Sõja ülevaade: 1015. päev – hull surumine tõi vene poolele paar edenemist
Avaldatud: 4 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. detsember 2024:
hull surumine tõi siiski eile vene poolele paar edenemist, aga eduta pole ka Ukraina omad.
1. Kuidagi väga pikalt neid droone öösse jagus.
2. Miskit siiski mitmes paigas venemaal plahvatas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kaks vene sillapead likvideeritud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka lõunasektoris Ukraina taandumine jätkus.
9. Lõunarinne: pisu ootamatust suunast üks pikem vene poole samm.
10. Herson: muutusteta.
11. Spetsiaalne propagandaoperatsioon. putini „Orešnik” osutus „lavastatud etenduseks”.
12. „Nii hull pole see kunagi olnud.” venemaad ootab ees rekordiline talivilja kadu.
13. Kogu venemaal hakatakse kooliõpilasi testima äärmusluse suhtes.
14. Hiina on peatanud tööpinkide, elektroonika ja metallikaupade tarnimise venemaale.
15. venemaa majandus seisab silmitsi mittemaksete kriisiga.
16. Väejooksust saab Ukrainas nüüd väeossa naasmisel amnestiat.
17. Lühiuudised
Economisti avaldatud Lääne luureandmed näitavad, et Ukraina kaotas 60–100 tuhat hukkunut ja umbes 400 tuhat haavatut. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et hukkunud Ukraina sõjaväelaste arv jääb alla 80 tuhande. Wall Street Journal hindas septembris mõlema poole kogukahjudeks 1 miljon inimest, millest hukkus 80 tuhat ukrainlast ja 200 tuhat venelast. Andmed põhinesid Ukraina allikatel ja Lääne luureinfol.
192 rünnakut on ikka sinna tipu ligi ja enamus neis nii Donetski rindel (88), teisena tiheduselt lõunarinde Berdjanski suund (24) ja Kurski kant (30). Mujal nii enam-vähem tavapärane. Kuidagi on surve langenud Tšassiv Jari ja Toretski suunal aga see vast viimases ajutine.
Liugpommide heitmine on tasapisi tõusmas (84) aga tippuni veel tükk maad minna. Kui kaudtuld ka sinna tipu ligi (4900) siis kamikazedroonide arv vist jälle rekord (u2100). Kui vene poole isikkoosseisu kaotuste numbrid ning soomuse omad ka on tavapärasest kõrgemad, siis jätkuvalt mures, et neid kaudtuleüksusi liialt vähe tabatakse. Seire poolest peaks nagu ilm lubama. Tänasest mitmeis paigus hakkab lund sadama ja nii nädala lõpuni ning järgmiseks nädalaks tulev soojem õhumass peaks tegema sulava lumega põllud pisu püdelamaks…
1. Õhtul kella 19-st kuni täna hommiku kella 7-ni droone erinevate Ukraina piirkondade kohal jagus. Kuidagi pikalt. Vähemalt ühest raketist ka Sumõ kandist teada anti. Mujal ikka sama sademete hulk ja sihtmärgiks sobib kõik ehk saab kinnitada juba varasemalt ülekorratud arvamust, et ork on ork…
2. vene Föderatsiooni kaitseministeerium (tundub, et palju Karlssoni multifilme vaadanud asutus) teatas, et väidetavalt püüdsid nad üleöö kinni ja hävitasid 24 Ukraina drooni. Väidetavalt tulistati alla Rostovi oblasti kohal 6, Brjanski oblasti kohal 5, Belgorodi oblastis 4, Rjazani oblastis 3, Astrahani oblastis 1 ja Vene Föderatsiooni Krasnodari oblastis 5.
Kohalike sõnul Rjazani linna lähedal asuvas Venemaa Djagilevi lennubaasi piirkonnas kõlasid plahvatused. Ringleb sellest ka üks video, sestap ootab täpsemat infot, sest vene poole ametlik jutt on tavapäraselt bla-bla-bla.
Novorossiiskis teatati üleöö plahvatustest, kohalike võimude sõnul töötas õhutõrje droonide vastu.
