Sõja ülevaade: 1019. päev – rindel muutused Ukraina kahjuks
Avaldatud: 8 detsember, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. detsember 2024:
Süürias täna hommikuks mässulised üllatasid, Toretskis tõusis vene poole sammu pikkus ja Pokrovskile lähemale ning mujal ka mõni muutus Ukraina kahjuks.
1. Eip öös egas päevas rahu ole.
2. Miskit ka venemaa kohal ja Krimmis.
3. Kursk: muutusi rindejoones polnud aga surve peaks kohe veelgi tõusma hakkama.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks muutus siiski tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis hakkas vene poole edenemine kasvama.
8. Donetsk: Pokrovskile ikka lähemale.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast edelas samm edasi saadi.
10. Herson: muutusteta.
11. Mässulised hõivasid eile Palmyra ja alustasid ettevalmistusi Damaskuse vallutamiseks ja ups, täna hommikuks…
12. Ukraina sai teise partii F-16 Taanist.
13. Pentagon ja SpaceX leppisid kokku, et laiendavad Ukraina juurdepääsu Starshieldi salajasele sidekanalile.
14. Lühiuudised
182 vene poole rünnakud, neis 75 Donetski rindel, lisaks hakkas tõusma uuesti surve Kupjansk-Kreminna rindel ja Velika Novosilka juures käib väga kitsal alal konveiertöötlus edasi. Tundub, et sademate mõju Ukraina seirele läbi droonide ning nende juhtimisele tabamaks sihtmärke kukkus eile miinimumi, nii kaotas vene pool vaid kaudtuletoru ja 17 tagalatoetusmasinat, kuigi vene poole kaudtuld jagus tavapärases mahus. Küll pole märke vene poole kamikazedroonide kasutamise vähenemisest, hm, kas neid ilm tõesti nii vähe mõjutas?
Ikka on kõrge soomukite ja elavjõu kaotus. Eip seni tsikleid, ATV-sid ja bagisid statistikas kajastu aga lõiguti on neid töös siiski palju ja kipuvad tooma hõredama eesliini puhul (kas meeste või moona puudus) nende kaotusi.
Kuna mitu päeva järjest on kaartidelt näha, et vene pool on hakanud tooma rindest kaugemal olnud brigaade rindele lähemale, siis kipub arvama, et üritatakse korraga mitmes sektoris võib-olla suuremat pealetungi käima lükata. Ukraina omade jaoks teeb keeruliseks olukorra see, et kui neid sektoreid on palju, siis ei tea, kuhu reserve eelnevalt lükata, sest arvatavalt kõikjale ei jagu, millele võib-olla hetkel vene pool tähelepanu suunabki.
Kipub lisaks arvama, et kuupäev 1. jaanuar putini tervituseks rahvale siiski nõuab tulemusi ja nii võib-olla käsk ongi, et selleks hetkeks Kurski oblast vabaks, Oskili jõeni kõikjal jõuda, Pokrovsk võtta ning jõuda Donetski oblasti piirini jne. Eks näis.
1. Öösel u 70 kanti sahede taevas ringles, egas muulgi ajal sademete hulgas muutusi märganud.
2. Ukraina merevägi korraldas mereväe droonirünnaku Krimmi ranniku lähedal asuvatele gaasiplatvormidele, mille venemaa väed vallutasid 2015. aastal. Ukraina merevägi teatas sellest oma ametlikus avalduses Facebookis. Löögi tulemusena lülitati välja venemaa relvajõudude kaevandusplatvormidele paigutatud valvesüsteemid.
Lisaks ründasid Ukraina väed 7. detsembri öösel droonidega Astrahani, Voroneži ja Belgorodi piirkondi. venemaa kaitseministeeriumi andmetel „hävitati ja peeti kinni” kaks drooni Belgorodi piirkonnas ning üks Astrahani ja Voroneži oblastis. Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusjev teatas, et üks droonidest tulistati alla Voroneži territooriumi kohal. Esialgsetel andmetel juhtunu tagajärjel vigastatuid ega kahjusid ei olnud.
3. Kursk: vene pool lükkas üksusi oluliselt lähemale kogu siinse rinde ulatuses ja kipub arvama, et võib-olla on käsk hiljemalt 31. detsembriks oblast tagasi võtta. Lugesin DeepState kaardilt kokku 9 brigaadi/polgu suurust üksust ning need kõik elukutselised kas dessantnikud või merejalaväelased.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rinde keskmises sektoris Andrijivka juures hakkasid Ukraina omad taanduma ja arvata võib, et pisu värskemad rindele lähemale lükatud üksused on töösse lükatud. Samm tagasi oli lausa 3,5 km ehk siis teeb mõtlikuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis kipub vene poole edenemine kiirenevat.
