Sõja ülevaade: 1000. päev – venemaa kohal läks väga palavaks
Avaldatud: 20 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. november 2024:
venemaa kohal läks väga palavaks.
1. Eip muutusi sademete hulgas ole…
2. Kuni Moskvani palavaks läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: üks muutus Ukraina kasuks.
5. Kupjansk-Kreminna: üllatusega muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: info seisust Tšassiv Jaris puudus ja Toretskis kipub kvartali kaupa vene pool edasi…
8. Donetsk: vaid rinde lõunasektoris.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Reuters: venemaa suutis kinni püüda 2 kaheksast ATACMS-i raketist.
12. venemaa aktsiad langesid pärast USA kaugmaarakettide esimesi lööke 2 miljardi dollari võrra.
13. Nabiullina teatas peaaegu kõigi venemaa majanduse ressursside ammendumisest.
14. putin ei hirmutanud läänt muudatustega venemaa tuumadoktriinis.
15. venelaste krediit kantakse rindele saatmise eest maha.
16. Taani andis Ukrainale üle kuus F-16 lennukit.
17. Lühiuudised
Jätkuvalt arvamusel, et tõusnud on vene poolel seoses üksuste kiire kulumisega rotatsiooni või ümberstruktureerimise vajadus, sestap on tõusnud konveierlaadse rünnakutempo hoidmise võnke amplituud ehk siis maakeeli tempot igapäevaselt hoida ei suudeta samas kõrges mahus. Kvantiteedile see veel siiski piisavat mõju vist ei avalda ehk siis survet aktiivsematel rindelõikudel jagub veel edasi (kui kaua, no ei tea… varasemad prognoosid kõik õhku lastud…), aga annab pisugi enam hõlpu Ukraina kaitsjatele.
Järjest enam näeb droonivideosid, kuidas ka vene pool jahib droonidega üksikuid Ukraina võitlejaid.
Näeb jälle tõusvat vene kaudtuleüksuste laske-ebatäpsust, sest veekogude lähedus näitab selle hästi välja. Sellise kiire kaudtuleüksuste kulumise juures ei saa loota, et kogu varasem professionaalsus säiliks ehk siis arvestus ja relva seadistamine pole lihtne. Lisaks tabati eile Ukraina ametlikel andmetel 49 kaudtulesüsteemi.
Suur on jätkuvalt vene jalaväe kaotuste number, soomust pisu vähem, aga tavapärasest rohkem ehk siis rünnakusurvet jagus ohtralt ja oleks eeldanud sellise kaotuste numbri juures suuremat vene poole edenemist ehk siis polnudki väga halb päev ning ikka pisikeseks optimismiks põhjust on.
1. Sahedid ikka Kiievi kandis, aga ka Sumõs, Dnipri linna ümber jne. Info ka
2. Okupantide ressursid väidavad, et eile õhtune droonilöök tabas Belgorodi oblastis Aleksejevkas EFKO kontserni rasvatöötlemistehast. Infot rünnaku kohta kinnitavad ka kohalikud venemaa võimud, kuid traditsiooniliselt väidavad nad väidetavalt edukat õhutõrjetööd. Nii väidab okupantide kuberner Vjatšeslav Gladkov, et drooni kukkumise tõttu ühe ettevõtte territooriumile said kahjustada tootmisruumid, samuti fikseeriti kahjustusi taristuobjektil ja elektriliinidel. Tema sõnul jäid mitme tänava elanikud vooluta ning inimohvreid ei olnud. Samuti teatasid okupandid rünnakust sama ettevõtete grupi ettevõttele, kuid Voroneži oblastis.
Rostovi oblastis Novošahtinski lähedal tulistati alla droon, teatasid kohalikud võimud.