3. Kursk: eip seni vene poolel suuri edusamme siin rindel pole, kuigi survet nagu jagub. Isegi kui korraks kand maha saadakse, siis pimeduse saabumisega tavaliselt Ukraina eriüksused seal oleva seltskonna kas likvideerivad või vangi võtavad. Lund juba pisu seal kandis maas on ja miks pole kellelgi valgeid üleriideid peal, on vist logistikamure, aga eks lumel liikuv must kogu on päris hästi nähtav, öösel termokaamera ees pole vahet. Seni arvamusel, et siinse rinde hoidmine on trump Ukrainale… isegi kui sama palju või rohkem maad Donetski rindel kaotatakse…
4. Harkiv: pisu tavapärasest tugevam see surve siin rindel on, aga muutusi seni see toonud rindejoones pole. Alles peaks olema ka Ukraina kand Belgorodi oblastis.
5. Kupjansk-Kreminna: mõlemad sillapead üle Oskoli jõe olla likvideeritud Ukraina ametlikel andmel. Üks mure vähem. Tegu oli luure-diversiooniüksustega ning hetkel käivat veel kohatine ala puhastamine. Ju on ka kontroll jõeületuse takistamiseks suudetud taastada. Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta aga Bilohorivkat pommitati eile tavapärasest rohkem ja eks vast mõne päeva jooksul üritavad siin tugevamalt peale suruda saavutamaks kõrgustiku serval oleva üliolulise küla üle kontroll.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: lõunasektoris Ukraina taandumine jätkub.
Selidove linnast läänes tasapisi kahes kohas sammhaaval vene poole edenemine jätkus ja pigem rindejoone sirgenemisega tegu oli, kus Ukraina omad pidid oma eesmistest possadest loobuma, sest oldi kolmest suunast vene poole tule all ning raskendatud ka liikumine eesmisele joonele. Küll pole edasi saadud Pokrovski poole, kuigi siiingi sektoris konveier töötab täistuuridel. Õnneks on lõike, kus müür peab sellisele survele vastu.
Kurahove linnas kvartalite kaupa päevas vene pool edeneb. Küll pole seni linnast põhjas vene pool saanud üle Vovtša jõest, mille joone hoidmine pisu kindlustab siinse taganemise tempo aegluse hoidmist.
Kurahove-Vuhledari vahel jätkub Ukraina taandumine ja uuesti on hakanud see kiirenema nagu arvata oli. Ikka ümberpiiramise ohu tõttu. Kahjuks seni ei soodustanud ka ilm põldude kandvuse halvenemist ja seda seni on vene pool oma soomustehnikaga ära kasutanud ja järjest hõredamaks jäänud kaitseliinide tõttu on kohatisi mitmekilomeetrilisi vene poole edenemisi. Kuna kõik ei saa korraga lahkuda, vaid osa peavad katma teiste taandumist, siis selle võrra lihtsam on soomuskolonniga kuskilt läbi saada. Eile lisandus selle käigus paari küla kaotus ja eks neid mitmel päeval veel juurde tuleb, sest neid seal riburada pidi mitmeid lähestikku on. Kipub arvama, et täiendav vene poole edenemine hõlmab maa-ala laiusega 40 km ja sügavusega 10 km, enne kui jõutakse Ukraina jaoks kaitseks paremate aladeni koos Vovtša jõejoonega ehk siis sellega vist tuleb hetkel leppida.
9. Lõunarinne: pisu ootamatust suunast üks pikem vene poole samm.
Berdjanski suund: suruti kui hullud, aga teist päeva pole muutusi rindejoones Velika Novosilkast ida pool ei tuvastanud. Kahjuks see vist nii siiski ei jää ning ei kipu nägema võimalust, et Ukraina omad suudaks Velika Novosilkat kaitsta, pigem ikka jõe taha taanduvad, mis kohe asula lääneküljel. Küll läks jamaks Velika Novosilkast hoopis lääne pool, kus eile või üleeile võis vene pool üle põldude saada edasi kuni 4 km Novosilka küla juures ja lõigata läbi suur ida-lääne suunaline maantee. Jälle on küsimus, et kuidas nad kurivaimud nii lihtsalt veejoonest üle said… seal on Vorona jõgi…
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Eks enamus tegevust käib saarte pärast, aga seal kand maha saada keeruline, sest varjet ei kipu neil olema ja kaevamisega ka nirusti, sest vesi kipub sisse tulema.
