Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võru tähistab 233 aasta möödumist linna asutamisest reedel ja laupäeval toimuva festivaliga.

Sündmused algavad reedel kell 16.15 spordikeskuse juurest algava rongkäiguga ning jätkuvad Kesklinna pargis, kus on toimuvad kontserdid, töötoad ning pakutakse torti.

Vaadata saab ka vanatehnika näitust, toimub 1784 meetri pikkune linnajooks, kiiking ning keskööni kestev rahvapidu.

Laupäeval peetakse linnapäevade laata, toimub Võru XII rattaralli ning õhtul on Kreutzwaldi pargis Võru Puhkpillifestivali kontsert. Linnapäevad lõpetab kell 20 algav järvekontsert.

Võru linna asutamise päevaks peetakse 21. augustit 1784, kui Riia kindralkuberner George Browne kinnitas dekreedi Võru asukoha ja linna nime määramise kohta.

LÕUNAEESTLANE

Danpower Eesti AS tegi neljapäeval Seminari tänaval algust uue kaugküttetorustiku rajamisega, mi vahetab välja 1970ndatel paigaldatud torud.

„Vana torustik on paigaldatud 70ndatel aastatel ja on seetõttu väga avariiohtlik,” ütles ettevõtte müügi- ja kliendisuhete juht Maire Udras.

Tööde käigus rekonstrueeritakse lisaks Seminari väljakule ka Seminari ja Koidula tänava kaugküttetorustik kokku 600 meetri ulatuses.

Järgmisel nädalal algavad torustiku ehitustööd ka Laane elurajoonis Laane 4 ja 6 aadressidel paiknevate majade suunas. Hiljem jätkatakse torutöödega teisel pool tänavat.

„Laane elamurajoon on Võru linnas viimane piirkond, kus elanike varustamiseks kütte ja tarbeveega kasutatakse künades paiknevat amortiseerunud neljatorusüsteemi, kus soe vesi jõuab tarbijateni eraldi torustiku kaudu,” selgitas Udras.

Sestap asendatakse seal vana, suurte soojakadudega süsteem uue eelisoleeritud kahetorusüsteemiga.

Torustiku ehitus toob kaasa ebamugavusi liikluses ning asjasse puutuvates elamutes katkestusi sooja tarbeveega varustamisel. Kohalikele elanikele on alati tagatud juurdepääs oma kinnistule. Samas küttevarustus on novembrini kestvate ehitustööde ajal elanikele tagatud, kinnitas ettevõte.

Danpower investeerib tänavu kaugküttetrassidega seotud projektidesse 1,5 miljonit eurot, kulutusi aitab katta Keskkonnainvesteeringute Keskus.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: MARIANNE METT/VÕRU LINNAVALITSUS

Võru noortekeskus on õpilasmalevaid korraldanud juba aastaid, nii nagu ka tänavu, mil ligi 40 noort sai juunis ja juulis maleva tegemistes kaasa lüüa.

Malev on projektipõhine ettevõtmine, mis annab noortele võimaluse töötamiseks ning taskuraha teenimiseks, pakkudes lisaks neljatunnisele tööpäevale ka seltskondlikku tegevust ning harivaid karjäärialaseid töötubasid.

Kahe nädala jooksul korrastati Võru linna ja valla territooriumi – rohiti, kõblati ja tehti teisi heakorratöid.

Võru maleva rühmajuht Kauri Kaljuste usub, et malevas osalemine annab noortele töökogemusi ja teadmisi tööelu kohta.

Navi rühma malevlane Hanna-Maria Org lausus, et temal olid malevast väga head kogemused ning seltskond oli suurepärane. Kindlasti motiveerib noori malevas osalema ka see, et tehtud töö eest saab palka.

„Mul on võimalus teenida oma raha ja ma ei pea vanematelt küsima,” lausus Hanna-Maria. Teenitud raha noored kohe kulutama ei kipu, pigem koguvad.

Noored tõid välja, et nende eeliseks tööturul on kiire õppimisvõime ja hea suhtlemisoskus. Hanna-Maria on arvamusel, et kui tegevus on teada ja toimub koolitus, siis ei saa juhtuda ka õnnetusi tööülesandeid täites.