Õhutõrjejõud tulistasid Brjanski, Smolenski, Moskva, Kurski, Orjoli ja Rostovi oblasti kohal alla 88 drooni (nii eile õhtul kui öösel kokku), teatas venemaa kaitseministeerium. Nagu ikka, anti teada, et tabamusi polnud… eks päeva peale hakkab selgus ise tulema…
Kohalike sõnul olla droonid on rünnanud Novgorodi oblasti Kotovo küla lähedal järjekordset sõjaväeladu. 13. GRAU arsenali, kaugus Ukraina piirist 680 km. Tegu päris suure ladude kompleksiga.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindajate sõnul viis vene okupantide vastane vastupanuliikumine Krimmi ja Donbassi territooriumil läbi võimsa aktsiooni. Märgitakse, et Sevastopolis, Feodossijas, Semjonovkas, Jevpatorias, Štšelkinos ilmusid Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi sümbolitega lendlehed. See on järjekordne signaal sissetungijatele – Ukraina kodanikud tegutsesid ja hakkavad tegutsema okupatsiooni tingimustes, sest nad ei võta kunagi oma maale vastu raevunud välismaalasi. Moskva orjastajad ning nende kaaslased ja kaastöölised peavad meeles pidama, et iga ukrainlaste vastu toimepandud kuriteo eest makstakse õiglaselt kätte,” rõhutas GUR.
3. Kursk: sõnumeid mõlema poole aktiivsest tegevusest tuleb. Et kumbki pool oleks kuskil uues asulas kanna maha saanud, siiski pole. Alles ka vene poolel Brjanski oblasti kõrval asuv sillapea.
4. Harkiv: eile õnnestus Ukraina omadel Hlõboke küla serval saada enda kontrolli alla kõrgendik. Tasapisi siiski vene poole surve tõuseb ja lisandub siiagi suunale täiendavaid vene brigaade. Hetkeseisuga lugesin kokku 9 brigaadi ekvivalenti, nende sees üks GUR ja vabatahtlik luure- ja ründebrigaad „Aleksander Nevski”. Lisaks kaks tankipolku, sestap pigem on näha kõrgemate juhtide tahet hakata rohkem Harkivi peale suruma. Linna võtmiseks muidugi sellest ei jagus… aga Ukraina üksuste sidumiseks küll.
Belgorodi oblastis seni Ukraina kand maas Žuravljovka asulas.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu meeldiva üllatusena eile siit suunalt vene poole edenemisi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta. Njah, ootaks nagu oluliselt suuremat survet toetamaks Pokrovski-Slovjanski suunda. Eile hakati rohkem liugpommidega pommitama Siverski linna (10 kanti). Eks näis…
7. Bahmut: pisu selgusetu on seis Tšassiv Jari linnas, kus lahingud käivad. Pingsalt järgmiste uudiste ootel… Toretskis siiski tilgub infot, et tasapisi kvartali kaupa on juba mitu päeva vene pool edenenud.
8. Donetsk: teist päeva vene poole rinde lõunasektoris sammud edasi pisu väiksemad ja Ukraina järjest kahest ümberpiiramise ohuga alast taandub.
Pokrovski poole vaatamata tugevatele vene poole pingutustele lähemale saadud pole. Küll jagub siin suunal põhiliselt jalaväe kaotusi ning olla neid vaid siin üle 300 eile Ukraina ametlikel andmetel.
Rinde keskmises sektoris paar väiksemat vene poole edenemist hallis alas, mis pigem pisu jälle sirgendasid rindejoont. Neist pikim jätkusamm Kurahivka suunalt, kust siseneti Berestki asulasse Kurahivske veehoidla põhjakaldal. Isegi pisu kiiremat Ukraina üksuste taandumist siit suunalt eeldasin, sest kotisuu Sontšivka asulast Vovtša jõeni 4 km, aga juba mitmeid päevi on sel suunal saadud vene pool pidama.
Kurahove-Vuhledari vahel jätkus tasapisi Ukraina taandumine esmalt sealsetelt suurtelt põlluväljadelt. Asulate kaotusi veel ei lisandunud, aga hiljemalt nädala lõpuks peaks ka sealt Ukraina omad taanduma, et mitte jääda kotti. Asulad asuvad kahel pool Suhõi Jalõ jõge ja parim toimiv varustustee on jõe põhjakaldal läbi asulate, mis pisu toetab Ukraina üksuste toimimist pidamaks kauem vastu. Risk aga suur, sest üle põldude võib vene poole päevane samm olla mitu kilomeetrit ja Dalne küla juurest (sealt põhjapool) on selle teeni üle põldude ja ka üht maanteed pidi vaid 3 km. Sealne Ukraina kaitseliin jookseb juba asulate serva pidi suunaga põhja poole.
