Sõja ülevaade: 1001. päev – vene pool edeneb nii Donetski lõunasektoris kui lõunarinde idapoolses sektoris
Avaldatud: 21 november, 2024
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. november 2024:
vene pool edeneb nii Donetski lõunasektoris kui lõunarinde idapoolses sektoris. Õhk on kõigest paks, nii Ukrainas kui pisu hõredamalt venemaal.
1. Tundub, et vene pool elab välja enda frustratsiooni.
2. Loodan vaid, et rakette jätkub…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: üks muutus Harkivist loodes.
5. Kupiansk-Kreminna: jälle päev muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kui Pokrovski suund peab nagu müür, siis lõunasektoris Ukraina taandumine jätkus.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka kaitsmisega kipub minema üha keerulisemaks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kodanik osutus Läänemerel kaablite kahjustamises kahtlustatava Hiina laeva kapteniks.
12. Rosstat teatas uutest hinnakasvu rekorditest venemaal.
13. venelased tõttasid pärast USA otsust kaugmaarakettide kohta otsima teavet pommivarjendite kohta.
14. Valgevene propaganda teatas „lääne ja opositsiooni” plaanidest rünnata riigi piirialasid.
15. Suurimad EL-i riigid on plaaninud välja anda ühiseid sõjavõlakirju, et võidelda venemaa „impeeriumi ambitsioonidega”.
16. Zelenski teatas Krimmi sõjaliste vahenditega tagastamise võimatusest.
17. Lühiuudised
Ilm Ukrainas läkski vihmale, kohati ka lund või lörtsi. Esmaspäevast siiski jälle sademeteta ja pigem isegi väike miinus, sestap ei muutu need põllud ja põlluteed veel piisavalt püdelaks takistamaks neil raskema tehnikaga liikumist. Küll on järgnevatel päevadel keerulisem seirega.
Senised vene poole kaotuste numbrid näitavad tugeva surve jätkumist ning meeldivalt kõrgele on roninud kaudtuleüksuste kaotused. Juba kipub tavapäraseks, et isikkoosseisu kaotused üle pooleteise tuhande ja soomukeid üle kahekümne.
Seni arvamusel, et enne saavad vene soldatid otsa, kui Ukraina maa vallutatud saab. Eks vene pool surub järjest enam uute valimiste peale Ukrainas, et sealt kaudu protsesse mõjutada…
1. Tundub, et vene pool elab välja enda frustratsiooni ja on suurendanud juba mitmel päeval Ukraina linnade pommitamist. Kiievi öös ikka sahedid, hommikul tuli infot plahvatustest Poltaava oblastis Krementšukis ja Dnipro linnast. Dnipros oli lausa hommiku kella kuuese seisuga 11 plahvatust.
Ukraina kohal Tšernihivi oblastis on õhuruumi sisenenud mitu tiibraketti, mis lendavad Kiievi oblasti suunas, kuhu suund, loo kirjutamise ajal ei teadnud.
Ilmateates muutusteta.
Ukraina ombudsmani Dmõtro Lubinetsi sõnul hukkasid venemaa väed väidetavalt Kurski oblastis ümberpiiratud vangistatud ukraina sõjavangi. Ta on sellest julmusest ametlikult teavitanud ÜROd ja ICRCd.
2. Belgorodi oblastis Jakovlevski rajoonis Bõkovka külas kukkus kohalikule koolimajale alla vene liugpomm (FAB). Sellest teatasid Ashes, viidates pealtnägijatele ja Astra, viidates päästeteenistuse allikatele. Juhtum leidis aset 19. novembri varahommikul, kella kuue paiku. Pomm läbistas hoone katuse ja asub nüüd ühes kolmanda korruse kabinetis. Ohvreid ei olnud. Pomm ei plahvatanud.
