Sõja ülevaade: 1017. päev – vene pool suutis edeneda vaid Donetski rindel
Avaldatud: 6 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. detsember 2024:
suure kuluga kõikjal suutis vene pool eile edeneda vaid Donetski rindel ning „nutusemaid” uudiseid järjest enam venemaa suunalt tuleb…
1. Ikka kõike…
2. Kertsi silla lähistel kostus hommikul plahvatusi ning raudteed Moskva lähistel pisu lõhuti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovski suunal läks pisu ärevamaks ning kiirenes Ukraina taandumine Kurahove-Vuhledari vahel.
9. Lõunarinne: pisu üllatusega aga muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin süüdistas valitsust jäätmejaamade ehitusprojekti läbikukkumises.
12. venemaa valitsuse välisvaluutareservid on langenud madalaimale tasemele alates 2008. aastast.
13. venemaad ootab 2025. aastal tohutute kadude ja tootmisprobleemide tõttu tankide puudus.
14. putin vahetas Kurski oblasti kuberneri välja teist korda aasta jooksul.
15. putin noomis valitsust droonide infrastruktuuri loomise programmi katkestamise eest.
16. putinile tehti ettepanek tasuda VEB-i megaprojektide eest venelaste pensionisäästudega.
17. mishustin soovitas putinil puuduse probleemi lahendada, saates venelased puhkusele.
18. Briti võimud sulgesid venemaa krüptovõrgu, mis pesi oligarhide, spioonide ja kuritegelike rühmituste raha.
19. Lühiuudised
Ukraina andis teada 188 vene poole rünnakust ja neist 90 Donetski rindel ning lõunarinde idapoolsemas sektoris 37 ehk siis teistele sektoritele jäi vaid kokku 61 rünnakut ehk siis mujal tuntavalt rünnakute arv vähenes.
Isegi mitmed neutraalsed blogijad arvavad, et peale Donetski rinde paari lõigu ja Velika Novosilka suuna, läheb mujal siiski hästi ning isegi kui kuskil väiksem samm seal edasi saadakse, siis väga suure kuluga. ISW: venemaa armee kaotas sügisel edenedes üle 50 sõjaväelase ruutkilomeetri kohta.
vene poole soomuse kaotuse numbrid tegid eile vau efekti, küll arvatavalt mõjutasid sademed rindest kaugemal olevate sihtmärkide tabamist visuaalse seire vähenemise tõttu, sestap nii kaudtuleüksusi kui tagalaelementi ka vähem tabati. Jätkuvalt on kõrge vene poole isikkoosseisu kaotuste number. Ikka on tavapärasest väiksem liugpommide heitmine (31) ja neist 17 ikka Kurski kanti maha pillati ehk siis mujal rinnetel enam hõlpu.
1. Eile päeval Mõkolaivi oblastis Voznesenski lähedal toimusid plahvatused. vene lennundus lasi selle piirkonna suunas välja 2 raketti Kh-59/69.
Öösel jälle paaris laines kokku 53 saheedi ja neist 32 alla lasti. Kiievi kandis tabati kõiki. Lendas neid siiski poole Ukrainani.
Rinde ja piirilähedus ikka tugevas sajus ning ei kipu vähenema tsiviilisikute tabamine olenemata elueast ning mitmel lõigul on tuntav droonioperaatorite soov jahtidagi just tsiviilisikuid. Eks sellest nad ise videosid üles riputavad ning ikka koos hääleka kaasaelamisega…
2. Kohalikud kirjutasid, et Kertsi silla juurest hakkas hommikul kostma plahvatusi alates kella viiest.
Ateši partisaniliikumine teatas, et pani toime Moskvat Kurski oblastiga ühendaval raudteel sabotaaži, viivitades sellega rindel asuvate vene vägede tarnimist. Koht oli päris Moskva lähedal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovski suunal läks pisu ärevamaks ning kiirenes Ukraina taandumine Kurahove-Vuhledari vahel.
Selidove linnast loodes ja Pokrovski linnast lõunas jätkub vene ühe kombitsa edenemine ja hetkel on pisu selgusetu, kas siin suurem vene poole edenemine toimus. Homseks targem, hetkel tundub, et siin võis vene poole hüpe olla 2,5 km aga saadi üle Solonõi jõest ning jõuti selle taga olevale kõrgustikule Ševtšenko asula (1600 elanikku) külje alla, mis on pööre Pokrovski poole ja päris ohtlik.