Vuhledari suunalt põhja poole eile vene poole edenemisi ei tuvastanud. Rünnakuid nagu jagus, kaotusi ka, aga kas pisu on lisandunud siia suunale Ukrainal võimekust (lagedad alad soodustavad hea seire korral sihtmärkide hävitamist enne Ukraina possadeni jõudmist) või on pisu hõredamaks jäänud üksuste väljavahetus käimas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: tugev rünnakusurve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata. Miks alles mõnedel blogijatel nüüd tuli info väikse Rivnopili küla kaotusest, on teadmata, uudis juba nädal vana…
Tokmaki suund: .
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Põhiline tegevus ikka saartel.
11. Ukraina sõjavägi tabas üleeile Brjanski oblastis asuvat ladu kaheksa ballistilise raketiga ATACMS, samal ajal kui venemaa õhutõrjesüsteemid suutsid kinni püüda vaid kaks raketti, teatas Reutersi Pentagoni korrespondent Idris Ali. „Üks Ameerika ametnik kinnitab, et Ukraina kasutas ATACMS-i rakette venemaal esimest korda. Teine ametlik allikas teatab, et venemaa suutis kinni pidada kaks kaheksast ukrainlaste tulistatud raketist,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Varem teatas venemaa kaitseministeerium, et Ukraina sõjavägi andis Brjanski oblastis löögi USA toodetud ATACMS-rakettidega. Kaitseministeerium väidab, et nad tulistasid alla viis raketti ja kahjustasid kuuendat.
RBC-Ukraine allikas kaitseväes väitis, et Ukraina sõjaväelased tulistasid Brjanski oblastis asuva logistikakeskuse 1046 relvaarsenali pihta Ameerika ATACMS-i rakettidega. Arsenal asub Karatšovi lähedal – Ukrainast 130 km kaugusel. Ukraina relvajõudude peastaap selgitas varem, et objekt sai löögi 19. novembri öösel toimunud rünnaku tagajärjel, kuid ei öelnud, milliseid relvi kasutati.
USA president Joe Biden lubas Ukrainal 17. novembril anda kaugmaa Ameerika rakettide löögid sügavale venemaale. Ajalehe New York Times allikad väitsid, et esialgne sihtmärk oli venemaa ja Põhja-Korea väed Kurski piirkonnas, millest osa Ukraina relvajõud vallutasid augusti alguses. Reutersi vestluskaaslased omakorda teatasid pühapäeval, et ATACMS-i kasutamist tuleks oodata lähipäevil.
Mitmed EL-i riigid järgisid USA eeskuju ja lubasid ka Ukraina relvajõududel kasutada venemaa vastu tarnitud relvi, ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell teisipäeval. Selle taustal kiitis putin kiiresti heaks uuendatud tuumadoktriini. Edaspidi on tuumarelvade kasutamine võimalik juhul, kui riiki ründavad droonid ja mitte-tuumatiibraketid või kui on oht kaotada osa territooriumist.
12. Järsk eskaleerumine kremli ja lääne vahel ning USA kaugmaarakettide esimesed löögid venemaa territooriumile tõid Moskva börsil aktsia noteeringute, riigivõlakirjade ja rubla kursi „järsu hüppe”. Viiekümne venemaa suurima ettevõtte väärtpabereid hõlmav Moskva börsindeks langes teisipäevase kauplemise tulemusena 3,32%, 2630,5 punktile. Krahh oli viimase kahe aasta suuruselt teine ja lõikas indeksi kapitalisatsioonist maha 179 miljardit rubla.