11. kreml, venemaa sõjavägi ja luureteenistus viisid väidetavalt uusima Orešniku raketiga läbi propaganda erioperatsiooni, et vastata läänele selle eest, et see lubas Ukrainal lüüa venemaad kaugmaarelvadega. Sellest rääkisid ajalehele Moscow Times neli praegust ametnikku venemaa eri valitsuse tasanditest. Nad kõik nõustusid teema tundlikkuse tõttu rääkima anonüümsuse tingimusel.
Allikate sõnul osalesid kremli PR-spetsialistid operatsiooni ettevalmistamisel, mille eesmärk oli hirmutada lääne poliitikuid ja kodanikke, kes hakkasid järk-järgult kaotama hirmu Moskvast lähtuva tuumaohu ees. „Toimusid ajurünnakud, kuidas reageerida ja kuidas piirata ameeriklasi ja britte, kes lubasid Zelenskil kasutada kaugmaarelvi. Ja kuidas hirmutada Berliini ja teisi eurooplasi, et nad heidutatud oleksid,” rääkis vene ametnik.
Selle tulemusena töötati välja klassikaline sõjaline propagandakampaania, et sisendada liialdatud ideid venemaa sõjatööstuskompleksi võimete kohta. „Selles etenduses, mis lavastati ja avalikkuse ette esitleti, oli mitu etappi. Peamised neist on Orešnikute löök ise, kaadrite levitamine sotsiaalvõrgustikes ja välismeedias,” ütles teine vene ametnik. Saates osalesid välisministeeriumi pressisekretär maria zahharova ja kremli meediakuraator aleksei gromov. Viimane helistas zahharovale otse välisajakirjanikega peetud briifingul ja keelas tal valjuhääldi kaudu „kommenteerida ballistiliste rakettide rünnakut” Ukraina Dnipro sõjaväetehasele.
„Mõned ajurünnakul osalejad olid selle triki üle eriti uhked Gromovi väidetava kõnega,” ütles vene ametnik. Ta nimetas seda ka „lihavõttemunaks” venemaa ajakirjanikele, kes „on hästi kursis Aleksei Aleksejevitši (gromovi) tavadega”.
Hirmutamiskampaania kulminatsiooniks oli putini isiklik osalemine Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) liikmesriikide tippkohtumise kõnepuldist, kus venemaa president hooples raketi omadustega, väites, et sellel puuduvad analoogid ja oli võimsuselt võrreldav tuumaenergiaga. „Tippkohtumine oli pühendatud liikmesriikide probleemidele. Kuid avalikult kaaperdas ülemus (nagu vene ametnikud presidenti sageli omavahel kutsuvad) sisuliselt täielikult päevakorra ja kasutas seda Zelenski liitlaste ähvardamiseks,” ütles tippkohtumise ettevalmistustega kursis ametnik.
„Kahtlustan, et teistele tippkohtumisel osalejatele, CSTO riigipeadele, tuli see, millest ja millises karmis formaadis ülemus räägib, üllatusena. Neid sellest ette ei teavitatud. Ja nad ise said sisuliselt meie pearoa lisandiks – psühholoogilise sõjategevuseks lääne vastu,” lisas ametnik.
Moskva probleem seisneb aga selles, et venemaal ei ole märkimisväärseid Orešniku süsteemide varusid ja isegi putin ise tunnistas oma kõnes, et Dnipro löök oli katsekasutus. Arvestades kaitsesektorile iseloomulikku bürokraatiat ja mahajäämust innovatsioonis, kulub venemaa tööstusel Orešniku masstootmiseni jõudmiseks aastaid, ütles anonüümsust palunud kaitseministeeriumi kogemusega insener Moscow Times’ile. „Isegi suhteliselt lihtsate mitteraketiprojektide arendamiseks võib kuluda viis kuni seitse aastat,” lisas insener. „See Ukraina rünnak näib olevat (Orešniku) esimene proovikivi.” Masstootmise käivitamise õigustamiseks pole veel piisavalt andmeid.
Insener märkis, et vene arsenalis on juba Orešnikuga sarnaste omadustega rakette, nagu selle põhimudel RS-26 Rubež, ja pakkus, et eksperimentaalrelvade äkiline kasutamine reaalses lahingus võib olla pigem katse mõjutada avalikku arvamust kui uute sõjaliste võimete demonstratsioon.
