Sõja ülevaade: 1013. päev – Ukraina asula langemise tõenäosus tõusis
Avaldatud: 2 detsember, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. detsember 2024:
veel üks sillapea üle Oskili jõe, Velika Novosilka langemise tõenäosus veelgi tõusis ja Ukraina tegi väikseid edusamme mitmes sektoris.
1. Alates õhtust kuni hommikuni jagus neid droone Ukraina taevas.
2. Eriti ei miskit.
3. Kursk: njah, lausa mitmes kohas Ukraina edenes…
4. Harkiv: kõlakas Ukraina väiksest edenemisest.
5. Kupiansk-Kreminna: teine sillapea üle Oskili on väga muret tekitav…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vaid kõlakas, et Toretskis pisu Ukraina omad seisu parandasid.
8. Donetsk: samm nii Ukraina kui vene poolelt ehk siis polnud halb päev.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka langemine järjest tõenäolisem.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kiitis heaks rekordilise sõjalise eelarve ja kulutuste kärpimise venelaste sotsiaaltoetustele.
12. Põhja-Korea andis venemaale üle sada iseliikuvat haubitsat ja MLRS-i.
13. Z-kanalid teatasid Süürias asuva venemaa vägede rühma komandöri tagandamisest.
14. Rindelugu Ukrainaskaja Pravdast: 101. Popelnuhhi brigaadi võitleja: Toretskist ja Tšassiv Jarist suruvad venelased Konstantinovka peale.
15. Lühiuudised
165 vene poole rünnakust pooled ikka Donetski rindel, ärev seis nii Kupianski kui Velika Novosilka sektoris.
Kui teist sillapead Kupjanski juures poleks tekkinud, siis oleks päeva väga edukaks pidanud, sest mitmes sektoris suutis Ukraina olla aktiivne ja saada samme edasi. Miks on jälle hakanud Kurski oblastis vene poole rünnakud karmimalt ebaõnnestuma ja Ukraina omad õnnestuma, on pisu pähkel, millele vist ühest vastust pole. Võimalik, et vene poole üksuste koordineerimise vajakajäämised annavad üha enam tunda ning kuna Ukraina arvatavalt siiski peab seda suunda prioriteetseks, siis seiret enam ja vahendeid ka vene poole mõjutamiseks.
Liugpommide heitmise nii drastiline vähenemine (eile vaid 25) pole paha uudis ja see langus juba vähemalt nädal, eks näis kunas suudavad logisikaahelat parandada, sest tootmises vist neil seni neil selles valdkonnas pole. Küll on jätkuvalt kõrge nii kaudtule kui kamikazedroonide kasutamine, mis ikka sinna rekordite lähedale jääb.
Eip oska väga kommenteerida seda väejooksu suurt ulatus Ukraina poolel. Eks sellised asjad juhtuvad mõlemal poolel ja kipub sõjaga tavapäraselt kaasas käima. Uudiseid Ukraina meediast, et neile jooksikutele amnestiat pakutakse, kui nad rindele naasevad, siiski liigub. Kas numbrid nii suured kui ajakirjanduses levivad ka tõesed on, ei tea, üritab pisu päeval leida selleks aega, et rohkem aimu saada…
1. Alates õhtust kuni hommikuni jagus pimedas taevas droone kuni Ukraina keskpaigani, ka Kiiev selle sisse jäi. Viimasel nädalal kasvas oluliselt tsiviilkodanikke hukkumine pommitamiste tagaajärjel ning järjest tõuseb ka otse droone juhtivate operaatorite soov tappagi tsiviilelanikke. Vooluga seni nirusti, tänagi alates hommikust kuni hilisõhtuni seda eriti ei lubatagi…
Zelenski sõnul saatis venemaa eelmisel nädalal Ukraina vastu välja üle 500 juhitava pommi, ligi 660 ründedrooni ja ~120 erinevat tüüpi raketti.
2. Jekaterinburgis põleb esialgsetel andmetel polüstüreeni (penoplast) tootmisüksus. Alul olla kohalikud kuulnud plahvatusi. Materjali kasutatavat ka droonide valmistamisel.
Ühe päevaga kaotas venemaa lennundus Belgorodi oblastis kolm FAB-250 pommi. Üks pomm põhjustas plahvatusohu tõttu 100 inimese evakueerimise Kozatske külas. Samal päeval langes piirkonnas veel kaks sellist õhupommi.
3. Kursk: Ukraina omad eile üllatasid ühe kõrgendiku osa vallutamisega ja said parema kontrolli Korenevost tuleva loode-kagu suunalise maantee üle, mida põhiliselt kasutab vene pool oma rünnakutel põhitrassina. Lisaks olla rinde põhjasektoris lükatud pisu paaris kohas vene poolt tagasi.
4. Harkiv: Ukraina väed tungisid Harkivi põhjaosas asuvast Hlõbokest veidi ida poole.
5. Kupjansk-Kreminna: kurivaim, teine sillapea üle Oskili jõe Dvoritšna asulast (4000 elaniku) lõunas ja Kupjanski linnast põhjas. Juhtus see juba hiljemalt üleeile ja suudeti vist end kindlustada lausa jõest 2 km läänepool metsasel alal. Suure tõenäosusega jalavägi üle tuli ning kuidas nii lihtsalt üle saadi, on enam kui muret tekitav. Kas jõejoonele on loodetud liialt ja kaitse oligi hõre (ka teine sillapea sealt põhjas seni alles) või miskit veel hullemat, on hetkel teadmata. Eks ootab arenguid, kas Ukraina suudab mõlemad sillapead likvideerida. Mujal rindel siiski suuremaid muutusi ei tuvastanud, vaid keskmises sekotiris üks sirgenemine Ukraina kahjuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: rinne pidas. Tuli küll üks kõlakas, et Toretskis olla pisu mõned Ukraina edusammud.
