tellimused, tarne ja kliendiinfo paigutatakse edasimüüjate ERP-süsteemidesse (ettevõtte ressursside planeerimise süsteem). Bloombergi uurimine põhineb muuhulgas ettevõtte dokumentidel, mitmest allikast kogutud impordi- ja ekspordiandmetel ning intervjuudel keelatud tehnoloogiate hankimist välismaal kursis olevate riigiametnikega. Üks juhtiva venemaa edasimüüja klientidele koostatud esitlustest selgitab, kuidas otsida ja taotlusi esitada. Paljude tellimuste lähtepunktiks on sellised saidid nagu getchips,ru ja altchips,ru. Juurdepääs neile on paljudes lääneriikides blokeeritud, kuid venemaal on need saadaval, kontrollis Bloomberg. Meie ulatuslikud kataloogid sisaldavad miljoneid tooteid, sealhulgas TI tooteid.
Euroopa ametnike poolt Bloombergile esitatud tõendite kohaselt ühtib TI toodete näidis välismaisel hinnavõrdlussaidil postitatud teabega, mis hangib andmeid otse TI veebipoest. Sellelt saidilt kogutakse teavet „väga suure usaldusväärsusega” API, andmetele juurdepääsu programmeerimisliidese kaudu. TI pakub partneritele oma veebipoe jaoks API-t, mis võimaldab neil vaadata hindu, laoseisu, tellimusi ja tooteteavet. Mõnel juhul kombineerivad TI API volitatud kasutajad, näiteks hinnavõrdlusteenused, selle teabe teiste andmeallikatega ja pakuvad oma eraldi API-d.
Getchips,ru ja altchips,ru kopeerivad sisu ühe lääne ettevõtte veebisaidilt, millel ilmselt pole otsest juurdepääsu TI API-le, ütleb olukorraga kursis olev inimene. Selle ettevõtte nime ta ei nimetanud.
venemaa edasimüüja ERP-süsteemi andmed näitavad, et TI kauplusest tellitud kaubad sisenevad venemaale kolmandate riikide kaudu. Kuigi see, kes täpselt selles poes tellimuse esitab, jääb selgusetuks. Lisaks ostavad tarnijad mõnikord suuri koguseid, mida saab säilitada kuid või isegi aastaid; seetõttu on võimalus, et osa tellimusi venemaa portaalide kaudu teostatakse edasimüüjate kaudu ja kiibid jõuavad venemaale enne sanktsioonide kehtestamist ostetud partiidest.
Euroopa ametnike sõnul on venemaa turustaja TI-hindade juurdehindlus 40%, et hüvitada tarne- ja maksete töötlemise kulud. venemaale tarnitakse peamiselt kolme ettevõtte kaudu – Sure Technology, Chipower Electronics ja Horsway Tech, mis on registreeritud Hongkongis asuvatel aadressidel ja mida tavaliselt kasutavad varifirmad, mille eesmärk on varjata tegelikke tehinguid. Need ettevõtted esinevad tuhandetes venemaa tolliteenistuse dokumentides.
Elektroonikat tarnib Hongkongist venemaale peamiselt kaubavedaja Sea Global SCM Ltd. ja Aerofloti lennukid. Nad ei vastanud kommentaaritaotlustele.
Kauba vastuvõtjad on Jekaterinburgis Hokhryakova tänaval registreeritud edasimüüjate grupp, sealhulgas Arvis Group, Alternative ja Getchips. Getchipsi tulud kasvasid eelmisel aastal 2022. aastaga võrreldes 65,5% ja ulatusid 6,7 triljoni rublani.
Just selle ettevõtete rühma kaudu tarnitakse TI tooteid lõpptarbijatele, sealhulgas sõjatööstusettevõtetele, sealhulgas elektroonikatootjatele Elara, NPP Mera, NPF Mikran, FSUE PO Oktyabr jne.
15. venemaal õnnestub droonide ja rakettide tootmist suurendada ning sõja kolmanda talve eel kukutati Ukraina positsioonidele palju rohkem lennuaparaate. Sel sügisel saadeti üle Ukraina välja rohkem kui 6000 drooni ja raketti, selgus ajalehe Wall Street Journal analüüsist, mis põhineb Ukraina õhujõudude väejuhatuse andmetel. Seda on kolm korda rohkem kui 2024. aasta suvel ja rohkem kui neli korda rohkem kui 2023. aasta sügisel. Kasutusel oli enneolematult palju Iraani Shahedi droone ja nende baasil ehitatud droone Alabuga SEZ-i tehases ballistiliste rakettide kohta. Üks uus taktika on odavate peibutusdroonide laevastikud, mis on mõeldud õhutõrjetule tõmbamiseks ja Ukraina vägede kurnamiseks.
