Sõja ülevaade: 1005. päev – Donetski ja lõunarindel vene poole edusammud jätkusid
Avaldatud: 25 november, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. november 2024:
Donetski ja lõunarindel vene poole edusammud jätkusid, üks väiksem samm ka Kupiansk-Kreminna rindel. Kuidagi õhus ka miskit konveieri moodi õhtul algas ja lugemissoovitus p15.
1. Mitu lainet sahede+raketid.
2. Eriti ei miskit.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: lisaks lõunasektorile ajab vene pool kombitsaid edasi keskmises sektoris.
9. Lõunarinne: olukord Velika Novosilka ümber läheb üha keerulisemaks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa pettis sadu Jeemeni huthisid Ukrainas võitlema.
12. WSJ: Ukraina võib Rostovi oblastis sihtmärke lüüa lääne rakettidega.
13. Prantsusmaa välisministeerium andis teada Ukraina relvajõudude õigusest tulistada venemaa pihta SCALP-rakette ja lubas kaaluda vajadusel vägede saatmist Ukrainasse.
14. Zalužnõi ütles, et Euroopa pole valmis pikaks sõjaks venemaaga.
15. Tugev lugemissoovitus: Anton „Banderas” Šmagailo, 92. droonikompanii OSHBR ülem: vene tormiväelaste ellujäämine Kupjanski piirkonnas ei ületa 10%.
16. Lühiuudised
Vist tänu ilma paranemisele vene poole kaotuste numbrid jälle kõrgele tõusid. Muret teeb hetkel enim nii Pokrovskist lõunas vene kombitsate läänesuunaline edenemine kui lõunarinde Velika Novosilka suund. Seda, et Ukraina üksused taanduvad kahest ümberpiiramise ohuga alast, on mõistlik ja seda hetkel suureks mureks enam ei pea.
Seni pole vene konveieri edusamme siiski enamuses rindelõikudes olemas, kuigi kaotusi jagub ning on kohti, kus pean tõdema, et prognoosisin liialt pessimistlikult ja nii halvasti ei läinudki, näiteks hetkel peab uuesti Tšassiv Jar, Kurski oblastis siiski pole miskit kokku kukkunud, Pokrovskile lähemale pole saadud jne.
1. Eile üllatas vene pool esmalt suurema droonilainega õhtul veel valges ja siis mõned tunnid hiljem pimedas ning löögi all olid nii Kiiev kui enamus Ukraina piirkondi kuni Kesk-Ukrainani. Sekka ka paar raketti. Muus kõik tavapärane.
2. Ööl vastu 24. novembrit ründas kaitsevägi Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi S-400, mille tagajärjel tabati radarijaama. Sellest teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
3. Kursk: muutusteta. Tuli Ukraina poolelt teateid, et esimesed Põhja-Korea üksused asusid lahingutesse.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus rinde keskmises sektoris Svatovest läänes, mis suuri muutusi ei toonud, ka ühtki asulat sinna sisse ei jäänud. Samm edasi oli u 1,5 km.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu üllatusega pole vene pool juba mitmeid päevad saanud edasi Tšassiv Jari juures, eile ei tuvastanud ka nende edenemisi Toretski linnas.
8. Donetsk: keskmine ja lõunasektor edenemise kohad.
Seni pole vaatamata konveierile Pokrovski linnale lähemale saadud.
Selidovest läänes ajab vene pool tasapisi edasi oma kombitsaid lääne suunas ja kipub nii mööduma lõuna poolt Pokrovski linnast. Seni need veel linna kaitsele suurt ohtu ei kujuta, sest pisu jõgesid siiski ees on aga 5-10 kilomeetrit edasi ja keerata siis aktiivselt põhja poole ja sealtki vähemalt 5 km edasi oleks ikka suurem jama majas.
Hirnõk-Kurahivka joonelt võimalikust kotialast taandus eile Ukraina pisu pikemalt välitamks ohtu, et saadakse ümberpiiratud.
Kurahove-Vuheldari vahel sammhaaval Ukraina ohtlikust alast seni taandub ja ikka on need sammud pisu väiksemad, kui arvasin. Ukraina kaitseväe esindaja teatas, et Kurahove linna hoita seni kuni suudetakse.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkale saadi ka idast lähemale..
Berdjanski suund: Velika Novosilkast idas suutis vene pool üle põldude edeneda korraga 4 km ja jõuda asulast 1 km kaugusele. Siit suunalt on küll risti ees Kaslagatši jõgi ja väike osa asulast asub jõe idakaldal. Eile küll ei saadud edasi kagusuunalt asula poole ja õige pisu loodab, et kahe paralleelselt kulgeva jõe vaheline kitsas ala (u 1 km) peaks olema heaks kanaliseerimise kohaks, et suuta teha piisavalt seiret ja tabada sihtmärke. Enamus Velika Novosilkat asub sarnasel laiusel kahe jõe vahel ning ühinevad need kahjuks alles asula loodeküljel.