8. Donetsk: üks Ukraina edusamm Kurahoves ja tasapisi Kurahove-Vuhledari vahel Ukraina taandub.
Pisu eile Ukraina omad üllatasid Kurahove linnas, surudes osadest kvartalitest linna keskel vene poole välja.
Kurahove-Vuhledari vahel sammhaaval vene pool edeneb, eile võeti tervenisti enda kontrolli alla Illinka asula (enne oli osaliselt) ja järgmine asulagi, Romanivka) pidi Ukraina maha jätma. Sellest ümberpiiramisega ohualast on siiski Ukraina taandumine jätkuvalt oluliselt aeglasem, kui prognoosisin.
Huvitaval kombel on hetkel pidama saadud Vuhledarist põhja poole vene poole surumine.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka langemine järjest tõenäolisem.
Berdjanski suund: eilne vene poole edenemine Velika Novosilkast põhjas lõikas läbi mõlemad olulised ühendusteed põhja suunal, vallutati Novõi Komari asula ja seati tõsiselt ohtu ülejäänud Ukraina väed Velika Novosilka asulas ja selle ümber. Eilse vene poole hüppe pikkus oli 4 km ja selline pikkus korraga on pisu palju muret tekitav, et kuidas siin suunas selle kaitsega siiski seis on. Võimalik, et Ukraina taanduski siit suunalt jõe taha ning kuna Velika Novosilka asub jõgede ühinemise ees vene poolt vaates, siis võib-olla ei tahetagi asulat kaitsta vaid pigem jõgede taha end tõmmatakse. Küll on veel Velika Novosilka asulani minev suurem maantee läänesuunalt vaba ja siit on vene poolel selleni u 4 km.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kirjutas alla föderaaleelarve seadusele aastateks 2025–2027. Õigusaktide portaali postitatud dokumendi kohaselt tõstab valitsus järgmisel aastal rubriigi „riigikaitse” kulutusi uue rekordini 13,49 triljoni rublani. Võrreldes käesoleva aastaga (10,8 triljonit rubla) suureneb sõjaline eelarve võrreldes 2023. aastaga (6,8 triljonit) 25% – kaks korda ja võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga (3,5 triljonit) – peaaegu kahekordseks 4 korda.
Sõjaliste kulutuste osakaal eelarves – 32,5% – on Nõukogude Liidu aegadest peale pretsedenditu. Võrdluseks: esimesel sõjaaastal Ukrainaga kulutasid võimud armeele ja relvade ostmisele 17% eelarvest, 2023. aastal 19% ja tänavu 29,5%.
Sõjaline eelarve ulatub 6,2%ni riigi SKT-st – Aafrika sõjaliste diktatuuride tasemeni (Lõuna-Sudaanis 6,3% SKT-st). Samal ajal läheb riigikassas peaaegu iga kolmas rubla salastatud reale – kokku 12,9 triljonit rubla.
„Sotsiaalpoliitika” artikkel, mis sisaldab kulutusi pensionidele ja toetustele, väheneb 16% – tänavuselt 7,731 triljonilt rublalt 6,492 triljoni rublani 2025. aastal. 2026. aastal suurenevad sotsiaalkulutused 7,19 triljoni rublani ja 2027. aastal 7,249 triljoni rublani, kuid jäävad alla praeguse aasta taseme.
Lisaks otsestele sõjalistele kulutustele eraldab valitsus veel 3,459 triljonit rubla rubriiki „riiklik julgeolek”, mis katab politsei, riigikaitse, uurimiskomisjoni, eriteenistuste ja teiste õiguskaitseorganite eelarved. Kokku söövad armee ja julgeolekujõud ära 40% föderaaleelarvest ehk 16,9 triljonit rubla.
Föderaaleelarve kulutused meditsiinile suurenevad 1,62-lt 1,864 triljonile rublale, kuid noa alla lähevad mitmed olulised tervishoiu arendusprojektid: föderaalprojekt „Võitlemine vähiga” kaotab 5,1% rahastamisest, föderaalprojekt „Võitlus südame-veresoonkonna haigustega” – peaaegu pool ja föderaalne projekt „Tervishoiu infrastruktuuri arendamine” – iga kolmas rubla.
Eelarve kulutused haridusele jäävad praktiliselt muutumatuks: järgmisel aastal 1,577 triljonit rubla versus 1,546 triljonit tänavu. Ja propaganda riigimeedia rahastamine tõuseb uuele rekordile: nad saavad 137,2 miljardit rubla – 13% rohkem kui 2024. aastal.
Kokku plaanib valitsus 2025. aastal kulutada 41,469 triljonit rubla ja koguda makse 40,296 triljonit rubla. Riigikassa puudujääk peaks rahandusministeeriumi plaani kohaselt vähenema tänavuselt 3,3 triljonilt rublalt järgmisel aastal 1,2 triljonile.
Et ots-otsaga kokku tulla, käivitavad võimud 2025. aastast läbi aastakümnete suurima maksureformi: hakkab kehtima üksikisiku tulumaksu astmeline skaala ning tõuseb ka ettevõtluse kasumi maks. See toob rahandusministeeriumi hinnangul riigikassasse täiendavalt 2,6 triljonit rubla aastas.
