Sõja ülevaade: 1006. päev – 191 vene poole rünnakut tõid edenemisi
Avaldatud: 26 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. november 2024:
191 vene poole rünnakut tõid edenemisi nii Kupjanski kui Kurahove linnas.
1. Tolkieni raamatud on head miskit ilmestamaks…
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta aga igatsugu pisemaid liikureid üha rohkem vene poolel.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: uuesti vene pool end Oskili idakaldal asuvasse Kupjanski linnaosa keskossa sisse surus ja üks Ukraina edusamm ka.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kui Pokrovski suund peab, siis Kurahove oma mitte.
9. Lõunarinne: üks muutus siiski oli.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump valmistab ette plaani naftatootmise järsuks suurendamiseks, mida venemaal kardeti.
12. Kasahstan otsustas venemaast mööda minnes suurendada naftaeksporti 13 korda.
13. Washington lubas Ukrainal kasutada Kurski piirkonnas ATACMS-i.
14. NATO arutab „ennetavate löökide” võimalust sõja korral venemaaga.
15. venemaa ettevõtlus hakkas valmistuma dollari tõusuks 120 rublani.
16. venemaa naised püstitasid rasestumisvastaste vahendite ostmise rekordi putini lastesaamise nõudmise taustal.
17. NV: Zelenski kavatseb luure peadirektoraadi juhi Budanovi ametist vabastada.
18. Eesti kaitseminister kutsub üles investeerima Ukraina sõjatööstusse.
19. Lühiuudised
Jätkuvalt on vene poole rünnakute arv laes ning pisu üle poole neist ikka Donetski rindel. Juba vist kisub nädala peale, kui vene poole liugpommide heitmise arv on pisu alla saja ehk siis võib-olla mõne lao ära laskmine on toonud sel suunal pisugi leevendust. Kaudtuld siiski nelja ja poole tuhande kanti ning kamikazedroonide arv jälle tipus ehk siis sinna pooleteise tuhande kanti.
Ilm jätkuvalt sademete vaba ja öösel pisu külma ja päeval ka kas väike pluss või miinus ehk siis teed ja põllud läbitavad.
1. Öös jagus saheede Kiievi (siin lausa viis tundi neid tiirles) kohalt Lääne-Ukrainas asuva Ternopili kandini. Lisaks juba mitmes päev saab valusaid lööke Odessa, Slovjansk, Zaporižja jne ehk siis pommitatakse igatsugu tsiviilelu ja kus seda tihedamalt, seda meelsamini, et kuidagigi suruda maha nii Ukraina omade moraal kui üldse võime elada… njah, Tolkien kirjutas oma raamatud Teise Maailmasõja õuduste nägemise järel ja mõjul… nüüd on selle kordus „puhtas” vene variandis…
2. Simferoopoli koolide PMC „Wagner” käsiraamatud: tundides õpetatakse lastele, kuidas elavaid inimesi õigesti tulistada. Lisaks selgitas õpetaja, et „vangidega on masendav tegeleda, parem on nad kohe tappa”, teatas blogikanal „Krimmi tuul”.
Kaitsejõud alustasid ilmselt ATACMS-i raketirünnakut Kurski oblastis asuvale lennuväljale. Sellest teatasid OSINT projekti CyberBoroshno analüütikud. Portaal Militarny selgitas, et see oli esimene rünnak Ameerika rakettidega venemaa territooriumil asuvale lennuväljale.
3. Kursk: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Eks paarkümmend rünnakud päevas kipub olema tavaline. Lisaks on vene poolel oluliselt tõusnud kergemate ja maastikusuutlike liikurvahendite kasutamine, käigus nii ATV-d ja nende erinevad modifikatsioonid, tsiklid ning bagid, et kuskiltki läbimurda.
4. Harkiv: vene pool on suutnud pisu hõivata territooriumi üle piiri KozatSa Lopani asula suunas arvatava sooviga läbi lõigata sealt samm idapool asuva Žuravljovka asulas ja selle ümbruses asuv Ukraina paiknemine Belgorodi oblastis.