Sellised korraga 4 km hüpped üle põldude kahjuks panevad arvama, et siin suunal on Ukraina kaitse siiski hõre, ka ei paku maastik piisavalt toetus aga nii pikad sammud hakkavad ohtu seadma suuremaid Ukraina võimalikke kaitseplaane siin ja kõrval asuvatel rindelõikudel nii possade-kaitseliinide paiknemisele kui logistikaahela ümberkorraldamistele.
Eile teatas ka selle suuna kohta Ukraina kaitseväe esindaja, et toodi juurde reserve ja suurendati lööke vene poole pihta. Eks näis…
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa meelitas huthi mässuliste rühmitusega seotud ettevõtte kaudu mitusada jeemenlast Ukraina vastu võitlema, leidis Financial Times (FT). Araabia Vabariigist pärit „värvatud” rääkisid väljaandele, et neile lubati hästi tasustatud tööd ja venemaa kodakondsust, kuid riiki saabudes võeti nad sunniviisiliselt sõjaväkke ja saadeti rindejoonele. Jeemenlaste allkirjastatud lepingud viitavad ettevõttele Al Jabri General Trading & Investment Co SPC, mille asutas Houthi liikumise silmapaistev poliitik Abdulwali Abdo Hassan al-Jabri. Registreerimisdokumentides on ta siiski märgitud reisikorraldajana, samuti meditsiiniseadmete ja ravimite jaemüüjana.
Värbamine algas suvel: üks lepingutest, mille FT sai, on dateeritud 3. juuliga. Pseudonüümi Nabili all värvatud ütles, et septembris Moskvasse saabunud ligikaudu 200 jeemenlast võeti koos temaga vene armeesse. Ta märkis, et neid meelitati tulema ja sõlmima lepinguid, mida nad lugeda ei osanud. Eelkõige meelitasid teda lubadused saada tulusaid töökohti „turvalisuse” ja „inseneritöö” valdkondades. Selle asemel sattusid Nabil ja neli tema kaasmaalast Ukrainas sõtta. Mitu päeva kaevasid nad kaevikuid tule all ilma sooja riietuse, normaalse toidu ja puhkuseta, misjärel üks neist üritas enesetappu teha ja viidi haiglasse. Nabil ise sai haavata ja viidi samuti haiglasse.
Teine jeemenlane Abdullah ütles, et talle lubati droonide tootmisel töötamise eest 10 tuhat ja 2 tuhat dollarit kuus boonust ning venemaa kodakondsust. 18. septembril Moskvasse saabudes viidi aga tema grupp lennujaamast sunniviisiliselt teatud objekti, kus nad olid sunnitud sõlmima kaitseministeeriumiga venekeelse lepingu. Alguses nad keeldusid, kuid araabia keelt kõnelev mees hakkas püstolist üle nende peade tulistama. „Ma kirjutasin sellele alla, sest olin hirmul,” ütles Abdullah.
Seejärel saadeti jeemenlased Rostovi lähedal asuvasse sõjaväebaasi ja viidi pärast lühikest väljaõpet üle rindele. Abdullahi sõnul surid paljud tema grupist Ukrainas. Ta kurtis, et nad olid sõtta viinud „inimkaubitsejatest petturid” ja et kõik, mida neile lubati, „on vale”.
Abdullah oli üks 11 jeemenlasest, kellel lubati selle kuu alguses lahkuda venemaalt Omaani kaudu kodumaale, suuresti tänu Jeemeni Migrantide Rahvusvahelise Föderatsiooni pingutustele, mis nõudis valitsuse sekkumist.
Värbamisfirma omanik al-Jabri on tuntud poliitik ja liige Jeemeni parlamendis, mis 2015. aastal kodusõja tagajärjel lõhestati. Tal on kindralmajori auaste. Al-Jabri oli üks 174 huthi juhist, kelle sõjaväekohus mõistis tagaselja surma.
Sel aastal saatsid Jeemeni mässulised moskvasse vähemalt kaks ametlikku delegatsiooni, mis kohtusid kremli kõrgete ametnikega, sealhulgas asevälisministri ja venemaa presidendi erisaadikuga Lähis-Idas Mihhail Bogdanoviga.