Lisaks aitab rubla devalveerimine võimudel eelarvet tasakaalustada, märgib Chris Weafer, Marco Advisory asutaja, Sberbank CIB endine investeerimispeastrateeg. Novembri lõpus kirjutasid dollar, euro ja jüaan ümber 2022. aasta märtsi rekordid – vastavalt 114, 120 ja 15 rubla piiresse.
Valitsus püüab konverteerida välisvaluutatulu rubladesse võimalikult kõrge kursiga, oodates eelarvekulude kasvu 2025. aastal, selgitab Vifer. «Eelarvedefitsiiti tahetakse hoida madalal,» märgib ta ja lisab, et nõrk rubla raskendab hüppeliselt kasvavat inflatsiooni ohjeldada.
12. Põhja-Korea (KRDV) andis venemaale üle 100 suurtükiväesüsteemi, sealhulgas iseliikuvad haubitsad M-1989 Koksan ja raketiheitjad M-1991, ütles Forbesile riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko. Nagu väljaanne märgib, on M-1991 varustatud 240 mm rakettidega, mis kaaluvad 85 kilogrammi. Nende laskeulatus on 60 kilomeetrit. M-1991 on parem enamikust Ukraina arsenali suurtükiväesüsteemidest, välja arvatud Ameerika HIMARS MLRS.
Väljaanne märgib, et vene armee võib neid relvi kasutades oma territooriumilt Harkovi pommitamiseks.
Põhja-Korea väed peidavad oma M-1991 kahe Korea vahelise demilitariseeritud tsooni mäekindlustustesse. Sõja korral võivad need rajatised tulistada Souli, mis asub demilitariseeritud tsoonist vaid 59 kilomeetri kaugusel. Washingtonis asuva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse andmetel on M-1991 „peamine viis, kuidas Põhja-Korea hoiab Souli ja Lõuna-Koread ohus”.
Varem teadaolevalt andis Pyongyang M-1989 Koksani vene armeele üle. Nendel haubitsatel on 170-millimeetrine kahur ja nende laskeulatus on tavaliste mürskudega 40 kilomeetrit ja rakettidega 60 kilomeetrit.
M-1989 on tuntud oma aeglase laadimiskiiruse poolest, üks kuni kaks lasku minutis. Neid kasutati reaalsetes lahingutingimustes vaid korra – 1990. aastate Iraani-Iraagi sõja ajal.
Sel suvel fikseerisid Ukraina väed Harkovi oblastis pealetungil osalenud vene üksuste seas Põhja-Korea tankitõrjesüsteemide Bulsae-4 kohaloleku. Varem varustas Põhja-Korea venemaad ainult suurtükimürskudega ja piiratud hulga rakette.
Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangul võis venemaa pool sõja algusest peale kaotada üle 20 tuhande suurtüki. Tõenäoline tarnete suurenemine Põhja-Koreast võib olla osa Kim Jong-uni ja putini allkirjastatud strateegilise partnerluse lepingust, kirjutab Sõjauuringute Instituut (ISW).
Samuti saatis KRDV Kiievi hinnangul kuni 12 tuhat oma sõdurit venemaad aitama sõjas, mille ta Ukraina vastu vallandas. Lõuna-Korea luure teatab, et Moskva maksab Pyongyangile iga sõjaväelase eest 2000 dollarit, mis võrdub KRDV tavaelaniku 83 aastapalgaga.
Vahepeal võib Lõuna-Korea, kes kavatses varem Ukrainale surmarelvi üle anda, Donald Trumpi USA valimisvõidu taustal need plaanid uuesti läbi vaadata, kirjutab Bloomberg. Soul otsustas uurida, kuidas Trumpi positsioon mõjutaks teiste riikide toetust Ukrainale.
13. vene vägede ülem Süürias kindralleitnant Sergei Kisel tagandati pärast Aleppo linna hõivamist võitlejate poolt ametikohalt, teatab kaitseministeeriumile lähedane telegrammikanal Rybar. „Räägitakse, et väegrupi ülem Kisel eemaldati. Tõenäoliselt ei muuda selle praegune eemaldamine midagi. Lähenemisviis peab muutuma: Süüria liivakast on pikka aega olnud Põhja sõjaväeringkonna tsoonis ebakompetentseks osutunud läbikukkunud kindralite mainepesu koht,” kirjutas ta.
Seda infot kinnitab ka sõjameelne venemaa kanal Colonelcassad, märkides, et Kiseli asemele määratakse Kiievi vallutamise ebaõnnestunud katset juhtinud kindralpolkovnik Aleksandr Tšaiko.
Kisel määrati Süürias asuva vene vägede rühma ülemaks 2024. aastal. Pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse eemaldati 1. kaardiväe tankiarmee ülem Kisel pärast Harkovi vallutamise ebaõnnestumist töölt. Enne sõja algust Ukrainas oli kindral Aleppo vägede rühma ülem.
Olukord Süürias eskaleerus novembri lõpus, kui mässulised võitlejad alustasid pealetungi valitsusvägede vastu Süürias ja vallutasid riigi suuruselt teise linna Aleppo. Nüüd on riigi loodeosas esimest korda pärast 2020. aastat ägedad lahingud.