KRISTI RANDLA,

Töötukassa Võrumaa osakonna ESF karjääriinfo spetsialist

FOTO: KAURI KALJUSTE

Võru linnas põrkasid teisipäeva lõunatunnil fooriga reguleeritud Jüri ja Vabaduse tänava ristmikul kokku sõiduautod Audi ja Volkswagen.

Õnnetus juhtus kella 12.25 paiku, kui sõiduautot Volkswagen Touran juhtinud 40-aastane mees sooritas vasakpööret ja ei märganud otse liikunud sõiduautot Audi A8, mida juhtis 23-aastane mees, mille järel toimus kokkupõrge.

„Mõlemad autojuhid väitsid, et neile siras fooris sõitu lubav roheline tuli,” vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk Lõunaeestlasele.

Kokkupõrke tõttu sai kergemalt viga Volkswagenis kaasa sõitnud 38-aastane naine, kes toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. Teised autos olnud reisijad, teiste seas kaks last, viga ei saanud.

Politsei tuvastas, et autojuhid olid kained ja juhtimisõigusega.

ARVED BREIDAKS

Võrus Kreutzwaldi ja Jüri tänaval soojatorustikku rajava Danpower Eesti AS teatel kestavad tööd materjalitarne hilinemise tõttu plaanitust kauem, kuid hiljemalt juuli lõpuks saab liiklus kahel tänaval täies mahus taastatud.

Kitsendatud sõiduradadega tänav avatakse liiklusele ehituse ajal esimesel võimalusel, kuid täielikult taastub liiklus tänavatel hiljemalt kuu lõpus, teatas Danpower Eesti. Viivituse põhjuseks on torumaterjali hilisem saabumine.

„Torutarned on hilinenud meist sõltumatutel põhjustel,” ütles töid tegeva KVL Tehnika OÜ projektijuht Andrei Koval. „Oleme tulnud vastu nii palju kui võimalik ning hoidnud tööde tegemise ajal ühe raja Kreutzwaldi tänaval pidevalt lahti ühistranspordile ja kohalikele elanikele.”

Praeguseks on torustiku paigaldamine Jüri tänaval lõpetatud ning 5. juulil alustati täitmise ning tänava järk-järgulise avamisega liiklusele. Jüri tänava ots on praegu veel suletud ning liiklejatel palutakse kasutada liiklusmärkidega viidatud ümbersõite.

Tööde lõpuosas asfalteeritakse uuesti Kreutzwaldi ja Jüri tänava osad ning taastatakse muud rikutud katendid. Teekatte ehituse ajal tuleb liiklus Kreutzwaldi ja Jüri tänaval mõneks päevaks veel täielikult sulgeda.

LÕUNAEESTLANE

Olulised numbrid

Liikluskorraldus: Risto Aim, Võru linnavalitsus, 5347 4332

Probleemid objektil: Andrei Vaht, KVL Tehnika OÜ objektijuht, 5358 6455

Küsimused Danpowerile: Maire Udras, müügi- ja kliendisuhete juht, 5887 7226

Võru luterlaste omanduses Katariina kirikule tehakse sel suvel paljude rahastajate toetusel torniosa remont, et sissepääs pühakotta oleks taas ohutu ning tulevase Võru keskväljaku dominant näeks seisusekohaselt hea välja.

„Eelmisel aastal, kui toimus paraad Võrus, siis oli tõsine probleem, kuidas lasta president ja teisi kõrgeid isikuid kirikusse, sest oli varinguoht,” rääkis Võru linnapea Anti Allas Lõunaeestlasele.

Torniosa oli juba mõnda aega kehvas seisus, sealt pudenes fassaaditükke, mistõttu tuli kiriku sissepääs lindiga piirata. „Seetõttu võtsimegi kõige kriitilisemas seisus olnud torniosa sel aastal käsile,” ütles Allas.

Lisaks tornile ja esifassaadile tehakse tänavu korda ka kiriku trepp, kuhu lisatakse kaldtee, et ratastoolis inimesed pääseks lihtsamini sisse.

Annetajatelt oluline abi

Aastal 1793 valminud Võru Katariina kiriku ehitamiseks annetas keisrinna Katariina II kreisilinn Võrule 28 000 hõberubla. Riigi, linna ja paljude eraannetajate toetusel käib kultuurimälestiseks tunnistatud pühakoja uuendamine ka nüüd.

Torni uuendamine läheb maksma ühtekokku 113 000 eurot, millest ligi 40 000 eurot pärineb eraannetajate ja kohalike ettevõtjate käest. Ülejäänud osa rahast tuleb linna eelarvest ja riigikogu katuserahast.

