Riigikohus jättis rahuldamata nii Lasva kui ka Mikitamäe vallavolikogu taotluse peatada kuni riigikohtu otsuse jõustumiseni valdade sundliitmist puudutava valitsuse määruse jõustumine.

Lasva, Mikitamäe ja veel kümmekond Eesti omavalitsust esitasid riigikohtule taotluse tunnistada endi sundliitmist puudutava valitsuse määruse sätted põhiseadusvastaseks ning tunnistada need kehtetuks.

Lisaks taotlesid omavalitsused, et riigikohus peataks kuni riigikohtu otsuseni sundliitmiste jõustumine.

Vallad soovisid sellega, et nad saaksid volikogude valimised läbi viia vabatahtlikult kokku lepitud või siis kokku leppimata jäänud vallapiirides, mitte valitsuse määratud uue omavalitsuse piirides.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus esmaspäeval avaldatud otsuses seisukohale, et valdade taotlused ei ole piisavalt põhjendatud.

„Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise peatamiseks,” seisab riigikohtu otsuse resolutsioonis.

„Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist,” lisatakse otsuses.

Riigikohus ei välista, et kui kohtunikud ei jõua enne valimistulemuste väljakuulutamist valdade sundliitmist puudutavaid otsuseid ära teha, võib kohus ka peatada vaidlustatud määruste sätete jõustumise.

Vaidlus ei mõjuta valimisi

Ühtlasi märkis riigikohus, et vaidlusalune sundliitmise määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates omavalitsusüksustes.

Lasva vald kaebas riigikohtusse valitsuse määruse, mille kohaselt sundliidetakse vabatahtlikult liituvate Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga ka Orava ja Vastseliina vald.

Mikitamäe vald kaebas riigikohtusse enda sundliitmise Setomaa vallaga, mis moodustatakse Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla Luhamaa nulga liitmisel.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Lasva vald kaebas Vastseliina sundliitmise otsuse riigikohtusse

Lasva vallavolikogu otsustas esmaspäeval vaidlustada riigikohtus valitsuse otsus, millega Vastseliina ja Orava vald sundliidetakse Võru vallaga, kellega Lasva on ühes Sõmerpaluga vabatahtlikult ühinemas.

„Sai otsustatud, et [avaldus] läheb sisse,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo pärast volikogu istungit Lõunaeestlasele.

Lasva vald taotleb riigikohtult valitsuse 22. juuni otsuse tühistamist, mille kohaselt sundliidetakse Orava ja Vastseliina vald loodava Võru vallaga. Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald on varem vabatahtlikult sõlminud ühinemislepingu ning täidavad kolmekesi seaduses nõutud 5000 elaniku nõude.

Juhansoo hinnangul pole valitsuse kavandatud sundliitmine kellelegi kasulik, sest Lasva, Sõmerpalu ja Võru valla liitumislepingus ei ole Orava ega Vastseliina huvid esindatud. Samas Orava ja Vastseliina omavahelise vabatahtliku liitumise lepingus kokku lepitud plaanid nullitakse tema sõnul sundliitmisega täiesti ära.

„Seda on kurb vaadata,” tõdes Juhansoo.

Nii Lasva kui ka teised asjasse puutuvad vallad soovivad, et nad saaksid vabatahtliku liitumise lõpule viia ning Vastseliinale tehtaks elanike arvu osas sarnane erand, nagu valitsus tegi Loksa linnale Harjumaal.

Esimene avaldus riigikohtule

Lasva vald on esimene vald Võrumaal, kes otsustas riigikohtusse pöörduda pärast seda, kui halduskohus nende kaebusele esmase õiguskaitse andmisest keeldus ning kõik sundliitmisi puudutavad vaidlused riigikohtu ainupädevuseks tunnistati.

Eelmisel nädalal esitasid riigikohtule sundliitmise otsuse tühistamist taotleva avalduse kuus Eesti omavalitsust, kelle seas Võrumaa valdu ei olnud.

Võru vallavanem Georg Ruuda sõnul takerdus riigikohtusse minek puuduva vallavolikogu asjakohase otsuse taha, milleta Eesti kõrgem kohus valdu jutule ei võta.