Kurahovest põhjas teisel pool Vovtša jõge Stari Terni kandis jätkab tasapisi vene pool edenemist lääne suunas, seni pole õnneks üle jõe saadud lõikamaks läbi Kurahove logistikaahelat aga eks seda vast proovitakse.
Kurahove linnas maja haaval vene pool jätkab edenemist.
Kurahove-Vuheldari vahel eile hakkas Ukraina kiiremini taanduma ümberpiiramise ohuga alast ja seetõttu nelja asula kaotus ka sellele järgnes. Hetkel on teadmata, kas põhjasuunast 3 km vene poole ründeteraviku edenemine võis jätta siiski osa Ukraina üksusi peaaegu kotti. Ainuke maantee seal läbi asulate rea on veel ka selles lõigus Ukraina kontrolli all aga vene poole üksuste kaugus sellest on vaid 500 m. Lume/lörtsi/vihma sadu vast annab parema võimaluse siiski veel alas olevatel Ukraina üksustel ohutumaks taandumiseks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: surusid eile kui hullud aga ei muhvigi.
Tokmaki suund: vaikne.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kritiseeris strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu koosolekul valitsust selle eest, et see ei suutnud ellu viia jäätmepõletustehaste (WIP) rajamise projekti. Riigipea esitas esimesele asepeaministrile Denis Manturovile rea küsimusi projekti hetkeseisu kohta. Manturov vastas, et kaks tehast on valmimas ja käivitatakse järgmise aasta alguses ning jäätmesorteerimiskohti on loodud piisavas koguses. See selgitus presidenti aga ei rahuldanud.
„Ma tahan aru saada, kui palju tehaseid nad pidid ehitama. Viis? Millal? Kas sa said raha või mitte? Kus on raha? Ma saan aru, et küsimused võivad olla seotud lokaliseerimisega, aga siis peab olema ühine tegevuskava nn järelejõudmise töögraafikuks. Kas see kõik on teie kontrolli all? Mis seal toimub?” oli putin nördinud.
Manturov märkis, et põhiprobleem on seotud tehnoloogiaga. Ta meenutas, et algatust viib ellu Rosatom pärast seda, kui tema Jaapani kolleegid sanktsioonide tõttu projektist lahkusid. putin rõhutas, et olukord nõuab pidevat jälgimist, et vältida edasisi viivitusi ja projektikulude suurenemist.
venemaale jäätmekäitlustehaste ehitamise plaanid avalikustati juba 2018. aastal. Siis lubas putin, et aastaks 2024 ehitatakse 200 sellist rajatist. Ta tunnistas, et ülesanne on raske, sest jäätmete taaskasutust pole riigis tehtud aastakümneid: „Oleme nõukogude ajast saati prügi lihtsalt aukudesse visanud.”
2023. aasta aprillis teatas Tatarstani peaminister Aleksei Pesošin probleemidest seadmete tarnimisel Kaasani lähedal asuva tehase jaoks, mille pidi ehitama Rosteci tütarettevõte RT-Invest. Algselt oli 28 miljardi rubla väärtuses rajatise käivitamine planeeritud 2022. aasta lõppu, kuid Jaapani-Šveitsi ettevõtte Hitachi Zosen Inova keeldumise tõttu projektis osalemisest läksid tähtajad mööda. Sarnased probleemid tekkisid nelja Moskva piirkonna tehasega.
2020. aastal plaanis RT-Invest ehitada üle riigi 30 jäätmepõletusjaama ning esimese viie rajatise (sealhulgas Kaasani) käivitamine lähenes hinnanguliselt 200 miljardile rublale.
12. Valuuta „pott”, mida venemaa valitsus on tooraineeelarve ülejäägi arvelt kogunud juba üle 10 aasta, hakkab ammenduma. Rahvusliku Hoolekandefondi likviidsete varade maht kahanes 1. detsembri seisuga 53,8 miljardi dollarini, teatas neljapäeval venemaa rahandusministeerium. Algselt pensionide rahastamise mehhanismiks mõeldud ja seejärel eelarveaukude lappimise allikaks muudetud hoolekandefondi vabad vahendid on aasta algusest vähenenud veel 2,1 miljardi dollari võrra.