„Tegelikult on inimeste ja Võru ettevõtjate annetustel väga oluline osa,” kinnitas Allas. „Et Võru inimesed üheskoos soovivad seda kirikut korda teha, tõstab tõenäosust, et ka mujalt raha tuleks.”

Möödunud paari aasta jooksul on Katariina kirik saanud uue katuse ning restaureerimistöid jätkub seal ka pärast tänavusuviseid töid veel mitmeks aastaks. Kiriku renoveerimise järgmistes etappides on kavas uuendada hoone mõlema külje ja tagafassaad.

Tänavuste renoveerimistöödega jõutakse ühele poole septembri lõpuks.

Vaata videolugu Katariina kirikust.

ARVED BREIDAKS

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani jaaninädalal müüki Võru vana politseimaja Kreutzwaldi tänavas.

„Jah, vana politseimaja on käesoleva aasta müügiplaanis ja nüüdseks on alustatud ka aktiivse müügiga,” kinnitas RKASi avalike suhete juht Madis Idnurm Lõunaeestlasele.

Hinnaga 124 900 eurot on müügis kaks endisesse politseihoonete kompleksi kuulunud kahekorruselist maja, pluss garaažid. Krundi suurus on 2382 ruutmeetrit.

Võru politseijaoskond kolis Kreutzwaldi tänava majadest välja 2015. aasta juulis, kui Nöörimaal oli valminud uus politsei- ja päästehoone. Pärast seda on Kreutzwaldi 52/52A majad seisnud tühjalt.

ARVED BREIDAKS

Võru linna, nelja ümberkaudse valla ja Lõuna-Eesti haigla esindajad ning kümme perearsti allkirjastasid kolmapäeval kokkuleppe Võru uue tervisekeskuse rajamiseks, mis koondaks piirkonna esmatasandi arstiabi ühe katuse alla.

„Tänaseks on selge, kes on need osalised, kes võiksid tulevase tervisekeskuse puhul olla reaalsed kasusaajad,” rääkis Võru linnapea Anti Allas Lõunaeestlasele.

Lisaks Võru linnale soovivad tervisekeskuse rajamisega seotud olla Haanja, Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald, samuti AS Lõuna-Eesti Haigla ning perearstid Siiri Johanson, Kaja Kasak, Tiia Kõiv, Margit Kõivomägi, Agi Märdin, Anne Ojakäär, Iia-Ulvi Raid, Silvi Susi, Anne Trumm ja Marje Toom.

Allkirja andmine ei too osapooltele esialgu kaasa ühtegi kohustust. Küll on aga esmast kokkulepet tarvis selleks, et, nagu lepingus seisab, „pidada läbirääkimisi koostöö tingimuste määratlemiseks”.

„Lõplikult soovime kõik detailid paika saada septembri lõpuks, et oleksime valmis taotluse esitamiseks,” kinnitas Allas.

Võru tervisekeskuse ehitus rahastatakse suuresti sotsiaalministeeriumi vahendatava Euroopa Liidu toetusega, mille abil soovib riik maakondade suuremates keskustes parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust ning luua meedikutele paremad töötingimused.

Programmi mullu toimunud esimese taotlusvooru kaudu saadava toetusega on tervisekeskused peagi kerkimas Antslas, Põlvas, Räpinas, aga ka mujal Eestis.

Näiteks Antslasse rajatakse kolmele perearstile ning mitme lisateenuse osutamiseks mõeldud tervisekeskus, kus hakatakse teenindama kogu piirkonna patsiente.

„Saime rahastuse peale ja järgmisel aastal on tervisekeskus valmis,” kinnitas Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp Lõunaeestlasele.

Võru linn otsustas koos Jõgeva, Maardu linna ja Vändra aleviga mullu toimunud esimesest taotlusvoorust kõrvale jääda, kuid on nüüd teistele järele liikumas. Võru tervisekeskuse ehitamise tarbeks on ministeeriumil reservis 1,33 miljonit eurot.

Ehitus paari aasta pärast

Allase sõnul algab Võru tervisekeskuse ehitamine kõige varem ülejärgmisel aastal. „Reaalne ehitus võib jääda aastatesse 2019-2021,” lausus Allas.

