Värska vallas peeti kinni joobes autojuht, kes esmalt üritas piirivalvurite eest putku pista.

8. juulil pidasid piirivalvurid kella 17 paiku piiriäärsel alal kinni suure kiirusega liikunud sõiduauto Mercedes.

Autojuhi kontrollimisel tuvastati tal kahepromilline alkoholijoove, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Joobes mees üritas küll põgeneda, kuid ta peeti kinni ja viidi menetlustoiminguteks kordonisse.

Võtmed hoiule

Laupäeval oli piirivalvuritel Värska vallas veel tegemist joobes meestega. Kella 10.30 ajal istusid sõiduautos Opel kaks alkoholijoobes mees, kes mõlemad kinnitasid, et pole autoga sõitnud.

Et neil ei tekiks kiusatust mootor käivitada, võtsid piirivalvurid auto süütevõtme hoiule, mille saavad nad kätte siis kui kained ja sõiduvõimelised.

LÕUNAEESTLANE

Setomaa valla loomise käänulisel teel on kohalikud volikogud jõutud punkti, kus Meremäe ja Mikitamäe on hääletanud selle loomise vastu, Värska poolt ning viimasena ütleb oma sõna esmaspäeval kogunev Misso volikogu.

Naabervaldade Mikitamäe ja Värska volikogud kogunesid neljapäeval otsustama, mida vastata valitsusele, kes algatas Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade sundliitmise üheks Setomaa vallaks. Olla selle poolt või vastu? Otsused tulid risti vastupidised.

Mikitamäe volikogu ei nõustunud valitsuse liitmisettepanekuga, viidates senisele nõrgale koostööle valdade vahel, inimeste vastuseisule valitsuse soovile liita Setomaa vald Võru maakonnaga, samuti sellele, et uuel vallal puudub ühtne vallakeskus ning teenused nihkuvad suures vallas inimestest kaugemale.

„Tõsiselt kaalutlemata, rahva tahte vastane sundühendamine sellises piirkonnas ei tähenda mitte üksnes negatiivset mõju piirkonna arengule ja ääremaastumist, vaid ka julgeolekuriski tervele riigile,” seisab Mikitamäe otsuse seletuskirjas.

Mikitamäe volikogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada sundliitmise menetlus ning võimaldada 985 elanikuga vallal jätkata iseseisva omavalitsusena.

Värska valmis Setomaa ühendamisega

Värska volikogu vastas pärast tunnipikkust arutelu valitsusele aga jaatavalt, olles volikogu esimehe Vello Saare sõnul nõus ka sellega, kui valitsus liidab Setomaa valla Võru maakonnaga.

„Sõnum on see, et Värska nõustub valitsusega,” kinnitas Saar Lõunaeestlasele.

Seega on praeguseks Meremäe ja Mikitamäe volikogu hääletanud Setomaa valla loomise vastu ning Värska üksinda poolt. Saar avaldas lootust, et esmaspäeval kogunev Misso volikogu hääletab Luhamaa nulga nimel samuti Setomaa valla moodustamise poolt, nagu valitsus on ette pannud.

„Seis võib tulla 2:2,” lisas Saar.

Haldusreformi seaduse kohaselt peavad sundliitmisest puudutatud volikogud hiljemalt 15. mail teatama oma seisukoha valitsuse sundliitmise ettepanekusse.

Valitsusel on võimalik omavalitsustest laekunud ettepanekute põhjal sundliitmise menetlus lõpetada, nagu soovivad Meremäe ja Mikitamäe või siis otsustada vallad siiski liita, kui vastuargumendid osutuvad väheveenvaiks.

Valitsus otsustab rahvaküsitluse järgi

Nädal tagasi Värskas käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et Setomaa valla loomise puhul on üheks oluliseks kaalukeeleks jaanuaris neljas vallas toimunud rahvaküsitluse tulemus.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis Ratas nädal tagasi. „Toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda. Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Jaanuaris toetas Setomaa valla loomist 76 protsenti küsitluses osalenud Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Luhamaa nulga inimestest.

Sundliitmistega tuleb valitsusel seaduse kohaselt ühele poole saada 15. juuliks.

Vaata järgnevast videost setode ülemsootska Aarne Leima kommentaari.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Värska naabrid punnivad Setomaa valla loomisele vastu

Piiriäärsel alal reedel tabatud kahele salasigarettide smugeldajale mõistis kohus päev hiljem kiirmenetluse korras kuupikkuse šokivangistuse.

5. mail avastasid piirivalvurid kella 2 paiku öösel kahe inimese liikumise Värska vallas piiriäärsel alal. Piirivalvurid asusid varitsusse, et tuvastada kahtlust äratanud meeste tegevuse tagamaad, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Tuvastati, et mehed olid kandnud seljas ka kaste, millega tavaliselt tuuakse ebaseaduslikult üle piiri maksumärgistuseta salasigarette.