Enne sõja algust oli riiklikul hoolekandefondil umbes 140 miljardit dollarit likviidseid varasid. Seega kolmeaastase sõjategevuse jooksul venemaa valitsuse „sularahapadi” peaaegu kolmekordselt vähenes. Kui jätta välja kuld, mida fond hoiab isikupäratute metallkontodena keskpangas, siis on selle likviidsete varade suurus langenud ligikaudu 31 miljardi dollarini, mis on tasemel, millega 2008. aastal loodi Rahvuslik Hoolekandefond, märgib Bloomberg. Jutt käib Hiina jüaanist – viimasest rahandusministeeriumi käsutuses olevast valuutast: selle andmetel oli riiklikul hoolekandefondil 1. detsembri seisuga 219,5 miljardit jüaani.
„(venemaa valitsuse) fiskaalpuhvrid lähenevad ammendumisele,” nendib Bloomberg Economicsi venemaa majandusteadlane Aleksandr Isakov. Tema sõnul on see „võtmeväljakutse” putinile, kes jätkab armeele tehtavate kulutuste suurendamist ja viinud need nõukogude ajast alates rekordilisele tasemele – 32,5% 2025. aasta eelarvest.
Riigi hoolekandefondist järelejäänud jüaane kasutavad võimud rubla toetuseks, osutab Isakov. Lisaks läheb Hiina valuuta riigiettevõtete kontodele nende võlakirjade ostmise kaudu fondi raha kasutades: juulis kulutati selleks 3 miljardit jüaani, augustis – 2,75 miljardit, septembris – 2 miljardit, oktoobris – 1,25 miljardit , selgub rahandusministeeriumi andmetest.
Vahepeal hakatakse eelarvepuudujäägi katteks tasapisi müüma ka Hoolekandefondi kulda: juunist detsembri alguseni kulutati selleks otstarbeks 50 tonni väärismetalli ning selle reservid Rahvahooldusfondis vähenesid 279 tonnile.
2025. aasta eelarvesse arvestas valitsus puudujäägi 1,2 triljonit rubla, 2026. aastal – 2,2 triljonit, 2027. aastal – 2,8 triljonit rubla. Kokku on kolme aasta jooksul riigikassas „auk” 6,2 triljonit rubla ja seda on vähem kui Rahvahooldusfondi jäänud vaba raha – 5,8 triljonit rubla, selgub rahandusministeeriumi hinnangust 1. detsembri seisuga. .
Kuna „pott” on ammendunud, muutub putinil üha raskemaks vältida üleminekut täieõiguslikule „sõjamajandusele”, usub Isakov. Tõenäoliselt „suunab Moskva nappiva tööjõu ja kapitali üha enam ümber ebaolulisteks peetavatest sektoritest (teenused, ehitus ja rahandus) sektoritesse, mida peetakse putinile sõjalise eelise andmisel kriitiliseks”, hoiatab ekspert.
13. venemaa varustuskaod lahinguväljadel on nii tohutud, et peagi hakkavad otsa saama Nõukogude ajast pärit reservid, millega ta neid valdavalt asendab. Uute tankide tootmine kannatab sanktsioonidega ära lõigatud lääne komponentide nappuse tõttu. putini sõjamajandus on ilmselt saavutanud oma haripunkti ja tõenäoliselt ei suuda see sama meeletu tempoga toodangut kasvatada.
venemaa sõjavägi kaotab iga kuu rohkem tanke ja haubitsaid, kui tema tehased suudavad toota ning kasvav surve majandusele võib lõpuks viia mõne konveieri seiskamiseni, jagasid Ameerika ametnikud ja eksperdid oma hinnanguid ajalehele Washington Post. Koos sanktsioonidest tingitud varustuse halvenemisega, mis toob kaasa lahingukaotuste suurenemise ja salakaubaveo varustuskanalite järkjärgulise vähenemisega, põhjustab see järgmisel aastal tankide puudust.
Varustuskaotuste kohta kinnitatud teavet koguva Oryxi veebilehe andmetel on venemaa kaotanud juba üle 3600 tanki, 279 haubitsat ning umbes tuhat iseliikuvat suurtükiväeüksust ja miinipildujat. Soomukite kogukahjud lähenesid 11 100-le.
USA ametnike sõnul mõjutavad sanktsioonid järk-järgult venemaa relvatootmist. Ja isegi „kui tal õnnestub sanktsioonidest mööda hiilida, tekitab see lisakulusid,” ütleb Washingtonis asuva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) Euroopa, venemaa ja Euraasia programmi direktor Max Bergmann. Kuid praegu on venemaa panustanud sellele, et suured tootmismahud kompenseerivad kõik relvasüsteemide puudused, hoiatab ta: „Ka kogusel on oma kvaliteet.”