Maja tulevast asukohta pole tema sõnul veel „lukku löödud”, kuid suure tõenäosusega rajatakse see Võru bussijaama naabrusse, kus linn on alustanud autoparkla ning kergliiklustee ehitust.

Üle Eesti rajatavates esmatasandi tervisekeskustes hakkab tööle vähemalt kolm perearsti, lisaks füsioterapeut, ämmaemand, koduõde. Sõltuvalt vajadusest võidakse seal pakkuda ka näiteks sotsiaal- ja eriarstiabi ambulatoorseid teenuseid.

Võru keskus rajatakse kümnele perearstile. Lõuna-Eesti haigla hakkab seal pakkuma ämmaemanda, füsioteraapia, röntgendiagnostika teenust ja vajadusel ka teisi teenuseid.

Vaata videolugu kokkuleppe allkirjastamiselt.

ARVED BREIDAKS

Võru linna Jüri tänava õppeasutuses puhkes esmaspäeval kahe neiu vahel tüli, mis ühele neist lõppes traumapunktis.

Keskpäeva paiku rüseluseks välja kasvanud tülitsemise tõttu sai vigastusi 18-aastane neiu.

Kannatanu pöördus esmaabi saamiseks haiglasse.

Juhtunu üksikasju selgitab politsei, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

LÕUNAEESTLANE

Võru linnas leiti pühapäeva õhtul kella 18 paiku Juudi pargist 55-aastase mehe surnukeha.

„Surma täpne põhjus selgitatakse ekspertiisi käigus, kuid välisel vaatlusel surnukehal vägivalla tundemärke ei olnud,” teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk Lõunaeestlasele.

Sündmuskoha olude põhjal ei ole politseil esialgu põhjust kahtlustada, et mehe surma võinuks põhjustada kuritegu.

LÕUNAEESTLANE

Võru haljasaladel ja Tamula rannas alustati igakevadiste hooldustöödega, millega kuu teiseks pooleks tahetakse valmis saada.

Katariina alleel koristati kolmapäeval kokku sügisest jäänud lehepuru ning õhutati muru (pildil).

„Olulised lõigud linnas, kus käib rohkem rahvast ja kus tahame, et muru oleks kena, ei sammalduks, siis seal peab muru õhutama,” lausus Taristuhaldus OÜ juhataja Andres Visnapuu Lõunaeestlasele.

„Katariina allee on ikkagi linna üks visiitkaartidest ja seetõttu peab seal ka rohkem vaeva nägema,” lisas ta.

Tamula rannas alustati linnavalitsuse teatel promenaadi puitlaudise ja köispiirete, samuti paadisildade ning vetelpääste torni korrastamist. Töödega lõpetatakse 22. maiks.

Lisaks tasandatakse supelrannas tuule kuhjatud liivavallid ning veetakse liiva juurde. Hiljem sõelutakse supelranna liiv läbi.

ARVED BREIDAKS

Sel nädalal algab Võru linna läbiva kergliiklustee ehitus, mille valmides on võimalik mööda rattateed Tartu tänavalt Lõuna-Eesti Haiglani sõita.

Ehitusega on esmajärjekorras kavas alustada Luha tänaval, kus kergtee rajatakse Pikk ja Jüri tänava vahelisele lõigule. Samuti rajatakse kergtee Koreli tänavale alates Jüri tänava ristmikust kuni Räpina maanteeni (vt kaarti).

Selle kokku 2,3 kilomeetri pikkuse lõigu ehitab OÜ Asfaldigrupp, mille esindaja sõnul on töödega kavas sel nädalal alustada Pika tänava poolsest otsast, vahendas linnavalitsuse pressiesindaja.

Lähema paari nädala jooksul peaks linnavalitsuse teatel algama ka Tartu tänavale ja sealt kuni Räpina maanteeni viiva 1,7 kilomeetri pikkuse kergtee ehitus. Seda lõiku ehitav OÜ Aigren plaanib tööga alustada Mäe tänava otsast.

OÜ Aigren rajab umbes kilomeetri pikkuse kergliiklustee ka Võru-Valga maantee ja Kasaritsa-Kubja tee ristmikust läbi laululava territooriumi Lõuna-Eesti haiglani.

Tööd lähevad kokku maksma ligi 1,1 miljonit eurot, millest osa katab Euroopa Liidu abi.

LÕUNAEESTLANE

 

Võrus põrkasid ööl vastu pühapäeva Jüri tänaval kokku kaks sõiduautot, kuid keegi vigastada ei saanud.