Päev pärast USA ATACMSi kasutamist andis Ukraina armee venemaale Briti raketiga löögi, ütles olukorraga kursis olev Lääne ametnik Bloombergile. Tema sõnul kiitis Suurbritannia heaks Storm Shadow rakettide kasutamise vastuseks venemaa poolt Põhja-Korea vägede paigutamisele sõjas Ukraina vastu. Oma loa pidi andma ka USA, kuna Suurbritannias arendatud ja toodetud rakett kasutab lennates Ameerika navigatsiooniandmeid. Briti peaministri Keir Starmeri retoorika muutus, kes teisipäeva hommikuks lakkas oma avaldustes ettevaatlik olemast ja ütles, et Ukrainale tuleb anda „kõik vajalik seni, kuni ta selle sõja võidab”, viitab eelnevate väidete muutusele.
Z-kanalid teatasid Storm Shadow kasutamisest Kurski piirkonnas. Rünnakutest kirjutas esimesena kanal „Two Majors”. Selle andmetel algas mürsutamine kell 14.50 ning kasutati kuni 12 raketti. Kell 15.20 teatas oblasti kuberner, et õhuhäire on tühistatud ja kaks raketti tulistati alla. Storm Shadow kasutamisest Rõlski piirkonnas teatas KP sõjaväekorrespondent Aleksander Kots. Kaksteist raketti on kuus Su-24 tüüpi lennukit, mis tulistasid rakette üheaegselt ühelt stardiliinilt, Fighterbomber z-channel kirjutas: „Sa pead suutma läbi kuradida sellise hulga lennukeid ja rakette.”
Ühendkuningriik ei ole veel ametlikult kinnitanud, et Kiiev on saanud Storm Shadow’i kasutada. Aga just selline on brittide taktika – kuulutada rakettide kasutamisest pärast seda, kui need on sihtmärke tabanud. London ei olnud rahul sellega, kuidas olukord kaugmaarakettide ümber arenes, ütlesid kõrged valitsusallikad Timesile. Kuudepikkune avalik arutelu tähendas, et igasugune üllatus oli kadunud. „On väga häid operatiivseid põhjuseid, miks peaksime oma ütlemistes ettevaatlikud olema. Viimane asi, mida me tahame, on anda putinile lahinguväljal strateegiline eelis,” ütles Downing Streeti pressiesindaja ajalehele.
Kurski oblastis avastati Storm Shadow rusud ning Krasnodari oblasti lõunaosas asuva Musta mere sadama Jeiski kohal peeti kinni kaks raketti, teatas Rõbari Telegrami kanal. Päev varem andis Ukraina esimese löögi Ameerika ATACMS-rakettidega, tabades Brjanski lähedal relvaarsenali.
Tuli täiendavat infot: Kurski kandis tabati teadaolevalt juhtimispunkrit. Belgorodis Gubkinis tabati väidetavalt Sever/North rühmituse juhtimiskeskust.
Voroneži oblastist Kamenkas asuvas Evdakovski õli- ja rasvatehasest tõuseb suitsu, samal ajal kui toimub teine plahvatus. Väidetavalt Ukraina droonide töö.
3. Kursk: Ukraina omad andsid teada, et liugpommide heitmine Kurski oblasti pihta on jõudnud rekordtasemele (39). Lisaks jätkus konveier mitmel lõigul ja seni pole vene pool edu saavutanud. Küll vangistati 26 vene sõjaväelast Martõnovka suunas.
Põhja-Korea väed ühinesid vene dessantvägedega ja juba võitlevad – teatas Lõuna-Korea luure.
4. Harkiv: Sotnõtski Kozatšoki külas vene piiri ääres Harkivist loodes oli vene poole diversioonigrupil õnnestunud saada küla üle kontroll u nädalaks. Tänaseks Ukraina peastaabi andmetel on küla jälle vaba. Terve suve jooksul on vist sinna külla vene pool kaks korda sisse jõudnud.
Seni pole Ukraina kinnitanud, et on saanud tagasi kontrolli Brjanski oblasti serval asuva kahe küla üle ning jätkuvalt on Belgorodi oblastis Žuravljovka asulas kand maas.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu üllatusega muutusteta. Rinde põhja ja keskmises sektoris oli tahe edasi suruda on jätkuvalt olemas, kuid pisu rahulikum, lõunasektoris jagus survet põhiliselt ühes lõigus, kus Ternõ asulasse üritab vene pool sisse saada ja terve päev proovib.