Vähestel neist palgasõduritest on sõjaline väljaõpe, ütles Chatham House’i Pärsia lahe riigi ekspert Farea al-Muslimi, kuid venemaa vajab siiski sõdureid, et vältida mobilisatsiooni, mistõttu pöördub ta abi saamiseks huthide poole. „Jeemen on üsna lihtne koht värbamiseks. See on väga vaene riik,” ütles ta. Samamoodi meelitas venemaa Ukraina rindele Nepaali, India ja Sri Lanka elanikke.
USA diplomaadid ütlesid FT-le, et kremli ja huthide vaheline kokkumäng, mis oli mõeldamatu enne Ukraina sõda, viitab venemaa soovile minna piisavalt kaugele, et levitada konflikti teistesse piirkondadesse, sealhulgas Lähis-Idasse. USA Jeemeni erisaadik Tim Lenderking ütles, et on näinud teateid värbamise kohta Araabia vabariigist ja et see on „kindlasti murettekitav@, kuid ei üllatanud Valget Maja. Ta meenutas, et venemaa hoiab aktiivselt kontakte huthidega, osutades neile mõningast abi, sealhulgas edastades geograafilise asukoha andmeid Punasel merel laevadele suunatud rakettide väljalaskmiseks ja arutades relvade, sealhulgas kaasaegsete laevatõrjerakettide müüki.
12. Rostovi oblasti sõjaväerajatised võivad saada Ukraina järgmisteks sihtmärkideks, mida lääne kaugmaaraketid tabavad, kirjutab Wall Street Journal. Väljaanne analüüsis Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) koostatud kaarti. See sisaldab umbes 200 sõjaväerajatist, mis asuvad Ameerika rakettide ATACMS ja Briti Storm Shadow lennuulatuses vastavalt 300 km ja 250 km kaugusel. Võimalikud sihtmärgid on lennuväljad, laskemoonalaod, relvaarsenalid, harjutusväljad ja komandopunktid.
Suur hulk selliseid objekte on koondunud Ukrainaga piirnevasse Rostovi oblastisse. Näiteks käeulatuses on vähemalt neli lennuvälja, sealhulgas Millerovo ja Morozovsk. Ukraina on korduvalt üritanud neid droonidega tabada. Mõned rünnakud olid edukad. Arvestades, et Doni-äärne Rostov on vägede ja varustuse rindele üleviimise peamine sõlmpunkt, võib selle piirkonna löök olla venemaa sõjaväelogistika jaoks laastav ning viia relvade ja personali kaotuseni.
ISW analüütiku George Barrose sõnul kajastab kaart ainult osa sihtmärkidest, mida saab määrata avalikult kättesaadava teabe põhjal. Löökide kavandamisel võiks Ukraina toetuda ka luureinfole, et sihtida komandoposte ja muid muutuva asukohaga sihtmärke. „Brigaadi või diviisi peakorteri likvideerimine võib sadu vene sõdureid mitmeks päevaks segadusse ajada,” ütles Barros.
Pärast seda, kui USA lubas Ukrainal tulistada lääneriikide rakette sügavale venemaale, ütles hiljuti ametisse nimetatud Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar, et selline samm kujutab piirkonnale otsest ohtu. Ta andis korralduse kontrollida pommivarjendeid ja korraldada koolitusi elanike evakueerimiseks. Samuti leppis Sljusar kokku õhuväe ja õhukaitse 4. armee ülema Vladimir Kutšenkoga pidevas infovahetuses Rostovi oblasti õhuruumi ohutuse tagamiseks.
Ukraina kasutas esmakordselt ATACMS-i relvaarsenali ründamiseks Brjanski lähedal 19. novembril. Seda teavet kinnitasid venemaa kaitseministeerium ja putin. Nad väitsid, et arsenal süttis „langevate raketirusude tõttu”, kuid „ohvreid ega tõsiseid kahjustusi ei olnud”. Pentagoni teatel suutis venemaa kaheksast välja lastud ATACMS-ist kinni püüda vaid kaks.
13. Ukraina võib „enesekaitse loogikas” kasutada Pariisi tarnitud pikamaa SCALP rakette venemaal asuvate sihtmärkide vastu, ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot intervjuus BBC-le. „Põhimõte on paika pandud. Meie sõnumid Zelenskile võeti hästi vastu,” ütles ta. Barro aga ei täpsustanud, kas selliseid rakette on sellisel viisil juba kasutatud.
Minister rõhutas, et lääneliitlastel ei tohiks olla „punaseid jooni” venemaa poolt rünnatud Ukraina toetamisel. Küsimusele, kas see tähendab, et Prantsusmaa võib saata sõdureid sõjatsooni, nagu president Emmanuel Macron varem ütles, vastas Barrot, et Pariis „ei jäta ühtegi võimalust kaalumata”.