Õnnetus juhtus kella 2.19 ajal Jüri tn 26 maja juures, kus põrkasid kokku sõiduautod Ford ja Volkswagen.

Meedikud tuvastasid, et keegi viga ei saanud. Mõlema auto juhid olid politsei kinnitusel kained ning said õnnetuse juhtumise asjaoludes omavahel kokkuleppele.

LÕUNAEESTLANE

Võru Kreutzwaldi Kooli külastasid aprilli viimasel nädalal õpilased Leedust ja Lätist, et keskkonnahoiu egiidi all tutvuda siinse eluga ja eakaaslastega parema tuleviku nimel plaani pidada.

24 õpilasest ja kuuest õpetajast koosnev lätlaste-leedulaste esindus jõudis Võrru Põhjamaade ministrite nõukogu Nordplus programmi abil, mille eesmärk on edendada Põhjala ja Balti riikide haridusalast koostööd.

„Läbivad teemad selles projektis on taastootmine, keskkonnahoid, loodus, matemaatika, erinevad teadused põhikooli õpilastele,” selgitas Kreutzwaldi Kooli huvijuht Kai Laanemaa Lõunaeestlasele.

Selles võtmes viidi nädala jooksul Võrumaal läbi ühiseid töötubasid, tutvuti Võru linnaga, käidi matkamas maakonna looduskaitsealadel ning muuhulgas tehti ka nukuteatrit.

„Selle kõrval mitte üldsegi väheolulisem on noorte omavaheline suhtlus,” rääkis Laanemaa. „Noortel on võimalus praktiseerida inglise keelt ja läbi kohtumiste üksteise kultuure tundma õppida.”

Välismaalastega suhtlemisel Võru noortel tõrkeid pole. „Võru noored on tõeliselt ägedad,” kinnitas Laanemaa. „Esiteks on nad keeleliselt väga tugevad ja ettevõtlikkuse poole pealt ei ole probleemi neid kaasata või lasta neil tegevusi algatada.”

Sügisel sõidavad Võru õpilased ja õpetajad sarnasele külaskäigule Leetu.

Vaata videolugu Võru Kreutzwaldi Koolist.

ARVED BREIDAKS

Võru linnavolikogu otsustas kolmapäeval võtta mitme investeeringu tegemiseks 480 000 eurot laenu.

Volikogu andis linnavalitsusele loa suurendada Võru laenukoormust veel 480 000 euro võrra.

Laenuraha kulub bussijaama juurde parkla ehitamise jaoks maa ostmiseks, linna läbiva kergliiklustee ehituseks, Võrusoo tööstusala ja loomemajanduskeskuse projekteerimiseks, lasteaedade Punamütsike ja Päkapikk remondiks, tänavate, skeitpargi, Võrukivi soojatrassi ehituseks, Võru Kesklinna Kooli rekonstrueerimiseks ja muusikakooli ruumide suurendamiseks.

480 000 euro suuruse laenu võtmine kümneks aastaks läheb maksma kuni 540 000 eurot.

Käesoleva aasta esimese kahe kuu seisuga oli Võru linna laenukoormus rahandusministeeriumi andmetel 6,35 miljonit eurot ehk 58,2 protsenti eelarve tuludest.

ARVED BREIDAKS

Tänavu kavas olnud Võru Seminari väljaku uuendamine lükkub järgmisse aastasse, kuna projekteerimisele kulub oodatust rohkem aega.

„Põhjus on selles, et linnavalitsusele üle antud nn linnamööbli [purskkaev, pingid, stendid, rattaparklad, turulett, valgustid jmt] ehitusprojekti osa ei vastanud sisult tööprojektile esitatavatele nõuetele,” selgitas linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett Lõunaeestlasele.

Kuna linnamööbli lahendused mõjutavad Meti sõnul oluliselt projekti teisi lõike, ei saanud linnavalitsus lugeda projekti isegi osaliselt valminuks ning sestap ei ole ka võimalik alustada väljaku ehitustöid.

„Võru keskväljaku projekteerijale määrati puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetele vastava tehnilise projekti esitamiseks uus tähtaeg, milleks on 1. juuli 2017,” lisas Mett. Varasema plaani kohaselt loodeti kogu projekt kätte saada juba tänavu jaanuaris.

