Siseminister saatis kooskõlastusele relvaseaduse olulised muudatused
Avaldatud: 18 detsember, 2025Siseminister Igor Taro saatis täna kooskõlastusringile uue relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) ja ka eelnõu, mis võimaldab praegu kehtivasse seadusesse kiiremaid muudatusi teha.
Muudatuste eesmärk on suurendada avalikku turvalisust, parandada relvade käitlemise kontrollitavust, tagada registrite töökindlus ja andmekaitse, vähendada halduskoormust ning toetada riigikaitselist valmisolekut ja ühiskonna kaitsetahet.
Siseminister Igor Taro sõnul on viimase 25 aasta jooksul tehtud relvaseadusesse muudatusi jooksvalt vastavalt vajadusele, kuid tervikteksti ei ole siiani tervikuna läbi vaadatud. „Erinevate muudatuste tagajärjel on seadus muutunud raskesti arusaadavaks ning mõningates sätetes paraku ka vastandlikuks. Selle vea nüüd VTK-ga parandame,” ütles Taro.
Samal ajal valmis ka olemaseolevat relvaseadust muutev eelnõu, mis ministri sõnutsi keskendub probleemidele, mis suuremas jaos on küll kajastatud ka VTK-s kuid, kuid mida on võimalik kiiremini lahendada.
Taro lisas, et eelnõude koostamiseks on toimunud hulganisti kohtumisi huvigruppidega, ettepanekuid on saadud asjatundjatelt ja ametkondadelt. „Julgen öelda, et mõlemad eelnõud on seetõttu saanud väga head ja ei tohiks menetlemisel üllatusi pakkuda. Samas ongi kooskõlastamised avatud ka uutele ideedele ning loodame konstruktiivsele tagasisidele ja sellele, et relvaseaduse muudatused ka peagi jõustuvad,” rääkis Taro.
Üheks teemaks nn kiireloomuliste muudatuste seas on näiteks tulirelvadele sarnanevad õhkrelvad ja teisi päris relvi meenutavad esemed, mis annavad politseile pea iga päev tööd. Probleemi lahendamist alustatakse sellest, et piiramata tsiviilkäibega relvade müüjatele määratakse teatamiskohustus. See tähendab PPA-le müüjatest paremat ülevaadet ning kui riigil on müüjatest asja- ja ajakohane ülevaade, saab otsustada järgmisi samme järelevalve tõhustamiseks.
Teiseks võib tuua lihtsustused relvaloa omajatele. See tähendab lihtsustatud menetlust isikliku relvaloa taotlemisel lisaks näiteks politseinikele ja kaitseliitlastele ka neile tööalaselt tulirelvi kandvatele ametnikele, kes seni ei olnud soodustusega kaetud.
Tsiviilkäibes lubatud tulirelvade kollektsionäärid ei pea eelnõu kohaselt tulevikus ehitama või omama relvahoidlat, kui nende kollektsioon piirdub kuni kaheksa tsiviilkäibes lubatud relvaga.
Laieneb isikute ring, kes saavad isikliku relvaga õppustel osaleda.
Suureneb kodus hoida lubatud laskemoona hulk. Edaspidi võib laskesportlastel kodus olla kuni 10 000 padrunit (seni 5000) ja turvalisuse otstarbel relva omavatel inimestel 1000 padrunit (seni 200).
Täpsustatakse relva hoidmise tingimusi – relvakapp on nõutav alates esimesest relvast, kuid kaotatakse kohustus hoida laskemoona relvakapi eraldi lukustatavas osas.
Väljatöötamiskavatsusest võib esile tuua relvaomanikuks saamise korra uuendamise, et see vastaks tänapäevastele ootustele ja IT-võimalustele. Näiteks ei kao VTK kohaselt relvaloa kehtivusaja lõppemisel automaatselt õigus relva omada, vaid kindlaksmääratud aja vältel on võimalik taotleda uus luba lihtsustatud korras.
Oluline muudatusettepanek on ka sätestada sõjarelvade käitlemise regulatsioon eraldi seaduses. Nende reguleerimine tsiviilkäibega relvadega samas seaduses toob kaasa juriidilist ebaselgust ja praktilisi kohaldamisprobleeme.
Samuti on plaanis politsei õiguste laiendamine selliselt, et kahtluse korral oleks õigus kohustada inimest läbima täiendavat tervisekontrolli ning meditsiinitöötaja saaks juba kehtiva tervisetõendi kehtivuse peatada või tõendi kehtetuks tunnistada. Samuti kaob VTK kohaselt kohustus psühhiaatri kaasamiseks, mis tähendab, et perearstil on kohustuse asemel vajadusel õigus loa taotlemisele psühhiaater kaasata.
Eestis on kehtiv relvaluba 23 429 füüsilisel isikul ja 72 juriidilisel isikul. Erakätes on 55 914 relva.