6. Siversk: ikka muutusteta.
7. Bahmut: eilsest päevast sõnumeid suurematest muutustest ei tulnud, karmid lahingud nii Tšassiv Jaris kui Toretskis jätkusid.
8. Donetsk: kui Pokrovski suund peab nagu müür, siis lõunasektoris Ukraina taandumine jätkus.
Kurahove linna teisele poole väiksemat jõge jääva idapoolsema linnaosa on lõpuks peaaegu enamuse saanud vene pool enda kontrolli alla.
Vuhledari-Kurahove vahel rinde idaservas tasapisi Ukraina taandumine jätkub aga kahjuks Dalne külast suutis eile vene pool u 1 km edasi saada lõuna poole ja sealt on vaid 3 km asulaid läbiva maanteeni, mis on ainuke suurem maantee ida-lääne suunaliselt läbi asulate ja veel samm, ning liikumine teel muutb veelgi ohtlikumaks. Lisaks pole enam siin suunal Dalne poolt ees ühtki metsaviirgu põldude vahel, kurivaimud just pikergused põhja-lõunasuunaliselt ja soodustab soomuse pikka hüpet.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: Velika Novosilka suunas vene poole edusammud… sest rünnakute arv tõusis samale tasemele, mis Donetski rinde lõunasektoris ehk siis üle paarikümne.
Eile tegi vene pool jätkusammu möödumaks Velika Novosilkast põhja poolt ja jõudis peaaegu 2 km edasi ning otsenägemiseulatuses on Rozdolne asula, mille taga (lääne küljel) on Velika Novosilkast väljuv suur kirdesuunaline maantee. Õnneks on ka teine maantee loodesuunaline olemas, aga siin suunal kummagi maanteeni jõudmiseks suuri veetakistusi kahjuks pole, põlde küll jagub ning siit vene poole edenemine võib saada linnale saatuslikuks.
Eilne vene poole edenemine Novodonetskest Velika Novosilka poole kahel pool Šaimanka jõge oli lausa 4 km suunaga loodesse. Vist mõned nädalad tagasi kirjutasin, et pisu panustab suuremale jõgede ühinemiskohale Velika Novosilkas, mis peaks siiski saama siinse suuna vene poole edenemise pidama.
Tokmaki suund: vene poole rünnakutest info puudus.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: tavaline kuue rünnaku päev, rindejoon muutusteta.
11. Läänemerel merekaablite kahjustamises kahtlustatava Hiina kaubalaeva Yi Peng 3 kapten osutus venemaa kodanikuks. Bild teatab sellest, viidates õiguskaitseorganite allikatele. Hiina laev äratas Taani sõjaväe tähelepanu veidruste tõttu selle marsruudil, kirjutab Bild. See, et Yi Peng 3 kapten on venelane, sai teatavaks alles pärast kaubalaeva peatumist, märgib väljaanne. Arreteerimise muid üksikasju pole veel avalikustatud.
Juhtumite uurimisega liitus Saksamaa föderaalpolitsei, mis teeb koostööd Soome ja Rootsiga. Sündmuskohale on saadetud Saksamaa rannavalvelaev, kes toetab juhtunu asjaolude uurimist. Esialgsetel andmetel võis kaablite kahjustusi põhjustada kas alla lastud ankur või põhjatraali kasutamine, vahendab Bild. Soome ajaleht Helsingin Sanomat teatas varem, et Yi Peng 3 viibis patrull-laeva saatel Taani vetes ja selle marsruut möödus C-Lion1 kaabli lähedalt, kui ilmusid teated selle kahjustuste kohta.
C-Lion1 kaabli purunemine sai teatavaks 18. novembril. Soome operaatori Cinia Oy sõnul oli põhjuseks „väline mõju”, samas ei saa välistada tahtliku kahju tekitamise võimalust. 2016. aastal kasutusele võetud kaabel C-Lion1 on 1173 kilomeetri pikkune ja ühendab Soome Santahaminat Saksamaa Rostockiga. See tagab kuni 144 terabaiti sekundis läbilaskevõime ja on põhiline sidekanal Soome ja Kesk-Euroopa vahel. Kaabliteenused on ajutiselt peatatud ja remonditööd loodetakse lõpetada 15 päeva jooksul. C-Lion1 möödub Venemaa Nord Streami gaasijuhtme vahetus läheduses, mis sai kahjustada 2022. aasta sabotaaži tagajärjel. Objektide vaheline kaugus on mitusada meetrit.