12. Möödunud aastal külmasid ja põuda kogenud venemaa põllumehed võivad silmitsi seista uue probleemiga – aastakümnete rekordiline talivilja kadu. Halbade ja idanemata taliviljade osakaal 2025. aasta saagiks riigis „on jõudnud enneolematult kõrgele tasemele – 38%”, teatab ProZerno analüüsikeskus, viidates hüdrometeoroloogiakeskuse andmetele.
„Nii hull pole see kunagi olnud,” kirjutavad analüütikud: halbade ja idanemata taliviljade pindala on jõudnud 6,47 miljoni hektarini ning „heas” seisukorras on vaid 31% põllukultuuridest, võrreldes 74%-ga aasta tagasi. „venemaal tervikuna (välja arvatud uued piirkonnad) on heas seisukorras talivilja vaid 5,48 miljonit hektarit, see on viimase 23 aasta väikseim hea saagi kogus enne talve saabumist,” märgib ProZerno.
Kõige keerulisem olukord on kujunenud Keskföderaalringkonnas (CFD), kus peaaegu kaks kolmandikku põllukultuuridest – 2,07 miljonit hektarit – ei ole tärganud või on halvas seisukorras. Peaaegu pooled taliviljadest (44%) on Lõuna föderaalringkonnas (SFD) klassifitseeritud halvaks. Veidi parem on olukord Põhja-Kaukaasias ja Volga piirkonnas: vastavalt 29,2% ja 14,1%.
„Murede põhjuseks on suuresti 2024. aasta suve-sügis põud,” märgib ProZerno. Ilmastikuprobleemide tõttu kehtestati eriolukord vähemalt viies vene Föderatsiooni piirkonnas ning mõnes piirkonnas ei sadanud aprillist oktoobrini vihma. Sellele eelnesid maikuu külmad, mis mõjutasid ligi kolmandikku venemaa põllumajandusmaast ja tõid kaasa umbes 10% teraviljasaagi ja kuni 25% köögiviljade kadumise.
Probleemid saagiga said üheks inflatsiooni kiirenemise põhjuseks, märkis Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Rosstati andmetel ulatus novembri lõpuks toiduainete hinnatõus 10,2%ni ja tõusis peaaegu kahe aasta rekordiks ning mõned põhitoidukaubad kallinesid kümneid protsente: kartul – 78%, kapsas – 31%, peet – 27%, või – 31%.
Põllumeeste uued mured võivad inflatsioonitulle õli valada. Hinnatõusu pidurdamiseks kehtestavad venemaa võimud juba praegu teravilja riigist väljaveole rangeid piiranguid, märkis Põllumajandusturu-uuringute Instituudi peadirektor Dmitri Rylko.
Valitsuse tolli alakomisjon kolmekordistas novembri lõpus 15. veebruarist 30. juunini 2025 teravilja ekspordi kvooti. See on 11 miljonit tonni võrreldes 29 miljoni tonniga aasta varem. Teraviljavarude osas võiksid venemaa põllumehed eksportida kuni 15 miljonit tonni ning ilmselt peetakse kehtestatud piiranguid toiduinflatsiooni vastu võitlemise meetmeks, ei välista Soveconi tegevjuht Andrei Sizov.
13. Tatarstani riiginõukogu tegi ettepaneku kehtestada kohustuslik vene üliõpilaste sõeluuring ekstremismi suhtes. Eelnõu avaldati riigiduuma andmebaasis. Dokumendi kohaselt tuleks testida nii kooliõpilasi, kolledži üliõpilasi kui ka üliõpilasi. Algatuse põhieesmärk on võidelda noorte radikaliseerumise taustal haridusasutuste vastu suunatud rünnakute arvu kasvu ning laste poolt sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroode süütamise taustal.
Projekti seletuskirjas öeldakse, et „viimaste aastate traagilised sündmused viitavad radikaalsuse ideede levikule laste seas, kes osalevad aktiivselt äärmuslikes ja terroristlikes tegevustes”. Arvestades, et mõned vanemad keelduvad oma lapsi vabatahtlikult uimastitesti tegemast, tehakse ettepanek muuta ekstremismi testimine kohustuslikuks. See parandab algatuse autorite sõnul ennetus-, haridus- ja propagandameetmeid, mille eesmärk on ennetada alaealiste äärmuslikku tegevust.