Aktsiate dollariväärtust jälgiv indeks RTS kaotas kapitalisatsioonis ligi 2 miljardit dollarit ehk 3,43%. Ja selle väärtus börsi lõpus – 828,38 punkti – oli madalaim pärast sõja esimest päeva (24. veebruar 2022). Tõusvaid aktsiaid börsile praktiliselt enam ei ole. Moskva aja järgi kella 20.14 seisuga langesid Sberi aktsiad 3,3%, Gazprom – 3%, Rosnefti – 2,9%. Severstali väärtpaberid langesid 3,7%, Mechel – 4,1%, Rosseti – 5,2%. Keskpanga ametlik dollari vahetuskurss ületas esimest korda aasta jooksul 100 rubla ja Forexil 101,1 rubla. Föderaallaenuvõlakirjade hindu jälgiv RGBI indeks jätkas langust ja kaotas 0,82%.
Turg reageerib „suurenenud geopoliitilistele riskidele”, märgib Veles Capitali analüütik Jelena Kožuhova. USA lubas pühapäeval Ukrainal esimest korda kasutada 300 km lennukaugusega ATACMS-i rakette, et lüüa sügavale venemaale ning teisipäeva õhtul toimus esimene selline löök. Selle alla langes sõjaväebaas Brjanski oblastis. kreml vastas sellele uue tuumadoktriini heakskiitmisega, mis de facto lubab anda tuumalöögi Ukrainale. Dokumendi kohaselt võib venemaa Föderatsiooni president kasutada tuumarelvi vastuseks droonirünnakule ja tiibrakettide rünnakule mittetuumariigi poolt, mida toetavad tuumariigid.
Uue eskalatsioonivooru tagajärjed võivad olla ettearvamatud, ütleb Kožuhova. Praegustes tingimustes pole venemaa turu väljavaated väga helged, ütleb Finami peaanalüütik Aleksandr Potavin: keskpank jätkab baasintressimäära tõstmist, olukord väliskaubanduses halveneb ja see avaldab survet rubla vahetuskursile. Potavini prognoosi kohaselt võib dollar kallineda 102,5 rublani. Ja Moskva börsindeks võib taanduda 2500 punktini, mis on madalaim alates 2023. aasta maist, eeldab Kožuhova.
13. Peaaegu kõik venemaa majanduses olemasolevad ressursid on juba ära kasutatud, ütles keskpanga juht Elvira Nabiullina teisipäeval riigiduumas esinedes. Tema sõnul on riik sellisesse olukorda sattunud esimest korda: töötuse määr on langenud 2,4%-le ajalooliselt madalale ning tööjõupuudus kasvab jätkuvalt. „Nii madal tööpuudus pole meil kunagi olnud. Ja vähe on riike, kus see on kunagi nii palju langenud,” tsiteerib TASS Nabiullinat. Keskpanga uuringute kohaselt on 73% ettevõtetest töötajate puudus ja tehaste tootmisvõimsuse rakendusaste ületas Rosstati andmetel 80%, mis on samuti ajalooline rekord.
„Kui majandus jõuab oma tootmisvõimsuse piirini, kuid nõudlust stimuleeritakse jätkuvalt,” leiab Nabiullina et tegu on stagflatsiooniga. Selle riski vältimiseks tõstab keskpank baasintressimäära, selgitas ta: „Teistes riikides, kus elati läbi stagflatsioon, on see ebamõistlikult lõdva rahapoliitika tulemus, kuid seda tuleks karmistada” (tsitaadid Reutersist ja TASS-ist).
Rosstati andmetel jätkub venemaa majanduse kasv, kuigi tempo aeglustub, kuna krediit kallineb, ressursitööstused kaotavad lääne turge ja sõjatööstuskompleksi tehased jõuavad võimsuse piiridesse. Kolmandas kvartalis kasvas venemaa SKP ametlike hinnangute kohaselt 3,1%, olles teises kvartalis 4,1% ja esimeses 5,4%.
Järgmisel aastal võib majandus keskpanga prognoosi kohaselt olla stagnatsiooni äärel: SKP kasvab vaid 0,5-1% ning investeeringute ja eratarbimise kasvutempo võib langeda nulli. Rahvusvaheline Valuutafond ennustab, et venemaa majandus aeglustub kolm korda, tänavuselt 3,9%-lt järgmisel aastal 1,3%-ni.