Hiljem selgus, et 17. novembril sai kahjustada veel üks Leedut ja Rootsit ühendav merekaabel. Leedu operaatori Telia tehnikadirektori Andrius Semeskeviciuse sõnul tõi see Leedus kaasa internetikiiruse vähenemise kolmandiku võrra. Mõlemad kaablid – C-Lion1 ja Leedu-Rootsi kaablid – ristuvad vaid 10 ruutmeetri suurusel alal, märkis Semeskevicius: „Kuna mõlemad olid rebenenud, on ilmne, et ühelt laevalt ankur kogemata lahti ei tulnud ja me räägime millestki tõsisemast.”
Intsidendid leidsid aset kaks kuud pärast seda, kui USA hoiatas venemaa suurenenud sõjalise aktiivsuse eest veealuste sidevõrkude läheduses. Ameerika ametnikud on öelnud, et venemaa moodustab spetsiaalse üksuse NATO riikide kriitilise infrastruktuuri ründamiseks.
12. Inflatsioon on venemaal taas järsult kiirenenud, hoolimata võimude püüdest hindu direktiiviga piirata ja vene Föderatsiooni keskpanga intressimäära 20 aasta maksimumini tõsta. Nagu Rosstat kolmapäeval teatas, tõusis tarbijahinnaindeks nädalaga 12. kuni 18. novembrini 0,37%. See hüpe jõudis viimase kahe aasta top 3 hulka: ametlik statistika registreeris kiiremat iganädalast kasvu alles 2024. aasta juuli esimesel nädalal (+0,77%), mil tariife järsult tõsteti, samuti 2023. aasta novembris (+0,42%) ).
Vähem kui kolme novembrinädalaga tõusis inflatsioon Rosstati andmetel 0,79% ja ületas kogu oktoobri (0,75%) ning augusti ja septembri näitajat kokku (vastavalt 0,2% ja 0,48%). Aastane inflatsioon tõusis pärast kahekuulist stabiliseerumist taas – 8,68% võrreldes 8,56%ga nädal varem.
Traditsiooniliselt kiireneb hinnakasv sügisel, kuid sel aastal toimuv läheb „tavalise” hooajalise dünaamika piiridest välja, kirjutavad CMAKP analüütikud: „Hinnatõus pole mitte ainult ulatuslik, vaid ka peaaegu frontaalne (arvatavalt püsiv).”
Rosstati tarbijakorvis olevast 100 kaubast enam kui 80 hinnad tõusevad ning supermarketite toiduosakonnad jäävad inflatsioonikatastroofi tsooniks. Rosstati andmetel on kartuli hinnatõus aasta algusest ületanud 73%, sibulal – 33%, õlil – 30%. Kapsas kallines 26%, peet – 24,6%, lambaliha – 21,3%. Piim ja hapukoor kallinesid üle 15% ning veiseliha üle 11%.
Inflatsioonilaine on osaliselt seotud probleemidega põllumeeste seas – külmade tõttu jäi saak mullusest alla, märgib Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Lisaks avaldavad mõju sõda ja sanktsioonid, jätkab ta: rindele värbamise tõttu valitseb majanduses personalipuudus, ettevõtted on sunnitud palku tõstma ning need kulud kanduvad lõpptarbija kanda. „Finantssanktsioonid suurendavad tootjatele seemnete ja seadmete impordikulusid,” meenutab Isakov.
CMACP prognoosi kohaselt ulatub novembris inflatsioon 1,4%ni kuus, mis on rekord alates 2022. aasta aprillist. Ettevõtete hinnaootused on alates sõja esimestest kuudest püstitanud juba rekordi: vene Föderatsiooni Keskpanga uuringu järgi plaanivad pooled jae- ja hulgimüügiettevõtetest ning iga kolmas tarbekaupade tootjatest tõusta. hindadega lähikuudel. Alfa Panga analüütikud kirjutavad, et keskpank reageerib inflatsioonitõusule baasintressimäära edasise tõstmisega – detsembris 23%-ni.