5. Kupjansk-Kreminna: kui Ukraina omad andsid paar päeva tagasi teada, et olla suutnud pisu stabiliseerida olukorda Kupjanski linna Oskili jõe idakaldal olevas osas, siis eile uus vene poole ponnistus siiski tagas vähemalt hetkeks nende kontrolli selle linnaosa keskuse üle ja lõigati läbi peamine ida-läänesuunaline tänav, mis on üks osa Kupjansk-Svatove maanteest. Eks ootab homset päeva, et näha arenguid kas paremuse või halvemuse suunas…
Rinde keskmises sektoris Kopanki külast õnnestus Ukraina omadel vene pool välja suruda ja saadi mitu sõjavangi, mujal muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
Tšassiv Jaris ja selle ümber pole enam u nädal vene pool edasi saanud. Tundub, et kesklinnas on neil siiski juba nädal eesmine possa pidanud. Vist suudab Ukraina kulutada hetkel rünnakule suunduvad vene üksused ära enne sinnani jõudmist, et jätkata edenemist.
Pisu on tõusnud vene poole aktiivsus Kurdjumivka-Klišiivka joonel Siverski Donetsi-Donbass kanali ääres, hetkel pole märke, et siit oleks üle kanali saadud.
Toretskis jätkab oma vasturünnakutega Ukraina, hoides rindejoont hetkel sellega paigal mitte lastes vene poolel järgmistes hoonetes liialt lihtsalt kand maha saada. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: Kui Pokrovski suund peab, siis Kurahove oma mitte.
Kurahove kesklinna eile vene pool jõudis ja üleeilsete Ukraina armee esindajate sõnad, et siin hoitakse kaitset kuni võimalik, pudenes kahjuks näppude vahelt õhku. 1,5 km edenemine on liialt palju ja kas selline taandumine oligi plaanis või suutis vene pool üllatada? Eks mureks oli ka eilne linnast lõuna pool asuva Dalne asula juures vene poole u 1,5 km edenemine lääne suunas ja siit korraks üle põldude põhja poole keeramine võib läbi lõigata Kurahove varustusahela ning jätta Kurahove kaitsjad kotti.
Mujal suuri muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eile Velika Novosilka suunas vene pool edasi ei saanud Võimalik, et osa auru läks kaotustega asendamise peale. Küll õnnestus neil pisu asulast kirdes olevat rinnet nihutada piki hallis alas olevat põldude vahelist metsariba pidi u 1km ja laiendada enda kontrollitavat ala Rozdolne asulas, kus juba nädal Ukraina omasid polnud.
Tokmaki suund: muutusteta. Pisu siiski ootel, et miskit võib rohkemat vene pool peatselt üritada kasvõi selleks, et siduda Ukraina ressursse või ka leidmaks uut edenemise suunda.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi meeskond valmistab ette ulatuslikku energiasektori plaani, mis hõlmaks uute vedelgaasiprojektide ekspordilubade kinnitamist ja USA naftatootmise suurendamist, ütlesid kaks allikat Reutersile. Nende sõnul kavatseb Trump tühistada peamised Joe Bideni vastu võetud kliimaseadused.
Üks esimesi prioriteete on allikate sõnul uute LNG ekspordilubade pausi tühistamine. Trump kiirendab föderaalmaadel puurimislubade andmist ja taaselustab USA avamerel puurimise plaanid. Samuti püüab ta saada heakskiidu Keystone’i torujuhtme projektile. Plaan esitatakse mõne päeva jooksul pärast avamist.
Miljardär Oleg Deripaska hindas Trumpi valimisvõitu negatiivselt: „Tere hommikust, uus maailm. Nafta maikuuks 50 dollarini, rahu paistab olevat kõikjal,” kirjutas ärimees.
Trump lubas juba enne valimisi alustada naftapuuraukude massilist arendamist. „Meil on rohkem musta kulda kui üheski teises riigis maailmas! Rohkem kui Saudi Araabias, rohkem kui venemaal,” ütles Trump. Ta nentis, et kui nafta hind on 40 dollarit barreli kohta, ei saa venemaa sõjalisi operatsioone läbi viia. Trump ütles, et teenib Euroopale energiaressursse müües terve varanduse.