Projekti valmimise järel saab linnavalitsus välja kuulutada tööde riigihanke, mille võitja selgub arvatavalt suve teises pooles.

„Arvestades tööde mahtu, jäävad ulatuslikumad ehitustegevused uude aastasse. Igal juhul valmib väljak 2018. aastal, Eesti Vabariigi juubeliaastal,” kinnitas Mett.

Siiski saab tänavu Seminari väljakul ettevalmistavate töödega alustada. Näiteks vahetab Danpower Eesti AS suve teises pooles välja väljaku alt kulgeva küttetoru. „See võimaldab järgmisel aastal juba varakult töödega alustada, sest ei pea ootama kütteperioodi lõpuni,” lisas Mett.

Seminari väljaku uuendamist toetab 2,7 miljoni euro ulatuses EAS.

ARVED BREIDAKS

Võru linnavalitsus andis Otepää Motoklubile nõusoleku korraldada 13. mail Võrus kokkutulek ja motoparaad.

„Mootorratturite kevadpäevad” nime kandva motomatkajate kokkutuleku tarbeks suletakse Vabaduse väljak 13. mail hommikul kella 6 kuni 15.30-ni, teatas linnavalitsus.

Kokkutuleku lõpetab umbes pooletunnine motoparaad piki Vabaduse-Vilja-Pikk-Jaama-Kreutzwaldi-Jüri tänavat.

Lõunaeestlane

2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab 18. märtsil oma taasloomise 25. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäigu ja lahtiste uste päevaga.

Pataljoni allüksused koos politsei- ja piirivalveorkestriga asuvad jalutuskäigule läbi Võru linna kell 10, et demonstreerida linnarahvale rivioskusi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Sellel järgneb kell 14-17 toimuv lahtiste uste päev Taara linnakus.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomisest möödub 25 tegusat aastat, mil pataljon on tublisti panustanud Eesti riigikaitsesse. Pataljoni ridadest on sirgunud ohvitsere, kes teeninud kaitseväe juhataja, peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ja teistel kõrgetel ametikohtadel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

„Mis veelgi olulisem – pataljon on kasvulavaks uutele kuperjanovlastele, ohvitseridele, allohvitseridele ning sõduritele, kes on valmis, relv käes, oma riiki ja vabadust kaitsma,” lisas Tõniste.

Sõduri elu-olu vaadata

Lahtiste uste päeval saavad huvilised tutvuda ajateenijate olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintballi, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi.

Kõige väiksemate külaliste jaoks on lastenurk, kus saab joonistada ja muud huvitavat teha. Värbamiskeskus tutvustab kaitseväe tegevust ja ametikohti, erioperatsioonide väejuhatus demonstreerib oma varustust, kell 16 algava näidislahinguga demonstreerivad kaitseväelased oma oskusi.

Kuperjanovi jalaväepataljoni on hetkel suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 18. märtsil 1992.

Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lõunaeestlane

Võru linnas puhkes kolmapäeva ennelõunal Petseri tänava elumaja neljanda korruse korteris tulekahju.

Päästjad said kell 10.09 väljakutse Petseri tn 2 kortermajast, kus neljanda korruse korteris oli pliidi kohal asuv ventilaator põlema läinud ning korter oli suitsu täis.

Kohale sõitsid pääste- ja paakauto ning Võru kiirabi.

Päästjate saabumise ajal põles köögis pliidi kohal olev ventilaator ja köögikapp. Koridoris kohtasid päästjad naist ja last, kes kohe välja juhatati ja kiirabi hoole alla anti. Tõsisemat viga nad ei saanud, kinnitas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Lõunaeestlasele.

Tulekahju kustutati kella 10.36. Naine ja laps viidi tuttavate juurde. Kohale kutsutud elektrikud lülitasid korterist voolu välja.

Põlengu tekkepõhjust selgitatakse.

Arved Breidaks

Võru linnavalitsus kinnitas Tartu tänavalt Lõuna-Eesti haiglani kulgema hakkava kergliiklustee rajamise riigihanke tulemused maksumusega ligi 1,1 miljonit eurot.

Tänavu kavas oleva, kokku viie kilomeetri pikkuse kergliiklustee ehitus on jagatud kolmeks osaks. Neist kahe puhul tegi parima pakkumise OÜ Aigren ning ühe osa hanke võitis OÜ Asfaldigrupp.