13. venemaa elanikud hakkasid oma ohutuse pärast kartma pärast seda, kui USA lubas Ukrainal tulistada lääneriikide kaugmaarakette sügavale ründavasse riiki. Viimastel päevadel on otsingupäringute arv Yandexis sõnaga „pommivarjend” enam kui neljakordistunud, kirjutab „Verstka” viidates Yandexi Wordstati andmetele.
16. novembril langes selliste päringute arv vähemalt kahe kuu madalaimatele väärtustele – 1019. Kuid juba 17. päeval, kui saadi info USA „rohelise tule” kohta Ukraina relvajõududele, hakkas venelaste huvi pommivarjendite vastu kiiresti kasvama. Sel päeval registreeriti 2456 vastavat päringut ja 18. novembril juba 6541, mis on viimase pooleteise kuu rekord. Novembri alguses ei ületanud ka venemaa kasutajate päringute arv otsingumootorisse pommivarjendite kohta 2000. Erandiks oli 6., mil droonid ründasid Kaspia mere flotilli, jõudes esimest korda Dagestani. Sel ajal registreeriti 2184 sellist pöördumist.
venelaste kasvavat huvi pommivarjendite vastu pärast luba kasutada Ukraina relvajõudude jaoks Lääne kaugmaarakette, kinnitab Google Trendsi statistika. Kui võtta 2. oktoober selliste päringute suurima sagedusega punktina – 100 punkti, siis 19. novembril ulatus see näitaja 51 punktini. Pealegi oli see 11. novembrist 16. novembrini 5-6 punkti tasemel. See tähendab, et Google’is on pommivarjenditaotluste arv kasvanud ligikaudu 10 korda.
Samal ajal kutsus venemaa kaitseministeerium kodanikke üles mitte kartma lääne rakette. Ministeeriumi peamise sõjalis-poliitilise osakonna juhataja asetäitja, Ahmati erivägede ülem Apti Alaudinov nimetas selliseid rakette „jänkudeks” ja märkis, et USA luba ei mõjuta sõja kulgu Ukrainaga. Ukrainaga piirnevate piirkondade võimud aga Alaudinovi optimismi ei jaga ja mõtlevad sugulaste kiirele väljaviimisele ning Lipetski oblastisse otsustati rajada kaitseks raketirünnakute eest tänavavarjendid.
14. Valgevene riiklik telekanal ONT esitas avalikkusele „sensatsioonilise” stsenaariumi „rünnakust” riigi iseseisvusele. Oma „uurimisfilmis” pealkirjaga „Deemonid: kuidas nad tahavad Valgevenet haarata” teatasid propagandistid „opositsiooni ja selle lääne kuraatorite” plaanidest korraldada Valgevene hõivamine Poola, Leedu ja Ukraina relvarühmituste poolt. Süžee kohaselt algab kõik pärast seda, kui läänest tuleb „lubatud”: piiri ületavad Valgevene vabatahtlike korpuse (BDK) võitlejad, teiste formatsioonide esindajad ning teatud „bannerid” Poolast ja Leedust. „Neli vallutatavat territooriumi on juba kindlaks tehtud. See on eend päris edelas, otse Valgevene, Poola ja Ukraina piiride ristumiskohas,” kinnitab Valgevene propaganda.
Filmi autorite sõnul ründavad esimesena relvastatud natsionalistid, kes esmalt pumbatakse alkoholi ja narkootikumidega, misjärel nad on valmis tapma. Välismaised palgasõdurid järgivad neid. „Kui puhkeb võitlus, kui NATO väed saabuvad, päästa demokraatia, õigused ja vabadused – see on kõik! Kolmas maailmasõda!” hirmutab ONT vaatajaid.