Värska alevikus pidasid piirivalvurid asjaolude selgitamiseks kinni ja viisid kordonisse 22-aastase ja 26-aastase mehe. Kuna kahtlasi kaste nendega ei olnud, suunati piiriäärset ala kontrollima teenistuskoer, kes leidis kokku kuus salasigaretikasti (pildil).

Järgmisel päeval toimunud kohtuistungil määrati mõlemale mehele kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi ühe kuu pikkune vangistus.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimmi sõnul on sellistel juhtudel väga oluline, et karistus määrataks kiiresti.

„Kuna mehed olid pärit Venemaalt, suunduksid nad pärast teo toimepanemist sinna tagasi. Seejärel oleks neid väga keeruline toime pandud teo eest vastutusele võtta ja karistada,” lisas Zimm. „Antud juhul tegutsesid kiirelt ja operatiivselt nii prokuratuur, piirivalvurid kui kohus ning õigusvastase teo sooritanud mehed mõisteti kohtu poolt süüdi.”

„Noortel meestel võiks olla oma eluga kõike muud paremat pihta hakata, kui kuritegeliku teenistuse tõttu terve kuu aega trellide taga istuda,” ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Tamar Tamm.

Ta lisas, et lisaks karmile kohtupraktikale on salakaubanduse tõkestamisele kaasa aidanud ka piirivalvurite parem varustus ja nähtavust parandanud piiripuhastuse tööd. „Tänuväärse panuse on andnud ka piiriäärsed elanikud, kellega koostöös oleme mõnegi piirikurjategija tegevusele üheskoos punkti pannud,” lisas Tamm.

LÕUNAEESTLANE

Meremäe volikogu avaldas vastuseisu valitsuse sundliitmiskavale ühendada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald Setomaa vallaks. Mikitamäel korraldatud uus rahvaküsitlus näitas ühinemisele punast tuld.

Meremäe volikogu enamus jäi kolmapäeval toimunud istungil truuks oma varasemale positsioonile ning hääletas vastu valitsuse plaanile moodustada Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallast ning Luhamaa nulgast Setomaa vald.

„Me ei saanud ka eile [kolmapäeval] teisiti otsustada,” sõnas volikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele. „Me ei ole ju kelgunöörid, et iga päev on eri arvamus.”

Kuigi jaanuaris Setomaa valla loomise asjus korraldatud rahvaküsitlusel toetas 60 protsenti Meremäe vallas küsitluses osalenud inimestest ühinemist Värska ja Mikitamäega, ei pea Vares talvist küsitlust tõsiseltvõetavaks.

„Küsitluse usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et see viidi läbi ajaperioodil, mil rahvas ei teadnud veel kõike liitumisega kaasnevat,” kirjutas Vares volikogu otsuse seletuskirjas. „Kokkuvõtvalt saab väita, et Meremäe valla rahva arvamus on valdavas osas vastu Setomaa valla loomisele.”

Uut rahvaküsitlust Meremäe vald samas aga korraldama ei hakanud, nagu tegi seda Mikitamäe vallavalitsus.

Kaks küsitlust, kaks erinevat rahva arvamust

Mikitamäe vallas 21. ja 23. aprillil toimunud teine rahvaküsitlus Setomaa valla moodustamise asjus andis võrreldes jaanuarikuise küsitlusega risti vastupidise tulemuse.

Kui jaanuarikuises küsitluses toetas Mikitamäel 68 protsenti vastanutest ühinemist Värska ja Meremäe ning Luhamaa nulgaga, siis aprillikuises küsitluses oli pooldajaid üksnes 8 protsenti.

Setomaa valla moodustamise vastaseid oli jaanuarikuise küsitluse kohaselt Mikitamäel 31 protsenti, kuid aprilli-küsitluses oli vastalisi koguni 92 protsenti.

Küsimus, mis kahel küsitlusel Mikitamäe rahvale esitati, erines ühes olulises punktis: kui jaanuaris küsiti, „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?”, siis aprillis küsiti, „Kas toetate vabariigi valitsuse ettepanekut moodustada Setomaa vald Võru maakonna koosseisus [—]?”.

Ei taheta Võru maakonda

Just asjaolu, et nüüdseks on teada valitsuse soov liita loodav Setomaa vald Võru maakonnaga, sundis Mikitamäe vallavalitsust uut rahvaküsitlust korraldama, kuigi vajadus rahandusministeeriumi hinnangul selle järele puudus.

Vallavanem Aare Poolaki allkirjaga Mikitamäe vallavalitsuse korralduses seisab, et kuna jaanuaris toimunud rahvaküsitluse ajal ei olnud elanikel teada, mida sisaldab Setomaa valla loomist puudutav valitsuse määruse eelnõu ja selle seletuskiri, tuleb nüüd, mil need on avaldatud, ka uus küsitlus teha.