Tankide ja haubitsate puhul seisneb selline „tootmine” peamiselt vana nõukogude tehnika ümberehitamises ja varuosadeks demonteerimises. Londonis asuva Royal United Services Institute (RUSI) ja Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) andmetel on 85% rindele saabuvatest tankidest ja soomusmasinatest renoveeritud ja ümberehitatud varudest. Kuid sõjavarustuse ladude ja prügimägede satelliidipildid näitavad, et varud on kahanemas, ütles sõjauuringute instituudi (ISW) venemaa rühma juht George Barros WaPole:
Arvestades nende sõidukite praegust kaotuste määra, seisab venelane 2025. aasta lõpus silmitsi tankide puudusega ning sellel on tohutud tagajärjed lahingutegevusele rindel.
Sõjaväeekspert Pavel Luzin, Tuftsi ülikooli Fletcheri õigus- ja diplomaatiakooli külalislektor, arvas varem, et varudest võetud tankide ja jalaväe lahingumasinate renoveerimise võime ammendub 2025. aasta teisel poolel.
Sõja ajal viidi Burjaatias asuvast suurimast konserveeritud sõjatehnikabaasist Vagzhanovo laost üle 40% vanadest Nõukogude tankidest ja soomustransportööridest, näitas ajalehe Moscow Timesi suvine Google Earthi satelliidipiltide analüüs.
Mõnel juhul on sanktsioonide mõju näha masinale endale. Moodsaima tanki T-90M uusimad mudelid väljuvad tootmisliinilt ilma paigaldatud laserjuhtimisandurita, mis aitab meeskonnal sihipärast tuld juhtida. Alates eelmise aasta lõpust on need andurid müstiliselt kadunud, ütleb IISS-i sõjaväeanalüütik Michael Gjerstad, kes oli üks esimesi, kes selle avastas. Tema sõnul mõjutab nende puudumine kahtlemata „meeskonna ellujäämist negatiivselt”.
Oryxi andmetel kaotas venemaa 120 T-90M-i. Veelgi enam, sõja algusest kuni 2024. aasta teise poole alguseni saadeti rindele 175 T-90M tanki. Kaudselt tunnistab isegi majandusarengu ministeerium, et sõjatehnika tootmine hakkab tühjaks saama. Nagu nähtub riigiduumale eelarveseaduse jaoks esitatud materjalidest, ootab see sõjalise tootmise kasvu peaaegu täielikku peatumist (mis on peidetud tuvastatud majandustegevuse liikide all – vt tabel). Seega, kui „muude sõidukite ja seadmete” tootmine kasvas 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes 30,2% ja 2024. aastal 15,1%, siis 2025. aastal on oodata vaid 5% tõusu.
14. putin võttis vastu Kurski oblasti kuberneri Aleksei Smirnovi tagasiastumispalve ja nimetas piirkonna juhi kohusetäitjaks riigiduuma saadiku Aleksandr Hinšteini. Vastav dekreet avaldati kremli ametlikul veebisaidil. Tegemist on tänavu teise muudatusega Kurski oblasti juhtkonnas. Määruse tekstis on kirjas: „Seoses Kurski oblasti kuberneri A. B. Smirnovi avaldusega tema volituste ennetähtaegse lõpetamise kohta <…> otsustan nimetada Kurski oblasti kuberneri kohusetäitjaks Aleksander Evsejevitš Hinshtein.” Määrus jõustus selle allkirjastamise hetkest.
putin märkis kohtumisel Aleksander Hinšteiniga, et tema kogemus, eelkõige vene kaardiväe direktori nõunikuna aastatel 2016–2018, teeb temast sobiva kandidaadi kriisijuhtimiseks Kurski oblasti keerulises olukorras. Riigipea rõhutas, et piirkonnal tuleb lahendada mitmeid prioriteetseid ülesandeid, sealhulgas elamu- ja kommunaalmajanduse taastamine, majandus ning elanikkonna abistamine. „Ja mis kõige tähtsam, me peame organiseerima töö, et aidata inimesi, kes seda abi vajavad nii praeguses režiimis kui ka lähitulevikus,” pöördus putin Hinšteini poole.
