Sõja ülevaade: 1018. päev – kremli liitlastel on mõtlemist
Avaldatud: 7 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. detsember 2024:
Pokrovski suunal kombits hargnes ning kremli liitlastel on mõtlemist, kui palju siiski vene abile saab loota, kui olukord läheb pingeliseks…
1. Kõik nagu ikka…
2. Miskit ikka, aga tegelikud tulemused teadmata.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ootab suuremat survet rinde keskmises ja lõunasektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis kvartali haaval vene pool edeneb.
8. Donetsk: Pokrovski suunal kombits hargnes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin loovutab Süüria. Bashar al-Assadile teatati, et venemaa teda ei päästa.
12. venemaal on alanud harjutused ülemaailmse interneti-ühenduse katkestamiseks.
13. venemaal on alanud suurim kiibitehase pankrot.
14. Euroopa Liit palus USA-l leevendada Gazprombanki-vastaseid sanktsioone.
15. 19-aastast ajateenijat tulistati polügoonil pärast seda, kui ta keeldus Kurski oblastisse minemast.
16. Ukraina relvajõud said uued Ukrainas toodetud drooniraketid, mille lennuulatus on kuni 700 km.
17. Iraan suurendab järsult rikastatud uraani tootmist.
18. Läti ja Leedu on pidurdanud EL-i venemaa-vastaste sanktsioonide 15. paketi vastuvõtmist.
19. Lühiuudised
177 vene poole rünnakut ja vene poole kaotuste arvu suurimaks languse põhjuseks peab halvenenud ilmastikuolusid, mis saju tõttu vähendavad droonide töö efektiivsust. Kui mujal rinnetel siiski rahuldav olukord, siis Donetski rindel kahjuks mitte ning järjest tõuseb oht Pokrovski linna suunal ning Kurahove kaotus pole ka enam kaugel, kuigi panin prognoosiga jälle mööda, kui arvasin, et sel nädalal Ukraina linna kaitsest loobub…ok, nädal pole veel läbi.
Ikka pole vene pool jõudnud liugpommide heitmisel numbrite tõusuni ja eilegi vaid 36. Kaudtuld 4000 kanti ja pisu on tõusnud selle sees mitmikraketiheitjate töö.
Arutelusid, kui palju saab Zelenski juttusid uskuda sellest, mis rindel toimub või võib toimuma hakata, jagub. Kipub siiski arvama, et Ukraina omad on suutnud oma kommunikatsioonis oskuslikult manööverdada soovitud suunal ning kas siis varjata põhjendatult enda edasisi samme (ka vastane loeb seda infot) või tõsta lääne maailma aktiivsust nende toetamisel, sestap ei heida ka Ukraina presidendile miskit ette, kes seni suudab igal õhtul pöörduda oma kõnega rahva poole.
1. Venemaa eilne raketirünnak tsiviilinfrastruktuuri vastu Zaporožjas ja Krivõi Rihis. Esialgsetel andmetel hukkus vähemalt üksteist inimest; vigastada sai üle kahekümne, sealhulgas lapsed. Zaporižjas tabas piirkondliku sõjaväevalitsuse teatel rünnak teenindusjaama. Selle tagajärjel suri üheksa inimest; veel kuus, sealhulgas kaks last, said vigastada. Krivõi Rihis, nagu Dnepropetrovski OVA juht Sergei Lõsak Telegrami kanalis teatab, oli rünnaku sihtmärk administratiivhoone. Kaks inimest said surma ja 17 vigastada. Rünnaku alla sattusid ka Nikopol, Manganets, Pokrov ja teised väikelinnad. Kaks meest said vigastada. Kannatada said 13 eramaja, seitse kõrvalhoonet, viis garaaži ja kolm sõiduautot, kirjutab Lõsak.
Tänaöine droonilaine ulatus peaaegu Transnistriani.
2. vene meedia sõnul hävitasid sõjaväelased eile hommikul Krimmis Kertši lähedal 5 mereväe drooni.