Tšsassiv Jaris pisu üllatusega muutusteta.
Toretskis üritab vene pool hakata ajama kombitsaid laiali aheraine mägede rajoonis, mis asub linna loode küljel, et lõigata läbi linna kaitse liikudes ohutumat territooriumi pidi linnast väljas ning see kipub sundima Ukraina kaitsjaid juba jätma maha linna kvartaleid enda possade külgedelt.
8. Donetsk: terve rinde lääneserva ulatuses lükkas vene pool üksusi rindele lähemale arvatavalt konveieri tempo tõstmiseks ja kipub arvama, et suurem pealetungi üritus võib siiski veel alles tulla, kuigi juba praegu on surve kõrge.
vene väed tungivad Pokrovskist lõuna pool edasi ajades ikka veel oma kombitsaid kas laiemaks või tekitades uusi harusid. Valusam neist oli pööre otse Pokrovski poole põhjapoolsema läänesuunalise haru keskelt Novõi Trud küla suunas ja 2 km samm edasi nad külla sisse tõi ja Ukraina omad tervenisti selle väikese küla maha jätsid. Pokrovski linnani veel 4 km.
Suuremaid muutusi Kurahove-Vuhledari kandis eile ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka juures jätkab vene pool edenemist.
Berdjanski suund: Allikas: DeepState: Analüütikute sõnul toimuvad peamised lahingud praegu Velika Novosilka lõunapoolsetel lähenemistel, eriti Rivnopoli ja Makarovka vahel. vene väed kasutavad jalaväge, eriti mootorrataste rünnakrühmi ja soomusmasinaid. Frontaalrünnakud olid aga ebaõnnestunud, sundides vaenlast otsima alternatiivseid teid läbi Blagodatnoje.
Huvitav on see, et mitmetes rindelõikudes on hakanud vaatamata suurtele soomuse kaotuse numbritele vene pool nihutama lähemale suuremaid tankide üksusi, on lõike, kus kipub tankide-soomukite suhe olema isegi 1:2-le ehk siis tundub, et tugevamate soomusrusikatega võidakse üritada siiski enne võimalikku põldude pehmenemist (vene ilmateenistus suht täpne) veelgi tõsta edenemise tempot kasutamaks ära võimalikku Ukraina kohatist ressursi puudust.
Eile tuvastas Velika Novosilkast edelas Rivnopili ja Makarivka asula vahel ühe 2 km edenemise. Lisaks toodi Velika Novosilkast kirdes lähemale merejalaväge lõikamaks uuesti läbi Velika Novosilka ühendusteed põhja ja loode suunal kiirendamaks asula langemist.
Asula enda langemine ei teegi nii suurt muret kui blogijate info, et nagu vene pool uusi territooriume oma kontrolli alla saab, nii alustab koheselt uute kindlustusliinide rajamist ehk siis tekitatakse järjest kihtidena uusi kaitseliine.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Süüria mässulised on saavutanud kontrolli iidse Palmyra linna üle, vahendab Anadolu. Bashar al-Assadi väed üritasid opositsioonile vastu seista, kuid nende vägedest ei piisanud, märgib agentuur. vene väed „vabastasid” Süüria sõjalise kampaania raames Palmyra kaks korda Islamiriigi käest: märtsis 2016 ja 2017. Pärast esimest „vabastamist” esines iidse linna varemetel Mariinski teatri orkester Valeri Gergijevi juhatusel, aga ka putini sõber tšellist Sergei Roldugin.
Süüria konfliktiuurija Thomas van Linge kinnitas Palmyra üleminekut opositsiooni kontrolli alla. Oma sotsiaalmeedia kontol kirjutas ta: „Süüria vaba armee on tunginud üle Süüria kõrbe ja võtnud kontrolli alla Homsist idas asuva ajaloolise Palmyra linna.”
vene sõjaväekorrespondendid juhtisid olukorrale tähelepanu. „Palmyraga on kõik. Kes paneb kokku uue „orkestri”, et iidne Palmyra uuesti Barmalei käest tagasi vallutada. Ja kas ta kogub selle?” kirjutas Juri Kotenok oma Telegrami kanalis. Pessimismi väljendas ka teine Z-blogija Boriss Rožin: „Palmyraga on kõik. Pole tõsi, et nad kolmandat korda vastu võitlevad. Lisaks ütles ta, et Daraa ja Quneitra on ka „see on kõik” ja Homs võidakse kaotada „järgmise 48 tunni jooksul”.
Samal ajal teatas Süüria relvastatud opositsioon pealetungi algusest pealinnale. Al Jazeera teatel teatavad mässulised Süüria armee lahkumisest Damaskuse läänepiirkondadest, samas kui opositsiooniväed ise on nende sõnul linnast praegu vaid 20 kilomeetri kaugusel.