IMFi hinnangul kasvab venemaa järgmisel aastal arenenud riikidest kolmandiku võrra aeglasemalt (1,8%) ja arengumaadest kolm korda aeglasemalt (4,2%). venemaa majandus jääb Hiinast maha 3,5 korda, millele fond prognoosib kasvuks 4,5% ja Indiast viis korda (6,5%). Samas aeglustub 2029. aastaks venemaa kasvutempo veelgi – fondi prognooside kohaselt 1,2%-ni aastas.
Valitsus prognoosib järgmisel aastal kasvuks 2,5%, 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 2,8% ja aastatel 2028-30 keskmiselt 3%. Kuid isegi venemaa ärieliit ei usu tema hinnanguid, kirjutas Bloomberg allikatele viidates. Rikkamate venelaste hinnangul on majanduses toimumas masendavaid muutusi: lääne ettevõtete lahkumine on toonud kaasa tootmisbaasi degradeerumise, impordi asendamine on aeglane ning sadade tuhandete kodanike värbamine sõjaks suurendab personali puudus.
14. putini varjatud ähvardus leevendada tuumarelvade kasutamise piiranguid, püüdes ohjeldada Ukrainat ja tema liitlasi, on tagasi lükatud. Juhtivad lääneriigid nimetasid tema tegevust järjekordseks vastutustundetuse näiteks ja keeldusid kartmast. USA ei näe põhjust kohandada oma seisukohta tuumarelvade osas vastuseks venemaa otsusele alandada nende kasutamise künnist, ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja. Moskva samm ei olnud ootamatu ja on jätk samale vastutustundetule retoorikale, mida ta on pidevalt kasutanud pärast sissetungi Ukrainasse, vahendab Bloomberg tema sõnu. Samas nimetas ta tuhandete Põhja-Korea sõdurite osalemist Ukraina-vastases sõjategevuses Moskva-poolseks tõsiseks eskalatsiooniks, mis nõuab vastumeetmeid.
See meede oli luba kasutada Ameerika ATACMS-rakette löökide jaoks sügavale venemaa territooriumile, mille president Joe Biden andis hiljuti Kiievile pärast mitu kuud kestnud keeldumist, teatas Ameerika meedia. putini pressisekretär dmitri peskov ütles omakorda, et uus doktriin võimaldab anda tuumareaktsiooni Ukraina poolt Lääne rakettide kasutamisele kauglöökide andmiseks venemaale.
Ühendkuningriigi valitsus reageeris putini eskaleerumisele jõulisemalt. Peaminister Keir Stammeri pressiesindaja ütles: Oleks aus nimetada seda lihtsalt järjekordseks näiteks vastutustundetusest, mida me väärastunud venemaa valitsuse poolt näeme. Toetame Ukrainat ja selle kaitset ebaseadusliku sissetungi eest ning oleme alati öelnud, et Suurbritannia kaitse saab alguse Ukrainast. „Me mõistame suurepäraselt, et vladimir putin võib selle sõja lõpetada isegi homme. Ta võib oma väed välja tuua, oma tankid välja tuua ning lõpetada rünnaku ja tarbetu verevalamise nii Ukrainas kui venemaal. See on täiesti tema võimuses. Kutsume teda tungivalt seda tegema,” lisas Downing Streeti pressiesindaja (tsiteerib Guardian).
putin kirjutas teisipäeval alla määrusele, millega muudetakse venemaa tuumadoktriini, mis on selle kõige olulisem uuendus pärast nõukogude aega. Edaspidi on tuumarelvade kasutamine võimalik, kui venemaad ründavad droonid ja mitte-tuumatiibraketid või kui on oht kaotada osa oma territooriumidest. Lisaks käsitleb venemaa tuumariikide kaudset osalemist konfliktis rünnakuna ja agressiooni ohuna mitte ainult suveräänsusele, vaid ka territoriaalsele terviklikkusele (ja mitte ainult venemaa, aga ka Valgevene).
