Esimesel koolipäeval sai Võru linnas vigastada 15-aastane mopeedi juhtinud noormees.

Õnnetus juhtus kella 15.06 paiku Luha ja Jüri tänava ristmikul, kus sõiduautot Honda CR-V juhtinud 47-aastane mees ei andnud teed mopeedile Aprilia, mida juhtis 15-aastane noormees.

Kiirabi toimetas mopeedijuhi Lõuna-Eesti haiglasse.

LÕUNAEESTLANE

Võru linnas algas sel nädalal uute valgustite paigaldamisega kohtadesse, kus senini on valgustus puudunud.

Uued valgustid saavad Laane tänav (Veskioja ja Kubija tee vahele), Niidu tänava ots, Lühike tänav, Petseri tänava pikenduse jalakäijate osa ning Jõe tänav. Kokku paigaldatakse 25 uut valgustit, teatas linnavalitsus.

Lisaks vahetatakse säästlikumate vastu välja kõik 30 valgustit Tallinna maantee Roosi ja ringtee vahelisel lõigul.

Töid teeb OÜ Kagu-Elekter, maksumus on 44 000 eurot ja tähtaeg 26. mai.

LÕUNAEESTLANE

Võru linnas tuleb esmaspäeval traditsiooniline kogupereüritus „Ratastel Võru”.

Rattatemaatikaga sisustatud päeva raames toimub ratastel linnaorienteerumine, osavussõidud vigurrajal, laste jalgrattasõit, üles on seatud mudilaste telk, kus saab meisterdada ja vaadata multifilme, teatas linnavalitsus.

Uudsena tuleb tänavu Võrru Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja Valdo Paust, kes seab üles näituse vanadest jalgratastest ja annab ülevaate jalgratta ajaloost.

LÕUNAEESTLANE

Tamula järvel antakse laupäeva varahommikul start 12. Võhandu maratonile, millest võtab osa taas kord rekordarv aerutajaid.

Kokku on sajakilomeetrise maratoni starti üles antud 866 paatkonda ehk 165 alust rohkem kui aasta tagasi startis. Lisaks eestlastele on osalejaid veel kümnest välisriigist, neist suurima esindatusega – 37 paatkonnaga – on kohal Läti aerutajad.

Võrreldes eelmise aasta maratoniga, tuleb aerutajatel end valmis panna raskemateks oludeks.

„Vee seis on natukene nigelam, kui eelmisel aastal – kusagil kümme sentimeetrit on vesi madalam, aga üldiselt on okei,” rääkis maratoni peakorraldaja Hillar Irves reede õhtul Lõunaeestlasele. „Sõita saab ja võib-olla peab veidikene keskjooksul rohkem slaalomit sõitma.”

Vee madalam tase teeb sõitmise kohati raskemaks ja seega ka aeglasemaks. „Ma usun, et esimestel mitte,” hindas Irves. „Eks nad pingutavad jälle lagedal rohkem.”

Leedu aerukuningas loodetakse kukutada

Irves ennustab, et tänavuse võidu nimel peetakse maha väga vihane võistlus, sest pärast kaheksa aastat kestnud lätlaste-leedulaste ülemvõimu tahavad eestlased viimaks maratonivõidu koju jätta.

Seni peetud 11-st Võhandu maratonist on vaid kolmel esimesel võidutsenud eestlased. 2006. aastal läks võit juba Lätti ja viimased seitse aastat on võidu võtnud mõni Leedu paatkond. Neist omakorda viimasel neljal aastal on võitjatiimi kuulunud mees nimega Jonas Ragauskas, kes on ka tänavu oma mullust võitu kaitsmas.

„Eks esiots kindlasti pingutab keele ninast välja… seal on päris tihe konkurents ja paljud ihkavad võitu. Kindlasti kõige rohkem ihkavad võitu meie enda mehed,” kinnitas Irves. „Loodame, et sel aastal, üle pikkade aastate, jääb võit koju.”

Start 12. Võhandu maratonile antakse laupäeva hommikul kell 7.

Vaata pilte Tamula rannas käinud ettevalmistustest ja järgnevat videolugu.

ARVED BREIDAKS

Võru äärelinnas asuvas mööblivabrikus neljapäeva õhtul laevalgusti elektririkkest alguse saanud tulekahju hävitas umbes viiendiku hoonest.