Mässuliste pealetungi juhib Hayat Tahrir al-Sham (HTS), mis on USA ja Venemaa poolt terroriorganisatsiooni nimekirjas. See on praegu domineeriv jõud Idlibi maakonnas, kus venemaa ja Iraani toetatud valitsusväed tõrjusid neli aastat tagasi välja umbes 2 miljonit tsiviilisikut ja opositsioonisõdurite rühmitusi, sealhulgas islamiäärmuslasi. Tõsi, Idlibis osaliselt valitsusfunktsioone täitev (näiteks politseijõududena tegutsev) HTS püüab end esitleda kui mõõdukamat ja sisemisele orientatsioonile orienteeritud islamistlikku rühmitust.
putini pressisekretär dmitri peskov nimetas Aleppos toimuvat „Süüria riikliku suveräänsuse riiveks”. „Me toetame, et Süüria võimud taastaksid kiiresti korra selles piirkonnas,” lisas ta. venemaa aitab valitsusvägesid Süürias, korraldades õhulööke opositsioonijõudude vastu, kirjutab FT.
14. Vabandused, et pisu hädas Ukraina keelest tõlkimisega…Tänavu juuni lõpus töötas „Ukraina Pravda” (UP) kahel korral Donetski oblastis New Yorgi asulas, mis on olnud täiemahulise sissetungi algusest peale suhteliselt rahulik koht. Esimest korda kuulsime vene „Gradide” paki saabumist – mis ilmselt maandus kohaliku Dzeržõnski fenoolitehase territooriumile. Teist korda – nad nägid iga tunni tagant saabuvaid venemaa õhutõrjesüsteemide laske, söestunud ja suitsu täis kõrghooneid ning surnud tsiviilisikute surnukehi.
Nii olime tunnistajaks, kuidas vene armee läks pealetungile Toretski suunas – viimasele, kus lahinguliin oli veel ATO-OOS piirides. See sai võimalikuks tänu 24. ja 41. brigaadi ebaõnnestunud rotatsioonile Toretski ja Tšassiv Jari vahel. Kolme kuuga, septembris, vallutasid venelased New Yorgi ja oktoobris jõudsid nad peaaegu Toretski kesklinna. Nüüd käivad Toretski varemetes rasked linnalahingud, mille kohta ilmub info meedias harva.
Üks neis osalev ja sotsiaalvõrgustikes lahinguid kajastav üksus on Peastaabi kaardiväe 101. eraldi brigaadi 4. pataljon. Nende lipul on kujutatud mõõgaga rüütlit, mis, nagu üksuses selgitatud, kaitseb mitte ainult peastaapi, vaid ka riiki tervikuna.
27-aastane Bohdan Popelnuha, hetman Pjotr Sagaidatšnõi nimelise riikliku maavägede akadeemia lõpetanud, on mitu kuud juhtinud endise merejalaväe 4. pataljoni.
Kohtume temaga ühe rindelinna keldris – pärast tema pataljoni miinipildujate filmimist Toretskis. Vaatlustest ja vestlustest sõduritega jääb mulje, et Tuhkatriinu suutis selle kolme kuu jooksul saada pataljoni jaoks „tema poiss-sõbraks” ja „tema komandöriks”. Ta seab selgelt ülesandeid, küsib vajaduste ja probleemide kohta, tugineb üksuste ülemate otsustele, oskab kuulata.
Vestluses UP-ga kordab ta mitu korda, et komandöri jaoks on kõige tähtsam oma rahva päästmine. Halvimal juhul tehke kõik, et nende kehad oma positsioonilt eemaldada.
Intervjuus räägib UP Popelnuha tegelikust olukorrast Toretskis, mis ootab jalaväelast linnalahingutes ees ja kuidas teda kaitsta saab ning meenutab ka rõnga karmistamist Mariupoli ümber ja otsust sõjaväkke minna.
Toretsk, New Yorgi fenoolitehas, jalavägi
– Bohdan, kui kaua tagasi sisenes teie pataljon Toretski suunas? Ja mis olukord siin oli?
– Oli 2024. aasta septembri algus, meid suunati tugevdama ja tegelikult ka suunda hoidma. Olukord oli ebaselge: töötas palju üksusi, nendega oli raske suhelda.
Aga me mõtlesime asja vähehaaval välja, panime paika oma luure, joonistasime üldpildi, saime aru, kus on vaenlane, millised on tema nõrkused ja tugevused ning tõime oma mehed kohale. Hiljem mõistsid nad, et külgi tuleb tugevdada. Üldiselt oli kaitse väga võimsalt üles ehitatud.
– Septembri alguses olid venelased juba Toretski piirides?
– Nad ei olnud kesklinnas, kuid linna imbusid üksikud õõnestus- ja luurerühmad. Põhimõtteliselt said meie üksused ja naabrid nendega hakkama.
Kuigi… see kõik sõltus linna konkreetsest piirkonnast, oli vastasseisu joon raputav. Mõnele positsioonile sisenemiseks pidime vaenlase neist välja lööma.
– Kõige tavalisema versiooni kohaselt alustasid venelased pealetungi Toretski suunas, kasutades ära 41. ja 24. brigaadi ebaõnnestunud rotatsiooni: seejärel viidi 24. Toretskist ära ja saadeti Tšassiv Jari ning 41. Tšassiv Jarist ja paigutati Toretskisse.
Kuidas selgitasite sellesse suunda sisenedes läbimurde põhjust?
– Tegelikult olin pealetungi alguses ikka teises üksuses, Avdijivka suunas. Kui ma neljandasse pataljoni sattusin, asus see New Yorgis ja töötas koos 53. brigaadiga. Pataljoni ülesandeks oli tol ajal fenoolitehase ülalpidamine New Yorgis.
– Mis oli sel ajal juba venelastest ümbritsetud?