„Toetame Ukrainat nii kaua ja intensiivselt kui vaja. Miks? Sest meie turvalisus on kaalul. Iga kord, kui vene armee ühe ruutkilomeetri edasi tungib, on see Euroopale kilomeeter lähemal,” märkis minister. Ta lisas ka, et Prantsusmaa on „avatud esitama kutset” Ukrainale liituda NATO-ga ja püüab oma alliansi liitlasi selles veenda.
Barrot’ intervjuule vastas vene Föderatsiooni välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova. Ta märkis, et Prantsusmaa antud luba kasutada venemaa vastu kaugmaarakette „ei ole Ukraina toetamine, vaid selle lõpetamine”. SCALP on Briti Storm Shadow analoog, mis erineb neist üksikute riist- ja tarkvarakomponentide poolest.
14. Euroopa riigid ei ole võimelised pidama pikalevenivat sõda venemaaga, kuna nende praegune relvatootmise tase ei ole võrreldav venemaa sõjatööstuskompleksi võimekusega, ütles Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis, endine Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi intervjuus väljaandele Ukrainska Pravda. „Kui rääkida lühiajalistest sõjalistest tegevustest, siis suure tõenäosusega on Euroopa riigid selleks valmis. Kuid küsimuse põhiolemus oli, kas nad on valmis „näljasõjaks”,” ütles ta.
Zalužnõi sõnul ei piisa Euroopa arsenalist, et võidelda arvukate rakettide ja droonidega, mida venemaa välja laseb. Ta meenutas, et ainuüksi oktoobris ründas Ukrainat üle 1,6 tuhande Shahed-tüüpi kamikaze drooni ja umbes 200 raketti ning novembris oli erinevaid saabujaid juba ligi 3 tuhat. Samal ajal andsid lääne partnerid Ukrainale ebaproportsionaalselt vähem õhutõrjerakette, märkis Zalužnõi.
„Seega õhusihtmärkide arv kasvab, kuid lahinguvahendite arv on piiratud ja need on liiga kallid. Isegi selle näitaja järgi usun, et ei Suurbritannia ega Euroopa riigid ei ole valmis (kurnamissõjaks venemaaga), hoolimata sellest, et neil on piisav arv F-16 lennukeid,” ütles erukindral.
Zalužnõi seisukohalt on venemaa võimeline Euroopa õhutõrjesüsteemi 2-3 kuuga „täielikult tühjaks laadim”. Siiski kahtleb ta, kas Lääs tegeleb traditsioonilise õhutõrje kõrval ka alternatiivsete süsteemide loomisega õhuohtude vastu võitlemiseks.
Zalužnõi märkis ka, et venemaa heitis septembris ja oktoobris Ukrainale ligikaudu 4,5 tuhat juhitavat pommi, ja arutles, kas EL-il või Ühendkuningriigil on täna nende alla tulistamiseks vähemalt 5 tuhat Patrioti raketti. „Ma kahtlen selleski. Kuna need on väga kallid ja sellest tulenevalt ei saa neid väga palju omada, sest nende tootmine on problemaatiline. Seega võib selle sõjalise komponendi põhjal öelda, et ilmselt nad ei ole valmis,” lisas erukindral.
Zalužnõi märkis ka, et venemaa kasutab oma „nälja” strateegias info- ja psühholoogilisi operatsioone, millel on oluline mõju Euroopale, „mis on soojas keskkonnas ega taha sealt lahkuda”. Samas märkis Zalužnõi, et põhimõtteliselt ei näe ta veel vaenlast, kellel oleks piisavalt ressursse pikaleveninud sõja pidamiseks. „Ma isegi kahtlen, kas Hiina on nüüd valmis laiaulatuslikeks sammudeks,” ütles ta.
Mõni päev varem ütles Zalužnõi, et de facto on kolmas maailmasõda juba alanud, kuna venemaa kasutas Ukraina vastu Põhja-Korea sõdureid, Iraani droone ja Hiina mürske, kuid lääne partnerid „ei mõista seda”.
Septembris ütles NATO kindralleitnant Alexander Solfrank, et allianss töötab välja tegevuskava III maailmasõja puhkemise puhuks. Samal ajal väljendavad lääne poliitikud ja eksperdid muret Euroopa vägede valmisoleku pärast osaleda täiemahulises sõjategevuses.