Hinšteini ametisse nimetamine järgnes 16. septembril kuberneriks kinnitatud Aleksei Smirnovi tagasiastumisele. Tema eelkäija Roman Starovoit liitus föderaalvalitsusega mais, juhtides transpordiministeeriumi. Maist septembrini töötas Smirnov kuberneri kohusetäitjana.
Osa Kurski oblastist on praegu Ukraina relvajõudude kontrolli all. 6. augustil alustasid Ukraina väed piirkonnas pealetungi ning Kiievi sõnul hõivasid nad esimesel lahingunädalal 1300 ruutkilomeetri suuruse ala ja umbes 100 asulat. Sõjauuringute instituut (ISW) hindab ala veidi väiksemaks, umbes 1160 ruutkilomeetrit.
Alates septembrist on vene väed aktiivselt püüdnud kaotatud alasid tagasi saada, kuid novembri lõpu seisuga jäi Ukraina relvajõudude kontrolli alla ligikaudu 800 ruutkilomeetrit, teatas varem Ukraina kindralstaap. Samal ajal üritab Ukraina luure andmetel piirkonda tagasi vallutada 59 tuhat vene sõjaväelast. President Volodõmõr Zelenski teatas, et „puhvertsooni” loomine Kurski oblastis on nende operatsiooni strateegiline eesmärk ja Ukraina väed jätkavad oma positsioonide hoidmist.
Vaenutegevuse taustal süvenes Kurski oblasti elanike rahulolematus. Novembris pöördusid Olgovka küla elanikud putini poole kaebustega evakuatsioonijärgsete raskuste kohta ja üleskutsega „sõda lõpetada”. Toimusid ka Sudza ja teiste mõjutatud piirkondade elanike korraldatud omavolilised miitingud, kes väljendasid rahulolematust kõrgete üürihindade ja uue eluaseme sertifikaatide puudumise üle.
3. detsembril teatas BBC News informeeritud allikatele viidates, et Ukraina relvajõududele anti käsk hoida okupeeritud ala kuni jaanuari lõpuni, mil USA-s saab võimule valitud president Donald Trump. „Meie peamine ülesanne on säilitada võimalikult palju territooriumi kuni Trumpi ametisseastumiseni ja läbirääkimiste alguseni. Et siis millegi vastu vahetada. Keegi ei tea, mille eest,” selgitas üks allikatest. (Siiski tuli ka eile Ukraina ametlik teade, et pole õige, pole määratud kuupäeva, kui kaua peaks seda territooriumi hoidma).
Smirnov ütles 11. novembril, et Kurski oblasti taastamise maksumus võib ületada 700 miljardit rubla. Võrdluseks: piirkonna 2024. aasta eelarve kinnitati kuludega 88,7 miljardit rubla ja tuludega 83,2 miljardit, mis tähendab 5,5 miljardit puudujääki. 2025. aasta eelarveprojektis nägid võimud välja kulud 79,2 miljardit, kuid 7. novembril palus piirkondliku duuma spiiker Juri Amerev föderaalvõimudelt täiendavalt rahalist abi 24,9 miljardi rubla ulatuses.
15. putin väljendas strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu istungil rahulolematust riikliku projekti „Mehitamata õhusõidukisüsteemid” (UAS) eesmärgi olulise vähendamise üle, mis on seotud droonilendude infrastruktuuri loomisega piirkondades. Ta rõhutas, et selline vähendamine on vastuvõetamatu ja nõudis selle teema üksikasjalikku uurimist.
Üleriigilise projekti elluviimise aruande esitas asepeaminister Vitali Saveljev. Ta märkis, et projekt hõlmab viit föderaalprogrammi ja 15 eesmärki, mille eesmärk on arendada uut tsiviillennukite mehitamata õhusõidukisüsteemide tööstust. Saveljevi sõnul on sihtnäitajate ja rahastamismahtude vähenemine seletatav nii objektiivsete kui ka subjektiivsete põhjustega. Eelkõige on „selle rahastamine veidi vähenenud”, märkis asepeaminister.