Eskaleerumine enne läbirääkimisi on putini tüüpiline töömeetod, ütles Timothy Ash, Chatham House’i venemaa ja Euraasia programmi liige ning RBC BlueBay Asset Managementi arenevate turgude kõrge võlastrateeg. „putin eeldab, et järgmise paari kuu jooksul peab ta Donald Trumpiga läbirääkimiste laua taha istuma,” seega üritab ta mängida jõupositsioonilt, ütles Ash.
Kuid venemaa ei hirmuta Saksamaad oma uue tuumapoliitikaga, ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock Varssavis. „putin mängib meie hirmule,” kuid Saksamaa ja tema partnerid ei karda enam, lisas ta. putin alustas sõda Ukrainas mitte 1000 päeva, vaid 10 aastat tagasi, ütles Baerbock. Saksamaa tegi siis tema sõnul „vea, eeskätt poliitilise, lastes end hirmutada sellega, et ta ei kuulanud oma partnereid, eriti Ida-Euroopa partnereid, kes juba toona tegid selgeks: me ei tohiks loota kremli lubadustele, kuid investeerige meie enda julgeolekusse ja kaitsesse”.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Euroopa Parlamendi ees peetud videopöördumises EL-i riike üles mitte kartma Ukraina kaitsmiseks venemaa eest „veel rohkem ette võtta”.
15. vene riigiduuma kiitis teisel ja kolmandal lugemisel ühehäälselt heaks seaduse Ukraina sõjas osalejate kuni 10 miljoni rubla (95 000 euro) suuruste laenude võlgade kustutamise võimaluse kohta, kirjutab RTVI. Jutt on laenude kustutamisest summas kuni 10 miljonit rubla , mis sõlmiti enne 1. detsembrit 2024 ja mille kohta on juba jõustunud kohtuotsus võlgade sissenõudmise kohta või on algatatud täitemenetlus. Eelnõu teksti kohaselt tehakse ettepanek kustutada võlad neil, kes sõlmivad lepingu venemaa kaitseministeeriumiga pärast 1. detsembrit 2024. Samas saab laenuvõlgu kustutada nii sõjas osalejatele endile kui ka nende lähedastele.
Seaduse kohaselt pikeneb laenusaaja oma kohustuste täitmise peatamise tähtaeg 180 päevani.
Föderaalse kohtutäiturite talituse (FSPP) andmetel nõudsid laenuandjad selle aasta jaanuaris-septembris laenuvõtjatelt tagasi 1,41 triljonit rubla, mis on 34,2% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Kodanikelt võlgade sissenõudmiseks alustati kokku 10,9 miljonit uut täitemenetlust ehk 11,6% rohkem kui aasta varem. Kokku menetlesid kohtutäiturid kodanike vastu 24,4 miljonit kohtuasja 3,37 triljoni rubla väärtuses.
Varem ütles Moskva linnapea kantselei „Verstka” allikas, et umbes 90% lepingu sõlmijatest on rahaprobleemidega inimesed. „Oluliste lugude” arvutuste kohaselt plaanib kaitseministeerium järgmise kolme aasta jooksul värvata lepingulisele teenistusele vähemalt 225 tuhat uut sõjaväelast. See tuleneb föderaaleelarves ühekordseteks makseteks eraldatud summast.
Täna on föderaalne makse lepingu sõlmimise eest 400 tuhat rubla (3800 eurot). Summat suurendati putini 31. juuli 2024 määrusega, maksed ulatusid 195 tuhande rublani. Samas on võimalik planeeritud kulude kasv: ainuüksi 2024. aasta esimesel poolel kulus uutele lepingulistele sõduritele makseteks üle 32 miljardi rubla, mis ületab kogu järgmiseks aastaks eraldatud eelarve.
16. Kopenhaagen andis Kiievile üle kuus hävitajat F-16 ja kavatseb tarnida veel 13 sellist lennukit, ütles Kuningriigi peaminister Mette Frederiksen kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. „Kuus on juba üle antud. See on esimene partii… Siis tuleb veel üks partii ja veel üks. Kokku on 19 lennukit,” ütles ta. Peaminister märkis, et alates eelmisest suvest on Taani aidanud Ukraina piloote koolitada.
