Võru raudteejaamas laaditi teisipäeva hommikul maha Taara linnakusse kolmeks kuuks õppustele saabunud Ungari üksuse tehnika, sealhulgas 14 soomustransportööri BTR-80.

Raudteed mööda Eestisse toodud tehnika alustas teekonda Ungarist, Slovakkia piiri lähistel asuvast Tata regioonist 26. juulil ning nädalaga jõudis see Võru raudteejaama.

Ungarlased ise maandusid Tartu lennuväljal pühapäeval USA õhujõudude transpordilennukiga C-17 Globemaster. Õppuste esimeseks osaks oligi tehnika ja sõjaväelaste vedu Eestisse.

Võrumaal ootab ungarlasi ees harjutamine koos 2. jalaväebrigaadi üksustega ning samuti tutvumine siinse maastiku ja olustikuga.

Ungari üksuse tuleku aluseks on kokkulepe Visegradi riikide vahel, kes otsustasid NATO heidutusmeetmete raames panustada sõjalise kohaloleku suurendamisse Balti riikides.

ARVED BREIDAKS

Võru raudteejaamas teisipäeval toimunud juuniküüditamise ohvrite mälestustseremoonial asetas pärja kannatanute memoriaalile vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul ei suutnud Eesti inimeste vastu suunatud vägivald murda me unistust vabadusest.

„Reedesel päeval, täna 76 aastat tagasi tegid võõrad okupatsioonivõimud viimaseid ettevalmistusi massiküüditamise läbiviimiseks,” lausus Kaljulaid sõnavõtus. „Uue hommiku esimestel tundidel hakati kodudest väevõimuga viima meie kaasmaalasi. Mehi ja naisi. Lapsi, vanemaid, isasid, emasid.”

Nõukogude Liidus puudutas juuniküüditamine lisaks Eestile Lätit, Leedut, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat, kust viidi jõuga punaimpeeriumi teistele aladele üle 65 000 inimese.

Eestis oli juunis 1941 plaanis küüditada 11 102 inimest, kellest suudeti tabada ja deporteerida 9146 inimest.

Nõukogude okupatsiooni algusaastatel küüditati Eestist Siberisse kokku üle 46 000 inimese. Võrumaal sunniti aastatel 1941-1952 kodu maha jätma üle 3600 inimese, kellest enamik viidi minema just Võru raudteejaamast.

„Kõik need küüditamised ja vägivald olid suunatud meie maa ja meie rahva vastu, meie inimeste, meie perede vastu,” tõdes president Kaljulaid.

„Aga see vägivald oli suunatud ka meie enesekindluse ja vabaduseiha ja vabaduseusu vastu. Jah, küüditamine jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud unistust vabadusest. Meie ei murdunud, me olime tugevamad võõrast vaenust ja võõrast vihast. Aga me mõtleme alati neile, kes jäid tundmatusse siis ja hiljemgi,” lausus riigipea.

Vaata pilte ja videokokkuvõtet Võru raudteejaamas toimunud koosviibimisest.

ARVED BREIDAKS