Agentuur kirjutab ka valitsusvägede põgenemisest Palmyrast, Homsi provintsi Al-Sukhna ja Al-Furqalluse linnadest. Al Jazeera allikad väidavad, et armee lahkub ka Süüria suurimast lennubaasist T-4, mis asub Palmyra lähedal.
Opositsiooni pealetung algas 27. novembril. Operatsioonis mängivad võtmerolli Hayat Tahrir al-Sham (HTS) ja Süüria rahvusarmee rühmad. Mõne päevaga vallutasid mässulised olulise osa Aleppo maakonnast, sealhulgas selle pealinnast, ning kehtestasid ka täieliku kontrolli Idlibi maakonna üle. 5. detsembril hõivasid mässulised Hama pärast seda, kui valitsusväed linnast põgenesid. Opositsiooni toetavad kurdi väed vallutasid Deir ez-Zori, sealhulgas strateegiliselt olulised piiripunktid Iraagi piiril.
Mässulised on nüüd lähenenud Homsile, võtmelinnale, millest sõltub Damaskuse ühendus Vahemere rannikuga. Umbes 800 000 inimese koduks oleva Homsi kaotus lõikaks valitsusväed ära rannikupiirkonnast, kus Tartuses ja Khmeimimis asuvad vene baasid. vene laevastik lahkus Tartuse sadamast detsembri alguses. venemaa kaitseministeerium selgitas seda plaaniliste õppustega.
Ajalehe New York Times andmetel on Iraani ja piirkondlike ametnike allikatele viidates alustanud Iraani saatkond Damaskuses ja välisoperatsioonide eest vastutava IRGC Al-Qudsi vägede juhtkond Süüriast evakueerimist. See samm võib viidata Iraani suutmatusele jätkata Assadile võimu säilitamiseks vajalikku tuge, märgib ajaleht.
Täna hommikul teatasid Süüria mässulised Süüria pealinna Damaskuse „vabastamisest”. Riigi president Bashar al-Assad põgenes. Allikad: CNN, Süüria mässuliste sõjaliste operatsioonide juhtkond, Reuters, Associated Press
Samuti teatatakse, et Damaskuse rahvusvaheline lennujaam on lõpetanud lendude vastuvõtmise ja saatmise. Sotsiaalmeedias ringlevad videod näitasid, kuidas kümned inimesed kiiresti kontrollpunktidest läbisid ja väljapääsu poole jooksid, püüdes riigist põgeneda.
Mässulised väitsid varem, et sisenesid pealinna ja võtsid oma kontrolli alla kurikuulsa Sednaja sõjaväevangla Damaskusest põhja pool. Amnesty International avaldas 2017. aastal raporti, milles väideti, et Sednais poodi üles umbes 13 tuhat inimest.
„Tähistame koos Süüria rahvaga uudist meie vangide vabastamisest, nende köidikutest vabastamisest ja teadet ebaõigluse ajastu lõpust Sedna vanglas,” ütlesid mässulised.
Vahepeal tulid Damaskuse elanikud tänavatele, et tähistada Süüria mässuliste saabumist.
Reutersi andmetel tõusis Syrian Airi lennuk, mille pardal arvati Assad, Damaskuse lennujaamast umbes ajal, mil pealinn langes mässuliste kätte. Lennuk lendas algul Süüria rannikuala poole, mis on Assadi alaviitide sekti tugipunkt, kuid tegi seejärel järsu pöörde ja lendas vastassuunas, mõne minuti pärast kadus lennuk kaardilt.
Viimane uudis: Süüria peaminister Mohammad Ghazi al-Jalali ütles, et valitsus on valmis opositsioonile kätt ulatama ja oma ülesanded üleminekuvalitsusele üle andma.
12. Taani andis Ukrainale üle teise partii hävitajaid F-16, ütles president Volodõmõr Zelenski oma Telegrami kanalis. Tema sõnul on Lääne lennukid juba saabunud Ukraina territooriumile. „Kui kõik partnerid näitaksid üles sama sihikindlust, oleks venemaa terror juba ammu lakanud,” ütles Zelenski, kuid ei täpsustanud vastuvõetud lennukite arvu.
Novembris ütles Taani peaminister Mette Frederiksen, et Kopenhaagen andis Ukrainale üle kuus F-16 hävitajat ja kavatseb tarnida veel 13 sellist lennukit.
Taani kuulub koos Hollandi, Belgia ja Norraga riikide koalitsiooni, mis on Ukrainale lubanud kokku 79 hävitajat F-16. Volodõmõr Zelenski rõhutas aga, et venemaa lennunduse tõhusaks tõrjumiseks vajab Ukraina 120–130 lennukit. Holland andis varem ametlikult loa kasutada üleantud F-16 rünnakuid venemaa territooriumil.