Adõgea pealinnas Maikopis kostis ööl vastu 7. detsembrit plahvatusi. Sellest teatasid venemaa avalikud lehed Astra, Shot. Astra Telegrami kanal märkis, et Maikopi elanikud teatasid plahvatusest ja avaldasid veebis kaadreid sellest, mis väidetavalt suitses Tšerjomuški mikrorajoonis. Shot teatas, et Maikopi kohal kohaliku lennuvälja piirkonnas kostis taevas vähemalt kaks võimsat plahvatust ja lisas, et õhuhäire hoiatust piirkonnas sel ajal ei antud. Ühtlasi kirjutatakse, et ametlikku infot selle asja kohta veel pole. Oktoobris tabasid Ukraina kaitsejõud vene Föderatsiooni Adõgea Vabariigis Hanskaja lennuvälja, sestap poleks see esimene kord.
3. Kursk: pisu langes vene poole rünnakute arv, võimalik, et osaline reorg kaotuste asendamiseks ja tundub, et dessantnike ja merejalaväelaste kiire kulumise tõttu hakatakse jälle enam kasutama motolaskurüksusi. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile küll muuutusi rindejoones ei tuvastanud, aga rinde keskmises ja lõunasektoris pani vene pool valmis kaks suuremat väegruppi, kummaski üks tankipolk ja kolm motolaskurpolgu ekvivalenti staffi (kuni u 200 tanki ja üle 300 soomuki kui kulumist ei arvesta) ning koondas need arvatavalt selleks, et suruda Ukraina omad siitki Oskili jõe taha.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vaid Toretskis muutusi.
Toretskis kvartali kaupa seni vene pool edeneb, pool siiski Ukraina omade kontrolli all.
8. Donetsk:
Mure seoses Pokrovskist lõunas ja Selidove linnast loodes edeneva ühe vene poole kombitsaga järjest tõuseb. Eilegi see kombits edenes ja hargnes kahes suunas laiali ning hakkas ohustama Pokrovski suuna kaitset linnast lõunas. Pokrovski poole pöördunud kombitsa üks haare suutis siseneda Ševtšenko asulasse ja see kombits liigub piki Solonõi jõe põhjakallast ehk siis senine Ukraina kaitseliin jõe taga on küljelt ohtu sattunud. Teine haru jätkas edenemist lääne suunal u 1,5 km ja sellega suruti Novotroits’ke asulast enamuses Ukraina omad välja. Sel suunal küll järjest risti väiksemad Solona jõe lisajõgesid on aga murelikuks teeb, et siin suunal on neist mõned+Solona ise kuidagi lihtsalt ületatud. Ok, kaotused ka vene poolel hullud aga ikkagi.
Kurahove-Vuhledari kandis eile rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll lükkas vene pool lausa kolm motolaskurpolku (u 300 soomukit+u 90 tanki, kulumist ei tea aga arvatavalt kõiki neid enam alles pole) kitsale lõigule rindele lähemale kiirendamaks Kurahove linnast lõuna poolt üle põldude möödumist. On sealgi õige pisu lund ja põllud kannavad, sestap soomusega avatud maastikul, kus puudub ka suurem reljeef, annab liikuda igas suunas. Järgmine nädal küll lubab kuni 5 kraadi sooja ja kolmel päeval sadu aga see vist pole piisav, et põllud kaotaks oma kandvuse. Siis jälle miinus…
Küll on neil suurtel avatud maastikel vastase tuvastamine ja kaugelt kergem, droonilt näeb isegi visuaalselt ning eks videode järgi ole näha, et kui vahendeid jagub, siis teekonnal Ukraina possadeni seltskond siiski otsa saab. Küll olla hakanud uuesti olema järjest enam seda, et vene pool ei tegele enam lahinguväljale jäänud soldatite surnukehadega. Ka erinevaid suuremate seltskondade matmispilte vaadates näeb, et enamuse kirstud on väga lühikesed ehk siis terves pikkuses keha sees pole…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: rünnakuid jagus ikka sinna üle kümne, aga ei miskit eile nad saanud.