Tatarstani riigiduuma saadik Airat Farrahov toetas algatust. „Sellel testimisel pole midagi valesti. See aitab tuvastada mõningaid kalduvusi, mõningaid kõrvalekaldeid. See on alati võimalus probleemile rohkem tähelepanu pöörata ja selle lahendamiseks kõik endast oleneva teha, aga ka võimalus standardsetest lähenemistest eemalduda,” märkis ta parlamendilehega vesteldes. Farrahov lisas, et eelnõu üksikasjad selguvad teiseks lugemiseks.
Tatarstani lasteombudsman Irina Volynets rääkis samuti algatuse poolt, kuid reservatsioonidega. Intervjuus väljaandega Beware, Media rõhutas ta, et oluline on arvestada võimalike testimisvigadega: kui laps kogemata või naljaga pooleks annab valesid vastuseid, ei tohiks see kaasa tuua karistust ega negatiivseid tagajärgi nii talle kui ka tema perele.
Inimõigusaktivisti sõnul võib sotsiaalpsühholoogiline testimine olla tõhus vahend radikaalsete meeleolude tuvastamiseks varases staadiumis. Kohustusliku kontrolli küsimus nõuab aga tasakaalustatud lähenemist, kuna see ei puuduta ainult kodanike õigusi, vaid ka riigi julgeolekut, rõhutas ta. Volynets märkis ka, et ennetustöö oluline element on laste kaasamine tasuta klubidesse ja sektsioonidesse
14. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tugevdatud kontrolli kehtestamine Hiina poolt on peatanud paljude kaupade ekspordi venemaale. Need on eelkõige elektroonika ning metallide, gaaside ja mineraalidega seotud kaubad – masinatest nõudeni, väidavad tarnijad. 1. detsembril kehtima hakanud uus kahesuguse kasutusega kaupade loend, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, sisaldab 10 tootekategooriat, mis ulatuvad toksiinidest ja mikroorganismidest kuni kosmosetoodeteni, millest igaühes on peaaegu 140 leheküljel loetletud tuhandeid tooteid. Selle nimekirja, mis on väga lähedane USA-s koostatud selliste toodete nimekirjadele, võttis Hiina valitsus kasutusele tarnete jaoks kõikidesse riikidesse, meenutab välismajandustegevuse konsultant.
Nüüd on selliste kaupade eksportimiseks vaja erilitsentsi ja teavet kauba lõpliku saaja kohta.
Piiranguid kehtestatakse eeskätt Hiina ja USA kaubandussõdade tõttu, mitte aga ohu tõttu sattuda venemaa „sõjamasina” aitamise süüdistuste tõttu sekundaarsete sanktsioonide alla, usub konsultant. Ta leiab, et seda kinnitab täielik keeld kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks Hiinast USA sõjalistele kasutajatele, millest Hiina kaubandusministeerium teatas 3. detsembril, samuti tarnekeeld ülikõvade materjalide, samuti antimoni, galliumi ja germaaniumi sisaldavaid kaupu ja aineid USA-sse. Kõik see on vajalik kõrgtehnoloogiliseks tootmiseks, sealhulgas kiipide jaoks.
See ei tee venemaa importijate ja tootjate tööd sugugi lihtsamaks – ka nende elu on muutunud keerulisemaks. Hiina tootjad, aga ka venemaa logistikaettevõtted ja rahvusvahelised kaubandusmajad on uute kontrollide uurimisel peatanud nende toodete tarnimise, mis võivad nimekirja kvalifitseeruda, kaebasid neli importijat ajalehele Moscow Times. Olukorda raskendas asjaolu, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi karmistamine langes kokku toetusmeetmete kaotamisega alumiiniumist, vasest ja nende sulamitest valmistatud toodete, samuti teatud tüüpi toodete Hiinast ekspordile käibemaksusoodustuste näol. „Nii et kui tarnijad loevad kõiki uusi reegleid uuesti, mõtlevad nad palju ega tarni midagi,” järeldab üks importijatest.
„Oleme kõikidel metallitöötlemispinkidel töö peatanud vähemalt detsembri keskpaigani, kuni tolm on maha vajunud ning saame aru, mida ja kuidas teha,” kinnitas venemaale sanktsioneeritud seadmeid tarniva vahendusfirma juht. Selle tõttu viibib mitme suure lepingu riigitellimuste täitmine, teab ta, kuid loodab, et tarnepaus ei veni liiga pikaks. Tõsi, tema firma advokaadid on juba mures, et täielik kontroll eksporditarnete üle avab kanalid sanktsioonide alla kuuluvate toodete ostmiseks läbi kolmandate riikide ning võimaldab Hiina poole soovil need blokeerida.