– Ei. Sisenesime siis rahulikult tehasesse, hakkasime oma tulesüsteemi ehitama, valima kindlustatumaid positsioone, samuti positsioone, kust avaneb parem vaatlus, et neist snaipripüsside või suurekaliibriliste kuulipildujatega töötada.
Meil oli aega valmistuda. Saime aru, et varem või hiljem siseneb vaenlane siiski tehasesse. Ta alustas sellega, et üritas meie külgi suruda. Ja siis tegelikult algas lahing New Yorgi fenoolitehase pärast.
– Kui kaua see võitlus kestis ja milline see oli? Lõpuks piirati tehas ümber ja „Azov” tuli selle blokeeringust vabastama.
– „Azovi” ürituse ajal olime… et mitte öelda, et olime täielikult ümber piiratud, saime siiski evakuatsiooni läbi viia, siiski ainult jalgsi, „jalgsi” – nagu meie riigis öeldakse. Jalaväes on kõige tähtsam „Evac”, kui saad veel oma seltsimehe kätte.
Iga päevaga läks aina raskemaks, vaenlane jälitas tema jalaväge, see lekkis ja lõpuks jäi tehas kinni. Mõned „Azovi” üksused suutsid koos meie kuttidega tehasesse siseneda ja seal positsioonidel püsida. Siis algasid venelaste kallaletungid, siseneti tehase lõunaosast. Sel hetkel „Azov” juba pöörles, jäime kahekesi.
See tähendab, et „Azovi” ürituse põhieesmärk oli meid blokeeringust vabastada ja me saime oma haavatud ja kahjuks ka surnud ära viia.
– Miks juhtus, et sattusite fenoolitehases piirangusse? Mis läks valesti?
– Tegelikult on seal väga spetsiifiline valdkond. Seisime New Yorgi linna ülaosas, selja taga ei olnud muud kui põld ja raudtee – see tähendab täiesti lage ala. BBM-iga (soomustega lahingumasin – UP) oli sinna peaaegu võimatu pääseda. Kuigi me proovisime – nii edukalt kui ka ebaõnnestunult.
– Kui kaua kestis fenoolitehase kaitse?
– Umbes kaks kuni kolm nädalat. Selle peale ütles meie juhtkond, et enam pole vaja midagi hoida, sest positsioonid olid täielikult ümber piiratud ja me lahkusime tehasest. Täpsemalt murdsid nad läbi. See oli planeeritud operatsioon. Kõik 36 sõjaväelast tulid elusalt välja – see on peamine. Meile anti aega end kokku võtta, rasketest lahingutest puhata ja seejärel Toretskis kaitsele asuda.
– Milline osa Toretskist on praegu kaitseväe kontrolli all?
– Olukord muutub iga tunniga, kuid linna keskosa on praegu selja taga. Meie jalavägi on titaanid, kõik, kes seal on, on kangelased. Nad sooritavad üliinimlikke tegusid, peavad maja maja järel, tekitavad vaenlasele tulekahjustusi, tekitavad talle kaotusi, nii et ta rünnakust loobub. Ja venelased käivad lõputult lihaga… „mine edasi, mine, võta see maja”.
Meie omad saavad aru, et neid rünnatakse ja neil on vaja need venelased lihtsalt maha niita.
– Kuidas veenda jalaväelasi Toretskisse positsioonidele minema? Teie kuttidega linnas töötades jälgisin hoovusi: katkistes kõrghoonetes kaitse hoidmine on äärmiselt raske ja riskantne töö, mis lõppeb jalaväelase jaoks vähemalt vigastusega.
– Mu poisid mõistavad, et riigis on praegu sõda ja neil on vaja vaenlast ohjeldada. Nad ei pea ütlema: „Vasja, sa pead.” Vasja ise teab seda.
Kui anname jalaväele ülesandeks siseneda positsioonile või korraldada rünnak, on kõik küsimused, mida nad esitavad, olukorra kohta. On vaja närida?, kus vaenlane on, millised on tema tõenäolised tegevused, milline võib olla oht. Nad imavad seda kõike nagu käsnad, esitavad täpsustavaid küsimusi, sina vastad neile ja ongi kõik, nad ütlevad: „Oleme valmis minema.”
– Kuidas näeb välja jalaväelase tee ajutisest elukohast positsioonidele? Ja kaua see tee kestab?
– Olenemata sellest, kui tugev tormiväelane, jalaväelane või skaut te olete, kui sisenete BBM-i registreerimiseks (positsioonile – UP), on teil ikkagi värinad, ärevus, hirm. Aga kui sa hakkad kiirustama, siis vahetad käigud ja teed lihtsalt seda, mida sulle on õpetatud, mida sa tead. Seejärel ületate oma marsruudi ja hoiate oma positsiooni.
Aga selleks, et kõik oleks just nii, tuleb sõduritega suhelda. Ähvardusi ei saa vaigistada.
„Kuts, vaenlane on kell 9, kell 6, mine sinna tagasi, hakka seal tulistama” – ja tekitavad tulekahjustusi, tööd. Nad ei istu oma positsioonidel nagu pimedad kassipojad ega karju: „Meid on ümbritsetud!”.
Ja kui on asendimuutus või evakueeritavad, siis nad lahkuvad, jõuavad mahalaadimispunkti, suitsetavad ja kõik on norm.
– Kuidas kaitsta oma jalaväelast, kes seisab näiteks Toretskis kõrghoone esimesel korrusel, mille poole jooksevad kaks venelast kuulipildujaga?