Ukraina ametniku sõnul suudab Alabuga toota 1200 drooni kuus. Tema sõnul kasutab vene versioon teistsuguseid elektroonikakomponente kui Iraani oma.
Viimase kolme kuu jooksul moodustasid 92% kogu lastud kauglaskemoonast droonid ja peibutusvahendid. Mõnikord võivad kuni pooled droonidest olla peibutised. Novembris tulistas rekordarv saabujaid, Ukraina relvajõud tulistasid alla 1338 kauglöögidrooni, veel 944 läksid „kaotsi” (nagu öeldakse petturite ja elektroonilise sõjaga neutraliseeritud seadmete kohta), 88 alla tulistada ei õnnestunud.
Abiks on ka see, et osade venemaa droonide kvaliteet on langenud läänepoolsete osade nappuse tõttu vahetatud komponentide tõttu.
Ukraina relvajõudude poolt neutraliseeritud droonide osakaal on kõrge: oktoobris 93% ja novembris 96,3%. Rakettidega on asjad hullemad. Eriti raske oli oktoober, mil alla tulistati vaid 8,3% ballistilistest ja hüperhelirakettidest ning 16,1% tiibrakettidest; novembris olukord paranes – vastavalt 48% ja 86,2%.
16. Lühiuudised
Esimest korda pärast 1973. aastat on Iisraeli väed ületanud Süüria territooriumi Golani kõrgendike lähedal, sisenedes Iisraeli-Süüria piiril asuvasse demilitariseeritud tsooni. Netanyahu nimetas seda „ajutiseks kaitsepositsiooniks”, teatab NYT.
Iisraeli sõjavägi andis löögi Süüria Latakia sadamale, tabades väidetavalt laskemoonaladu. Varem olid sihikule võetud ja hävitatud ka endised SAA MiG-29 lennukid.
vene soomusmasinad on lahkunud Aleppost ida pool asuvast Ain al-Araabis ja Sareenis asuvast raadiobaasist Qamishli suunas.
Vahemere eskadrill on Tartusist vähemalt 8 miili kaugusele kolinud, lahes olevad kaikohad on tühjad, teatab Crimean Wind seirerühm viidates satelliidipiltide andmetele.
(Endise) režiimi peaminister Mohammed Ghazi al-Jalali on nüüd mõeldud üleminekuvalitsuse juhiks. Tundub, et teda valvavad mässulised väed, kui ta lahkub oma kodust tööle.
Saksamaa kantslerikandidaat Friedrich Merz saabus Kiievisse, et kohtuda president Zelenskiga. „Ma tahan teada saada Ukraina kaitse hetkeseisu. Ma tahan teada, kuidas siin on ja mida saame teha, et venemaa agressiooni eest edasi kaitsta,” ütles ta.
Eesti peaminister Kristen Michal saabus Kiievisse ja kohus Zelenskiga.
Pentagoni teatel jäävad Põhja-Korea väed venemaale Kurski piirkonda, olles valmis iga hetk lahingusse astuma. Sellest teatas USA kaitseministeeriumi asespiiker Sabrina Singh Pentagonis briifingul, tsiteerib Ukrinform. Ta rõhutas, et Ameerika pool ei ole seni näinud Põhja-Korea sõdureid otseselt sõjategevuses osalemas.
USA on valmis pakkuma Ukraina noortele sõduritele kõike vajalikku – varustust ja väljaõpet, kui Kiiev otsustab mobilisatsiooniiga langetada. USA praeguse presidendi Joe Bideni valitsemise ajal välisministeeriumi spiiker Matthew Miller ütles seda briifingul.
President Vladimir Zelenski oli taas mobilisatsiooniea vähendamise vastu 18 aastani.
Ukraina räägib Prantsuse poolega teise brigaadi ettevalmistamisest. President Vladimir Zelenski teatas sellest õhtuses videosõnumis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