Nõustun, et nafta on venemaa valitsuse suurim rahaallikas ja nafta hind 40 eurot barrel oleks katastroofi lähedast. Kas see lõpetaks Ukraina sõja, ei oska kindlalt arvata. Eks võimalusi nn elus püsida venemaal on veel, näiteks tõsta rublade trükki, lüüa käima veel suurem kasinusperiood muude elualade arvelt, kuulutada välja sõjaseisukord ja uus mobilisatsioon, et vähendada makseid soldatidele jne. Ehk siis mingi aeg kindlasti peetakse vastu, aga kui kaua suudetaks kannatada? Kipub tuntav osa vene rahvast olema valmis ka kannatama, aga kas piisavalt suur, et liialt ei kasvaks rahulolematus, ei oska ka arvata…eks Hiinal ka siis suurem mure, kui venemaale enam midagi eriti müüa ei saa. Kuidas sellesse suhtub Araabia poolsaare rahvas, eip oska ka hetkel arvata.
12. Kasahstan seadis eelmisel aastal eesmärgiks suurendada venemaa abita teostatud välistarnete osakaalu. Nüüd ütles energeetikaminister Almasadam Satkaliev, et sellise ekspordi maht peaks kasvama 13 korda. Nagu Satkaliev parlamendis ütles, võib aastane eksport Bakuu-Tbilisi-Ceyhani torujuhtme kaudu kasvada 20 miljoni tonnini praeguselt 1,5 miljonilt tonnilt, vahendab Reuters. Riik plaanib tootmist suurendada ning Kasahstani nafta tarnemahtude järkjärgulise suurendamise vastu tuntakse huvi „nii meie kui ka Aserbaidžaani partnerite poolt”, ütles minister.
Selliste plaanide elluviimise tulemusena väheneb märgatavalt venemaa osatähtsus, mille kaudu praegu liigub üle 80% Kasahstani naftaekspordist. Sel aastal pumbatakse Satkalievi sõnul Novorossiiskisse Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) toru kaudu 55,4 miljonit tonni ja Atõrau-Samara trassil veel 8,6 miljonit tonni. Ja kui Kasahstan saadab nüüd tankeritega üle Kaspia mere Bakuusse 1/43 kogu tarnemahust venemaa kaudu, siis kui väljaöeldud plaanid teoks saavad, on see veidi vähem kui 1/3 käesoleva aasta näitajast.
Tõsi, Kasahstan kavatseb ka naftatootmist suurendada ehk tänu sellele kasvab osaliselt eksport. 2026. aastal plaanitakse toota umbes 100 miljonit tonni versus 88,4 miljonit tänavu, ütles Satkaliev. Järgmisest aastast alustatakse tootmist Tengizi põllu uues osas (tootmise laiendamise projekti on ellu viidud pea 10 aastat). Chevron, kellele kuulub 50% välioperaatorist Tengizchevroil, ütles, et suudab alates 2025. aasta keskpaigast toota laiendatud osast umbes 260 000 barrelit päevas.
Täiendav toodang võib tunduda väike, kuid see moodustab umbes veerandi eeldatavast ülemaailmsest naftanõudluse kasvust, märgib Bloombergi energiakolumnist Javier Blas. Kokkuvõttes võib Kasahstani toodang jõuda järgmisel aastal rekordtasemele, ületades 2 miljoni barreli päevas.
Tõsi, Kasahstan on OPEC+ liige, olles kartelli partner ja peab järgima kvoote. Veel juunis koostas OPEC+ plaani kvootide järkjärguliseks suurendamiseks ning Kasahstan lootis, et 2025. aastaks tema tarnete osakaal suureneb. Maailmaturul on aga plaanitud nafta ülejääk ning OPEC+ on tõstmise edasi lükanud jaanuarisse. Piirangute edasine pikendamine tabaks Kasahstani plaane rängalt ning see võiks minna viimastel aastatel kvoote rikkunud AÜE ja Iraagi teed, kirjutab Blas: AÜE suutis isegi nende suurendamise saavutada ning Angola, kes samuti nõudis luba tootmist suurendada, lahkus kartellist.
Konkreetseid tähtaegu Satkaliev ei andnud Bakuu-Ceyhani kaudu ekspordi suurendamise plaanide elluviimiseks. Kuid juba 2023. aasta augustis ütles tollane energiaminister Erlan Akkenzhenov, et Kasahstan hakkas ostma tankereid nafta transportimiseks üle Kaspia ja Musta mere, et vähendada sõltuvust CPC-st. Selleks ajaks oli alates 2023. aasta algusest Bakuusse tarnitud vaid 300 000 tonni naftat.