– Esiteks, nad ei seisa lihtsalt seal, nad on laskepositsioonidel ja vaatavad. Enamasti juhtub see nii: jalavägi näeb (vaenlane – UP), tulistab ja annab siis teada. Jalaväelase abistamiseks tõuseb FPV kohe õhku, töötavad miinipildujad, õhutõrjerelvad, kanderaketid ja pommitajad.
Kui aga vaenlane otse hoonesse siseneb, toetub kõik juba sellele, kelle jalavägi on tugevam. Kui meile antakse info, millise korruse kohta (venelased on ÜLEMINE), võime proovida täpi täpsusega põrandale pihta saada. Oli juhtumeid, kui aitasime jalaväel FPV-ga ja AGS-iga vaenlast hoonest välja lüüa. See tähendab, et VOG lendas aknast sisse, misjärel tabati, et see inimene on „200”.
– Mida teate vangide pealtkuulamiste ja ülekuulamiste põhjal vaenlase positsioonist selles suunas? Kui tugev ta siin on? Kas tal on ressursse Toretski vallutamiseks?
– Esiteks on vaenlasel banaalne taktika – liharünnakud. Suure jalaväemassiga alustavad nad rünnakuoperatsioone, proovivad tungida meie lahinguformatsioonide vahele, arvavad, et neil läheb kõik hästi, ja siis lendab meie Mavic üles ja viskab nende pihta granaadi. Siis nende jalaväe lootused purunevad ja ta karjub, et ta peab evakueeruma. Ja evakueerimist ei toimu.
Enamik vange, kelle me selles suunas võtsime, olid süüdimõistetud. Ja kõik on noored! Vanim vang oli 1998. aastal sündinud poiss (see tähendab, et ta on 25- või 26-aastane – UP), ülejäänud – aastast 2001, 2003 (21-23-aastane – UP).
Nad istusid vanglates, erinevate artiklite all. Nad ütlesid, et kui nad tulid nende juurde värbamisega (vene armeesse – UP), ei saanud keelduda. Nad valiti välja ja nad ütlesid: „See on kõik, sa lähed teenima.” Kui keegi tahtis keelduda, survestati teda vanglas endas nii, et ta oli sunnitud lepingule alla kirjutama ja sõtta minema.
Tänu sellele on vaenlasel palju jalaväge, keda ta ei säästa ja saadab alati edasi. Kui räägite nendega, ütlevad nad: „Meil on paremad võimalused ellu jääda, kui läheme teie peal edasi, kui siis, kui läheme tagasi ja ütleme, et oleme kolmsada.” Niipea kui keegi keeldub lahinguülesannet täitmast – näiteks majja tormamast, isegi kui see on juba „kolmesajandik”, annab tema käsk teistele ülesande: „Null”. Ja teine sõdur, kes seisab temaga positsioonil, võtab ja “nullib” (tapab – UP).
– Kas vangide hulgas oli ukrainlasi?
– Oli üks, algselt Bahmuti päritolu, ta töötas Vinnõtsjas ja 2014. aasta alguses kolis Horlivkasse, seal osales ta separatistlikes liikumistes, kutsus üles looma kvaasiriike.
Mis on huvitav: venelased jagavad neid nii palju kui võimalik, kui nad olid koos vanglas või olid sõbrad, siis nad hoolitsevad selle eest, et nad üksteisele risti ei läheks. Nii et ümberringi olid vaid need, kes olid valmis ellujäämise nimel seltsimeest maha laskma.
– Millise tähtsusega on Toretsk sõjalisest aspektist kaitseväe ja vene sõjaväe jaoks?
– Domineerivad kõrgused, seal on terikoonid, millele saab varustust paigutada. Sellel on suur tähtsus.
– Kui venelastel õnnestub Toretsk vallutada, kuhu nad järgmisena liiguvad?
– Omalt poolt piirame siin vaenlast nii palju kui võimalik, et takistada tal kuhugi edasi tungimast. Aga üldiselt käitub vaenlane loogiliselt. Kui tal õnnestub Tšassiv Jari suunal, kolib ta Kostantõnivkasse. Sellest lähtuvalt suundub ta siit, Toretskist, ka Kostantõnivkasse, sest seal on Donetski oblasti peamistesse asulatesse suunduvate kiirteede hargnemine.
– 2024. aastal vallutasid venelased Avdiivka, Vuhledari, Selidove ja nüüd liiguvad nad Kurahove poole. Kas teil on aimu, kuhu nad lähevad?
– Neil on üks ülesanne – okupeerida meie riik.
– Kõik?
– Ma arvan küll. Sööme nagu kont kurgus. Meil on pikem ja rikkalikum ajalugu, kuigi raske saatus. Kõik oma eksisteerimisaastad oleme läbinud väga raske tee ja nüüd on meil võimalus saada vabaks riigiks. Kuid kõrval on naaber, kes on veendunud, et kõike tuleks teha teisiti.
– Kui sageli arutatakse sõjaväelaste seas pärast Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel venemaaga läbirääkimiste võimalust? Ja nende läbirääkimiste tingimused.
– Kui keegi sellest räägib, siis on see ajahetk ja naljaks. Kogu meie aeg läheb tööle, olukorra jälgimisele. Meil on juhtkond, kes teeb otsuseid ja me järgime neid.
– Enne 101. brigaadi neljandasse pataljoni astumist teenisite merejalaväes. Milline oli teie teenus enne täielikku sissetungi?
