Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõuna-Eesti Haigla tähistab tänavu 190 aasta möödumist haiglaravi andmise alustamisest Võrumaal, kus 1827. aastal nelja voodikohaga alustanud Võru haigemaja on nüüdseks välja arenenud 9-korruseliseks eriarstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutavaks tervishoiuasutuseks.

Piduliku tähtpäeva puhul korraldati kolmapäeval Võru Kandles tervishoiule pühendatud konverents, kus räägiti meditsiini minevikust, tänapäevast kui ka tulevikust.

Praegu moodustavad Lõuna-Eesti Haiglas osutatavad tervishoiuteenused küll kõigest 1 protsendi kogu Eesti haiglaravist, kuid taset on viimastel aastatel suudetud hoida.

„Tundub nagu suhteliselt väike, aga tuleb arvestada, et eriti kallid teenused on regionaalhaiglates,” rääkis Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask. „Me oleme mahtu, positsiooni suutnud kogu aeg hoida ja meil ei ole ka praegu mingit põhjust arvata, et tegevust vähemaks jääks.”

Küll võiks Vaski sõnul haiglas olla rohkem sünnitusi ning toimuda enam kirurgilist tegevust, mis aitaks haigla valmisoleku taset hoida.

„See annab võimaluse erakorralisi tegevusi siin ööpäevaringselt teha ja ei pea iga väiksema asja pärast Tartusse hakkama sõitma,” lisas haiglajuht.

Noori arste jätkub

Võrumaa ühe suurima tööandjana on Lõuna-Eesti Haigla ühtlasi ka õppebaas arst-residentidele, mis aitab haiglal jagu saada Eestit kummitavast arstide puudusest.

„Minu kõige suurem rõõm on see, et meil on hästi palju noori kolleege,” lausus haigla ravijuht Agnes Aart. „Meil on pidevalt 2-5 residenti haiglas, kes omandavad mingit kitsamat eriala ja residentuuritsüklit meie juures teevad.”

Suur hulk Meegomäel residentuuri läbinud arste jääb Aarti sõnul peale residentuuri lõpetamist ja eriala omandamist kas täis- või osalise koormusega seal ka tööle.

Kui Lõuna-Eesti Haigla käekäiku hinnatakse praegu väga heaks, siis kuidas on lood Võrumaa inimeste tervisega?

„Keeruline öelda,” tunnistas Aart. „Inimesed elavad kauem ja kõrges vanuses on ka probleeme rohkem. Samas eluiga on pikenenud ja täisväärtuslikult elatud aastate arv on suurenenud. Seetõttu võib ikkagi öelda, et inimeste tervis on parem.”

Vaata videolugu kolmapäevaselt konverentsilt.

ARVED BREIDAKS