Otsus vähendada sõltuvust CPC-st tulenes muu hulgas sellest, et 2022. aastal peatas Novorossiiski kohus nende töö väidetavalt keskkonnarikkumiste tõttu. Kasahstani võimud ei toetanud venemaa sissetungi Ukrainasse, keeldusid tunnustamast DPR-i ja LPR-i ning alustasid avalikku arutelu lääneriikide sanktsioonide rakendamise üle, mis keelavad teatud kaupade tarnimise venemaale.
13. Valge Maja kinnitas, et andis Ukraina relvajõududele loa kasutada enesekaitseks Kurski oblastis ja seda ümbritsevatel aladel ATACMS-i kaugmaarakette, ütles riikliku julgeoleku kommunikatsiooninõunik John Kirby. „Nad saavad kiireloomulise vajaduse korral kasutada ATACMS-i enesekaitseks ja praegu, mis on üsna selge, toimub see Kurski piirkonnas. Muutsime juhiseid ja andsime neile loa kasutada neid teatud tüüpi sihtmärkide tabamiseks,” tsiteeris Business Insideri korrespondent Jake Epstein Kirby sõnu.
Varem ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrault intervjuus BBC-le, et Ukraina võib „enesekaitse loogikas” kasutada Pariisi tarnitud pikamaa SCALP rakette venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Minister rõhutas, et lääneliitlastel ei tohiks olla „punaseid jooni” venemaa poolt rünnatud Ukraina toetamisel. Küsimusele, kas see tähendab, et Prantsusmaa võib saata sõdureid sõjapiirkonda, nagu president Emmanuel Macron varem ütles, vastas Barrot, et Pariis „ei välista ühtegi võimalust”.
17. novembril sai teatavaks, et USA president Joe Biden tühistas piirangud Ukrainale Ameerika kaugmaa ATACMS-rakettide kasutamisele venemaa ründamiseks. See otsus oli vastus Põhja-Korea sõjaväe ilmumisele lahingutsooni. Seejärel andis Ühendkuningriik rohelise tule Storm Shadow’i kasutamiseks venemaal.
Ukraina on saadud luba juba ära kasutanud ja tulistanud Lääne rakettidega Brjanski lähedal asuvat relvaarsenali ja Kurski oblastis asuva Põhja rühma komandopunkti. putin teatas, et esimesel juhul ei olnud „tõsiseid vigastusi ega inimohvreid”, teisel juhul aga oli surnuid ja haavatuid. Ta esitas need rünnakud põhjusena lüüa Dniprot uue ballistilise raketiga Orešnik. Samal ajal muutis putin oma tuumadoktriini. Dokumendi kohaselt võib venemaa nüüd tuumarelva kasutada, kui teda ründavad droonid ja mitte-tuumatiibraketid või kui on oht kaotada osa oma territooriumidest.
14. NATO juhtkond arutab ülitäpsete ennetuslöökide andmist venemaa territooriumile Moskva ja alliansi vahelise relvakonflikti korral, ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer Brüsselis toimunud konverentsil. „Targem on mitte oodata, vaid lüüa venemaal kanderakette, kui see meid ründab. Vaja on täppislöökide kombinatsiooni, mis blokeerib meie ründamiseks kasutatud süsteemid, ja me peame kõigepealt lööma,” sõnas Bauer. Ta lisas, et Põhja-Atlandi allianss peab täiendama oma relvavarusid, uuendama õhutõrjesüsteeme ja ülitäpseid löögisüsteeme.
Ta on varem öelnud, et lääne suurettevõtete juhtkond peab valmistuma sõjaoludeks ning kohandama vastavalt oma tootmis- ja turustusliine, et muuta end vähem haavatavaks venemaa ja Hiina väljapressimise ees. Tema sõnul ei hõlma vaenlase heidutus mitte ainult sõjalisi võimeid, vaid ka kõigi olemasolevate vahendite kasutamist sõjas. „Kui suudame tagada kõigi elutähtsate teenuste ja kaupade tarnimise mis tahes tingimustes, on see meie heidutusjõu võtmeosa,” ütles admiral.