Pärast Lasva volikogu esmaspäevast otsust saab valitsuse algatatud nn Suur-Võru valla loomine kohtu poolt läbi vaadatud ning Võru vallal pole tingimata enam vajalik avaldust esitada.

Ruuda kinnitusel koguneb Võru vallavolikogu 12. augustil otsustama, kas samuti riigikohtusse pöörduda või jääda ootama, mis Lasva kaebusest saab.

Selgus võib tulla pärast valimisi

Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumil, kes valdade kaebuste asjus otsuseid teeb, on taotluste lahendamiseks aega neli kuud. See tähendab, et sundliitmiste osas võib kõrgema kohtu otsus selguda pärast 15. oktoobri kohalikke valimisi.

Seetõttu on Juhansoo sõnul oluline, et valdadel lastaks valimised läbi viia nii nagu kohalikud volikogud on otsustanud. Ning volikogud on otsustanud, et oktoobris valitakse Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvallale 21-liikmeline volikogu ning Orava ja Vastseliina ühendvallale 13-liikmeline volikogu, mitte ühe suurvalla volikogu, nagu soovib valitsus.

Põlva ja Võru maavanem on samal ajal välja andnud korraldused, mille kohaselt tuleb viies vallas läbi viia aga just nimelt ühe, 21-liikmelise volikogu valimine.

Vallad on maavanemate korraldused halduskohtusse kaevanud, soovides, et kohus annaks neile esmase õiguskaitse, mis võimaldaks viia valimised läbi nii, nagu vallad on planeerinud.

Juhul kui riigikohus peaks sundliitmise tunnistama õiguspäraseks, on Juhansoo sõnul kaht valda hiljem liita lihtsam, kui juba sundliidetud valdu hiljem tagasi lahutama hakata, kui riigikohus peaks sundliitmise otsuse tühistama.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama

Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Tallinna ringkonnakohus asus selles asjas seisukohale, et vaidlustatud valitsuse määrused on õigustloovad aktid ja nende peale esitatud kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vahendas riigikohtu pressiteenistus.

Ringkonnakohus selgitas 12. juulil tehtud otsuses, et ehkki vaidlustatud määrused puudutavad vahetult konkreetseid omavalitsusüksusi ning on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames, muudetakse nendega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna.

Vaidlusi õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse üle lahendab riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

Kuna kõnealuste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei saa kohus kohaldada ka esialgse õiguskaitse abinõusid.

LÕUNAEESTLANE

SAMAL TEEMAL: Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama

Võru vald koos Lasva ja Sõmerpalu ning Vastseliina ja Orava vallaga otsustasid vaidlustada kohtus nende kohta käiva sundliitmise otsuse. Kohtutee on ette võtnud ka Meremäe ja Mikitamäe vald, kellele ei meeldi sundliitumine Värskaga.

„Avaldus on koostatud ja sellega toimetatakse,” kinnitas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele.

Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald on otsustanud kohtus vaidlustada valitsuse 22. juunil vastu võetud määruse, millega Orava ja Vastseliina vald sundliideti varem vabatahtlikult ühinenud Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga.

„Meil pole Vastseliina ja Orava vastu midagi,” rääkis Süüden. „Me vaidlustame sundliitmise, sest meil [s.t Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallal] on kõik kriteeriumid täidetud.”

Sama kohtuasja raames soovivad Vastseliina ja Orava vald, et valitsus laseks neil jätkata iseseisva omavalitsusena, vaatamata sellele, et kahes vallas elas aastavahetusel 2690 elanikku.

Arvestades, et valitsus jättis sundliitmata 2740 elanikuga Loksa linna Harjumaal, soovib Vastseliina, et neilegi rakendataks sarnane erand, sest vald on võimeline sundliitmiseta jätkama.

Meremäe vastu sundliitmisele Setomaa vallaks

Võru vallaga haldusreformi puudutavad kohtuasjad Kagu-Eestis ei piirdu, sest valitsuse vastu on otsustanud kohtusse minna ka Mikitamäe volikogu ning kolmapäeval vaagib teemat Meremäe volikogu. Nii Mikitamäe kui Meremäe vallale ei meeldi, et neid sundliidetakse koos Värska vallaga Setomaa vallaks.