Samal ajal on väidetavalt Valgevenes aktiviseerumas läänemeelsed rakud, mis on riiki ammu sisse toodud. Lugu ütleb, et Valgevene opositsiooni sõdureid koolitavad Poola luureteenistused ja ametlik Varssavi peab Valgevenet nüüd oma maaks.
Samuti väidavad propagandistid, et opositsioon ja selle Lääne patroonid kavatsevad Valgevenes kasutada Brjanski ja Kurski oblastis kasutusel olnud UAF-i taktikat, mida juurdluse autorid nimetavad löö ja jookse põhimõtteks. Film rõhutab, et Lääs ei hooli sellest, kui palju tsiviilisikuid sureb, ja kirjeldab sõdureid kui põhimõteteta loomi, kelle ülesanne on kõik valimatult tappa.
See pole esimene kord, kui Valgevenes selliseid avaldusi tehakse. Septembri lõpus hoiatas aleksandr lukašenka juba, et ameeriklased ja poolakad on rivis piiri ääres ning valmistuvad riiki tungima. Samas teatas ta valmisolekust kasutada rünnaku korral tuumarelvi. Niipea, kui nad meid ründavad, kasutame tuumarelvi. Ja venemaa sekkub meiega, ähvardas lukašenka.
19. novembril kiitis putin heaks uuendatud tuumadoktriini, mis lubab kasutada tuumarelva rünnakute korral riigi vastu, kui kasutatakse droone või tiibrakette, isegi kui need ei kanna tuumalõhkepead. Kohe pärast avaldamist jõustunud dokument näeb ette ka tuumaarsenali kasutamise Valgevene-vastase agressiooni läbiviimisel.
15. Viis EL-i riiki – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Poola – toetasid ettepanekut emiteerida ühiseid sõjavõlakirju, mille eesmärk on toetada bloki kaitsetööstust, vahendab Euronews. Otsus tehti teisipäeval, 19. novembril Varssavis toimunud koosolekul. Poola välisminister Radek Sikorski ütles ühisel pressikonverentsil kõneldes, et otsus aitab Euroopal otsustavalt seista vastu venemaa impeeriumi ambitsioonidele. Ta ütles, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest, mis hõlmab tasakaalustatumat koormuse jagamist NATO liikmete vahel.
putini venemaa jääb üheks tõsisemaks julgeolekuohuks mitte ainult Euroopale, vaid ka maailmakorrale. Selle eesmärgiks on Euroopa julgeolekuarhitektuuri pidev hävitamine, rõhutas Sikorsky.
EL-i suurimate riikide välisministrid arutasid kohtumisel ka sõjalise toetuse suurendamist Ukrainale, samuti sidemete tugevdamist USA-ga uue presidendi Donald Trumpi ajal, kes on korduvalt öelnud, et ootab Euroopalt suuremaid jõupingutusi oma kaitseks.
EL-i P5 otsus sündis siis, kui putin allkirjastas uuendatud tuumadoktriini, mis ütleb, et tuumariigi toetatud riigi rünnak venemaa vastu loetakse ühisrünnakuks. kreml hoiatas, et USA presidendi Joe Bideni selline samm tooks kaasa radikaalse muutuse konflikti olemuses ja olemuses.
16. Ukrainal ei ole veel piisavalt jõude, et taastada kontroll 1991. aasta piiride üle sõjaliste vahenditega, ütles president Volodõmõr Zelenski. Seetõttu hakkab riik tema sõnul taotlema Krimmi tagastamist diplomaatiliste meetoditega. „Me ei saa endale lubada kümnete tuhandete inimeste kaotamist Krimmi tagastamise nimel,” rõhutas riigipea Fox Newsile antud intervjuus. Samal ajal märkis Zelenski, et Kiiev „ei saa seaduslikult” tunnistada venemaa okupeeritud Ukraina alasid, sealhulgas neid, mis vallutati enne täiemahulise sissetungi algust.
Ukraina presidendi sõnul sõltub sõja lõpetamise aeg suuresti putinist, aga veelgi enam USAst. „putin on nõrgem kui USA. Ameerika Ühendriikide presidendil on jõudu, jõudu, relvi ja võime energiahindu alandada. Muide, ma kuulsin meediast presidendiks valitud Donald Trumpilt signaali, et ta mõtleb energiaressursside ja nafta hindade alandamisele. See on tõesti vajalik,” ütles Zelenski.