Saksa föderaalse luureteenistuse juht Bruno Kahl ütles oktoobri keskel, et venemaa võib NATO-t rünnata kuni 2030. aastani (njah, ma küll ei saa aru, et miks vaid 2030 aastani, kas peale seda mitte…). Tema sõnul näeb kreml Saksamaad vastasena, kuna Berliin on Kiievi suuruselt teine toetaja. Ta rõhutas ka, et tõenäosus, et NATO kasutab vastastikuse kaitse klauslit, jääb lähiaastatel kõrgeks.
putin ei taotle mitte ainult kremli mõju laiendamist Euroopas, vaid ka USA sõjalise kohaloleku tõrjumist kontinendilt, kuna USA kaitsekulutused ületavad oluliselt Euroopa Liidu omasid, lisas Saksa luurejuht: „Me oleme otseses vastasseisus venemaaga.” Kahl ütles ka, et putini eesmärk pole mitte ainult Ukraina ülevõtmine, vaid ta „tegelikult püüab luua uut maailmakorda”.
Varem ütles putin, et venemaa ei hakka Põhja-Atlandi alliansiga sõdima, kuna ainuüksi USA kaitsekulutused ületavad venemaa kulutusi kordades. Samuti kutsus ta üles mitte uskuma avaldusi Moskva Euroopa ründamise plaanide kohta. „See, mida nad räägivad selle kohta, et me kavatseme pärast Ukrainat Euroopat rünnata, on täielik jama, meie elanike hirmutamine ainult selleks, et neilt, meie inimestelt raha välja pressida,” ütles putin.
15. Välismaalt kaupu ostvad venemaa ettevõtted valmistuvad rubla edasiseks nõrgenemiseks, vahendab Kommersant mitme importija esindajatele viidates. Ühe Kommersanti allika, vene Föderatsiooni seadmeid importiva ettevõtja sõnul sisaldab tema ettevõte sisemistes arvutustes 120–125 rubla dollari kohta. Järgmise kolme kuni kuue kuu jooksul võib jõuda tasemele 110-120 rubla dollari kohta, usub Kommersanti vestluskaaslane. Ettevõtlus eelistab aga töötada reserviga, selgitab ta: „Ma ei usu, et keegi maaletoojatest on rubla tugevnemise suhtes optimistlik. Lihtsam on suuremat vahet teha.”
Taset 115 rubla dollari kohta nimetab ka venemaa ühe suurima rõivamüüja Finn Flare tegevjuht Ksenia Rjasova. Rjasova sõnul tuleb tema ettevõttel selle märgi saavutamisel valuutakulud nihutada hindadesse, mis arvestavad endiselt vanu valuutakursse.
Alates novembri algusest on rubla jüaani suhtes kaotanud 7%, dollari suhtes sama palju ja euro suhtes umbes 3%. Devalveerimislaine tabas turgu pärast 21. novembrit, kui USA teatas uutest sanktsioonidest venemaa finantssektori vastu, viies musta nimekirja viis tosinat panka, sealhulgas riigile kuuluv Gazprombank (GPB). Säilitades juurdepääsu SWIFT-süsteemile ja tehingutele eurodes, jäi GPB üheks viimaseks suureks pangaks, mille kaudu venemaa majandus sai välisvaluuta sissevoolu. TKB Investment Partnersi analüütik Maxim Gladkikh märgib, et sanktsioonide laiendamine „panid rubla olulise surve alla”.
venemaal on tekkinud välisvaluuta defitsiit, mis kattub rublade ülejäägiga, kuna eelarve suurendab traditsiooniliselt aasta lõpus kulutusi, märgib Iskander Lutsko investeerimisfirmast Aigenis. Ta ennustab dollari tõusu detsembris 110 rublani.
Uued sanktsioonid takistavad välisvaluuta eksporditulu tagastamist eksportijatele, see võib kaasa tuua turul välisvaluuta pakkumise nappuse, nõustub GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin. Lähikuudel jääb turul puudu ligikaudu 2-4 miljardi dollari ulatuses igakuiselt valuutapakkumist, hindab ta: „See võib kaasa tuua erakordselt ebastabiilse olukorra siseturu likviidsusega <…> liigsed valuutakursside liikumised, nagu nt. 2023. aasta suvi-sügis.”