Tokmaki suund: ikka ilma rünnakuteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on teatanud Süüria presidendile Bashar al-Assadile, et ei kavatse oluliselt sekkuda, päästmaks tema režiimi kiiresti edasitungivate mässuliste eest, kes on suutnud mõne nädalaga vallutada mitu suurlinna. Nagu Sky News Arabia informeeritud allikale viidates teatab, teatati Assadile, et venemaa sekkumine, kui üldse, on piiratud, kuna Moskval on nüüd „muud prioriteedid”.
kremlile lähedalseisev Bloombergi allikas kinnitab: Moskval pole plaani päästa Assadit, kelle režiim 2011. aastal peaaegu kokku kukkus ja on viimased 9 aastat püsinud tänu vene armeele. Selle plaani realiseerumine on ebatõenäoline, ütleb Bloombergi allikas, arvestades, et Assadi armee taganeb ja loovutab ühe linna teise järel.
Reedel lähenesid Hayat Tahrir al-Shami (HTS) juhitud väed Homsi linnale. Nad vallutasid nädalavahetusel põhjaosas Aleppo, seejärel liikusid lõunasse ja võtsid neljapäeval Hama. Reedel teatati, et kurdi väed sisenesid Süürias Deir Ezzorisse ja võtsid kontrolli alla piiripunktid Iraagiga pärast seda, kui Assadi väed linna maha jätsid, et jõuda riigi keskossa.
Nüüd lähenevad mässulised Homsile, mille vallutamine lõikab riigi läänepoolse rannikuala võimude kontrolli all olevast territooriumist ära. Just seal asuvad 2015. aastal taastatud mereväebaas Tartus (venemaa nimetab seda mereväe logistika tugipunktiks) ja õhuväebaas Khmeimimis. vene laevastik lahkus Tartusest nädala alguses, mida venemaa kaitseministeerium selgitas kui „õppusi” Vahemerel.
„Assadi tulevik pole kunagi tundunud nii habras kui praegu ja praegu tundub, et venemaa ei suuda või ei taha isegi teda päästa,” ütles Süüria ning terrorismi- ja ekstremismivastaste programmide direktor Charles Lister Washingtoni Lähis-Idas Instituudist. „Suurem osa Homsi maapiirkondadest toetab endiselt vaikimisi opositsiooni ja see aitab kaasa julge tee vabastamisel linna endasse.”
Süüria armee eitas lüüasaamist rindel, öeldes, et korraldab vägede ümberpaigutamist ja valmistub alustama vasturünnakut vene sõjalennukite toel. Pärast seda said venemaa õhurünnakud Idlibi linn ja HTS-i positsioonid Aleppo ja Hama maakondades.
1. detsembril sai teatavaks, et venemaa vahetas välja oma rühma ülema Süürias. Pärast Aleppo hõivamist opositsioonijõudude poolt tagandati kindralleitnant Sergei Kisel oma ametikohalt. Tema asemele määrati kindralpolkovnik Aleksander Tšaiko, kes juhtis ebaõnnestunud Kiievi vallutamise katset, teatasid z-blogijad.
12. venemaal korraldatakse õppusi, et testida Runeti turvalisust ja stabiilsust ülemaailmsest võrgust lahtiühendamise korral. Roskomnadzori pressiteenistus teatas sellest reedel Interfax. „Õppuste käigus selgitatakse koos telekommunikatsioonioperaatoritega välja võtmeasendustaristu efektiivsus tahtliku interneti-segmendi välismaalt katkestamise korral ning tuvastatakse infosüsteemid, mille jõudlus sõltub suhtlusest teenustega, raamatukogud ja muud välismaistes sidevõrkudes asuvad ressursid,” tsiteerib agentuur RKN-i teadet.