Meremäe volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt esitatakse halduskohtule kaebus valitsuse määruse kohta, millega ühendatakse Meremäe vald Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulgaga Setomaa vallaks. Halduskohtult loodetakse saada esialgne õiguskaitse, et kuni riigikohtu lahendi saabumiseni hoida ära valitsuse järgmised sammud.

Riigikohtule esitab Meremäe vald taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada valitsuse sundliitmise otsus põhiseadusega vastuolus olevaks ning seega kehtetuks.

Segadus volikogude valimistega

Sõltumata sellest, millised otsused kohtuveskitest viimaks välja jahvatatakse, on oodata segadust seoses kohalike volikogude läbiviimisega nendes valdades, kes on sundliitmise otsused kohtus vaidlustanud.

Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallavolikogud on juba ära teinud valimiseelsed toimingud, mis puudutavad tulevase ühendvalla volikogu suurust ja määranud valimisringkonna lähtudes eeldusest, et ühinevad kolm valda, mitte viis, nagu soovib riigivalitsus.

Niisamuti on Vastseliina ja Orava volikogud otsustanud, et sügisel valitakse seal volikogu kahest vallast koosnevale ühendvallale, mitte suurele Võru vallale.

Ka Meremäe volikogu otsustab kolmapäeval vaadata mööda valitsuse sundliitmise otsusest ning moodustab kohalike valimiste läbiviimiseks ühe valimisringkonna 11 mandaadiga ehk valmistub valima Meremäe, mitte Setomaa valla volikogu.

Valimiseelseteks toiminguteks on kohalikel volikogudel aega 15. juulini ning kui selgub, et valdades tehtud valimiseelsed toimingud ei kõla kokku keskvalitsuse sundliitmise kavas ette nähtuga, tuleb kohalikul maavanemal hiljemalt 19. juuliks teha ise otsused, et need vastaks valitsuse tahtele.

Sestap kavatseb Meremäe volikogu kolmapäeval etteruttavalt ära otsustada, et kohtusse kaevatakse ka maavanema tehtavad valimiseelsed toimingud. Sarnaselt plaanib käituda ka Mikitamäe volikogu.

Niisiis ei tea inimesed Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina ning Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas veel mõnda aega, millise omavalitsuse volikogu nad sügisel valivad.

ARVED BREIDAKS

Valitsus kinnitas neljapäeval määruse, millega ühendatakse Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald uueks Võru vallaks.

Ühtlasi muutis valitsus Orava valla maakondlikku kuuluvust, arvates Orava valla Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu.

Ühinevate omavalitsuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel kokku 10 990.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Võru valla osas jõustub Võru vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017, teatas valitsuse pressiteenistus.

Kokku kinnitas valitsus neljapäeval 11 uue kohaliku omavalitsuse loomise.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus otsustas neljapäeval sundliita Vastseliina ja Orava valla Võru vallaga.

Vabatahtlikult ühinevates Orava ja Vastseliina vallas elas aastavahetusel 2690 inimest ehk kaugelt vähem, kui haldusreformi seaduses nõutud 5000 inimest.

Valitsus otsustas neljapäeval, et Vastseliina ja Orava liidetakse Võru vallaga, kuigi mõlemal pool olid kohalikud volikogud sellele vastu.

Valitsuse otsuse kohaselt moodustatakse Võru vald, kuhu kuuluvad praegused Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald. Elanike arv liidetavates valdades oli aastavahetusel 10 990 inimest, millega on see Võrumaal tuleval aastal elanike arvu poolest Võru linna järel teine omavalitsus

ARVED BREIDAKS

Võru vallas kukkus teisipäeva lõuna ajal veoauto haagiselt maha transporditud tänavapuhastusmasin.

Õnnetusest Võrumõisa külas teatati kell 12.03, kui koormakinnituse aasade katkemise tõttu oli teele pudenenud tänavapuhastusmasin, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Kohale kutsutud tõstuk tõstis masina ratastele. Päästjad katsid masinast välja voolanud naftasaadused liivaga ja pühkisid reostuse kokku.

LÕUNAEESTLANE

Kose alevikus süttis kolmapäeva südaöö paiku põlema suur prahihunnik, mille kustutamiseks tuli kutsuda päästjad.