OÜ Aigren rajab umbes kilomeetri pikkuse kergliiklustee Võru-Valga maantee ja Kasaritsa-Kubja tee ristmikust läbi laululava territooriumi Lõuna-Eesti haiglani.

Samuti ehitab Aigren umbes 1,7 kilomeetri pikkuse kergtee alates linna piirist Tartu tänaval mööda Koreli kaldapealset kuni Räpina maanteeni.

Pikima, 2,3 kilomeetri pikkuse kergtee Räpina maanteest kuni Luha tänavani ning Luha tänavale Jüri ja Pikk tänava vahelisele lõigule ehitab OÜ Asfaldigrupp.

Võrus põhjust rohkem autota liikuda

Võru linnapea Anti Allas on varem öelnud, et rajatavate kergliiklusteedega ühendatakse praegu Parksepast ja Väimelast Võru piirini küündiv kergtee Lõuna-Eesti haiglani ulatuva teevõrguga.

Kogu piirkond, kõige suuremad tööandjad ja elamu- ja kaubanduspiirkonand saavad omavahel ühendatud,” ütles Allas Lõunaeestlasele varem antud intervjuus.

Ma arvan, et Võru rahvas hakkab rohkem jalgrattaid kasutama ja jalgsi käima, et liikuda tööle, kooli, kaubandusse, kuhu iganes,” ennustas Allas.

Raha kergteede ehituseks saavad Võru linn ja vald Euroopa Liidult.

Vaata videost Anti Allase varasemat kommentaari.

Arved Breidaks

Võru linnavalitsuse esindus reklaamib Tallinnas reedel alanud turismimessil Tourest tänavu suvel toimuvat Võru lastefestivali.

Juuli viimasel nädalavahetusel toimuv festival jagatakse korraldajate teatel teemade ja tegevuste järgi eraldi aladeks. Nendeks aladeks on muinasjututehas, seikluspark, mustkunst-tsirkus, AHHAA teadusteater, atraktsioonide park, tehnikapark, muinasala, müstiline filmimaja, arvuti-kino töötoad, kontsert, teater.

„Festivali korraldamisega on Võrul soov luua püsiv traditsioon, suvine üritus, mis tooks igal aastal peresid Võrumaale,“ ütles Võru linnapea Anti Allas. „Osalema ootame kõiki lastega peresid, lapsemeelseid ja lastesõbralikke inimesi Eestist.“

Turismimessil tehakse lastefestivalile reklaami, pakkudes külatajatele näomaalingu tegemist, punutakse patse, kostümeeritakse, meisterdatakse, toimuvad võistlused ning laval astub üles koomilise mustkunstniku Mironof show, teatas linnavalitsus.

Lõunaeestlane

FOTO: Võru linnavalitsus

Vana-Võromaa kultuurikojas teisipäevast vaadata olev fotonäitus „Tsiistrenuka inimesed” viib vaataja ajas tagasi sõjaeelsetesse kümnenditesse, äratades ellu mälestused Vastseliina kihelkonnas elanud inimestest ja nende maailmast.

„Enamus on siin 1920ndate aastate lõpp ja 1930ndad aastad, kõik pildid on enne sõda tehtud,” rääkis näituse kokku pannud Ago Ruus Lõunaeestlasele.

Näitusel on vaadata kahe tollase Vastseliina kihelkonna harrastusfotograafi, Alfred Hollo ja Elmar Niilo ülesvõtted inimestest ja ajast, mil fotograafile poseerimine oli sündmus omaette. Mõlemad mehed olid hobifotograafid – Hollo teenis kooliõpetajana ning Niilo oli talumees.

„Eks neid, hobifotograafe, peeti natukene külahulludeks,” sõnas Ruus. Küllap sel põhjusel oli Elmar Niilo valinud ka varjunime, millega oma fotosid signeerida – Vana Hull.

Digiajastu devalveerib pildikultuuri

Vanad perefotod võivad Ruusi sõnul olla pealtnäha küll ühe perekonna või suguvõsa isiklik maailm, kuid laiemalt on tegemist dokumentidega, mis võimaldavad vaadelda tollast riietust, soenguid, olmetingimusi.

„Tolleaegsed harrastusfotograafid lähtusid sellest, et see pilt on nii-öelda peatunud aeg, see hetk, mis me oleme püüdnud kinni ja mis jääb tulevastele põlvedele,” rääkis Ruus.