Tallinna maanteel asuvas vabrikus avastati tulekahju kell 18.51, kui süttinud oli hoone katlamaja-poolne ots ning tuli käis juba katusest välja. Kohapeal selgus, et tuli oli levinud ka laoruumidesse.

Suitsusukeldumisvarustuses päästjad sisenesid vabrikusse ning piirasid tule levikut tootmisruumidesse. Ühtlasi summutati leeke väljast, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kui esmalt arvati, et tulekahju põhjustas hooletus keevitamisel, siis menetlusinspektori sõnul oli tulekahju põhjustajaks tõenäoliselt laevalgusti elektririke.

Tulekahju kustutati kella 00.36.

Sündmusele reageerisid lisaks Võru päästekomandole ka Vastseliina, Antsla, Otepää, Põlva ja Annelinna päästjad. Neil olid abiks Rõuge ja Lasva vabatahtlikud päästjad.

Vaata videost, kuidas käis tulekahju kustutamine esimesed poolteist tundi.

Arved Breidaks

Võrus puhkes neljapäeva õhtul tulekahju Tallinna maanteel asuvas mööblivabrikus.

Häirekeskus sai kell 18.51 teate, et põlema on süttinud tööstushoone katlamaja-poolne ots ning tuli on katusest väljas.

Tulekahjule reageerisid lisaks Võrumaa kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele ka Põlva, Otepää komandod.

Vaata pilte ja vanemoperatiivkorrapidaja Heiki Pokbinderi kommentaari.

Arved Breidaks

 

 

 

Võrus tungis Vabaduse tänava ööklubis üks noor mees teisele kallale, põhjustades kannatanule vigastusi.

Politsei sai 24. veebruaril kella 2 ajal väljakutse Vabaduse tänava meelelahutusasutusse, kus 18-aastane mees oli tüli käigus kallale tunginud 20-aastasele mehele.

Meedikud toimetasid kannatanu esmaabi andmiseks haiglasse, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei algatas menetluse avaliku korra raske rikkumise tunnusel.

Lõunaeestlane

Võru linnas sai teisipäeva pärastlõunal ülekäigurajal teed ületanud 30-aastane naine sõiduautolt löögi, pöördudes ise hiljem haiglasse.

Õnnetus juhtus kella 15 ja 16 vahel Vabaduse ja Kreutzwaldi tänava ristmiku ülekäigurajal, kus teed ületanud naisele sõitis otsa väiksem oranži värvi sõiduauto.

Sõiduk peatus ja sellest väljunud mees pakkus kannatanule abi ja enda kontakti, millest jalakäija aga keeldus.

Naine pöördus hiljem Lõuna-Eesti haiglasse.

Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel, teatas politsei.

Lõunaeestlane

Tamula järvel vajus laupäeva hommikul läbi jää sõiduauto Dodge Ram, mis oli tegemas enne samas algama pidanud jäärajavõistlust raja turvalisuse kontrolli.

Häirekeskus sai kell 7.40 teate, et Tamula järvel on kaldast umbes paarisaja meetri kaugusel sõiduauto koos inimesega läbi jää vajunud.

Autojuht pääses sõidukist akna kaudu välja, kuid auto vajus täielikult läbi jää.

Järvejää paksus on praegu umbes paarkümmend sentimeetrit, mida peetakse turvaliseks paksuseks, et autoga jääle minna.

Kohapeal kogutud ütluste kohaselt sai turvaautole saatuslikuks nädal tagasi Tamulal toimunud võidusõitudel jäässe kulutatud süvend, mille juures läbivajumine ka aset leidis. Kohapeal antud hinnangu kohaselt oli läbivajumiskohas jää paksus vähem kui 10 sentimeetrit, mis on ohtlik isegi jalgsi kõndimisel.

Toimuma pidanud jäärajavõistlus jäeti ära. Läbi jää vajunud auto üritatakse veest välja saada.

Ennelõunal sukeldus auto juurde päästeameti tuuker, kellel aga ei õnnestunud sõidukile väljatirimise tarbeks konksu külge saada. Auto on umbes 3-4 meetri sügavusel.

Auto väljatõstmine venis pimeduseni

Järvepõhja vajunud auto väljatõmbamiseks telliti Tartust kohale kraana Ural, mille abil alustati Dodge Ram’i väljasikutamist.