12 minutit pärast keskööd teatati häirekeskusele, et Kose alevikus põleb Ülase tänaval kortermaja juures suur prahihunnik, mille lähedal on ka autod.

Põlema oli läinud neljameetrise läbimõõduga rämpsuhunnik, mille päästjad kustutasid.

Päästetöö juhi esialgsetel andmetel võis tulekahju põhjustada maja katlamast varem välja toodud kuum tuhk, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad juhivad tähelepanu, et koldest võetav kuum tuhk tuleb panna mittepõlevast materjalist nõusse ning eemale süttida võivatest asjadest ja lasta sellel enne äraviskamist jahtuda.

Lõunaeestlane

Võru vallavolikogu kiitis kolmapäeval heaks ühinemislepingu Lasva ja Sõmerpalu vallaga, kellega kolme peale soovitakse moodustada 8300 elanikuga Võhandu vald. Millised mõõtmed ja nime Võrumaa suurim vald lõpuks saab, pole veel selge.

Kolmest ühinejast oli Lasva valla volikogu ühinemisotsuse heaks kiitnud juba 25. novembril ning kui üllatusi ei juhtu, annab Sõmerpalu volikogu oma õnnistuse uuele omavalitsusele 16. detsembril.

„Kõige raskem oli algus, sest see oli meie jaoks täiesti uus teema,” tunnistas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele liitumisläbirääkimisi kokku võttes. „Keegi meist ei tahtnud vabatahtlikult kellegagi liituda – kõik kolm valda on tegelikult sellised, kes saavad iseendaga väga hästi hakkama.”

Praeguseks ollakse Süüdeni kinnitusel ühinemismõttega juba harjunud ning seda võetakse paratamatusena. „Kui on käsk ja teisiti ei saa, siis tuleb see ära teha,” lausus ta.

Võhandu või Võru?

Kuigi ühinejad on otsustanud panna uuele vallale nime Eesti pikima jõe järgi, pole praeguseks veel kindlust, et nii ka läheb.

„Nime poolest on meil, jah, praegugi veel teema üleval,” nentis Süüden. Tema sõnul ei poolda riigi kohanimekomisjon uutele omavalitsustele nimede panekut, mis tuletatakse mõnest suurest loodusobjektist, nagu näiteks Peipsi järv või ka Võhandu jõgi.

Seega pole võimatu, et kolme valla esindajail tuleb nime-küsimuse juurde tagasi tulla ning siis tõstetakse lauale Võru valla nimi.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” rõhutas Süüden. „Kui vabariigi valitsus otsustab, et see ei sobi, siis ma olen aru saanud, et meie partnerid on valmis sellisel juhul kaaluma Võru valla nime.”

Süüdeni hinnangul räägib Võru valla nime säilitamise poolt tõik, et ligi 58 protsenti tulevase valla elanikest on praegused Võru valla elanikud, kes ühtlasi oma vallanimest loobuda ei soovi.

Teisalt pole ka selgust, kas Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald saavadki vaid kolmekesi uude valda kuuluma, sest pole võimatu, et nendega liidetakse ka haldusrefomi seaduse mõistes alamõõdulised Vastseliina-Orava ühendvald ning Meremäe vald.

Sellisel juhul tõuseks uue valla elanike arv suurusjärku 11 400, mis ei jääks enam palju maha Võru linnast, kus tänavu aasta alguses elas pealt 12 600 inimese.

„See oli selge, et tekivad kohad, kus lihtsalt ei ole võimalik 5000 elaniku künnist täita,” on Võru vallavanem Georg Ruuda varem Lõunaeestlasele öelnud. „Kui sundliidetakse, siis on meil veel võimalik natuke vaielda, aga seadus on seadus ja kui sundliidetakse, siis tuleb sellega leppida.”

Arved Breidaks

Võru vallamaja ees avati teisipäeval nimeline pink Väimela endisaegse näidissovhoostehnikumi direktorile Heino Kuusikule, kelle surmast möödub tuleval aastal 10 aastat.

Kuusik (1931-2007) juhtis Väimela Näidissovhoostehnikumi, praeguse Võrumaa kutsehariduskeskuse üht eelkäijat, aastatel 1964-1992. Samuti oli Kuusik aastatel 1993-2002 Võru vallavolikogu esimees.

Arved Breidaks