Asutus lisas, et vastavalt „suveräänse Runeti” seadusele on igal aastal korraldatavate õppuste eesmärk kinnitada venemaa interneti-segmendi „valmidust” töötada ilma sidemeteta välismaailmaga. Eelkõige kontrollitakse „peamiste välis- ja venemaa teenuste kättesaadavust tahtliku välismõju korral”, selgitas RKN.
2024. aasta õppused mõjutavad „teatud piirkondade” territooriumi, seisis kirjas, mille vene Föderatsiooni Keskpank saatis pankadele ja aruandvatele organisatsioonidele novembri keskel. Regulaator soovitas krediidiasutustel Roskomnadzorile aru anda „tehnoloogilistest protsessidest”, mis peavad säilitama ühenduse ülemaailmse võrguga.
Õppused toimuvad vähemalt kolmes vene Föderatsiooni piirkonnas – Tšetšeenias, Dagestanis ja Inguššias, teatasid kohaliku teenusepakkuja Energoinform töötajad Caution Newsile.
Nende sõnul on Dagestanis probleeme interneti ja Telegrami juurdepääsuga ning Whatsapp ei tööta hästi. Õppused algasid 6. detsembril ja võivad kesta laupäeva, 7. detsembrini, teatas Energoinform RKN-i teabele viidates. „Nad lülitasid selle homseni hoiatamata välja, me ei tea isegi saitide loendit. Föderaalid tahtsid seda, föderaalid tegid seda. Nad harjutavad, kuidas meie internet välja lülitada, kui nad tahavad, ning kontrollida, kas see toimib kiiresti,” rääkis allikas Beware the Newsile.
Eelmine suveräänse RuNeti õppuste voor toimus 2023. aasta juulis. Harjutuse tulemusi peeti „edukaks”.
13. venemaal algas ühe suurima kiibitootja, ettevõtte Angstrem (Zelenograd) pankrot. Sellega kehtestati järelevalvemenetlus ning võlgniku pankroti väljakuulutamise otsus tehti Zenit Banki taotlusel 2. detsembril 2024. Kohtuasja materjalide kohaselt nõudis kohus 2019. aasta novembris Angstremilt Zeniti kasuks tagasi 1 miljard rubla aga tehas raha ei tagasta.
Tehas oli venemaa jaoks märkimisväärne ja sellest pidi saama suurim tegija mikrokiipide tootmises. Seda juhendas putinile lähedane endine kommunikatsiooniminister Leonid Reiman. Ta sai riigilt 1 miljard dollarit raha – tema ettevõte kaasas 2008. aastal VEB-lt 815 miljoni euro suuruse krediidiliini protsessorite, kiipkaartide ja elektrooniliste passide tootmiseks. Projekti toetasid valitsus ja julgeolekunõukogu.
Olles kogunud üle 100 miljardi rubla võlgu, lõpetas Angstrem ootamatult laenude tagasi maksmise. 2014. aastal lakkas Angstremil raha oma tegevuseks, märkis maksuteenistus. Angstremil on tema andmetel 108 täitemenetlust 147,6 miljardi rubla väärtuses. Samuti on sellel pooleli rohkem kui 500 miljoni euro väärtuses kohtuvaidlusi. 2019. aasta jaanuariks võttis VEB kõik tehase seadmed ja aktsiad ning esitas ka pankrotiavalduse.
Reiman astus projektist eemale, kuid viga ei saanud. Tema firma Rutek sai suvel riigilt hüvitisi ja alustas Saranskis Sistema erimajandustsooni (SEZ) territooriumile uue tehase ehitamist, vahendas CNews. Investeeringud projekti ulatuvad mitme miljardi rublani. Ettevõte kavatseb teostada impordi asendusprojekte – toota nutitelefone, arvuteid, tahvelarvuteid, sülearvuteid ja telefonikeskjaamu. Tema ettevõtete impordi asendamine ei suju alati tõrgeteta – ametnikele mõeldud „kodumaine” nutitelefon „R-fon” osutus Bangladeshist pärit seadme Symphony Helio 80 täpseks koopiaks, ehkki see maksis kolm korda rohkem.