„Otsime nüüd eelarveväliseid allikaid, et kompenseerida seda, mis meil UASi loomisel puudu jääb. Teeme koostööd piirkondadega, sest paljudel piirkondadel oli UAS-i kasutamisega seoses muresid, kuna neil puudus võimalus tuvastada, milline droon nende territooriumil asub,” rääkis Saveljev.
putin juhtis aga tähelepanu ühe põhinäitaja – droonilendude toetamiseks universaalse taristuga varustatud piirkondade arvu – järsule langusele. Esialgu eeldati riigipea sõnul, et aastaks 2030 on selliseid piirkondi 89, kuid seda arvu vähendati 9-le. „Ma palun teil see asi korda ajada,” nõudis putin.
venemaa võimud vähendasid riikliku projekti „Mehitamata õhusõidukisüsteemid” rahastamist peaaegu poole võrra. 898 miljardi rubla asemel, mis pidi sellele kulutama aastani 2030, eraldab valitsus vaid 546 miljardit, ütles riikliku projekti kinnitatud versiooniga kursis olev allikas RBC-le oktoobris.
Järgmise kolme aasta jooksul väheneb projektide rahastamine 129,5 miljardilt rublalt 112,1 miljardile. Valitsus on välistanud kulutuste tegemise droonide perspektiivsete tehnoloogiate väljatöötamiseks, kuigi varem plaaniti teadus- ja arendustegevuseks (R&D) eraldada 7 miljardit rubla. Samuti on tõsiselt kärbitud föderaalprojekti „Personnel for BAS” eelarvet: aastatel 2026–2027 eraldatakse sellele vaid 300 miljonit rubla – oodatust 12 korda vähem. Samas ei ole 2025. aastal personalikoolituseks üldse raha ette nähtud.
16. venemaa kodanike pensionisäästud võiks suunata „projektide finantseerimisvabrikusse”, 2017. aastast tegutsevasse mehhanismi, mille raames väljastab riiklik VEB laenu „prioriteetsete majandusharude” arendamiseks. Sellise ettepaneku tegi VEB-i juht Igor Šuvalov putinile strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu koosolekul. Ta meenutas, et VEB haldab 2,5 triljonit rubla (22,7 miljardit eurot) tulevaste pensionäride raha. Riigiettevõte töötab 38 miljoni Sotsiaalfondi (endise pensionifondi) kliendi säästudega, investeerides neid riigi ja ettevõtete võlakirjadesse ning paigutades neid hoiustele.
„Küsime keskpangalt eriregulatsiooni, tõenäoliselt pilootregulatsiooni, et saaksime pensionisäästmisega töötada. Seda tööd toetab rahandusminister Anton Germanovitš siluanov,” ütles Šuvalov. „Kavatseme turule tulla uue tootega, et keskmise põlvkonna inimesed saaksid oma vahendeid usaldada ja pakkuda neid projektidele, mida käivitame Projektifinantseerimistehase raames, sest oleme kindlad, et need on mõned kõige usaldusväärsemad ja parimad projektid riigis,” kinnitas ta.
VEB andmetel sõlmiti 2024. aasta 1. aprilli seisuga „projektifinantseerimistehase” raames lepingud 29 projektile kokku 2 triljoni rubla ulatuses. Kaalumisel on veel 5 projekti väärtuses 14,5 triljonit rubla, sealhulgas 2 triljonit rubla VEB osalusega, ütles riigikorporatsiooni aseesimees Juri Korsun.
Nüüd on aga tekkinud raskusi nende rahastamisega seoses keskpanga baaskursi tõusuga, kurtis Šuvalov putinile. „Oleme pidevas dialoogis keskpangaga, rahandusministeeriumiga, valitsusega tervikuna. Ja me mõistame, et on vaja teha paus,” ütles ta ja lisas, et projektide finantseerimine ja laenudokumentide allkirjastamine on võimalik siis, kui baasintressimäär taastub vastuvõetavale tasemele.
17. „Tarnemajanduse” loomine, millele putin nõuab üleminekut, ei paista olevat kuigi kaugele edenenud. Kõik, mida peaminister mihhail mišustin selle kohta ütles putinile riikliku turismiprojektiga seotud strateegilistel teemadel aru andes: „Teie korraldusel… moodustame pakkumisepoolse majanduse. Olulisim siinkohal on riiklik projekt „Turism ja hotellindus”. Jätkame ligipääsetavate ja mugavate majutusasutuste loomist. Üheksa piirkonna territooriumile ehitatakse ka Viie mere ja Baikali järve föderaalsed kuurordid.”
putin nõudis, et me võtaksime 2023. aastal kursi „pakkumispoolse majanduse” suunas, esinedes SPIEF-is: „Me räägime üleminekust kvalitatiivselt uuele arengutasemele – suveräänsele majandusele, mis mitte ainult ei reageeri turutingimustele ja võtab arvesse nõudlust, vaid ise loob selle nõudluse. Selline majandus, mida sageli nimetatakse tarnemajanduseks, hõlmab tootmisjõudude ja teenindussektori laiaulatuslikku ülesehitamist, infrastruktuurivõrgu laialdast tugevdamist, kõrgtehnoloogiate arendamist ning uue kaasaegse tööstusvõimsuse ja tervete tööstusharude loomist.”