Briti maaarmee suurus on praegu väikseim alates 1700. aastatest. Parimal juhul suudab see kokku panna ühe diviisi 20–30 tuhande sõduriga, ütles Matthew Saville Royal United Studies Institute’ist (RUSI) Bloombergile. Isegi Ameerika Ühendriikides vähenes igat tüüpi soomukite arv aastatel 1994–2024 12% ja Euroopa riikides veelgi: Saksamaal – 77%, Suurbritannias ja Hispaanias – 47%, Itaalias – Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel 38%, Prantsusmaal – 14%. Sarnane on pilt ka teistes sõjaväeharudes. Nii vähenes lahingulennukite arv USA-s 41%, Saksamaal – 69%, Suurbritannias ja teistes Euroopa NATO riikides – 72%. Ainus erand on Hispaania (+9%).
venemaa omakorda viis pärast sissetungi Ukrainasse ja välksõja fiaskot oma majanduse sõjalisele alusele. Relva ja varustust tootvad tehased hakkasid töötama ööpäevaringselt, regioonide lepinguliste sõdurite „preemiad” kasvasid mitme miljoni rublani ning miljardeid läksid ka mitmesugusteks sõjas osalejate ja nende perede hüvedeks.
15. Just praegu on käimas selle aasta üks pikemaid ja kurnavamaid lahinguid – lahing vasakkalda Kupjanski piirkonna pärast. Eelmisel kuul õnnestus vaenlasel pooleks lõigata Ukraina vägede sillapea Oskili jõe vasakul kaldal Kupjansk-Vuzlovõ jaama juures. Täna seisab vene sõjavägi Kupjanskist endast mõne kilomeetri kaugusel. Kaitset hoiavad siin mitme brigaadi esindajad, mis on arvult alla vaenlase vägedele. Droonid mängivad sageli pealetungi ärahoidmisel võtmerolli.
See materjal on ülevaade sündmuste epitsentrist lahinguväljal toimuvale. Rünnakõhutõrjepataljoni ACHILLES esimese šokikompanii ülem leitnant Anton Šmagailo (kutsung „Banderas”) räägib jõudude vahekorrast, hetke eelistest ja vaenlase valearvestustest. Ja ka sellest, kuidas droonirünnakud hävitavad ühe päeva jooksul kümneid soomusmasinaid.
Kuid vaenlane ei lõpeta hiilivaid rünnakuid. Kas on oht jõele forsseerida ja Harkivisse läbi murda? Järgmine on Anton Šmagaili (Banderase) otsekõne.
Roomavad rünnakud
Kümnest vaenlase jalaväelasest, kes lähevad dessandina ründama, jääb ellu üks või kaks. Võib-olla mehhaniseeritud jooksude ajal, natuke rohkem. Kolmsada meest eesliinist praktiliselt ei võta. Hävitatud rühma asendamiseks esitatakse samadele kohtadele teine rühm.
Üldpilt: vaenlane ei arvesta kaotustega tööjõus ega varustuses ning püüab kõigest hoolimata edasi liikuda. See toimub Kupjanski suunal.
Kui vaadata kaarti, siis meie sillapea ulatub mööda Oskili jõe vasakut kallast. Peamised asulad: Kupjansk, Kupjansk-Vuzlovõ ja Borova. Vaenlasel õnnestus läheneda Kupjanskist lõuna pool asuvale jõele, mis oli osaliselt juurdunud Krugljakivka külas. Seega on meie sillapea pooleks lõigatud.
Ma ei näe lähitulevikus ette, et vaenlane nendes kohtades jõge ületab. Tema prioriteetseks ülesandeks on hetkel vasakkalda Kupjanski piirkonna okupeerimine. Eelkõige Kupjansk-Vuzlovoi hõivamine. Kuid vaenlane ei võitle mitte ainult Kupjanski-Vuzlovõ eest, vaid üritab läbi murda ka Borova suunas.
Varem seadis vene väejuhatus rindevägedele ülesandeks vallutada Kupjansk selle aasta 1. novembriks. Kaitsejõud lõid kõik nende katsed tagasi. Nüüd räägitakse uuest kuupäevast – enne aastavahetust. On ilmselge, et neil on suur kiire.
Hiljuti otsustasid okupandid lahingukoosseisudest mööda minnes linna ise sisse tormata. Ja see neil isegi õnnestus. Tunni jooksul aga hävitati kogu läbimurdnud varustus ning jalavägi tabati või likvideeriti. Surmahirmu all ülesande täitmata jätmise pärast tegutseb vaenlane üsna sageli „kamikaze” režiimis, mõistes, et ta ei suuda mingil juhul ellu jääda. Nüüd püüab vaenlane läheneda meie positsioonidele „hiilivate rünnakutega” nii lähedale, et hoida seda linna tule kontrolli all.
Mõnikord räägitakse, et Kupjansk-Vuzlovõ on vaenlase jaoks oluline ka seetõttu, et see on sõlmjaam, raudtee on aga peamine vene armee varustamise vahend. See pole päris nii. Kupjansk-Vuzlovy küla on tõesti äärmiselt suur ja oluline transpordisõlm vasakul kaldal.