Tuukri abiga seati paika prussid, et siis mööda neid auto jää peale vintsida. Paraku esimesel katsel see ebaõnnestus, kuna prussid ei saanud vintsi suhtes päris õige nurga all paika ning need vajusid vintsimise ajal ära. Koos prussidega ka Dodge, mille ots juba veepinnalt paistis.

Auto saadi järvest välja kella 1 ajal öösel.

Arved Breidaks

Võru linnavalitsus algatas kolmapäeval Räpina mnt 15 ja selle lähiala detailplaneeringu, et võimaldada sinna uue kaubanduskeskuse rajamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on linnavalitsuse teatel uue kaubanduskeskuse ehitamine. Planeeringuala suurus on umbes 2,2 hektarit.

Ühtlasi otsustas linnavalitsus, et ei algata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Lõunaeestlane

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits oli mullu novembris kuu aega stažeerimas Inglismaal. Kuidas koolielu saareriigis käib ja mida tasub sealt üle võtta, sellest ta nüüd kirjutab.

Algaja koolijuhi maailm on põnev ja täis erinevaid arendavaid võimalusi. Nii oli mul võimalik Eesti Rotary klubide, Eesti koolijuhtide ühenduse, haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli poolt ellu kutsutud stažeerimisprogrammi raames taas kord tutvuda Suurbritannia haridussüsteemiga.

Rahvusvahelise täiendusõppe eesmärk oli pakkuda mitmekülgset töö- ja arengukogemust ning leida ideid oma kooli arendusprojektiks.

Eelmise aasta alguses külastasin nädalase visiidi jooksul kahte Londonis tegutsevat uuenduslikku kooli ning tulin tagasi tõdemusega, et koolis on võtmeküsimusteks „miks?” ja „kuidas?”.

Novembris toimunud välislähetus viis mind Grimsbysse, Tartu-mõõdus sadamalinna Kirde-Inglismaal, kus viibisin ühes koolis tervelt kuu aega. Olin töövarjuks Ormiston Maritime Academys (OMA), kus nähtu ja kogetu kogusin iganädalaselt oma blogisse.

Pikem õppeaasta, lühemad koolipäevad

OMA koolis algab õppeaasta septembri alguses ja lõpeb juuli keskel, vahepeal on ka viis vaheaega. See teeb õppeaasta pikkuseks 195 päeva (Eestis on 175 koolipäeva). Pikem õppeaasta tähendab lühemaid koolipäevi.

OMA koolis õpivad 11–16-aastased noored, kellel kõigil on võrdselt 30 tundi nädalas (iga päev 6 tundi, 1 tund kestab 50 minutit). Näiteks 16-aastastel õpilastel on tunniplaanis 5 tundi inglise keelt, 5 tundi matemaatikat, 5 tundi loodusaineid, 2 tundi kehalist kasvatust, 1 tund inimeseõpetust, 12 tundi valikaineid.

Õppetöö toimub osaliselt klassideta kooli põhimõttel ja traditsiooniliste klassijuhatajate asemel tegutsevad tuutorõpetajad, kelle tööd koordineerivad lennujuhendajad.

Õpilased valivad õpetaja

Uue töötaja värbamisprotsessi kaasatakse ka õpilasi. Nimelt läbivad kõik kandidaadid esmalt vestlusvooru, mille läbiviijateks on õpilased ise. Õpilaste tagasisidet arvestatakse konkursi teises voorus, kus kandidaatidega kohtuvad juba kooli juhtkonna liikmed.

Õpetaja lepib õpilastega tunni alguses kokku tunni eesmärgid ja õpitulemused kolmel tasemel: kuld-, hõbe- ja pronkstase.

OMA kooli õpetajate ja teiste töötajate töönädal algab ja lõpeb koosolekuga. Esmaspäeva varahommikul teeb direktor ülevaate eesseisvast nädalast ja reedel tänatakse ühte kolleegi, kes on nädala jooksul kõige enam silma paistnud.

OMA kooli motoks on „Õnnestumine läbi pingutuse”. Nad usuvad, et õpilase intellektuaalne võimekus pole kindlaks määratud, vaid on süstemaatilise õppimise, pingutamise ja õige tagasiside korral arendatav.