Ta loetles mitu võtmevaldkonda, mida selleks on vaja arendada: tööhõive, ettevõtlusaktiivsuse laiendamine, investeeringute suurendamine, tootlikkus, automatiseerimine ja eelarvekulude tõhustamine. Agressioonisõjas on probleeme kõigi nende punktidega – välja arvatud investeeringud.
Ettevõtluse peamiseks probleemiks on tööjõupuudus, selgus keskpanga ettevõtete küsitlustest. 73% kogeb töötajate puudust, viitas keskpanga juht Elvira Nabiullina hiljuti tulemusi. Investeerimiskliima sanktsioonide all olevas riigis on karm, investeerimisbuumi tagab eelkõige relvade tootmine (seda võetakse investeeringutes arvesse), mis ei tekita majanduses pakkumist – vastupidi, tõmbab ressursse. Suure osa töötleva tööstuse viimase aasta kasvust moodustab sõjalise tootmise laienemine, mis ohustab pikaajalise majandusarengu jätkusuutlikkust, märkis investeerimispankur Jevgeni Kogan. Automatiseerimine on sanktsioonide tõttu ülikeeruline: tehnoloogilisi seadmeid on raske importida isegi Hiinast. Tootlikkuse kasvust on palju lihtsam rääkida kui seda saavutada, märkis majandusteadlane Vladimir Gimpelson. Lõpuks tagavad eelarvekulude kasvu eelkõige sõjalised esemed – kaupade ja teenuste pakkumise seisukohalt ei ole need efektiivsed.
Sõda stimuleeris siseturismi arengut venemaal. Reisimine „ebasõbralikesse” riikidesse on keeruline ja suurenenud on reisimiskeelu saanud venelaste arv. venemaal ringi reisinud venelaste arv kasvas esimesel poolaastal 9,4%, 36,9 miljoni inimeseni. Nagu paljudes teistes tööstusharudes, ületab nõudlus pakkumise, hinnad tõusevad kiiresti ja võimud püüavad tööstust rahaga turgutada. Asepeaminister Dmitri Tšernõšenko hindas investeeringuteks „Viie mere ja Baikali järve” 100 miljardit rubla aga aastani 2030 on toetava infrastruktuuri rahastamiseks vaja üle 400 miljardi. mishustin tegi ettepaneku toetada projekti ka eelarvelaenudega.
18. Ühendkuningriigi politsei avastas ja lammutas kaks venemaal asuvat võrgustikku, mis liigutasid miljardeid dollareid oligarhidele, narkokaubitsejatele ja spioonidele, vahetades sularaha krüptovaluuta vastu Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Lähis-Idas. Krüptovõrgud toimisid de facto piiriüleste arveldus- ja pesumajadena, mis suutsid pesta mis tahes raha ja rahastada praktiliselt kõiki kuritegusid, teatas riiklik kuritegevuse agentuur (NCA).
Ühte kuritegelikku võrgustikku, Smarti, juhtis eksklusiivsete reiside korraldaja Jekaterina Ždanova. USA võimud, kellega koos britid juurdlust läbi viisid, kehtestasid tema vastu 2023. aasta novembris sanktsioonid venemaa eliidi ja küberkurjategijate jaoks krüptovaluutades rahapesu eest. Eelkõige kandis Ždanova jõukatelt klientidelt raha AÜE-sse ning 2022. aasta märtsis aitas ta ühel vene mehel varjata oma rikkuse allikat ja kanda Lääne-Euroopasse kinnisvara ostmiseks pettusega üle 2,3 miljoni dollari.
Ždanova Smart koos teise võrgustikuga nimega TGR Group kasutas krüptovaluutavahetusteenust Tether, et teha tehinguid paljude klientide jaoks, alates sanktsioonide alla kuuluva ringhäälinguorganisatsiooni russia Today Suurbritannia filiaalist kuni Iirimaa Kinahani perekonna rahvusvahelise kuritegevuse sündikaadini (USA võimud pakkusid 5 miljonit dollarit selle juhtide tabamise eest), märgib Bloomberg.