– Alates 2018. aastast olen teeninud merejalaväes, 140. eraldiseisvas luurepataljonis. Üksus moodustati äsja, osa sellest olid need, kes lahkusid tsiviilelust lepingu pärast. Enne laiaulatusliku pealetungi algust hoidsime kaitset Luhanski suunas, Slovianoserbski piirkonnas.
2022. aastal salvestasime vaenlase kuhjumise, kuulsime pealtkuulamiste kaudu, millest nad räägivad. Mingil määral me isegi ei uskunud, et see võib juhtuda, aga kõik olid valmis. Minu üksus harjutas teatud toiminguid venemaa agressiooni korral.
– Kui kiiresti viidi teid üle Mariupoli suunale?
– Pärast lahinguid Slovianoserbska piirkonnas viidi meid üle ühte asulasse, kus pidime katma oma põhijõude, mis läksid kõrgustesse – sest sel ajal võitlesime peamiselt madalikul. Täitsime ülesande, komandör helistas meile ja ütles: „Ehk keegi teist marsib homme Mariupoli.” Linn polnud veel ümber piiratud, aga saime juba aru, mis seal toimub.
Mõtlesin: võitlesin juba natuke oma väeosaga, äkki see pole mina. Aga hommikul äratati mind, kutsuti ülema juurde, kes käskis Mariupoli minna, 36. merejalaväebrigaadiga liituda ja üheskoos lahinguülesandeid täita.
– Kas te läksite Volnovahast läbi või saadi see juba kätte?
– Ei, Volnovaha oli siis meie kontrolli all. Möödusime sellest, jõudsime asulasse, kus meile selgitati ülesanne: linna tuli mitte siseneda, aga kinni püüda ei tohi lasta. See tähendab, et tekitada venelastele maksimaalseid kaotusi, eelkõige põletada nende tankikolonne. Vastavalt sellele seadsin poistele ülesande ja nad läksid venelasi suitsetama.
– Kas teate ligikaudset arvu inimesi, kes pidid takistama Mariupoli ümberpiiramist?
– Küsimus on huvitav, kuid ma ei tea ulatust. Seisime ühel suunal, teatud üksused kaitsesid korralikult, kuid vaenlane oli meist palju arvukam.
– Kus sa täpselt seisid?
– Mõkilske, Starõ Krõm, Manguš (asula Mariupolist loodes ja läänes – UP). See ei olnud rivistus, meil kui skautidel olid omad ülesanded – varitsused, haarangud, konvoide peatamine. Need olid punktilised ja valusad.
Mõkilski, Starõ Krõmi ja Manguši asukoht Mariupoli suhtes
– Millal saite aru, et ring Mariupoli ümber sulgub?
– Kui nad meile Mõkilski suunas peale tulid, on see Mariupolist läänes. Minu meelest oli märtsi algus, täpselt ei mäleta, siis magasime väga vähe, olime kogu aeg lahingutes.
– Ja kus Mariupoli ümber olev ring sulgus?
– Põhjas. Nad piirasid linna lõunaosast ja ronisid üles Vana-Krimmi. Tegime tulekahjustusi „Javelini”, „Nlavi” – kõigega, mis meil oli. Kuid vaenlane võitis kuus korda varustuses ja jalaväe arvukuses. Nägime kohalikke inimesi, nad küsisid, kas saame nende sugulased linnast kaasa võtta. Paljud inimesed toetasid meid, olid mures, kuid teisest küljest oli raske mõista, et te ei saa aidata neid, kelle heaks üldiselt teenite.
– Miks teie arvates Mariupoli ümberpiiramine nii kiireks muutus ja üldse võimalikuks sai?
– Ma ei ütleks, et see kiireks läks. Kuid põhiülesanne sai minu arvates täidetud – vaenlane oli lõunasuunas nii vaoshoitud, et ta ei saanud oma pealetungi suurendada, näiteks Zaporižja suunas. Poisid pidasid kaua vastu, nad on kõik kangelased.
– See tähendab, et Mariupol ohverdati teiste sihtkohtade päästmiseks?
– Võib-olla ei saanud temast ohver, vaid tugev eelpost, mis andis aega teiste üksuste koondamiseks. Meie väed pidid minema kindlatele joontele ja seadma seal kaitse üles, et mitte lasta vaenlast riigi sisemusse.
2014, Sevier ja komandöri põhimõtted
– Kuidas te Ukraina sõjaväkke sattusite?
– Oli aasta 2014, algasid aktiivsed tegevused, rahutused ja ma tegin otsuse, et sean oma elu sõjaväe ja riigi kaitsmisega. Tahtsin kohe vabatahtlikuks minna, aga isa ütles, et peaksin saama hariduse ja siis võitlema.
– Kui vana te 2014. aastal olite?
– 18. Käisin Lvivis Riiklikus Maavägede Akadeemias, seejärel määrati mind merejalaväeteenistusse. Meil oli seal korralik füüsiline ja taktikaline ettevalmistus. Valmistusime kõik, teadsime kõik, et võitleme alatu vaenlasega, kes suudab kõike.
– Kas te siis, 18-aastaselt, uskusite, et vene-Ukraina sõda kestab nii kaua?
– Sõduri elu enne venemaa laiaulatuslikku sissetungi oli hoopis teistsugune: ühel päeval võisid jääda sõjaväkke, teisel päeval võidi vallandada. Olenes peaaegu tujust. Mida ma siis mõtlesin… Lootsin, et kümne aasta pärast olen elus ja terve.
Ja nüüd ma juhin pataljoni. Mul on poisid, kes on 18, neil keeb veri, nad tahavad õppida. On inimesi, kes on üle 40, üle 50. Keskmine vanus on 40 ringis.