Rubla naasmine sõja esimeste nädalate valuutapaanika madalseisudele, mil dollar hüppas 120 rublani ja kõrgemale, on vaid aja küsimus, ütleb Finami juhtivanalüütik Aleksandr Potavin. Rubla väljavaated pole roosilised, usub ta: aasta lõpuks suurendab rahandusministeerium oluliselt eelarvekulusid ja turul on veelgi rohkem vabu rublasid ning EL on alustanud tööd selle kallal. 15. sanktsioonide pakett vene Föderatsiooni vastu – see võib sisaldada piiranguid venemaa LNG-le, varilaevastikule, aga ka välismaiste tehnoloogiate kasutamisele.
16. 2023. aastal müüdi venemaal viimase viie aasta jooksul rekordarv erakorraliseks rasestumisvastaseks vahendiks ja meditsiiniliseks abordiks kasutatavaid ravimeid. Sellest kirjutab „Vestka” viitega ravimitööstusest saadud müügiandmetele. Statistika hõlmab nii jaemüüki kui ka oste raviasutuste kaupa.
Eriti märgatav on ravimi Mifepristone müügi kasv. Viie aasta jooksul kasvas selle müük olenevalt doosist 1,6–3 korda. Nii müüdi eelmisel aastal 28 tuhat pakki ravimit annuses 50 mg ja 368 tuhat pakki annuses 200 mg, mida kasutatakse meditsiiniliseks abordiks. See on 2,5 ja 1,6 korda rohkem kui 2019. aastal. Kasvu näitas ka erakorraliseks rasestumisvastaseks vahendiks kasutatav sarnane ravim annuses 10 mg: müük kasvas 281,6 tuhandelt pakendilt 2019. aastal 899 tuhandeni 2023. aastal, mis on enam kui kolmekordistunud.
Teine rekordiomanik oli misoprostool, mida kasutatakse koos Mifepristooniga varajase raseduse katkestamiseks. 2019. aastal müüdi seda ravimit 240,3 tuhat pakki ja 2023. aastal juba 578,7 tuhat pakki, mis on 2,4 korda rohkem. Levonorgestreel, mida kasutatakse erakorraliseks ja regulaarseks rasestumisvastaseks vahendiks, näitas samuti tõusu. Selle müük ulatus 2023. aastal ligi 3 miljoni pakendini, mis on 2,3 korda rohkem kui 2019. aastal.
Andmed abordiravimite rekordmüügi kohta tulevad putini regulaarsete kõnede taustal sündimuse suurendamiseks. Aasta tagasi kutsus ta venelasi üles taaselustama seitsme või kaheksa lapse saamise traditsiooni, nagu see oli venemaal, et tulla toime demograafiliste väljakutsetega, millega riik silmitsi seisis pärast peaaegu veerand sajandit kestnud eluaastat. reegel. Ja selle aasta maikuu dekreetides seadis putin eesmärgi: saavutada 2030. aastaks summaarne sündimuskordaja 1,6 ja 2036. aastaks 1,8.
Rosstati andmetel langes 2023. aastal venemaal sündimuskordaja 1,4 lapseni naise kohta – see on viimase 17 aasta madalaim tase. Vastsündinute arv on langenud juba üle kümne aasta järjest. Presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas praegust olukorda katastroofiks rahva tulevikule.
VTsIOM-i andmed näitavad, et enamik venelasi ei pea praegust aega laste saamiseks sobivaks. Novembris pidas perega täiendamise hetke soodsaks vaid 37% vastanutest – vähem kui 2017. aastal (42%). Nende arv, kes suhtuvad lapsesaamismõttesse ülimalt skeptiliselt, kasvas seevastu 17%-lt 22%-le ning iga kolmas (33%) väljendas ebakindlust, et nüüd on selleks õige aeg.
Riikliku Uurimisülikooli Kõrgema Majanduskooli uuringute kohaselt lükkavad paljud venelased lastesaamist edasi putini alanud sõja pärast Ukrainaga, “keerulise sisepoliitilise olukorra”, majanduslike raskuste ja ühiskonna emotsionaalse pinge tõttu.
Rosstati andmetel sündis 2023. aasta lõpuks riigis vaid 1,264 miljonit last – see on miinimumväärtus alates 1999. aastast. Kui jätta välja Krimmi ja Tšetšeenia andmed, mida 1999. aasta statistikas ei olnud, on sündimus venemaal langenud 18. sajandi lõpu tasemele, ütleb demograaf Aleksei Rakša. 2024. aastal olukord ainult halvenes: esimese kuue kuuga vähenes vastsündinute arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veel 3%, ulatudes 599,6 tuhandeni.