Suurbritannia kaitseministri asetäitja Luke Pollard teatas oktoobri lõpus, et riik on koolitanud 200 Ukraina pilooti F-16 lendamiseks. Esimene pilootide rühm läbis Ühendkuningriigis põhikoolituse programmi juba 2023. aasta detsembris. Seejärel koolitati välja kuus kogenud pilooti ja kümme praktikanti jäi koolitust jätkama.
2024. aasta sügisel otsustas USA ka alustada noorte Ukraina pilootide väljaõpet F-16 lendamiseks. Ameerika instruktorite juhendamisel toimuvad koolitused Suurbritannias ja Prantsusmaal. Spetsialistide väljaõppe keerukuse tõttu ei saa täieõiguslik F-16 eskadrill, kuhu kuulub 20 lennukit ja 40 pilooti, saada lahinguvalmis enne 2025. aasta kevadet või suve, märgivad allikad Wall Street Journalis.
13. SpaceX ja Pentagon on sõlminud lepingu, mis annab Ukrainale juurdepääsu Starlinki satelliidivõrgu turvalisemale versioonile. Bloombergi teatel näeb leping ette, et juba Kiievi valduses olevad 2500 terminali ühenduvad Starshieldiga – salajase ja krüpteeritud sidekanaliga, mida on palju keerulisem häkkida või vaigistada. Siiani oli sellele süsteemile juurdepääs Ukrainas vaid 500 terminalil. Kokku räägitakse kahe lepingu alusel 3000 terminali teenindamisest, selgitas USA kosmoseväejuhatus. Nende lepingute eesmärk on tagada Ukrainas stabiilne juurdepääs Internetile. Teenuste pakkumist plaanitakse alustada 2025. aastal.
SpaceXi roll Ukraina edasisel toetamisel on aga endiselt ebakindel, märgib Bloomberg. Elon Musk, kes juhib SpaceX-i ja on maailma rikkaim inimene (varaga Forbesi andmetel 354,9 miljardit dollarit), on saanud USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõunikuks, meenutab agentuur. Trump omakorda lubas võimalikult kiiresti lõpetada venemaa algatatud sõja Ukrainas.
Oktoobris teatas Wall Street Journal USA, Euroopa ja venemaa praeguste ja endiste ametnike allikatele viidates, et Musk on hoidnud putiniga regulaarseid kontakte alates 2022. aastast. Väljaande sõnul puudutavad nende arutelud nii isiklikke teemasid kui ka äri- ja geopoliitilist olukorda. Eelkõige palus putin 2023. aasta lõpus Muskil Hiina huvides mitte aktiveerida Starlinki satelliitinternetti Taiwani kohal, märkis WSJ. venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskov eitas väiteid, öeldes, et putin rääkis Muskiga telefoni teel vaid korra ja nende vahel ei olnud regulaarset kontakti.
2022. aastal teatas Musk, et ei ole võimalik jätkata Starlinki terminalide tasuta opereerimist Ukrainas ja keeldus uute seadmete tarnimisest. SpaceX kehtestas hiljem piirangud oma võrgu kasutamisele sõjalistel eesmärkidel, öeldes: „Me ei luba konflikti eskaleerumist, mis võib viia kolmanda maailmasõjani.” 2023. aasta juunis sõlmis SpaceX aga lepingu Pentagoniga Starlinki teenuste osutamiseks Ukrainale. Tehingu maksumus oli 23 miljonit dollarit, kuid pakutavate terminalide arvu ei avalikustatud.
Musk pakkus välja ka oma versiooni konflikti lahendamisest, mille kohaselt peaks Krimm saama ametlikult venemaa osaks ning ÜRO järelevalve all tuleks korraldada uued referendumid teistes okupeeritud piirkondades.
Novembris kutsusid demokraatidest senaatorid Jeanne Shaheen ja Jack Reed justiitsministeeriumi ja Pentagoni üles uurima Muski kontakte venemaa ametnikega, sealhulgas putiniga. Oma kirjas peaprokurör Merrick Garlandile ja Pentagoni peainspektor Robert Storchile ütlesid nad, et Musk, kes jälgib SpaceX-i tegevjuhina kaitse- ja luureühenduste lepinguid, võib kujutada ohtu USA riiklikule julgeolekule.
14. Lühiuudised
USA kaitseministeerium teatas Ukrainale uuest sõjalise abi paketist väärtusega 988 miljonit dollarit, seisab ministeeriumi veebisaidil avaldatud teates. Toetus tuleb USA-I programmi alt, see tähendab, et tegelikult on jutt relvade tootmise tellimustest. Sellise abi kohalejõudmine võtab kauem aega kui Pentagoni ladudest saadetav (PDA programmi alusel). Tarnekuupäevi kaitseministeerium oma sõnumis ei märgi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.