Aga unustage raudtee. Praeguseks. Kontaktliinist kuni 20 kilomeetri kaugusel asuv raudtee ei tööta. Ma ütlen seda raudteelasena.
Jõude tasakaal
Ilmselgelt pole vaenlase eesmärk Oskilt ületada ja Harkivisse läbi murda. See on ebareaalne stsenaarium.
Tõenäoliselt kavatseb ta puhastada Oskili sillapea, läheneda Izjumile ning liikuda edasi Slovianski ja Kramatorski poole. Vaenlane reeglina ei tungi sellistele märkimisväärsetele linnadele otse peale, vaid püüab neid haarata külgnevate kätega. Ja selleks on vaja sellised küljed moodustada.
Kuid see on vaid oletus võimaliku plaani kohta, mida on äärmiselt raske ellu viia. Sest iga meeter Ukraina maad, eriti Kupjanski suunas, antakse talle ülikõrge hinnaga. Me hävitame tema soomukeid tööstuslikus mastaabis peaaegu iga päev.
Seda piirkonda kaitsevad mitmed küllaltki võimsad üksused, mis kahjuks jäävad arvult alla vaenlase vägedele. „ACHILLES” BpAK rünnakupataljoni ülesanne on maksimeerida seda aspekti hoidvate brigaadide tulejõudu.
Meie vägede vastu on suur osa mitmetuhandelisest väegrupist „Zapad”. Rühm koosneb venemaa läänepiirkondades moodustatud väeosadest. Need väed on hästi varustatud. Kui vaenlane kasutab Bahmuti suunal teatud lõigus kaht kuni kolme tanki, siis Kupjanski suunal sarnasel lõigul kuus kuni kaheksa tanki.
Toon sellise näite. Krugljakivkasse (küla Oskoli jõe kaldal) sisenemiseks kaotas vaenlane kümneid soomusüksusi. Lahingud Krugljakivka pärast on kestnud juba üle kuu. Ilmekas episood on 26. septembril, mil vaenlane alustas pealetungi, kaasates 50 ühikut varustust. Lahingusse läksid tankid, jalaväe lahingumasinad, soomustransportöörid, mitmeotstarbelised traktoritransportöörid jne. See oli üks suurimaid mehhaniseeritud ümberminekuid kogu meie sõjategevuse aja jooksul ja meie pataljon võitleb alati kõige raskemal maastikul!
26. septembri rünnak meenutas sündmusi täismahulise sissetungi alguses, kui vene armee liikus pikkade kolonnidena üle Ukraina territooriumi. Aastatel 2023–2024 ma ei mäleta sarnast rünnakute ulatust ja püsivust.
Kuidas oli?
Kella kolme paiku öösel avastas meie luuretiib Pistšanõ küla lähenemistel esimese vaenlase kolonni. Järgmiseks on minu ülesandeks suunata löögidroonide arvutused sellele tehnikale. Järgmised kaks päeva olid väga pingelised.
Kui tavaliselt kestavad rünnakud poolteist kuni kaks tundi, siis seekord veeresid need laine laine järel väga pikaks ajaks. Vaenlane üritas rindejoonest läbi murda ja täie hooga hüpata Kovšarivka ja Krugljakivka küladesse. Hävitasime need plaanid täielikult, kustutasime kõik lained ja takistasime vaenlasel kontakti Ukraina jalaväega.
Meie FPV ja löögidroonid tabasid 40 ühikut vaenlase varustust. See on rekord. Üksus (viis BMP-d, kolm tanki, üks soomustransportöör, üks MTLB, kaks „Uuralit”, üks nn „päts” (nn buhanka, vene väikebuss)) hävitati kohe. Ülejäänud said kannatada ja peatusid. Järgmisel päeval põletasime meie ja naaberüksused kahjustatud vaenlase soomukid.
Kogu selle aja olin lahinguteenistuses, kompanii komando- ja vaatluspunktis. Juhtisin lahingut. Lihtsamalt öeldes olin mina see, kes koordineeris arvutuste tööd, keerutas droone õhus.
Üldiselt kestis lahingutegevus ligi kolm päeva. Peaaegu ilma magamata. Peaaegu ilma võimaluseta puhata. Lõunasöögi asemel pudel vett. See oli raske võitlus nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt.
Üks meie arvutustest kandis kaotusi – oli raskeid haavatuid, kuid arvutus jätkas tööd. Neil inimestel oli palju raskem kui minul.
Süstemaatiline lähenemine
Iga lahing on ainulaadne. Selle rünnaku ajal tõmbas vaenlane ligi märkimisväärse osa nappidest T-80 tankidest. See on üsna tõhus tehnika, mida vaenlasel on üha vähem. Võime öelda, et tegemist on ohustatud liigiga. Meil õnnestus selle populatsiooni taas oluliselt vähendada.