NCA erioperatsioonide osakonna peadirektor Rob Jones ütles: Esmakordselt avastasime seosed venemaa eliidi, krüptoraharikaste küberkurjategijate ja Ühendkuningriigi tänavatel tegutsevate narkojõukude vahel. Neid ühendav niit – Smarti ja TGR ühendatud jõud – on seni olnud nähtamatu. „Oleme võtnud meetmeid venelaste vastu, kes tõmbavad niite kõige tipus,” lisas Jones, märkides, et NCA operatsioon on muutnud allilma võtmemängijate tegevuse „äärmiselt keeruliseks”.
Võrgustik tegutses 30 riigis; NCA operatsiooni raames vahistati erinevates riikides 84 inimest, sealhulgas 71 Ühendkuningriigis, vahendab BBC agentuuri ja selle partnerite avaldusele viidates. Politsei arestis rohkem kui 20 miljonit naela (25,3 miljonit dollarit) sularaha ja krüptovaluutat. NCA hinnangul pestakse Ühendkuningriigi kaudu igal aastal üle 100 miljardi naela, kusjuures kurjategijad teenivad umbes 12 miljardit naela.
Ždanova viibib praegu Prantsusmaal eeluurimisvanglas seoses teise juhtumiga. Ta peeti rahapesu uurimise käigus 2023. aasta lõpus lennujaamas kinni, vahendas Wall Street Journal, viidates asjast teadlikele inimestele. Aastatel 2022 ja 2023 38-aastane vene ärinaine teatas oma Telegrami kanali tellijatele, et korraldab klientidele hiiglaslikke tehinguid rublade vahetamiseks tezerite vastu. WSJ arvutuste kohaselt, mis põhinevad plokiahela andmetel, kandsid tema jagatud e-rahakotid üle 350 miljoni dollarit.
Uurimise järgi kasutasid venemaa valitsusasutused 2022. aastal spionaažiks mõeldud raha ülekandmiseks Smarti ja TGR-i. Samuti aitasid võrgud venemaa klientidel mööda minna sanktsioonidest ja piirangutest raha Ühendkuningriiki ülekandmisel. Seega kasutasid Ždanova ja TGR-i liikmed, keda ta aitas, USA rahandusministeeriumi andmetel krüptovaluutat ja Ühendkuningriigi finantssüsteemi, et kanda riiki 2 miljonit naela, et osta kinnisvara vene kodanikule, kelle nime ei avalikustatud.
Samaaegselt uurimise tulemuste avalikustamisega kehtestas USA rahandusamet sanktsioonid TGR juhtide – vene päritolu ukrainlase Georgi Rossi ja venemaa kodaniku Jelena Tširkinjani – vastu. Londonis elanud Rossi esitles end seaduskuuleka ärimehena; tema praegune asukoht on teadmata.
NCA andmetel oli Tether kurjategijate jaoks eriti atraktiivne, kuna olles seotud 1:1 dollariga, tagab see teiste digitaalsete valuutadega võrreldes suurema stabiilsuse. Smart ja TGR kasutasid regulaarselt venemaa krüptovaluutabörsi Garantex, mille suhtes Ühendkuningriik ja USA sanktsioneerisid 2022. aastal. Garantex oli seotud ka venemaa poolt sõjas Ukrainaga kasutatud relvakomponentide maksmisega. Eelkõige ostis selliste toimingute raames Lääne elektroonikat Hiina kaudu Kalašnikovi kontserni tütarettevõte.
Briti võimud usuvad, et Smartil ja TGR Groupil on venemaa finantssektoriga tugevad sidemed. Kõige sagedamini suunati rahavood venemaalt või venemaale läbi Lähis-Ida.
19. Lühiuudised
venemaa ei tahtnud kedagi rünnata. Just USA ründas venemaad Ukraina režiimi käe läbi, ütles venemaa välisminister lavrov. Seda kommenteerisid blogijad: ka tema ülemus putin ütles, et poolakad ise sundisid Hitlerit ennast ründama…
2025. aastal tarnitakse Ukraina üksustele üle 30 000 DeepStrike lahingdrooni, mida osaliselt rahastavad Ukraina kaitsetööstusesse investeerivad rahvusvahelised partnerid. Need järgmise põlvkonna mehitamata õhusõidukid võivad töötada autonoomselt pikkadel vahemaadel ja lüüa vaenlase sihtmärke suure täpsusega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