Praegune masspildistamine pole 70-80 aasta taguse pildikultuuriga kuidagi võrreldav, sest pildi kvaliteet on andnud tublisti järele kvantiteedile.

„Tollal tehti võte ja see oli tõesti pilt. Aga tänapäeval tehakse „klõps” ja kui sajast „klõpsust” üks on pilt, siis on hea,” rääkis Ruus. „See on devalveerunud, see pildikultuur.”

Lisaks vanadele Võrumaa fotodele on kultuurikojas üleval ka Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, kus on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu 19. sajandi lõpus. See näitus kannab pealkirja „Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887”.

Vaata pildigaleriid ja videolugu näitusesaalist.

Arved Breidaks

Piirivalve ja migratsioonijärelevalve ametnikud kontrollisid esmaspäeval Võru linnas renoveeritava Sõlekese lasteaia ehitustöölisi, leidmata objektil ühtegi illegaalset töölist ega tagaotsitavat.

Kokku kontrolliti 9 juriidilist isikut ja 44 füüsilist isikut, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kontrolli käigus Eestis seadusliku aluseta viibivaid ja töötavaid ega ka tagaotsitavaid isikuid ei tuvastatud.

Lõunaeestlane

Laupäeva hilisõhtul Võru kesklinnas juhtunud kahe auto kokkupõrkes sai vigastada kolm meest ja üks naine, kes toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi ja Lõuna-Eesti haiglasse.

Õnnetus juhtus kella 23.02 ajal Vabaduse ja Lembitu tänava ristmikul, kus 25-aastane naine sõitis sõiduautoga Ford Galaxy ette peateel liikunud 32-aastase mehe juhitud sõiduautole Subaru Impreza ja toimus kokkupõrge.

Sündmuskohalt toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi 29-aastane Subaru kaasreisija. Subaru kaasreisijaks olnud 28-aastane mees, Fordi juht ja Fordis kaasreisijaks olnud 24-aastane mees toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Lõunaeestlane

Võru linnavalitsus kuulutas välja riigihanke kolme kergliiklustee ehitamiseks, mis läbi linna kulgedes ühendavad Tartu tänava Lõuna-Eesti haiglaga.

Kokku on kavas Võru linna ja valda juurde rajada viis kilomeetrit uut kõnni- ja rattateed, mis on jagatud kolmeks lõiguks.

Võru linnapea Anti Allase sõnul ühendatakse rajatavate kergliiklusteedega praegu Parksepast ja Väimelast Võru piirini küündiv kergtee Lõuna-Eesti haiglani ulatuva teevõrguga.

Kogu piirkond, kõige suuremad tööandjad ja elamu- ja kaubanduspiirkonand saavad omavahel ühendatud,” ütles Allas Lõunaeestlasele varem antud intervjuus.

Esimene, umbes ühe kilomeetri pikkune rajatav teelõik algab Võru-Valga maantee ja Kasaritsa-Kubja tee ristmikust, kulgeb mööda Kasaritsa-Kubja tee parempoolset külge kuni Lauluväljaku tee ristmikuni, sealt edasi mööda Kubja-Reedo teed, seejärel Võru metskonna maal kuni lauluväljakuni, jõudes viimaks haiglani.

Tee-ehitus linnas

Tee-ehituse teine osa hõlmab 2,3 kilomeetri pikkuse kergtee rajamist Koreli tänavaga külgnevale, Räpina mnt ja Luha tänava vahelisele alale ning Luha tänavaga külgnevale Jüri ja Pika tänava vahelisele alale.

Kolmas rajatav teelõik tuleb Tartu tänavaga külgnevale linna piiri ja Lembitu tänava vahelisele alale ning Koreli ojaga külgnevale Tartu tänava ja Räpina maantee vahelisele alale. Selle pikkuseks saab olema umbes 1,7 kilomeetrit.

Tööde ennustatav maksumus koos käibemaksuga on pealt 1,4 miljoni euro, millest suure osa katab saadav toetus.

Ma arvan, et Võru rahvas hakkab rohkem jalgrattaid kasutama ja jalgsi käima, et liikuda tööle, kooli, kaubandusse, kuhu iganes,” ennustas Allas.

Tee-ehitajatelt laekuvad pakkumised avatakse 22. veebruaril.

Vaata videost linnapea Anti Allase kommentaari.

Arved Breidaks