14. Euroopa Liit on kutsunud Ühendriike üles uurima võimalusi leevendada venemaa gaasitarnetes suurt rolli mängiva Gazprombanki vastaseid sanktsioone. Bloomberg teatab sellest, viidates informeeritud allikatele. Agentuuri teatel hoiatasid mitme Euroopa riigi ametiasutuste ja ettevõtete esindajad, et Gazprombanki suhtes kehtestatud piirangud võivad ohustada piirkonna gaasitarnete stabiilsust. EL ja USA arutavad praegu võimaliku leevendamise vorme ja ulatust. Nende läbirääkimiste raames kaalutakse eelkõige kahte võimalust: lubada makseid teha Luksemburgis registreeritud Gazprombanki tütarettevõtte kaudu või kasutada alternatiivseid kanaleid.
5. detsembril kirjutas putin alla määrusele, millega kaotati välisostjate nõue maksta venemaa gaasitarnete eest eranditult Gazprombanki kaudu. Muudatused tehti tema 31. märtsi 2022. aasta dekreeti, mis kohustas lääneriike avama gaasi eest tasumiseks rublakontod Gazprombankis. Varasema mehhanismi kohaselt said ostjad välisvaluutas raha kanda Gazprombanki spetsiaalsele välisvaluutakontole. Seejärel pidi pank need vahendid Moskva börsil maha müüma, rublasid ostma ja ostja rublakontole krediteerima, kust raha kanti Gazpromi rublakontole.
Detsembris tehtud muudatused lihtsustasid maksesüsteemi. Nüüd saavad venemaa tarnijad välismaise ettevõtte gaasi eest tasumiseks vastu võtta makseid kolmandatelt isikutelt ning maksekohustusi saab nüüd tagasi maksta vastastikuste võlgade mitterahalise tasaarvelduse kaudu.
Nagu Bloomberg märgib, stabiliseeris putini uus määrus ajutiselt Euroopa gaasituru, kuid samas muutis makseprotsessi keeruliseks, jättes finantsasutused ebakindlusse seoses võimalike juriidiliste riskidega.
USA sanktsioonid Gazprombanki vastu kehtestati novembris. Varem olid USA piirangutest hoidunud Euroopa riikide survel, kes seisid silmitsi gaasipuudusega seoses venemaa sissetungiga Ukrainasse ja vastusanktsioonidega. Samal ajal on EL teinud aktiivselt tööd tarnete mitmekesistamiseks, sealhulgas suurendanud veeldatud maagaasi (LNG) importi Ameerika Ühendriikidest.
Euroopa sõltuvus venemaa gaasist on olnud märkimisväärne. Kui 2021. aastal moodustas venemaa torugaasi osakaal koguimpordist üle 40%, siis 2023. aastaks langes see 8%-le. Üldiselt moodustasid venemaalt pärit torugaas ja LNG alla 15% Euroopa impordist. Norrast sai EL-i suurim gaasitarnija, kelle osakaal ulatus 30%-ni. Teisel kohal oli USA, mis andis 19% Euroopa gaasiturust.
15. 394. motoriseeritud laskurpolgu leitnant tulistas Kurski oblastisse saatmiseks valmistudes 19-aastast Tatarstanist pärit ajateenijat Artjom Antonovit, vahendas Tähtsad lood, viidates uurimiseelsetele materjalidele ja hukkunu lähedaste sõnadele. Väljaande andmetel eemaldas leitnant, kelle nime ei nimetata, 21. oktoobril 2024 Primorski territooriumil 60. motoriseeritud laskurbrigaadi Iljinski polügoonil kuulipildujalt kaitseriivi ja osutas relvaga formeeringu poole ja päästikule vajutades tegi lasu. Üks kuulidest tabas Antonovit pähe. Sõdur hukkus kohapeal.