Sündimuse languse taustal kasvab suremus jätkuvalt. 2024. aasta esimesel poolel suri 921,1 tuhat inimest – 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Rosstati andmetel on iga sünni kohta 1,5 surmajuhtumit ja mõnes piirkonnas ulatub see arv 2–3 korda. Kuue kuuga oli rahvastiku loomulik kahanemine 272,5 tuhat inimest ja kaheksa aastaga kaotas venemaa 3,5 miljonit elanikku.
ÜRO prognoosid valmistavad pettumuse. Aastane vahe surmade ja sündide vahel on 2070. aastate lõpuni eeldatavasti 500-700 tuhat inimest. 21. sajandi lõpuks võib venemaa rahvaarv väheneda 40 miljoni inimese võrra. Isegi migrantide puhul väheneb see arv jätkuvalt: aastaks 2035 võib see langeda 140 miljonini, 2050. aastaks 136 miljonini ja 2100. aastaks 126 miljonini, mis oleks madalaim tase alates 1965. aastast.
17. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei kaalub võimalust vallandada riigi kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) juht Kõrõlo Budanovi ning kavatseb tema asemele määrata „lojaalsema inimese”, ütles Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektori allikas NV-le.
Väljaande allika sõnul võidakse Budanov vallandada detsembris. Eelkõige teevad selle protsessi lobitööd president Zelenski kantselei juht Andri Jermak ja Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) asejuht Aleksander Poklad. Allika sõnul peaks Budanovi asemele asuma Poklad.
Teine NV allikas selgitas, et riikliku luuredirektoraadi juhi mõned avalikud sammud ja avaldused kahjustasid Ukrainat. Eelkõige on jutt erioperatsioonidest Aafrikas ja kaitsehangetest teistes riikides. „Seal on objektiivne reaalsus ja objektiivselt valed otsused. Kas me peame selle eest vastutama? President otsustab,” ütles allikas.
SBU pressiteenistus eitas teavet plaanide kohta nimetada Poklad luure peadirektoraadi juhiks, nimetades selliseid avaldusi venemaa eriteenistuste infopettuseks. „Kuulujutud luure peadirektoraadi üksuste või teiste kaitseväe komponentide blokeerimisest on üks vaenlase strateegia elemente, eelkõige selleks, et tekitada meie riigi sõjaväelises juhtkonnas kunstlikke pingeid,” teatas Ukraina luureteenistus.
Septembri lõpus ütles julgeolekujõudude informeeritud allikas NV-le, et „võimalus Budanovi vallandamiseks on olemas”. Tema sõnul kavatseti see otsus langetada Zelenski visiidi ajal USA-sse ja nad „otsisid kompromiteerivat materjali” Budanovi kohta. Sel ajal valmistusid „Pokladi inimesed” ja SBU eriüksused väidetavalt blokeerima juurdepääsu GUR-i hoonele, kuid GUR-i juhi ametist vabastamise otsust ei tehtud.
18. Ukraina uudistest: Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kutsus Halifaxi rahvusvahelise julgeolekufoorumi kuluaarides üles investeerima Ukraina sõjatööstusse. Allikas: The Hill
Üksikasjad: Pevkur kutsus üles andma uut tõuget Ukraina enda sõjalise tootmise rahastamiseks, märkides, et „ukrainlased toodavad kuus kuni seitse korda rohkem haubitsaid aastas kui toodetakse näiteks Prantsusmaal”.
Tsitaat: „Nende tööstus on võimeline tootma umbes 30 miljardi dollari väärtuses sõjavarustust aastas, kuid seni saab kulutada ainult 15. See tähendab, et Ukraina tööstusel on kaks korda suurem võimsus, sul pole oma varudest midagi anda, andke neile raha – see on lihtne sõnum.”
Üksikasjad: Pevkur ütles, et Ukraina ootamatu sissetung venemaa Kurski oblastisse augustis oli kasutamata võimalus suurendada toetust Kiievile.
„Kurski vastupealetungi ajal oli selles sõjas tohutu hoog, kuid siis ei olnud ukrainlastel piisavalt varustust ja tulejõudu, et veelgi edasi liikuda,” ütles ta.
19. Lühiuudised
Põhja-Korea suurendab nende rakettide tootmist, mida venemaa Ukraina pihta tulistab, vahendab Reuters.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