Kusjuures õppimine ei pruugi alati olla faktivaba ja lõbus ning pingutus tähendab sageli mugavustsoonist väljumist. Sellistes olukordades toetab õpilasi õige tagasiside: kiitus mitte nutikuse, vaid protsessi ja pingutuse eest, mille tulemusena avarduvad õpilase mõtteviis ja uskumused ning suureneb motivatsioon ja vastutustunne.

Õpetaja tööaeg ei ole defineeritud kontakttundide arvu, tundide ettevalmistamise, tööde parandamise ja hindamise ning nendeks tegevusteks kuluva ajaga, vaid koolis kättesaadavuse ehk olemasolemise ja kolleegidega koos töötamise kaudu.

Kümmekond riigieksamit

OMA koolis on klassiuksed kolleegidele alati avatud. Juurutatud on üsna orgaaniline tundide külastamise süsteem.

Õpitakse ja õpetatakse eksamiteks. Keskkooli lõpus sooritavad õpilased keskmiselt 8–10 riigieksamit.

Inglismaal tegutseb OFSTED (Office for Standards in Education, Children’s Services and Skills), mille eesmärk on reguleerida ja kontrollida kõiki asutusi, mis tegutsevad laste ja noortega ning neile hariduse andmisega. Igal nädalal viivad OFSTEDi töötajad läbi sadu inspektsioone ja külastusi üle Inglismaa.

Koole kontrollitakse vähemal üks kord kolme aasta jooksul. Kontrollist ja visiidist teatatakse ainult pool päeva ette. Kontrolli käigus keskendutakse õpetamisele ja hindamisele, juhtimisele ning õppijate käitumisele ja tulemustele. Tõendeid kogutakse paari päeva jooksul aruteludes (nii õpilaste kui ka personaliga) ja koosolekutel osalemisega ning õpetajate ja õpilaste tööd jälgides.

Kontrollide ja visiitide tulemused avalikustatakse ja on kõigile tasuta kättesaadavad. OFSTEDi tegevuse eesmärk on toetada koole, mis ei ole veel heal tasemel, jälgida nende paranemist ning jagada vajaduse korral soovitusi ja häid praktikaid.

OMA koolis on turvalisus kõige olulisem. Kooli välisuksed on lukus ja kõik külalised registreeritakse. Õpetajad ja teised koolitöötajad peavad igal aastal läbima turvalisuse tagamisega seotud koolitusi.

Preemiapunktid kui valuuta

OMA koolis kasutatakse õpilaste premeerimisel punktisüsteemi. Punkte antakse peamiselt käitumise eest. Arvesse võetakse kooli kuue väärtuse (eneseteostus, toetus ja tugi, sihikindlus, iseseisvus, austus, entusiasm) reaalset avaldumist õpilaste käitumises koolipäeva jooksul.

Õpilastele panevad punkte õpetajad ja teised koolitöötajad. Punkte saab kooli e-poes vahetada mitmesuguste asjade vastu alates koolitarvetest kuni sportimisvahenditeni. Lisaks on võimalus oma punktid vahetada ujulapääsme vastu või annetada need rahaliselt heategevusele.

Ideid Võru Gümnaasiumi arendamiseks jagub, kuid kindlat arendusprojekti veel valmis pole. Projekti kokkupanemisel püüan lähtuda järgmisest mõttest: „Soome haridussüsteem on tõenäoliselt üks maailma parimaid – soomlaste jaoks. Aga see ei tähendab, et seda saaks kriitikavabalt kopeerida. Teise õpilase koolitöö kopeerimine ei ole tõeline õppimine. Selle eest saab tavaliselt karistada.“.

Karmo Kurvits

Võru linnavolikogu võttis kolmapäeval vastu 2017. aasta eelarve, mille maht on 15,8 miljonit eurot, millele hiljem lisandub riigieelarvest saadav toetus.

Suurematest töödest lõppeb tänavu lasteaia Sõleke remont, taastatakse Võru ajalooline keskväljak, rajatakse neli kilomeetrit kergliiklusteid ja 1,2 kilomeetrit kõnniteid, umbes viie kilomeetri ulatuses tehakse sõiduteid tolmuvabaks.

