Vanemuine toob 13. juulil Tartu Toomkiriku varemetes lavale suvelavastuse „Roosi nimi”, mis põhineb Umberto Eco samanimelisel romaanil.

Esimest korda Eesti lavale jõudev maailmakuulsa kirjaniku ja semiootiku, Tartu Ülikooli audoktori Umberto Eco romaan “Roosi nimi” (1980) ühendab põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.

1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.

„2016. aastal valis „Oxford Dictionaries” ingliskeelse väljendi „post truth” aasta sõnaks. See tähendab, et me elame maailmas, kus tõde on minetanud oma tähtsuse, muutunud millekski vanaks, tolmunuks ja ebaoluliseks,” rääkis lavastaja Tanel Jonas.

„Mina olen alati arvanud, et iha tõe järele on üheks põhiliseks käivitavaks jõuks. Kui tõde on nüüd miski, mis on möödas, siis kas me peame leidma endale uue käivitusmehhanismi? Või uue tõe?
See lavastus räägib otsimisest. Ja leidmisest. Ja sellest, et otsides üht, võid leida hoopis midagi muud,” lisas lavastaja.

Osades mängivad Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor (Eesti Draamateater, Endla), Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas, Alo Kurvits, Artur Nagel, Rasmus Kull, Matis Merilain, Oliver Timmusk. Kaasa teeb Vanemuise ooperikoor.

LÕUNAEESTLANE

Vanemuine on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi.

„Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. „Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.”

Võru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000.

Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. „Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson.

„Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,” mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.

Kõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9-eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.

Tartu Toomkiriku varemeis juulis esmakordselt Eesti lavale jõudev Umberto Eco romaan „Roosi nimi” ühendab endas põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.

1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.

Lavastaja Tanel Jonas: „2016. aastal valis „Oxford Dictionaries” ingliskeelse väljendi post truth” aasta sõnaks. See tähendab, et me elame maailmas, kus tõde on minetanud oma tähtsuse, muutunud millekski vanaks, tolmunuks ja ebaoluliseks.

„Mina olen alati arvanud, et iha tõe järele on üheks põhiliseks käivitavaks jõuks,” rääkis lavastaja Tanel Jonas. „Kui tõde on nüüd miski, mis on möödas, siis kas me peame leidma endale uue käivitusmehhanismi? Või uue tõe? See lavastus räägib otsimisest. Ja leidmisest. Ja sellest, et otsides üht, võid leida hoopis midagi muud.”

„Roosi nime” lavastaja ja instseneerija on Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Priit Strandberg.

Suvelavastuses mängivad Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas jt.

„Roosi nime” mängitakse juulis 10 etendust. Esietendus on 13. juulil.

Lõunaeestlane

Vanemuise teater andis möödunud aastal kokku 566 etendust ja kontserti, millele lisandusid gastrollid Eestis ja välismaal.

„Publikuarv on 1353 külastaja võrra rohkem kui 2015. aastal hoolimata sellest, et suure maja lava oli renoveerimistööde tõttu viis kuud suletud. See on väga hea tulemus,” ütles teatrijuht Toomas Peterson.

Kõige rohkem külastajaid kogus „Lotte Unenäomaailmas” 19 544 vaatajaga, sellele järgnes „Ooperifantoom” 18 449 vaatajaga.

Ooperitest oli vaadatuim „Carmen” (2975 inimest), sõnalavastustest „Arkaadia” (6726 inimest) ja ballettidest „Lumekuninganna” (6000 inimest).

Omatulu teenis teater 2,89 miljonit eurot, mida on 13,8 protsenti rohkem kui 2015. aastal.

Käesoleva hooaja kõige populaarsem lavastus on aasta lõpul esietendunud muusikal „Mamma Mia!”.

Lõunaeestlane

Vanemuise teatri suvelavastus „Obinitsa” – eepiline lugu ühe seto pere saatusest läbi saja aasta – jõudis DVD-le.

„Obinitsa“ esietendus 2. juulil 2015 Obinitsas, külas, kus on üle tuhande aasta järjepidevalt paigal elatud. Tervet sajandit hõlmavat lugu seto perest etendati majas, kus pere ka reaalselt elas.

„Obinitsat” mängiti kahel järjestikusel suvel kokku 21 mängukorral ning seda käis vaatamas 11 623 inimest.

ETV võttis lavastuse üles tänavu suvel, 8. juuli etendusel. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

„Obinitsa” teksti autor on Kauksi Ülle, kaasautor ja lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Liina Unt (Endla), muusikaline kujundaja Ele Sonn.

Lavastuses mängisid Marje Metsur, Andres Mähar, Kaia Skoblov, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Ott Sepp jt. Samuti tegid kaasa muusikud Eller Brass bändist, kohalikud lauljad ja harrastusnäitlejad.

Lõunaeestlane

Foto: Vanemuine

Maailm tähistab tänavu Wolfgang Amadeus Mozarti 260. sünniaastapäeva, mille puhul toob Vanemuine lavale ette kaks lühiooperit: kurbmängulise „Mozart ja Salieri” Nikolai Rimski-Korsakovilt ja komöödia „Teatridirektor” Mozartilt.

Rimski-Korsakovi 1898. aastal valminud „Mozart ja Salieri” põhineb vene poeedi Aleksander Puškini samanimelisel tragöödial. Loo patust ja kadedusest avaldas Puškin ajendatuna kuulujutust, et auväärne õukonnamuusik Antonio Salieri tunnistas Mozarti mürgitamist.

Mozarti „Teatridirektor” on 1786. aastal valminud lõbus komöödia elust teatris. Tähelepanuväärseks teeb ooperi asjaolu, et lauljatega samaväärsed rollid on ka draamanäitlejatel.

„Nagu on Vanemuisel nuttev ja naerev mask, nii näeb ka laval tragöödiat ja komöödiat,” ütles lavastaja Jaan Willem Sibul. „„Mozartit ja Salierit“ iseloomustaksin küsimustega: kas kunsti nimel võib mõrvata? Mis vahe on geniaalsusel ja üliandekusel? „Teatridirektori“ puhul üllatas mind see, et 230 aasta jooksul pole teatris midagi muutunud. On muutunud ehk lõhnaõlid ja sukad, kuid kõik suhted on samalaadsed.”

Lõunaeestlane