Ukraina president avaldas veendumust, et Trump suudab putinit mõjutada ja sundida teda sõda lõpetama. „Kui kasutada kõiki Ameerika Ühendriikide hoobasid, on see võimalik. Sest tema (Trump ) on palju tugevam kui putin. USA on tugevam. Majandus on tugevam. USA-l on tohutu mõju,” lisas ta.
Varem ütles Donald Trumpi vanemnõunik ja Vabariiklaste Partei strateeg Brian Lanza BBC-le antud intervjuus, et USA peamine eesmärk on rahu saavutamine Ukrainas, mitte aga Krimmi tagastamine Kiievi kontrolli alla. Teisi Venemaa poolt okupeeritud alasid ta aga ei maininud. Nimeta GOP-i ametnik ütles hiljem Reutersile, et Lanza seisukohad olid tema isiklikud vaated ega peegelda Trumpi ega tema meeskonna seisukohta.
Trump väitis oma valimiskampaania ajal korduvalt, et pärast valimiste võitu lõpetab ta sõja Ukrainas enne oma ametlikku ametisseastumist 2025. aasta jaanuaris. Ta lubas saavutada rahu 24 tunniga, ähvardades putinit naftahinna kokkuvarisemisega ja julgustades teda seeläbi läbirääkimistele.
7. novembril teatas Telegraph, et Trumpi konflikti lahendamise plaani raames kaalutakse võimalust paigutada Ukrainasse Briti väed, et luua piki rindejoont 1200-kilomeetrine puhvertsoon. Lisaks peab Ukraina selle plaani kohaselt hoiduma NATO-ga liitumisest kuni 20 aastat, samal ajal kui USA jätkab relvade tarnimist, et takistada venemaa järjekordset sissetungi.
17. Lühiuudised
Nope Ukraina uudistest: Kolmapäeval, 20. novembril allkirjastasid Ukraina ja Eesti riikide kaitseministeeriumide vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi. Sellest teatas kaitseminister Rustem Umerov. Eesti nimel andis dokumendile allkirja riigi kaitseminister Hanno Pevkur. Umerov märkis, et käesolev memorandum on oluline samm selle aasta juunis Eesti tollase peaministri Kaja Kallase ja president Volodõmõr Zelenski vahel allkirjastatud julgeolekualase koostöö ja pikaajalise toetuse lepingu elluviimisel. Kaitseministri sõnul avardab memorandum Eesti sõjalise abi kasutamise võimalusi Ukrainale aastatel 2024-2027. Toetus 0,25% Eesti SKTst suunatakse: materiaalne abi Ukraina sõjaväele; Eesti juhitava IT-koalitsiooni rahastamine; Ukraina sõjaväelaste väljaõpe. „See ei ole ainult abi Ukrainale, vaid ka kogemuste vahetamine, mis tugevdab Eesti ja meie partnerite kaitsevõimet,” rõhutas Umerov.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Miller kinnitas, et president Biden on teinud ettepaneku tühistada pool Ukraina 10 miljardi dollari suurusest majandusabi laenust, vähendades sellega 4,65 miljardi dollari suurust võlga. See samm on kooskõlas kongressi aprillikuu abipaketiga, mis võimaldab kuni 50% andestust.
Itaalia otsustas eraldada 200 miljonit eurot meetmeteks Venemaa rünnakute tagajärjel kannatada saanud Ukraina elektrivõrgu taastamiseks, kinnitas välis- ja rahvusvahelise koostöö minister Antonio Tajani.
Kanada 2025. aasta eelarveprojektis eraldatakse Ukrainale sõjaliseks abiks 763 miljonit Kanada dollarit (~545 miljonit USA dollarit).
Poola peaminister Donald Tusk kuulutas järgmisel nädalal Rootsis välja erakorralise tippkohtumise Põhjamaade, Balti riikide ja Poolaga, et arutada Lääne ühtset toetust Ukrainale ja jagatud julgeolekut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