Eelarve kohaselt tõusevad Võru hallatavate asutuste personalikulud viis protsenti, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

Võru linnavolikogu uueks esimeheks valiti kolmapäeval keskerakondlane Andres Visnapuu, kes kogus 11 häält rivaal Taago Taaberi (IRL) 7 hääle vastu.

„Minu soov on, et Võrul läheks hästi. Oluline on, et koalitsiooni poolt püstitatud eesmärgid saaks ellu viidud, volikogu esimehena aitan sellele igati kaasa,” ütles Visnapuu sõnavõtus.

Olulisi muutusi volikogu esimehe vahetus endaga kaasa ei too. „Ma usun, et väga suurt muutuda ei saa, sellepärast et volikogul on omad reglemendid ees, omad korrad ees. Volikogu esimees juhib volikogu tööd,” rääkis Visnapuu Lõunaeestlasele.

Tema hinnangul on Võru võimuliit viimase kolme aasta jooksul hästi töötanud ja oma lubadusi ellu viinud. „Võru on ju väga ilusasti arenenud, on ta enne kena olnud ja on nüüd väga jõuliselt edasi läinud.”

Opositsioon heitis ette minevikku

Volikogu opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit heitis Visnapuule ette tema punaminevikku.

„Me ei saa toetada volikogu esimehe kohale EKP [Eestimaa Kommunistliku Partei] noorsoo-organisatsiooni ELKNÜ Võru komsomolikomitee endist juhti, kes on saanud palka kommunismi kaitsmise eest Võrus ja Võrumaal,” ütles IRLi fraktsiooni esimees Tarmo Piirmann.

Lisaks näeb IRL tema sõnul selget huvide vastuolu selles, et volikogu esimees on samal ajal ka linnaettevõtte Taristuhaldus OÜ juht.

Koht tänu Repinski tagasiastumisele

Andres Visnapuul õnnestus Võru volikogu esimeheks saada tänu sündmusteahelale, mis algas novembris valitsuse vahetumisega Toompeal, jätkus maaeluminister Martin Repinski tagasiastumisega ning Tarmo Tamme asumisega ministriks.

Tamme asendusliikmena jõudis detsembri alguses riigikokku Võru volikogu eelmine esimees Toomas Paur, kelle asemel sai Võrus nüüd ohjad enda kätte Andres Visnapuu.

Võru volikokku jõudis Visnapuu kaks aastat pärast valimisi, 2015. aasta novembris, kui volikogust lahkus riigikokku Anneli Ott.

Andres Visnapuu töötab linnale kuuluva OÜ Taristuhaldus juhatajana.

Vaata videost intervjuud Andres Visnapuuga.

Arved Breidaks

Kohapeal munapraadimise ning Artur Alliksaare luule etlemisega avati teisipäeva õhtul Võru linnagaleriis Põlva Kunstikooli näitus „Kollane päike valgel taustal”.

Tegemist on valimikuga Põlva Kunstikooli õpilastöödest aastatest 2010-2016. Näha on maale, graafikat, veidi skulptuuri ja segatehnikat.

Näituse kujundas Põlva Kunstikooli vilistlane Yyhely Hälvin, õpilasi on nende loomeprotsessis kunstikoolis juhendanud Põlva Kunstikooli õpetajad Voldemar Ansi, Merle Põlluveer, Katrin Roots ning Mart Vester.

Avamise sissejuhatuses praetud muna edastati konsumeerimiseks Võru Kunstikooli direktor Liia Leppikule.

Vaata pilte ja videolugu näituse avamiselt.

Arved Breidaks

Viirushaiguste ulatusliku leviku tõttu palub Lõuna-Eesti haigla alates 12. jaanuarist edasi lükata haiglas viibivate patsientide külastamise.

Kindlasti tuleks külastuspiirangut silmas pidada neil, kellel on endal ilmnenud haigustunnused ja kes on kokku puutunud viirushaigusse nakatunuga, teatas haigla.

Kui lähedase külastamine on möödapääsmatu ja külastaja ise ei ole viiruses, palutakse osakonda sisenendes järgida kehtestatud hügieenireegleid – desinfitseerida käsi enne lähedasega kohtumist ja peale osakonnast lahkumist.

Lõunaeestlane

Võru vanalinnas puhkes neljapäeva õhtul elumaja ühes korteris tulekahju, mille kustutamisega saadi ruttu hakkama.