„Tänaseks on need dokumendid olemas, elanikel on võimalik olnud nendega tutvuda ning uue küsitluse korraldamine on igati põhjendatud,” hindas Poolak vallavalitsuse nimel.

Tõsi, teine küsitlus pälvis Mikitamäe rahva seas jaanuarikuise küsitlusega võrreldes oluliselt väiksema tähelepanu, sest kui talvel osales küsitluses 455 inimest, siis aprillis vaid 161.

Kumb küsitlus jääb peale?

Nüüd on Mikitamäe vallas läbi viidud kaks rahvaküsitlust, mis annavad suhtumises Setomaa valda risti vastupidise tulemuse. Kumba neist pidada ülimuslikuks? Rahandusministeerium peab neist esimest.

„Sedapuhku ei küsitud Mikitamäe valla elanikelt kohustuslikuna ette nähtud küsimusi, vaid uuriti, kas toetatakse Setomaa valla kuulumist Võru maakonna koosseisu või mitte,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna õigusnõunik Olivia Taluste Lõunaeestlasele. „Kohustust sellist küsitlust korraldada õigusaktid ette ei näe.”

Taluste sõnul viisid Põlva ja Võru maavalitsus nõuetele vastava küsitluse Setomaa valla moodustamise asjus läbi aasta alguses ning selle kordamiseks pole vajadust.

Samas ei välistanud ta, et Mikitamäe teisel küsitlusel mingisugust mõju pole. „Loomulikult võib maakondliku kuuluvuse küsitluse tulemusi valitsus otsustamisel ühe argumendina kaaluda,” lausus Taluste.

Valitsuse otsusega liidetavad omavalitsused peavad 15. maiks esitama valitsusele oma arvamuse, kas nad on valitsuse ettepanekuga päri või mitte. Valitsus teeb oma lõpliku otsuse juuni keskel.

ARVED BREIDAKS

Osaliselt läbi Venemaa kulgev Värska-Saatse tee, mis läbi aastate on oma viletsa kvaliteedi tõttu põhjustanud inimestele meelepaha, saab Euroopa Liidu abil ja koostöös venelastega peagi mustkatte alla.

„Loodan väga, et järgmisel aastal läheb ehitus käima ja see tee saab mustkatte alla,” rääkis Värska vallavanem Raul Kudre Lõunaeestlasele. „Euroopa Liidust on eeltaotlustele „jah” öeldud, 4. septembriks peab põhitaotlus olema esitatud.”

Janti on Värska-Saatse 17 kilomeetri pikkuse teega, millest 13 kilomeetrit on kaetud kruusaga, olnud viimastel aastatel palju. Osaliselt läbi nn Saatse saapa kulgev tee muutub vihmaste ilmadega lirtsuvaks poriväljaks ning kuival ajal on auk augus kinni.

„Selle tee ümber on tantsu ja tralli olnud väga palju,” tõdes Kudre. „See sai hoogu juurde 3-4 aastat tagasi, kui maanteeamet tegi kruusakatte remonti ja pani sellise ebasobiva kruusakatte peale, mis läheb väga halvaks kui vähegi vihma saab. See on selline kleepuv löga, mille peal sõita ei saa ja mis autod ära määrib.”

Raha tee remondiks saadakse ELilt ühtekokku 4,04 miljonit eurot ettevõtluse arendamiseks mõlemal pool piiri. Lisaks tee-ehitusele Värska vallas remonditakse teid ka Venemaal Kruppast Kuljeni.

Lisaks Värska-Saatse tee remondile luuakse Kudre sõnul projekti raames Saatses juurdepääsutee kiriku juurde, rajatakse kergliiklustee ja valgustus. Värskas luuakse juurdepääsud väikeettevõtete juurde ning tehakse kergliiklustee AS-ni Värska Vesi.

„See parandab kogu infrastruktuuri Värska-Saatse osas,” lisas Kudre.

Piiripunkti võiks avada autoliiklusele

Kuigi sõidutee mõlemal pool piiri saab projekti käigus paremaks, jääb piiriületus Saatse-Kruppa punktis endiselt avatuks üksnes jalakäijatele.

Kudre sõnul oleks kõigile kasulik, kui Saatse-Kruppa piiripunkt oleks ka sõiduautodele avatud, sest see vähendaks Pihkva-Värska vahelist maad rohkem kui 10 kilomeetri võrra ning suunaks osa Pihkva-Tartu vahelisest liiklusest läbi Värska. Praegu käib see Koidula piiripunkti kaudu ja kulgeb Värskast mööda.

„Nii Värskale kui Setomaale on väga tähtis, et piiriületuskohad inimestele säiliks,” rõhutas Kudre.

Vaata piltide järel videolugu Värska-Saatse teelt.

Arved Breidaks