Eesti välispiiri ületanud inimeste arv tõusis esimesel poolaastal rohkem kui kümnendiku võrra 3,3 miljoni inimeseni. Kasvu taga on turistide arvu suurenemine Venemaalt ja mujalt.

„Ühelt poolt on taas tõusma hakanud Venemaalt saabunud turistide arv, samas lisandus kevadel uus liinilend Suurbritanniasse ning paranenud on ka liinilendude ja ristluslaevade üldine täituvus,” ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Enam kui pooled piiriületajatest saabuvad EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, ning pea kolmandik on EL kodanikud.

Poole aasta jooksul ületas välispiiri 497 157 sõidukit, mida on samuti enam kui eelneval aastal.

Kasvas ka tagasi saadetute arv

„Poole aasta jooksul suunasime piirilt tagasi 541 välismaalast, kel puudus viisa, elamisluba, muud dokumendid või piisavad elatusvahendid Eestis viibimiseks,” tõdes Neider-Veerme. Enim sisenemiskeelde väljastati Venemaa Föderatsiooni kodanikele, seda enam kui 300 juhul.

Mullu samal ajal suunati piirilt tagasi 381 välismaalast.

Lisaks tabati poole aastaga piirikontrolli käigus 95 tagaotsitavat, mida on samas suurusjärgus kui mullu samal ajal.

LÕUNAEESTLANE

Vene piirivalve pidas kolmapäeval Lämmijärvel kinni mootorpaadiga kolm korda üle Eesti-Vene kontrolljoone sõitnud paari.

Eesti piirivalve avastas kell 13.15 Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise mootorpaadiga Eestist Venemaale ja tagasi ning seejärel uuesti Venemaale.

Kell 13.33 pidas Vene piirivalve kinni kaks paadis olnud inimest ja viis nad menetlustoiminguteks kordonisse, vahendas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Sama päeva õhtul anti kinni peetud 33-aastane mees ja 29-aastane naine üle Eesti piirivalvuritele.

LÕUNAEESTLANE

Pidukõnedes armastavad poliitikud öelda, et Soome laht ühendab Eestit ja Soomet ning Läänemeri liidab meid teiste Põhjamaadega. Seevastu Peipsi järv lahutab Eesti Venemaast.

Võib-olla tõesti võlgneme Peipsi järvistule midagi, mis on aidanud meil kahe vee vahel ugrilastena püsima jääda, säilitada keel ja kombed, samas kui meie poolt vaadates Peipsi-tagused alad on venestunud.

Suhted idaga on riiklikus plaanis vaheldusrikkad, kõikudes ühepoolsest lämmatavast „sõprusest” jäise vaenuni. Pikaaegset ja rutiinset koostööd idapoolse üleaedsega on olnud raske planeerida, sest kindel saab olla vaid selles, et kõik võib muutuda. Isegi üleöö.

Sel nädalal teatavaks saanud uudis, et Värska alevikku ja piiriäärset Saatse küla ühendav tee saab järgmise kahe aasta jooksul mustkatte alla, on järjekordne investeering lootusse, et suhted naabriga võiksid paremaks minna.

Tee-ehituse Värska vallas ja Vene-poolsetel piiriäärsetel teedel maksab suures osas kinni Euroopa Liit, tehes seda usus, et kohalikud ettevõtjad saavad sel viisil edukamalt äri ajada. Seda mõlemal pool piiri.

On aga üks tähtis eeldus, mis selle investeeringu puhul jääb täitmata – liikumisvabadus. Värska-Saatse tee pole eraldiseisev maantee, vaid osa endise Petseri maakonna teevõrgust, mille loogika pärast Eesti taasiseseisvumist, kui Petseri jäi Venemaale, suures osas kokku varises.

Need vanad teed, mis olid orienteeritud Petserile, jõuavad praegu kontrolljoonega kohtudes tupikusse. Täpselt nii, nagu on tupikus Värska ja kogu Setumaa.

See piiriäärne kant vajab kõige rohkem elu tagasitulekut. Vajab liikumist, suhtlemist, kauplemist – kõike seda, millega inimesed on aastasadu tegelenud ja sel viisil jõukust loonud. Piir, mis eraldab ühe riigi teisest, ühe maailmatunnetuse teisest, ei tohi muuta võimatuks nende inimeste suhtlemist, kes, kõigele vaatamata, on leidnud ühisosa.