Tõenäoliselt peavad venelased tulevikus panustama vanematele tankide mudelitele. Või vanadel „Nivadel”, „pätsidel”, ATV-del, mootorratastel, mopeedidel ja „golfikärudel”. Näeme seda perioodiliselt.
Huvitav oli ka jälgida, kuidas kolonnid ristmikel peatusid. Mulle jäi mulje, et neil oli probleeme olukorrateadlikkusega – nad ei teadnud hästi marsruuti.
Tundsime piirkonda väga hästi. Oleme selle rindeosa kallal juba töötanud. Meie üksus võitles Harkivi piirkonnas, eriti Kupjanski suuna, juba 2022. aastal. Sel ajal olime laskurkompanii.
Pärast Slobožani vasturünnakut 2022. aastal seisime siin, hoidsime kaitset ja ehitasime kindlustusi. Mõned neist jäid lõpuks vaenlase kätte. Mõnikord neid tagasi.
Selle lahingu põhikoorem langes meie kompaniile, kuid kõik pataljoni üksused töötasid suurepäraselt. Tänu BC töökoja ja autojuhtide koordineeritud tööle saime laskemoona õigeaegselt kätte. BC esimest täiendust vajasime juba kell seitse hommikul.
Droonide töötuba valmistas kiiresti vajaliku hulga kamikaze droone. Olulist rolli mängis ka see, et meie kaugluure ja elektroonilise sõja rühm töötab sellel alal. Kogu seda tööd koordineerib pataljoni komandopunkt.
Ei saa öelda, et me tõrjusime rünnaku tänu juhusele. Ei, see on süsteemse töö tulemus.
Sõja areng
Vaenlane õpib pidevalt. Seda saab illustreerida järgmise näitega. Eelmise päeva jooksul hävitatud vaenlase varustuse rekordi püstitas BUBpAK „ACHILLES” 2024. aasta aprillis Tšassiv Jari lahingutes. Seejärel põletati 10 ühikut, sealhulgas viis BMD-2 ja neli BMP-2. Kui võrrelda aprilli ja septembri lahingut, siis näeme, et rünnakute tõrjumine on muutunud keerulisemaks.
Vaenlane parandab kaitset. Esiteks puudutab see elektroonilisi sidesüsteeme, mis muudavad meie töö oluliselt keerulisemaks. Kui aprillis kulus tanki hävitamiseks viis kuni kuus FPV drooni, siis täna kulub rohkem kui 10. Nüüd on iga tabamusmärk õnn.
2022. aastal ei olnud vene Föderatsiooni soomukitel ühtegi EW-d, 2023. aastal ilmusid need. Sellest ajast alates on need süsteemid muutunud keerukamaks. Tänapäeval töötab enamus EW paljudel vahemikel.
Ja on ka nn „grill” või „kilpkonna” tankid (neid nimetatakse ka „barn” tankid), mille üle paljud naeravad, kuigi naerda ei tasu. „Mangals” ilmus juba enne täiemahulist sissetungi, kui NLAW ilmus relvajõududesse. Algul katsid „grillid” ainult torni. Ja Tšassiv Jari lahingute ajal kaitsesid nad peaaegu kogu varustuse projektsiooni.
„Kilpkonnad” ehk igast küljest täiendava metallkattega soomusmasinad salvestati esimest korda sel sügisel Krasnohorivka lähedal. Käsitööehitus, ilmselt kuskil Donetskis garaažis tehtud. See on aga üsna tõhus kaitse. Lisage sellele elektrooniline sõjategevus EW ja minge traalid teie ees ja ees – mobiilsed kindlused.
Selliste kindluste tabamiseks täiustavad FPV piloodid pidevalt oma oskusi, eelkõige harjutavad sihtmärgile lähenemise tehnikat. Kuid üha raskem on sihtmärke tabada. Kahjuks lähevad paljud droonid kaduma.
Järeldus: vajame rohkem droone! Leiame alati tõhusa vastumeetme vaenlase mis tahes tegevusele.
Nende varustusega varustatud elektrooniliste sõjapidamisseadmete vastu võitlemiseks kaasajastatakse FPV droonide juhtimissagedusi, samuti võetakse aktiivselt kasutusele kodundusdroone.
Lisaks võib nüüd julgelt väita, et fiiberoptilised droonid on FPV droonide arenduse lahutamatu osa ning kaitseväes hakkavad need laialdaselt kasutusele võtma 2025. aasta kevadel.