„Ja meie olukord on anekdootlik: üks tarnija peatas metallist lauanõude ja suveniiride tarnimise ning teine – metallist õmblustarvikud,” ohkab teine maaletooja. Kõige rohkem teeb talle muret metallist uusaasta pallikastide partii – venemaale pikenenud tarneaegu arvestades pole enne aastavahetuspühi praktiliselt mingit võimalust neid siia tuua. Ja seal algavad probleemid rubla kursi langemise tõttu, kardab TMT allikas. „Nii me elame – ühest küljest põikleme kõrvale, teisest küljest tuleb,” järeldab ta ja meenutab, et ka venemaa võimudel on impordikontrolliks oma ideed, mis võivad tarneid edasi lükata ja nende maksumust tõsta.
15. venemaa äri seisab silmitsi osapoolte maksedistsipliini halvenemisega seoses piiriüleste pangamaksetega seotud probleemidega ja laenuintresside järsu tõusuga. Kolmandas kvartalis kasvas tarnijatele hilinenud maksetega ettevõtete osakaal kõigis ärikategooriates – väikestest kuni suurteni – ning on ajaloo rekordväärtuste lähedal, vahendab Interfax SPARKi andmetele viidates.
Keskmiselt hilinesid juulis-septembris suured ja keskmised ettevõtjad osapooltele tehtud maksetega 19% ja väikeettevõtted ligi 25%. Samas kasvab üle 60-päevaste hilinemiste osakaal: suurettevõtete puhul ulatus see 5,2%ni (I kvartali 3,9%), keskmiste ettevõtete puhul – 6,2% (versus 4,5%) ja väikesed – 12,1% (versus 9%).
venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu novembris läbi viidud uuring näitas veelgi süngemat pilti. Äritegevust piiravatest probleemidest olid tema sõnul esikohal vastaspoolte maksete tegemata jätmised: kolmandas kvartalis kaebas nende üle 36% ettevõtetest – 1,6 korda rohkem kui eelmises kvartalis. Võrdluseks, vaid 16% küsitluses osalejatest nimetas peamise probleemina Lääne sanktsioone.
Makseviivitused suurenevad nii rahalises kui ka kvantitatiivses mõttes – seda näitavad kõik seitse venemaal kaubanduslaene kindlustavat kindlustusandjat, märgib Andrei Habarov, AST Financial Consultants LLC peadirektor. Peamine probleem on finantseerimistingimuste halvenemise tõttu raskused edasilaenamisega, selgitab ta: laenuintressid tõusevad keskpanga baasintressi järgi ning krediiditingimuste indeks on keskpanga uuringu järgi langenud madalaimale tasemele ajaloos.
Lisaks valitseb tarneahelates likviidsuse nappus ja lõppostjate maksevõime osaline halvenemine, loetleb Hrabrov: „Prognoos on pettumus.”
Rosstat kinnitab: septembri lõpu seisuga seisis venemaa ettevõtete ees rekordiline 3,073 triljoni rubla (28 miljardi euro) suurune osapoolte maksete hilinemine. Alates aasta algusest on see summa kasvanud 228 miljardi rubla võrra ning nende ettevõtete arv, kelle võlgnevused on viivis, hakkas pärast mitmeaastast langust kasvama: kolmanda kvartali lõpuks oli neid 4827, võrreldes 4701-ga aasta algusest.
Mittemaksete osakaalu suurenemine on fikseeritud ka „Äri venemaal” andmetel, ütles ühenduse aseesimees Anton Danilov-Daniljan varem RBC-le. „Selleteemaliste sõnumite arvu järgi otsustades on see selgelt kasvamas,” märgib ta. Selle põhjuseks on kõrge intressimäär, on Danilov-Daniljan veendunud. „Ettevõttel, kes ei saa kasu erinevatest riigipoolsetest toetustest, on loomulikult üha raskem kaasata rahalisi vahendeid. Ja vastavalt sellele on õigeaegselt tasumine keerulisem, sest vabu vahendeid enam ei jää,” selgitab ta.