Häirekeskus sai kell 21.09 väljakutse Kreutzwaldi tänavale, kus korteris oli torude soojendamisel süttinud vannitoa põrandaalune soojustusvill ja puitkonstruktsioon.

Elanik summutas põlengu veega ning päästjad kastsid põlengukoha veel kord üle, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad hoiatavad, et torude sulatamiseks hoones ei tohi kasutada lahtist tuld, leeklampe või kõrgel temperatuuril töötavaid kuumapuhureid.

Veetorude külmumist tuleb ennetada torud soojustamise või kasutades soojuskaablit. Juba külmunud torude lahti sulatamiseks on kasulik kutsuda spetsialistid.

Arved Breidaks

Vaata lisaks: HOIATUS: külmade ilmadega kasvab tulekahjude arv

 

Võrkpalli Eesti U19 koondis treenib sel nädalal Võru spordikeskuses nädala pärast Prantsusmaal ees ootavateks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks.

Noortekoondisel seisab jaanuari teisel nädalal Bordeaux’s ees kolm mängu, kui vastasteks tulevad Sloveenia, Šveits ja Prantsusmaa.

Enne seda veedab koondis viis päeva ühistreeningutel, kus trenni tehakse Võru spordihallis ning ööbitakse spartalikes tingimustes spordikooli vanas hoones.

„Nüüd on viis päeva ühistreeninguid, et lihvida ühist koostööd,” rääkis koondise peatreener Urmas Tali Lõunaeestlasele. „Järgmine neljapäev [12. jaanuar] on meil mõnes mõttes küpsuseksam ees, et kui hästi või halvasti me oleme oma asjad suutnud selgeks teha.”

„Nii nagu spordis ikka – tulemus on see, mis paneb asjad paika, kas me oleme õigel teel või me oleme valel teel,” lisas Tali.

Koondis lahkub Võrust reedel.

Vaata pilte treeningust ja Urmas Tali kommentaari järgnevast videost.

Arved Breidaks

Võru linnas peeti teisipäeva hommikul kinni 32-aastane mees, kes oli rünnanud oma endist naiskaaslast.

Häirekeskus sai kella 9 ajal teate, et ühes Koreli tänava korteris ründas 32-aastane mees oma 26-aastast endist kaaslast.

Politsei pidas agressiivse mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning viis ta jaoskonda, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kannatanu pöördus esmaabi saamiseks haiglasse.

Lõunaeestlane

Vaikuseminutiga kell 10.30 tähistati teisipäeval Võru kalmistul 97 aasta möödumist hetkest, mil Vabadussõja lahingutandril vaikisid relvad.

3. jaanuaril 1920 lõppes 402 päeva kestnud eestlaste võitlus on riigi eest, mis nõudis üle 6000 kaasmaalase elu. Neist 4000 langes otseses lahingutegevuses.

„97 aastat tagasi, mil vaherahu välja kuulutati, olulised lahingutegevused just idarindel käisid, mis olid Tartu rahulepingu jaoks olid väga olulise väärtusega,” rääkis Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem kapten Toomas Pindis Lõunaeestlasele.

„Et kes millised jõujooned ja millised teemapunktid Tartu rahulepingusse sisse saaksid ja just Eesti poole peal väga palju oli siis ka langenuid lahingutegevuses,” lisas ta.

Pärjad asetati Vabadussõjas hukkunute Võru mälestusmärgi juurde maavalitsuse, linnavalitsuse, 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljoni ja Kaitseliidu Võrumaa maleva poolt.

Eesti ja Nõukogude Venemaa jõudsid rahulepingu allkirjastamiseni 2. veebruaril, mil Tartu rahu tulemusel loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist nõudmistest Eesti vastu ning tunnustas Eesti iseseisvust.

Vaata pilte ja videolugu Võru kalmistult.

Arved Breidaks

Võru spordikeskuses peetakse laupäeval Võrumaa kohaliku toidu kaubamärgi Uma Mekk järjekorras seitsmendat suurlaata, kus on platsis üle 70 väiketootja.

Ostjaid ootavad hoidised, siidrid, ubinavurts, kama, suitsuliha ja -vorstid, jäneseliha, leivad, karaskid, juustud, maiustused, küpsetised ja muud kohapealset toidukraami, teatasid korraldajad. Lastele on laadal kassi ja hiire mängu- ning töötuba.