Surnukeha läbi vaadanud sugulased avastasid mitte ainult tulistamishaava otsaesisest, vaid ka arvukalt verevalumeid. Sõduri lähedased arvavad, et mõrva põhjuseks võis olla Kurski lähedal asuvasse lahingutsooni saatmise lepingu allkirjastamisest keeldumine. „Ta ütles oma sõpradele, et neile avaldatakse survet,” märkis sugulane.
Hukkunu perekond väidab, et Artjomi kiusati üksuses. Nende sõnul pandi teda regulaarselt kaheksa päeva järjest valvesse, keelduti arstiabist ning peksti raudvarrastega käte ja kaela pihta. Ta jagas neid fakte sõpradega kinnises grupis, mis kohe pärast tema surma kustutati, lähedased räägivad: „Artjom tapeti 21. oktoobril ja meile anti teada alles 23.-ndal. Ilmselt nad ei teadnud, kuidas oma jälgi varjata. Kohalikes kogukondades VKontakte kaudu avaldatud järelehüüdes öeldakse, et Artjom Antonov „otsustas anda oma elu oma kodumaa eest”.
16. Ukraina relvajõud said kätte esimese partii uusimaid Ukrainas toodetud droonrakette Peklo. President Volodõmõr Zelenski teatas oma Telegrami kanalis relvade üleandmisest. „Peklo droonrakett on meie, Ukraina relv, mida on lahingutingimustes juba edukalt kasutatud. Täna andsime oma kaitseväelastele üle esimese partii. Järgmine ülesanne on suurendada tootmist ja intensiivistada rakendust,” kirjutas Zelenski.
„Peklo” on Ukraina kaitsetööstuse uuenduslik arendus. See droonirakett on võimeline saavutama kiirust kuni 700 kilomeetrit tunnis ja läbima distantsi üle 700 kilomeetri. Varem kontrollisid uut mudelit isiklikult Vladimir Zelenski ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski.
700-kilomeetrine laskekaugus võimaldab Ukraina relvajõududel selle relvaga lüüa näiteks Moskvas, Saraatovi oblastis, Krasnodari ja Stavropoli territooriumil või Elista vabariigis. Kiiev ei pea koordineerima läänega rünnakuid venemaa territooriumile, kasutades enda toodetud relvi.
24. augustil teatas Zelenski teise Ukraina arenduse – sarnase lennuulatusega droonraketi Paljanitsa – edukatest katsetustest. Järgmisel päeval postitas ta sotsiaalmeediasse video, kus oli näha raketi välimus. 4. detsembril teatas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov, et Paljanitsa on pandud masstootmisse.
Lisaks märkis Umerov, et Ukraina on taasalustanud ja laiendanud tiibrakettide R-360 tootmist rannikuraketisüsteemile Neptune. Tema sõnul on nende rakettide moderniseeritud versioonid nüüd võimelised tabama sihtmärke palju suuremal kaugusel. Minister lisas, et 2025. aastal plaanib Ukraina oluliselt suurendada relvatootmise mahtu.
17. Iraan suurendab kiiresti oma tootmist ja 60%-ni rikastatud uraani varusid, lähenedes 90%-le – tuumarelvade loomiseks vajalikule tasemele. Seda ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi vestluses Reutersiga. IAEA hinnangul on Iraan juba kogunud piisavalt 60% rikastusastmega uraani, et toota neli tuumalõhkepead, mille puhtus on veelgi tõusnud. Agentuuri raporti kohaselt, millele viitab AFP, võimaldab Fordowi tehase uuendatud võimsus Iraanil protsessi oluliselt kiirendada ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt suurendab 60% rikastatud uraani tootmist enam kui 34 kilogrammini kuus. mis on oluliselt kõrgem kui eelmine 4,7 kilogrammi.
„Ilmselt pole 60-protsendilisel rikastamisel midagi pistmist tsiviileesmärkidega,” ütles üks anonüümne Lääne diplomaat Reutersile.