Kui ajalugu on midagi õpetanud, siis seda, et Vene võimuga asju ajades ei maksa lootused väga palju. Traditsioonilised jutud, et Moskva Kremli uus isand on eelmisega võrreldes läänemeelsem ja liberaalsem on reha, mille peale Euroopas on aastakümneid astutud ja küllap astutakse edaspidigi.

Seepärast elavad piiririigi piirivallad kui halvas unenäos, kus magusad viinamarjad paistavad käeulatuses, kuid nende järele küünitades tõstab tuulehoog marjakobara ikka ja jälle üles. Visalt elab lootus, et kui piirid jälle lahti läheks, küll siis elu taas käima hakkaks. See on isegi tõsi, aga piiri vallaminek Venemaaga tähendab ka ühtlasi piiri kadumist ja seda me ei peaks soovima.

Arved Breidaks

Osaliselt läbi Venemaa kulgev Värska-Saatse tee, mis läbi aastate on oma viletsa kvaliteedi tõttu põhjustanud inimestele meelepaha, saab Euroopa Liidu abil ja koostöös venelastega peagi mustkatte alla.

„Loodan väga, et järgmisel aastal läheb ehitus käima ja see tee saab mustkatte alla,” rääkis Värska vallavanem Raul Kudre Lõunaeestlasele. „Euroopa Liidust on eeltaotlustele „jah” öeldud, 4. septembriks peab põhitaotlus olema esitatud.”

Janti on Värska-Saatse 17 kilomeetri pikkuse teega, millest 13 kilomeetrit on kaetud kruusaga, olnud viimastel aastatel palju. Osaliselt läbi nn Saatse saapa kulgev tee muutub vihmaste ilmadega lirtsuvaks poriväljaks ning kuival ajal on auk augus kinni.

„Selle tee ümber on tantsu ja tralli olnud väga palju,” tõdes Kudre. „See sai hoogu juurde 3-4 aastat tagasi, kui maanteeamet tegi kruusakatte remonti ja pani sellise ebasobiva kruusakatte peale, mis läheb väga halvaks kui vähegi vihma saab. See on selline kleepuv löga, mille peal sõita ei saa ja mis autod ära määrib.”

Raha tee remondiks saadakse ELilt ühtekokku 4,04 miljonit eurot ettevõtluse arendamiseks mõlemal pool piiri. Lisaks tee-ehitusele Värska vallas remonditakse teid ka Venemaal Kruppast Kuljeni.

Lisaks Värska-Saatse tee remondile luuakse Kudre sõnul projekti raames Saatses juurdepääsutee kiriku juurde, rajatakse kergliiklustee ja valgustus. Värskas luuakse juurdepääsud väikeettevõtete juurde ning tehakse kergliiklustee AS-ni Värska Vesi.

„See parandab kogu infrastruktuuri Värska-Saatse osas,” lisas Kudre.

Piiripunkti võiks avada autoliiklusele

Kuigi sõidutee mõlemal pool piiri saab projekti käigus paremaks, jääb piiriületus Saatse-Kruppa punktis endiselt avatuks üksnes jalakäijatele.

Kudre sõnul oleks kõigile kasulik, kui Saatse-Kruppa piiripunkt oleks ka sõiduautodele avatud, sest see vähendaks Pihkva-Värska vahelist maad rohkem kui 10 kilomeetri võrra ning suunaks osa Pihkva-Tartu vahelisest liiklusest läbi Värska. Praegu käib see Koidula piiripunkti kaudu ja kulgeb Värskast mööda.

„Nii Värskale kui Setomaale on väga tähtis, et piiriületuskohad inimestele säiliks,” rõhutas Kudre.

Vaata piltide järel videolugu Värska-Saatse teelt.

Arved Breidaks

Piirivalvurid tabasid 9. veebruari pärastlõunal Meremäe vallas Tiklasõ külas kaheksa ebaseaduslikult üle kontrolljoone Eestisse tulnud Vietnami kodanikku.

Turvakontrolli järel vaatasid meedikud üle välismaalaste tervisliku seisundi, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Tartu halduskohtu otsusega paigutati kaheksa piiririkkujat 10. veebruaril kinnipidamiskeskusesse.

Ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise osas alustas politsei kriminaalmenetlust.

Lõunaeestlane