– Millised põhimõtted ja reeglid teil komandörina kehtivad?
– Peamine põhimõte on mitte kunagi jätta oma poisse lahinguväljale, ükskõik kui raske see ka poleks. Hoidke alati kokku. Kui olukord lubab, on nende peredele väga oluline kõik (arvatavalt surnukehale) järgi tulla. Sõdur, seersant, ohvitser peab teadma, et nad mõtlevad tema peale, teavad tema vajadustest, siis täidab ta kõiki ülesandeid.
Teine põhimõte on see, et esiservas olev jalavägi peaks alati olukorra üle täpset pilti omama. See on kohustuslik. Pole mingit kasu jalaväelasest, kes saadeti „nullile” ilma selgituseta, kus vaenlane on ja mis seal toimub.
Peamine põhimõte, mis sõjaväes peaks tegutsema, on oma isikkoosseisu elude säilitamine. See on alati prioriteet.
– Suurem prioriteet positsioonide või territooriumide hoidmisel?
– Kui kõik on mõistlikult planeeritud, siis on täiesti võimalik hoida ala, kus te seisate. Sa ei pea siin valima.
– Mida tuleb Ukraina sõjaväes muuta, et tõhusamalt võidelda?
– Kahtlemata vajame rohkem õhutõrjet – eelistatavalt tööstuslikus mastaabis ja tootmisega meie territooriumil. Ehitage ka maa- ja õhudroone, sest inimelu on hindamatu ja droon on purk.
– Alates 2022. aastast toimub osa lahingutest idas linnades, sageli üsna suurtes linnades. Milline on teie kogemuse põhjal linnalahingute eripära?
– Linnas on palju „pimedaid kohti”, millega tuleb arvestada. Iga positsioon peaks asuma nii, et vaenlane ei saaks ideaaljuhul sellele läheneda ja rünnakut alustada. Ja loomulikult mängivad suurt rolli kaevandamine ja insenertehnilised meetmed. Tõenäoliselt on linna kaitse põhikomponendiks inseneriõpe.
– Kas nüüd, aastal 2024, kaevandate oma kätega või droonidega?
– Kui on võimalus, kasutame droone. Meil on selleks nii maapealseid droone kui ka õhudroone.
– Olete mitu aastat võidelnud Donetski oblastis ja Luhanski oblastis. Kuidas suhtute nendesse kahte piirkonda? Milline on nende roll teie elus?
– Neid piirkondi saab vaadata erinevalt: on inimesi, kes meid toetavad, õnnitlevad, tänaval. On neid, kes ootavad „vabanemist”, „vene rahu”. Esimesed, ma arvan, on enamus. Donetski oblast ja Luhanski oblast on ka maastiku seisukohalt väga huvitavad, seal on palju künkaid.
Mu naine käis kunagi nädalavahetustel Severodonetskis, pärast 2014. aastat sai sellest väga-väga tore linn. Meil oli isegi mõtteid sinna jääda.
Olga Kõrõlenko, UP
15. Lühiuudised
Grusiinid korraldavad juba neljandat päeva venemeelsete võimude vastaseid meeleavaldusi.
2025. aastal saab Ukraina igakuiselt 1,5 miljardit eurot, mida saab kasutada ka sõjalistel eesmärkidel, ütles Euroopa Ülemkogu president Antonio Costa Kiievis president Volodõmõr Zelenskiga peetud pressikonverentsil. EL saab selle raha külmutatud venemaa varade kasutamisest, selgitas ametnik. Samuti annab Euroopa Liit detsembris Ukrainale riigi eelarve toetamiseks täiendavalt 4,2 miljardit eurot, ütles Koshta. Ta teatas, et ühendus jätkab Ukrainale humanitaar-, majandus-, sõjalise ja energiaabi andmist ning osaleb ka olemasolevate tootmisvõimsuste parandamisel „niivõrd, kuivõrd meie suudame”.
venemaa riigimeedia teatas, et vene väejuhatus on nimetanud venemaa maavägede ülema esimeseks asetäitjaks kindralpolkovnik Rustam Muradovi.
venemaa seisab silmitsi kriitilise valikuga „relvade ja või” vahel, vahendab Bloomberg. Sõjamajandus kurnab venemaa ressursse, sõjalised kulutused kahandavad reserve ja tarbijate inflatsioon kasvab hüppeliselt. Majanduskasv aeglustub 2025. aastal prognooside kohaselt 1 protsendini.
Zelenski välistab NATO kutse, kui sellest on välja arvatud osa Ukrainast. „Ukraina ei nõustu sellega kunagi. Iga kutse peab hõlmama kõiki meie territooriume. Mõistame, et artikkel 5 ei kehti sõja ajal, kuid Ukraina ei tee kompromisse suveräänsuse osas,” märkis ta.
vene välisminister sergei lavrov hoiatab: Ukraina ümber olukorra viimistlejaid ähvardab „teenitud karistus”.
EL-i uued liidrid külastasid Kiievit: Ukrainasse saabusid kõrge esindaja Kaja Kallas, volinik Marta Kos ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa. Kallas: „EL tahab, et Ukraina selle sõja võidaks. Teeme selle saavutamiseks kõik endast oleneva.”
Gruusias Tbilisis muutub olukord iga minutiga süngemaks. Protestijad kasutavad nüüd julgeolekujõudude ründamiseks molotovi kokteile.
USA ei kaalu Ukrainale tuumarelvade tagastamist, ütles Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