Novembri lõpus kinnitas IAEA Iraani avaldusi oma valmisoleku kohta paigutada Fordo ja Natanzi rajatistesse tuhandeid täiustatud tsentrifuuge, et rikastada uraani 5%-ni. Kuigi see tase on alla 60%, jätkab Iraan uraani rikastamist teistes kohtades palju kõrgemal tasemel, näitavad aruanded. Samal ajal jäi ebaselgeks, kas Iraani spetsialistid olid alustanud uraani laadimist uutesse tsentrifuugidesse.
Iraani välisministeerium teatas varem valmisolekust käivitada uued tsentrifuugid vastuseks IAEA juhatajate nõukogu resolutsioonile, millega mõisteti Teheran hukka ebapiisava koostöö eest agentuuriga. 35 volikogu liikmest 19 toetas resolutsiooni, venemaa, Hiina ja Burkina Faso olid selle vastu, 12 jäi erapooletuks ja üks volikogu liige ei hääletanud. Dokumendi pakkusid välja Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia USA toel.
Alates venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on sõjaline koostöö Iraani ja venemaa vahel märkimisväärselt suurenenud. Eelkõige alustas Teheran Shahedi droonide tarnimist Moskvale ja hiljem avati venemaal tehas nende tootmiseks.
2023. aasta kevadel teatas Ameerika luure salaleppest, millega venemaa lubas tarnida Iraani tuumaprogrammi jaoks uraani. Vahetult enne seda teatas Pentagon, et Iraan on võimeline akumuleerima piisavalt rikastatud uraani, et luua tuumapomm vaid 12 päevaga. Fordo maa-alust tehast kontrollinud rahvusvahelised aatomiinspektorid leidsid omakorda uraani, mille rikastusaste oli 83,7%.
18. Kaks Euroopa Liidu riiki – Läti ja Leedu – keeldusid reedel, 6. detsembril Brüsselis alaliste esindajate kohtumisel EL-i sanktsioonide 15. paketi eelnõu toetamast. Portaal Politico sai sellest teada EL-i diplomaatidelt, kirjutab European Pravda. EL-i saadikute reedene arutelu puudutas uusi piiranguid ettevõtetele ja naftatankeritele, mis aitavad venemaal lääne sanktsioonidest mööda hiilida.
Läti ja Leedu keeldusid paketti toetamast, kuna sellega pikendati ka sätet, mis lubab lääne firmadel jätkata venemaal tegutsemist vaatamata kehtivatele sanktsioonidele, kirjutab Politico. Juba 2022. aasta detsembris EL-i sanktsioonipakettidesse lisatud säte pidi aitama Lääne ettevõtteid, kes soovivad venemaalt kapitali välja tõmmata, kuid ei saa seda erinevatel põhjustel teha. Kuid kriitikud väitsid, et lünka kuritarvitati, andes ettevõtetele venemaale jäämiseks liiga palju poliitilist katet.
„Kahju, et me ei saanud täna vastu võtta 15. sanktsioonide paketti, kuna Läti ja Leedu sellega ei nõustunud. Samas lubasid Euroopa Komisjon arvestada nende tagatiste nõudega teatud erandite lõpetamiseks 16. paketis,” ütles anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaat Politicole. Järgmisena hakatakse sanktsioonide paketti arutama Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel 16. detsembril.
Tuletame meelde, et Euroopa Komisjoni koostatud ettepanekud liikmesriikidele näevad ette 29 juriidilise isiku ja 54 eraisiku lisamise sanktsioonide nimekirja. Eeldatavasti on seal esimest korda kohal Hiina ettevõtted – see on vastus teabele nende toetuse kohta sõjalisele tootmisele venemaal. Räägitakse ka uutest meetmetest võitluseks venemaa varilaevastikuga, millega ta ületab meritsi veetava nafta hinnalae: 48 tankeri kandmine musta nimekirja.
19. Lühiuudised
putin: venemaa paigutab 2025. aasta teises pooles Valgevenesse IRBM raketid Orešnik.
Meeleavalduste kümnes öö Gruusias: politsei kasutas veekahureid ja gaasi ning pidas meeleavaldajaid kinni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