Kõigepealt kannatavad ettevõtted, kellel pole riigi tellimusi ja sooduslaene, hoiatab investeerimispankur Jevgeni Kogan. Pikaajaline kõrgete intressimäärade periood tõotab majandusele „massiivseid sulgemisi ja pankrotte, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele,” märgib ta.
16. Viimase kuu jooksul on teenistusse naasnud 6000 Ukraina sõjaväelast, kes lahkusid oma üksusest ilma loata. Sõjalise korrakaitseteenistuse (VSP) peadirektoraadi asejuht kolonel Aleksandr Grintšuk teatas sellest briifingul, vahendab LIGA.net korrespondent. „Need 6000 käisid tegelikult rivist läbi ja kanti üksuste nimekirjadesse,” ütles ta.
Grintšuki sõnul asus 3000 sõjaväelast pärast erioperatsioonide väejuhatusest naasmist tööle 72 tunni jooksul pärast seaduse jõustumist 29. novembril. VSP-s osa spontaanse loobumise juhtude koguarvu ei avalikustata. Kuid 40–60% sõjaväelastest naaseb vabatahtlikult oma üksusse, märkis Grintšuk.
„See seadus võimaldab kiiresti uuendada sõjaväelasi Ukraina relvajõudude ja teiste koosseisude ridades. See aitab lahendada ka personali olukorra vigu ning annab juriidilised ja sotsiaalsed garantiid,” lisas Grintšuk.
20. augustil võttis Rada vastu seaduse, mis dekriminaliseerib esimese deserteerumise ja väejooksu.
4. novembril teatati, et Ukraina brigaadid kutsuvad sõjaväelasi pärast väejooksu teenistusse naasma. Nad rõhutasid, et võit on võimalik saavutada ainult koos.
28. novembril kirjutas president Zelenski alla seadusele, mis näeb ette teenistusse loata lahkunute või esimest korda desertööride vabatahtliku teenistusse naasmise.
2. detsembril teatas SBI, et sõjaväelased peavad väeosadesse naasma 1. jaanuariks 2025. Neile taastatakse kõik maksed, turvalisus ja sotsiaalsed garantiid ning kriminaalmenetlus lõpetatakse.
17. Lühiuudised
Luksemburgi välisminister Xavier Bettel on vastu Ukraina Põhja-Atlandi integratsioonile. Sellest kirjutab Saksa väljaanne Spiegel. 3. detsembril Brüsselis toimunud NATO välisministrite kohtumisel võttis Bettel sõna Ukraina alliansiga liitumise vastu, viidates kartusele uute globaalsete konfliktide ees. „Usun, et NATO liikmelisus toob taas pingeid,” ütles Luksemburgi välisministeeriumi juht. Bettel rääkis Ukraina eurointegratsiooni poolt, lisab Spiegel.
Gruusia meeleavaldused kestavad kuuendat päeva. Politsei kasutab veekahureid ja pisargaasi. Väidetavalt peeti kinni 293 meeleavaldajat ja vigastatud on 143 julgeolekujõudude isikut. Protestid laienevad mujale Gruusiasse.
NATO peasekretär leiab, et Ukraina peaks rahuläbirääkimised edasi lükkama seni, kuni liitlased suurendavad sõjalist abi nende positsiooni tugevdamiseks rindel.
Ukraina uudistest: Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas kutsus Euroopa Liitu üles aktiivsemalt täitma oma lubadusi seoses sõjalise abi tarnimisega Ukrainale. Kallas vestles ajakirjanikega NATO peakorteris pärast Kiievist naasmist, vahendab Raadio Svoboda. Kallas rõhutas EL-i Ukrainale antud lubaduste täitmise tähtsust. „Neil on olnud väga konkreetseid taotlusi, nagu alati, ja ka pettumust, et kõik, mis on lubatud, ei jõua nendeni. Nii et me peame tõesti kõigi nende lubaduste kallal töötama, et neid tõesti täita.” Ta ütles ka, et EL töötab uue venemaa-vastaste sanktsioonide paketi kallal ja Euroopa rahufondi rahaliste vahendite vabastamise kallal. Seda fondi kasutatakse EL-i liikmesriikidele Ukrainale üle antud relvade hüvitamiseks. Ungari veto tõttu on aga blokeeritud 6,5 miljardit eurot.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
