AS Värska Sanatoorium viib koos Tartu Ülikooliga läbi uuringu selgitamaks välja, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik Värska mineralvett kasutada nohurohuna, et seda apteekides müüma hakata.

„Kui kõik asjad liiguvad nii, nagu me sisimas oleme arvanud ja lootnud, siis aasta pärast me saame öelda, et Värska mineraalvetest on võimalik hakata tootma ka ninaspreisid ülemiste hingamisteede vaevuste leevendamiseks,” rääkis ASi Värska Sanatoorium juhataja Vello Saar Lõunaeestlasele.

Ta on veendunud, et mineraalidest pungil Värska mineraalvesi sobib nohu ja ülemiste hingamisteede hädade leevendamiseks väga hästi, kuid selleks, et viia mineraalveesi apteegiletile, tuleb saada ravitoimele teaduslik kinnitus.

„Meie arstid on läbi aastakümnete enda tarkuse ja teadmiste läbi klientidele soovitanud taoliste vaevuste puhul kas [mineraalveega] loputamist, kuristamist – igal juhul loodusliku mineraalvee kasutamist,” selgitas Saar.

Kuna sanatooriumi patsientidelt saadud tagasiside on olnud hea, siis oleks Saare sõnul mõistlik Värska mineraalvett ka ravi eesmärgil turustada.

Ninarohuks praegune vannivesi

Värska ninasprei puhul poleks aga tegemist sama mineraalveega, mida kaupluste joogiriiulitelt leida võib. Nohu vastu läheks käiku hoopis kangema soolsusega Värska vesi, mida inimene üldjuhul juua ei suuda.

„Seda vett ei müüda poes väga lihtsal põhjusel – seespidiselt ei ole võimalik seda kasutada,” ütles Saar. Küll on aga potentsiaalne tulevane ninaloputusvesi praegu kasutusel Värska sanatooriumis vanniprotseduurides.

Kui Värska mineraalvett hakatakse müüma ninaspreina, oleks see apteegiletis ainulaadne toode, sest teadaolevalt ei ole mineraalveest ninarohtu seni valmistatud.

„Ninaspreisid toodetakse ookeanivetest ja segatakse kokku keemilistest ühenditest, aga looduslikust mineraalveest analoogset toodet ei ole teadaolevalt tehtud,” lausus Saar. „See oleks unikaalne isegi maailmamastaabis.”

Tartu Ülikoolis läbi viidavad Värska mineraalvee uuringud peaksid lõpule jõudma järgmise aasta lõpuks.

Vaata teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Terviseturistide üheks meelissihtkohaks olev Värska Sanatoorium tähistas juuli lõpus 45. sünnipäeva, mille puhul võis ettevõtte juht Vello Saar tõdeda, et ajaga on küll palju muutunud, välja arvatud Värska ravimuda ja mineraalvee tervendav mõju.

„Ei ole põhjust seda 45 aastat häbeneda,” lausus Saar Lõunaeestlasele.

1972. aastal asutatud kolhoosidevahelisest sanatooriumist on nüüdseks kasvanud kolme tütarfirmaga kontsern, kus saab tööd ligi 140 inimest.

Aastakümnetega on uuenenud puhkajate käsutuses olev raviaparatuur, kuid teenuste selgrooks on Saare kinnitusel jäänud Värska ravimuda ja mineraalvesi, millest tullakse tervendust otsima nii Eestist kui välismaalt.

„Sanatoorium tehti Värskasse sel põhjusel, et siin oli raviotstarbeline ressurss ravimuda ja eriliigiliste mineraalvete näol olemas,” rääkis Saar. „Nende peal on kogu raviskeem püsinud.”

Vannist välja ja liikuma

Siiski on nelja kümnendi jooksul arenenud ja muutunud ka kuurortravi sisuline pool ning kunagised arusaamad on läinud ümberhindamisele.

„Algusaastatel oli passiivsete protseduuride osakaal hästi populaarne ja arvati, et see on ainuõige, kuid täna me räägime järjest rohkem ja rohkem ikkagi seda, et inimese enda aktiivne olek ja kaasalöömine annab parema tulemuse,” selgitas Saar.

Sel põhjusel on traditsioonilistele mineraalvee- ja mudavannidele lisandunud erinevaid liikumisravi viise, mis koosmõjus aitavad efektiivsemalt inimest kimbutavast vaevast jagu saada.

Kui sanatooriumi algusaastatel tohterdati Värskas füüsilisest tööst kangeks jäänud kolhoosnike ihusid, siis nüüdisajal laastab inimeste tervist istuv töö ja vähese liikumisega elustiil.

„Järjest enam ja enam on maad võtmas istuv tööviis ja see tekitab igasugused lihaspinged, mida on võimalik erinevate tegevustega maha saada,” lausus Saar.

„Aeg-ajalt on mõistlik sellest oravarattast maha astuda, tulla oma tervist kaardistama ning koos sellega ka mingeid asju paremaks tegema,” soovitas ta.

Vaata videolugu Värska Sanatooriumist.

ARVED BREIDAKS