Lisaks tegutseb meie pataljoni baasis teadus- ja arenduskeskus, mille põhiülesanne on tegutseda enne tähtaega – ennustada 2-3 kuu pärast tekkivaid probleeme ja leida lahendusi, et olla valmis.
Iga ressurss on ammenduv
Seda, et vaenlane kaotustega ei arvesta, võib vaevalt nimetada tema tugevuseks. See pole tugevus, see on hetkel tema eelis. Tegelikult on neil ka piiratud inimressurss. Üldine olukord on praegu tõesti raske. Vaenlane, nagu ma juba ütlesin, saab meeletutest kaotustest hoolimata abiväge. Tal ei ole töötajatest kahju, eriti kui arvestada selle personali kvaliteeti.
Need inimesed on enamasti hariduseta ja halvasti koolitatud. Hiljuti rünnakutele aetud vangid räägivad ülekuulamistel, et nende ettevalmistus kestis vähem kui nädala. See tähendab, et venemaa ajab oma massid lihtsalt surnuks.
Varem või hiljem on igasugune ressurss ammendatud. Nüüd püüab vaenlane iga hinna eest edu saavutada rindel, sealhulgas Kupjanski suunas. Kuid vene armee ulatuslik pealetung saab varem või hiljem otsa. On üsna tõenäoline, et siis muutub vaenlase „eelis” tema nõrkuseks. Ta lihtsalt ei suuda oma positsiooni hoida. Mäletame, kuidas vaenlane kaotas varem vallutatud alad…
Sõda on lõputu õppetund ja me ei tea, milline on meie ja vaenlase järgmine õppetund.
Ees ootab palju tööd
Sõda muutis mind. Varem pidasin end patsifistiks… Kuid tänapäeval on lõhe minu ja teenistusest kõrvalehoidjate ning üldiselt minu ja „mandri” inimeste vahel üsna lai.
Sõja teine õppetund mulle isiklikult on see, et ei tohi inimeste kohta järeldusi teha nende välimuse, lihaste kuju ja isegi maailmavaateliste eelistuste põhjal. Kunagi ei tea, kuidas see või teine võitleja end näitab.
Vahel näitavad fantastilist julgust, pühendumust ja sisemist jõudu inimesed, kes tsiviilelus olid hipsterid, töötasid IT-spetsialistina ega meenutanud sugugi värbamisplakatite „superkangelasi”.
Mis ei lakka kunagi hämmastamast? Vastupidine jõud kannatab. Juhtub, et vene sõdurid sooritavad oma piinade lõpetamiseks enesetapu, mõistes, et neid pole kellelegi vaja ja keegi ei evakueeri neid.
Minu sõjaväelist karjääri võib ilmselt nimetada kiireks. Eriti esimestel tundidel pärast TRO-s registreerimist. Mäletan rahvast, järjekordi. See oli hetk, mil pataljonis moodustati nelja kompanii asemel seitse.
Minu juurde astus jahipüssiga mees ja ütles: „Mina olen kompaniiülem, tule minu juurde, sinust saab üksuse ülem.” See oli minu esimene karjäärihüpe.
Kogu pataljoni „ACHILLES” lugu on ka minu lugu. Näiteks saime tuttavaks „Vektori” kuttidega, kes 25.-26. septembri öösel nendes järjekordades vaenlase kolonni esimestena märkasid.
Pärast sõda ma teenistust jätkata ei kavatse. Võib-olla naasen oma eriala – raudteelogistika – juurde.
Sõja lõpu peale ma veel ei mõtle, ees on palju tööd.
Ma teenin kaitseväes nii kaua, kuni seda vajatakse.
Dmõtro Fionik, Ukrainska Pravda.
16. Lühiuudised
Poola ähvardas sulgeda kõik venemaa konsulaadid, kui ta ei lõpeta sabotaaže Euroopas.
Ukraina töötab oma juhitavate pommide väljatöötamise ja Venemaa pommide vastu võitlemise kallal, ütles Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Anatoli Bargilevitš 19. novembril salvestatud teleintervjuus. „Tegeleme sellega aktiivselt (oma KAB-de loomisega), ma arvan, et saavutame ka sellise edu ja seda esitletakse,” ütles ta. Sõjaväelane märkis, et õhupommide kasutamine venelaste poolt on „kõige valusam probleem, mis meid kahjustab”, kuna neid toodetakse suhteliselt odavalt ja visatakse lennukitelt maha märkimisväärse vahemaa tagant. Olla vene poole varud suurusjärgus kümme tuhat ja enam.
venelased üritavad Shahedi kamikaze droonidesse juurutada tehisintellekti, teatas väljaanne Guardian, viidates Ukraina sõjaväelaste allikatele. Samas on ebaselge, kui tõhus see tehnoloogia on, märkis meedia.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.