Võrumaa toiduvõrgustiku koordinaatori Eda Veeroja sõnul on laadale registreerinud üle 70 väiketootja, kellest 23 kauplevad Uma Mekk kaubamärki kandvata toodetega.

Uma Mekk on Võrumaa kohaliku toidu kaubamärk, mis väljastatakse kohalikust toorainest toodetud kvaliteetsele ja traditsioonilisele toiduainele. Seda kaubamärki kannab ligi kakssada toorainet, rooga või toidutoodet üle ajaloolise Vana Võromaa.

Lõunaeestlane

Võrus pandi ööl vastu 28. oktoobrit toime sissemurdmine Nõmme tänaval asuvasse garaaži, kust varastati tööriistu.

Ära oli viidud Kärcher survepesur, Makita akulööktrell, Metabo nurklihvija ja ketassaag, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Vargusega tekitatud kahju on 1120 eurot.

Lõunaeestlane

Võru linna üks vanimaid elanikke, endine pedagoog Anna Rinne tähistas 25. oktoobril oma 103. sünnipäeva.

Anna Rinne alustas pedagoogiametit Tsolgo algkoolis asendusõpetajana, alates 1940. aastast kuni pensionipõlveni töötas ta Võrus – peamiselt Võru linna 1. algkoolis (Võru 1. Põhikool).

Eesti Kirjandusmuuseumile aastail 2002-2007 saadetud sisukate tööde eest sai ta 2008. aastal Eesti vanima rahvaluule korrespondendina presidendi preemia ning võitis paar aastat hiljem „Eesti elulugude” võistluse. Anna Rinne ei näe enam küll ise lugeda ega kirjutada, kuid abilise toel jätkab ta oma lugude talletamist.

Alles hiljuti andis Anna Fr. R. Kreutzwaldi meomriaalmuuseumile üle ligi 30-leheküljelise kirjutise teemal „Mina ja Kalevipoeg”. Anna mälu on väga hea. Muude luuletuste seas luges Anna külalistele peast ette ka Kalevipoja lõpuvärsid, mille ta oli võro keelde tõlkinud, vahendas linnavalitsus.

Võru linnas elab 25. oktoobri seisuga viis rohkem kui 100 aasta vanust inimest. Vanim võrulane on 105-aastane Maria.

Lõunaeestlane

Piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikud kontrollisid esmaspäeva hommikul Võru lasteaia „Sõleke” ehitust, et tuvastada võimalikke illegaalseid töölisi.

Lõuna prefektuuri teatel viidi ehitusobjektil läbi kontroll selgitamaks, kas seal võib olla ametis Eestis seadusliku aluseta viibivaid ja töötavaid või tagaotsitavaid inimesi. Samuti vaadati üle tööohutus ja töötingimuste nõuetele vastavus.

Kokku kontrolliti 18 juriidilist isikut ja 54 füüsilist isikut. Kontrolli käigus Eestis seadusliku aluseta viibivaid ja tagaotsitavaid isikuid ei tuvastatud.

Lõunaeestlane

Võrus puhkes esmaspäeva ennelõunal tulekahju Kreutzwaldi tänava kortermaja rõdul.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.47, kui põles kortermaja rõdu piire koos rõdule kuhjatud kraamiga, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad kustutasid põlengu kella 11.24 ning tuulutasid korteri ja koridori.

Lõunaeestlane

Võrus pandi toime sissemurdmine ühte Jüri tänava korterisse, kust viidi minema lauahõbedat ja muid väärisasju.

Politseile laekus avaldus sissemurdmise kohta 20. oktoobril. Korterist oli ära varastatud vanaaegne hõbepeeker, vanaaegset lauahõbedat, hõbe- ja kuldmündid ning sügavkülmik, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel.

Lõunaeestlane

Võru Kandles arutletakse sel nädalal toimuval sügiskonverentsil läänemeresoome keele ja kultuuri praeguse olukorra, minevikku ja tuleviku üle.

27.-29. oktoobrinil toimuva konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun, teatas Võru Instituut.

Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome, Vene ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.

Läänemeresoome sügiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast. Käsitlemist on leidnud kõik läänemeresoome keeled ja piirkonnad, keelestruktuuri ja -ajaloo kõrval on üha enam arutatud ka läänemeresoome praegusi probleeme ja kestlikkust.