Oktoobri alguses teatas Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans, et Amsterdam andis Kiievile üle esimese partii F-16. Ta ei selgitanud, kui palju hävitajaid üle viidi, kuid rõhutas, et ülejäänud 24 lubatud F-16 saabuvad riiki „lähikuudel”. Enne seda lubas Holland Ukrainal kasutada talle üle antud F-16 rünnakuteks venemaa territooriumil. „Me ei ole kehtestanud mingeid piiranguid F-16 kasutamisele ja ulatusele, lähtudes sõjaseadustest,” ütles riigi relvajõudude ülem Onno Eichelsheim.
Holland on koos Taani, Belgia ja Norraga osa riikide koalitsioonist, mis on lubanud anda Ukrainale kokku 79 hävitajat F-16. Samal ajal rääkis Ukraina president Vladimir Zelenski vajadusest hankida 120-130 hävitajat, et venemaale tõhusalt õhus vastu astuda.
Times kirjutas varem, et juuli lõpus saatis Holland Kiievisse kuus F-16. Ukraina president olodõmõr Zelenski näitas augusti alguses esimest kaadrit F-16-st Ukrainas. Sama kuu lõpus kukkus alla üks hävitaja. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ütles CNN-ile antud intervjuus, et enne õnnetust tulistas hävitaja piloot alla kaks raketti ja üritas rünnata kolmandat.
Breaking Defense’i andmetel töötas F-16 koos maa-õhk raketisüsteemiga Patriot ja võis tahtmatult lennata allatulistatud raketi rusude pilve, mis viis allakukkumiseni. Samas, nagu New York Times kirjutas, võisid lennuki Patriotiga alla tulistada ukrainlased ise. Samuti oli pilootvea versioon. Hävitajat juhtis piloot Aleksei Mes, ta suri.
17. Lühiuudised
Lukoili Nizhegorodnefteorgsintezi (NORSI) rafineerimistehas sulges alates 13. novembrist rikke tõttu katalüütilise krakkimise kompleksi KK-1, teatasid kolm allikat Reutersile. „Esimene katalüütiline krakkimisseade (KK-1) läks katki, me ei tea, kui kaua remont aega võtab,” ütles ettevõtte allikas. Tal oli raske nimetada rikke olemust ja remondi umbkaudset ajavahemikku. Lukoili pressiteenistus kommentaaripalvele kohe ei vastanud. Tooraine katalüütilise krakkimise üksuse KK-1 võimsus on 5710 tonni ööpäevas. See paigaldus võimaldab NORSI-l toota umbes 25% kogu mootoribensiinist ehk umbes 1,2 miljonit tonni aastas.
USA hinnangul peab Ukraina oma positsioonide tugevdamiseks rindel rohkem ära tegema mobilisatsiooni ja isikkoosseisu osas, sõjaline abi pole oluline. Seda väitis USA praeguse presidendi Joe Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan intervjuus Ameerika avalik-õiguslikule ringhäälingule PBS.
kremli pressiesindaja: sõda ei käi enam Ukraina vastu, vaid sõda käib venemaa ja NATO vahel.
Järjest enam loeb vene uudiskanalite ja blogijate veergudelt, et tahetakse anda tuumalööki ning põhjuseks, et nii USA, Suurbritannia jne lasevad venemaa suunal rakette (njah)… medvedjevi sonimisi ei hakka kirjeldama…
USA president Joe Biden kiitis mõni päev pärast ATACMS-i kaugmaarakettide rünnakute keelu tühistamist venemaa territooriumil heaks jalaväemiinide tarnimise Ukrainale. Washington Post kirjutab sellest viitega kahele nimetu Ameerika ametnikule. Ajakirjanike allikate sõnul põhjendati seda otsust „vene vägede edasiliikumise võimalusega idas”. Allikate sõnul kavatsetakse jalaväemiine kasutada eranditult territooriumil, mida USA tunnustab Ukraina omaks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