Konverentsi korraldavad Võru Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool.

Lõunaeestlane

 

Võru kalmistu külje all 1964. aastal avatud mälestusmärk teises maailmasõjas Vene poolel hukkunud sõduritele on vabatahtlike tööga saamas värskemat väljanägemist.

Läbi nädala monumendi juures askeldanud vanapaar sai reede õhtuks valmis uue trepiga, mis polnud esimene töö, mis nad unustusse vajuma kippuva mälestusmärgi juures on teinud. Et värske betoon saaks kuivada ilma, et mõni mööduv kass sinna oma käpajälje vajutaks, on see kaetud musta kilega.

Uus betoontrepp pole esimene heakorratöö, mida Tartust tulnud, vene keelt kõnelevad vabatahtlikud on Võrus teinud. Lõunaeestlasega vestelnud vanapaari sõnul valati eelmisel aastal ühishauaplatsile tõusev esimene trepp, puhastatud on monumendi kiviplaate, värvitud üle plaatide tähed ning parandatud monumendi sokkel.

Seda kõike selleks, et säiliks mälestus meestest, kes sõjas hukkusid ning sattusid, nagu tundmatuks jääda soovinud ehitusmees ütles, olema Vene poolel.

Väiksemaid korrastustöid, nagu nad kinnitasid, on kavas ka edaspidi jätkata.

Arved Breidaks

24. oktoobril möödub aasta Parksepa keskkooli õpilase Markkuse kadumisest, mille puhul tegid otsingutega seotud ametkonnad kokkuvõtteid ja vahetasid teavet plaanidest.

Maavanem Andres Kõivu kutsel kogunes kolmapäeval Markkuse otsinguid läbi viinud ja otsinguid toetanud ametkondade koostöövõrgustik, teatas maavalitsus.

Kriisinõustaja Tiina Naarits-Linna juhtimisel toimunud kohtumisel jagati omavahel teavet läbiviidud tegevustest ja edasistest plaanidest ning sõnastati kogemusel põhinevad tähelepanekud, mis on olulised edaspidise turvalisuse ja emotsionaalse toimetuleku suurendamisel.

Esindatud olid Võru maavalitsus, Parksepa keskkool, Võru politseijaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võru ja Rõuge vallavalitsus ja Võrumaa Rajaleidja keskus.

Politseiuurijad töötavad endiselt selle nimel, et selgitada juhtunu üksikasju ning kui kellelegi on teada uurimisele kaasa aitavaid fakte, oodatakse neid e-postil talis.thal@politsei.ee või telefonil 786 8248.

17-aastane Markkus Ansberg jäi kadunuks 24. oktoobri öösel. Teadaolevalt nähti teda viimati Koidula tänaval asuva ööklubi ees.

Lõunaeestlane

Võrus algas neljapäeval kõnniteede ehitus Liiva ja Kivi tänaval.

Liiva tänaval (pildil) rajatakse kõnnitee Uus ja Jüri täbava vahelisel lõigul ning Kivi tänaval Tallinna maantee ja Kivi tn 10 korterelamu vahelisel lõigul, teatas linnavalitsus.

Ehitamine maksab kokku pealt 34 000 euro. Lõpptähtaeg on 26. november. Töid teeb Asis Kivi OÜ.

Lõunaeestlane

Koos teiste Eesti tervishoiutöötajatega katkestasid teisipäeva hommikul tunniks ajaks töö ka Lõuna-Eesti haigla meedikud, et juhtida hoiatusstreigiga tähelepanu arstiabi halvenevale kättesaadavusele.

Lõuna-Eesti haiglas kogunesid streikijad kell 9 hoone fuajeesse, kus tervishoiutöötajate kutseliidu Võrumaa peausaldusisik Kersti Aarmaa luges umbes poolesajale streikijale ette meedikute streigipäeva ühisavalduse.

Seal seisis: „Peatasime täna [20. septembril] töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.”

Kella 9-10 kestnud hoiatusstreigi tõttu ühegi patsiendi elu ega tervis Lõuna-Eesti haiglas ohtu ei sattunud. „Osakondades töö oli tagatud, midagi tegemata ei jäänud,” kinnitas Aarmaa Lõunaeestlasele.

Arved Breidaks